hulka usebtisid, rahuldasid mõttega, et Ialu põldudel töötada on siiski kergem, kui siin maailmas. Egiptlased uskusid, et surnud jumala ülestõusmine tagas surnud inimese ülestõusmine. Nii leiame me juba püramiiditekstides väga selgest väljendatud mõtte jumala ja inimese saatuse seosest: "Kui elab Osiris, siis ka tema (s.o. surnu) saab elama. Kui ei surnud Osiris, siis ei sure ka tema. Kui ei hukkunud Osiris, siis ei hukku ka tema". Egiptuse uskumuste kohaselt tähendas hauatagune elu mitte ainult hinge, vaid ka ihu ülestõusmist. Egiptuse tekstidest loeme: "Sa elad uuesti ja sinu hing ei lahku sinu ihust... Sulle antakse sinu silmad, et näha, ja sinu kõrvad, et kuulda kõnet. Sinu huuled räägivad, sinu jalad sammuvad, sinu käed liiguvad sinu jaoks. Sinu ihu kasvab ja sa tunned ennast tervena kõigis oma liikmeis. Sul on sinu süda. Sa tõused taevasse ja saad roogasid surnutejumalalt ja ohvreid nekropoli valitsejalt"
kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk
keha on justkui ori, mis viitab surelikkusele, hinge ülesanne on aga olla juht ja valitseda, mis jällegi viitab jumalikkusele. Sellest saab järeldada, et hingele on omane mitte hävineda, keha seevastu aga laguneb. 6. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge "puhtuse" astmest. Selgitage seda teooriat. Mida vähem on hing keha juurest ära käinud ehk mida rohkem on hing seostunud kehaga, seda mustem ta on ning seda raskem on ta hauatagune elu. Kui hing on teeninud terve elu keha, olles sõltuv ihadest ja maistest rõõmudest, seda räpasem ta on. Puhas hing on aga neil, kes pole hoolinud maistest väärtustest, tegelenud filosoofiaga, ning sedavõrd on neil hauatagune elu ka parem. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta? Nii, kuidas aga meeldib, sest Sokrates leidis, et ta lahkub õndsate õnne ja kuna keha on niikuinii kiiresti häviv, siis pole mõtet selle pärast muretseda.
Mika Waltari Sinuhe raamatu analüüs Tuule Kivihall 10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Si...
Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa
Ühel kaalul süda, teisel Maat, kui süda oli patte täis, ilmus elukas, kes saaks ampsu! Teised, kes õigeks mõistetud, pääsevad õndsuse maailma (Iaru naudivad igavest küllust; põllud ja viljapuud annavad lõputut saaki) Maapealses elus tuli toit raskesti kätte. Hauatagune elu võis olla sarnane maapealsele elule, kõik oli haua taga korras. Naudinguterohke elu Iarus Elysion/Elysium õndsusterohke, igavene, hauatagune elu hellenistlik periood! Osiris viljakusjumalana kujutati vaaraona, kellel on kõik vaarao sümbolid ja atribuudid: sulgedega kroon, valehabe, kõverkepp (karjase kepp), piits. Hatsepsut jumalanna, kes näppas oma poja eest mehelt trooni ära, poeg vihkas ema ja soovis tema surma, et väärikas välja näha, pani jumalanna endale valehabeme ette Isis Osirise abikaasa ja lihane õde, tiibadega, sarviline, päikesekettaga, süles istub tema ja Osirise poeg Horos.
asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised)
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on seda vähe! Õnnelikuks ei tee ka vaid söömine! Balansi eest vastutab mõistus. Filosoofiline hedonismõnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonismmüstikud, teoloogid. Ülim hüve on taastada armastuse side jumalaga, aga see taastub hauataguses elus(pärast surma on religioosne ekstaas) Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte on loominguline eneseteostus. Eksistensialism õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse
Maailma kujundasin isane mage- ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad. · Inimese loomise müüt Jumalad lõid, et keegi nende heaks tööd teeks. Inimene pidi olema ,,tööriist". · Üleujutuse legend Enlil korraldas inimkonna hukatamiseks suure veeuputuse. Ea aga päästis mõned inimesed oma laevaga, et siiski säilitada inimkond. Hauatagune elu : · Mesopotaamlased arvasid, et hauatagune elu on trööstitu, pime ja halb. Mingeid ettevalmistusi ei tehtud. · Nad pidasid olulisemaks maapealset elu kui inimene on siin hea, siis on ka peale surma teda eest ootamas hea elu. Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma jõge. Teadus : · Haripunkt Uus- Babüloonia riigi ajal. · Tihedas kooskõlas religooniga kõik toimus templis.
Rooma rauaaeg(u 50- u 450 pKr)- nimi tulenes Rooma impeeriumi mõjust kogu Põhja- Euroopale(sh ka Eestile). Võrreldes eelrooma rauaajaga olid rooma rauaajal ehitatud tüüpilised tarandkalmed korrapärasemad ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.Tarandid rajati üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme, surnuid maeti enamasti põletatatult. Surnutele ei pandud kaasa relvi ega tööriistu, sest arvati et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Veel kujunes välja käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid ka vikatid ja sirbid, hakati valmistama ka mitut tüüpi keerulisi sõlgi, ripatseid, kaela- ja käevõrusid ning sõrmuseid. Kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma impeeriumi poole, võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete
rikastasid ohvriandidega Büblose templit. Isegi Rooma valitsemisajal peeti Egiptuses ja Bübloses Osirise kannatustele pühendatud üldist püha. Egiptuses visati merre papüüruskera, mis kujutas Osirise pead, ja merevood kandsid selle Foiniikia rannale, kus ta pidulikult vastu võeti. Osirise kultus etendas Egiptuses erakordselt tähtsat osa selle tõttu, et ta sai siin surnutekultuse aluseks. KUUES LOENG Surnutekultus: matmine ja mumifitseerimine, hauatagune maailm, Osirise kohus. (S.Stadnikov. V-E kultuurilugu. "Surm ja teisepoolsus vanas Egiptuses", vt. ka: Horisont, N 7, 1991, lk 1-6). Ükski rahvas ei ole omistanud surnutekultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Poleks liialdus väita, et egiptlase (eriti kõrgklassi egiptlase) elu oli pikk ettevalmistus surmaks. Võib öelda ka teisiti: vanad egiptlased nautisid niivõrd elu, et soovisid tunda maiseid lõbusid ka pärast surma. Aga selleks, et elada igavesti, pidid inimese hing ja
ei saa minna jumalate ja teiste tarkade juurde, vaid jääb maa peale nähtava varjuna(nüüd on see hing nähtav, sest ta võttis peale surma kehast midagi kaasa ja see midagi oli ilmselt mingi kehaline iha) liikuma ja ootama uut keha. Kuid see keha võib olla hoopis eesli oma. Sokrates loomulikult uskus seda, et taevane elu on parem kui maine ja seega, pole kehaihasid täis hingel eriti väärtuslik hauatagune elu, sest ta on varjuna maa peal. Selliseid hingesid olla isegi nähtud Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? o Täpselt nii, kuidas neile meeldib, sest see on ainult Si keha, kuna tema hing on selleks ajaks juba liikunud jumalate juurde o Kuidas aga meeldib!.......Julge tuleb olla ja tuleb öelda, et maetakse mu keha ja matta tuleb nii, kuidas armsam tundub ja kuidas arvatavalt kõige
Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid: · Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. · Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. · Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. · Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. · Inimest saadab kõikjal ime. · Kristlase kasvatuses oli olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga kuhu Jumal on ta loonud.
Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses. Oluline pole enam nii väga hauatagune elu, söömine, seksimine...:D F)Eksistentsialismi eetika õnn peitub vabaduse teostamises. Keskendunud inimindiviidile. Minu isikliku vabaduse teostamine on olulisem kui kõik muu(mis ülal nimetatu) Sarnane romantismi eetikaga, ainult et geenius asendub tahtega indiviid teostab oma tahet G) Sotsiaalse hüve eetika olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine.
