Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha...
riigireeturiks Kasutatud allikad Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo (21.09.2014) Igaüks, Victor Hugo. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Victor_Hugo#Personal_life (21.09.2014) Admin, Victor Hugo. Kirjandusarhiiv 03.04.2012. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1186 (21.09.2014) Miksike, Victor Hugo. Miksike. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/hugo_evelin.htm (21.09.2014) Marek Tamm, Victor Hugo hauatagune elu (22.02.2002) http://epl.delfi.ee/news/kultuur/victor-hugo-hauatagune-elu?id=50914158 (21.09.2014) Tänan tähelepanu eest!
· kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD põhjused · püramiidid · inimese- ja · sfinks loomakujulised · palsameerimine · Amon-Ra TEADUS · muumia · Horos · kalender ja astronoomia · hing · Osiris ! üleujutused · sarkofaag · Apis · aritmeetika
LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5.AMETNIKUD JA PREESTRID...........................................................................5 6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD.......................................................5 7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU....................................6 8.KIRI............................................................................................................
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike
Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid? Oskasid sulatada rauda, oskasid valmistada pronksesemeid, tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi meelel , et seal toimub hauatagune elu. Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled. Arvatakse, et on suur nina aga ei tundu selline. Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn
EGIPTUSE KULTUUR JA KUNST 1. MASTABA Piklik längus seinadega ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber. 2. GIZA PÜRAMIIDID-CHEOPSI PÜRAMIID ABU-SIMBELI KALJUTEMPEL 3. NOFRETETE PORTREEBÜST 4. Vaarao-Oli nii Egiptuse valitseja kui ka jumal 5. Hieroglüüfkiri-Sumerite kiilkirja eeskujul loodud Egiptlaste kiri 6. Hauatagune elu-Usuti, et inimese hing elab peale surma edasi ja tuleb oma kehasse tagasi.Tänu sellele tuli keha säilitada, seda nimetati palsameerimiseks.Palsameeritud isik oli muumia.Hauakambrisse pandi kaasa kõik esemed, mida oli vaja hauataguseks elks.Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva keskkonna. 7. EGIPTUSE POOS-Jalad ja pea külgvaates,torso ja silm otsevaates Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid.
Ta näeb elu kui rasket koormat,mille eest ta tahaks põgeneda.Hamleti hirmuks pole surm ise,vaid surm läbi enesetappu. Hamlet lähenes sellele hirmule väga filosoofiliselt:Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus,kui kartus millegi ees pärast surma-sel uurimata maal,kust ükski rändur ei tule tagasi-ei rabaks tahet,mis pigem talub tuntud halbusi,kui pageb teiste,tundmatute juurde?"lk 57.Hoolimata faktist,et elu võib olla salakaval ja petlik,Hamlet loobub enesetapust,sest hauatagune elu võib olla hullem kui elu Maa peal. Kuna Hamlet loobus oma surmast,siis hakkas ta hauduma kättemaksu kuninga vastu,et viimasele kätte maksta tema isa tapmise eest.Selleks,et tõestada kuninga süüd mõrvas,korraldab ta näitemängu,millest ta järeldab,et kuningas tunnistab ise oma süüd ja saab teenitud karistuse:"Mu ajud tööle!Hm!Ma olen kuulnud,et süüdlasi,kes näitemängu näevad,nii hingepõhja salvab lavakunst,et kohe süüd nad üles tunnistavad;"lk 53
korrashoid, püramiidide, templite ehitamine, ise elati tagasihoidlikult Käsitöölised: töötasid vaarao või losside ja templite juures, täites tellimusi, neile tasuti tarbeesemete ja toiduga Orjad: erinevad tööd vaarao, templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes.Vaarao, preestrid, sõdurid, kirjutajad... Elu pärast surma: samasugune kui maal, mumifitseeriti, sest ainult säilitatud kehadel oli hauatagune elu, anti kaasa ande, maalingud hauakambri seintel olid stseenid elust, algus mumifitseeriti vaaraosid ja ülikkonda, hiljem ka lihtin-d. Sinuhe jutustus: minavormis lugu Sinuhest, Eg kuulsaim kirjandusteos. Pühad loomad: Skarabeus e sõnnikumardikas, pistrik, kass,
Hermes Referaat ajaloost Hermes oli vanakreeka jumal. Tõlkes tähendab tema nimi “piirikivide hunnik”, mis on üsna imelik nimi ühele jumalale. Teisest küljest on olemas kreeka sõna “herm”, mis tähendab “ruudu-‐ või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti”. Niisuguse hermi otsas oli tavaliselt habemega Hermese peakuju. Neid herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme ka õnnetoojatena maja ette. Hermese isa oli peajumal Zeus. Hermese ema oli nümf Maia. Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maisma...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada. Teine eestlaste loodususundi alustala on hing. Hing on inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied
________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veelooma taime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob.