Üliõpilased- skolaarid- ei teinud alati kindlat vahet ülikooli ja lihtsalt hea kooli vahel. Kuna õpetus toimus kõikjal ladina keeles, käisid nad koolist kooli, et kuulata kuulsamaid õpetajaid. Kristliku keskaja põhiideedeks jäid: · Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. · Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. · Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. · Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. · Inimest saadab kõikjal ime. · Kristlase kasvatuses oli olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga kuhu Jumal on ta loonud. Kirik andis võimaluse tunnetada Jumalat kõigi viie meelega
Tõene mõte on siiinkohal kasulik, sest maja mis on selle objektiks on kasulik.Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb seega esmalt nende praktilisest tähtsusest meie jaoks. 10. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Sõna „töötama” kahemõttelisus. Mida tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid
Peirce: uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik. Tõde võib olla kasutu. - Tõe otsimise mõte: Russelli järgi mõistab pragmatist tõe otsimist vääriti. Kui tahame teada, kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust.
meetrikõrgune. Tarad on ehitatud põhja-lõuna suunas ja kõrvuti kasvavad idalääne suunas. On ka üksiktarandeid. Neis kalmetes on tööriistu ääretult vähe ja relvi pole peaaegu üldse. Põhiliselt on ikka ehted. Aga miks üldse põletati? Tõenäoliselt võib tegemist olla ettekujutusega, et nii pääseb hing paremini kehast välja. Aga miks on tarandites ainult ehted, mitte tööriistad ja relvad? Võib-olla on ka siia jõudnud ettekujutus, mis oli ka Rooma ajal valitsenud: hauatagune elu on tore ja lõbus elu, siis põhiliselt pidutsetakse. Seepärast olid inimesed uhkelt ehitud ja nad said kohe teispoolsusesse jõudes laua taha istuda, süüa ja pidutseda. Kalmetes on avastatud ka rohkesti savinõude kilde, võib-olla oli seal toit sees. Kui põletamine toimus kuskil eemal, siis nopiti tuhk ja asjad välja. Võib-olla viidi asjad kalme savinõudega, mis jäeti sinna või visati puruks isegi. Mõnes tarandkalmes on savinõud veidi hilisemad kui need matused
lilledega üle. See näitab neandertaallasi hoopis teises valguses. On avastatud ka neandertaallaste luustikke, mis näiatavad, et nad on tõsiseid vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on avastatud karupea, see viitab kindlate uskumiste olemasolusse. Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka
Thoti oli kirjutamise ja teadmiste jumal ning mõnikord kujutati teda ka paavianina. Jumalatel olid omad perekonnad. Näiteks Osiris ja Isis olid mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Horost kujutati kulli pea ja inimese kehaga. Horos kaitses vaaraode võimu. Osirist kujutati papüürusroost ja jaanalinnusulgedest krooniga. Ta kandis konksu ja kooti näitamaks, et tema on hauataguse riigi valitseja, talle pidid kõik surnud oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Isis hoolitses Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa
titaanid välgu abil. Titaanide jäänustest sündis inimene, kelles on segamini head (Dionysose) ja halvad (titaanide) alged. Kehas (`soma') nagu hauas (`sema') vangis viibiva jumaliku hinge vabastamiseks sünnitas Zeus Dionysos/Lyseuse. Kultuslik praktika: kehavangistuses viibiva hinge päästmiseks piinarikkaist rännakuist peeti vajalikuks askeesi (lihasöömise keeld), puhastus- ja initsiatsiooniriitusi. Preestreid nimetati orfeotelestideks. Talitused olid salajased. Vagasid ootas õnnelik hauatagune elu, patused pidid minema Tartarosse. Uskusid ka metempsühhoosi ja reinkarnatsiooni. V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