Ta nägi elu, kui rasket koormat, mille eest põgeneda. Kuid ta ei kartnud surma, vaid surma just läbi enesetapu. Hamlet lähenes sellele hirmule väga filosoofiliselt: „Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma-sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi-ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde?“ Tema otsus oli siiski valida elu, sest hauatagune elu võib olla hullem kui tema praegune seisukord. Elu ja surma ei tohiks karta. Kui on antud võimalus elada, siis tuleks seda nautida ning kui on aeg lahkuda, siis tuleb ka seda teha rahus. Kõikidele inimestele on antud samasugused võimalused, sündida, elada ning surra. Ei ole kedagi, kes saaks valida surma asemel igavese elu, igavese olemise. Kõigil on aeg kord mitte olla. Andrea Mark
________________________________________________________________________________ Mis on maailm? Maailm on lai mõte. See võib olla planeet Maa koos tema elanikega, universum, aatomi sisemus on mikromaailm, ajaloo järgi esimeneteinekolmas maailm, inimese sisemaailm, hauatagune maailm, veeloomataime maailm, arvutimaailm ________________________________________________________________________________ Mis teeb ühest maailmast maailma ? Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et selle koostisosadel on alati midagi ühist, mis neid seob.
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (kül...
· Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime · Kandsid deemoneid vaimude peletamiseks · Hauatagune elu nende jaoks väga sünge Hetiidid · Nende riik kujunes Väike-Aasia ps, pealinnaks oli Hattusa. · Võtsid I-sena kasutusele raua ja hobukaarikud · Kasutasid kiilkirja Pärsia riik (Iraan) · Suur riik, 4 pealinna:Babülon, Persepolis, Susa ja Ekbatana · Pärisa suurriigi rajajaks oli Kyros II · Suur Kuningatee · Riigi eesotsas oli suurkuningas ja riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks
kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma
· jutustab patuste inimeste hingerännakust teispoolses elus · Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab inimmõistust, patuse kehastuse piinad. Vergilius · teos koosneb kolmest osast põrgu, puhastustuli ja paradiis. · sümbolid kujundid, mille fantaasiarikkus küündib fantastilisuseni, ning keskaja kultuuris levinud arvude ja värvide sümboolika. · Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatusega on koguarv 100. · Hauatagune maailm koosneb maisest loodusest, hõlmates nii selle ,,kõrge" kui ka ,,madala" poole. · Teoses on kasutatud satiiri ja groteski s.o üleloomulikkuseni küündivat, madaldavat liialdust · Puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. · Puhastustule tippu kui maapealset v lihtsurelike paradiisi 7 surmapattu, kõlbeline tee · ,,Paradiisi" taevastesse märtrid, Jumala truud teeniad, usu nimel suur kangelaslikkus
võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega.
Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr) Palju uuritud selle aja kalmeid, mis sisaldasid rikkalikult panuseid Varasemad tarandkalmed olid lohakalt laotud kiviridadega, Rooma rauaajal ehitutd kalmed olid aga korrapärased Surnud maeti enamasti põletatult Taranditest leitud luukildude ja ehete põhjal oletatakse, et igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 inimest Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar Tüüpilisd tarandkalmed olid nagu varemgi maaomanike perede matmispaigad Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed Tüüpilised tarandkalmed levisid Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus mullad olid raskemini haritavad Neis piirkondades asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid Oma uhkust demonstreeriti uhkete panustega kalmetes Eesti elanike peamine elatusala oli põlluharimine koos karjakasvatusega .
linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand
Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr. Egiptuse jumalad Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga. Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos. Surnuteriigis aga valitses ja mõistis kohut Horose isa Osiris. Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Egiptlased uskusid, et vaarao on oma eluajal Horos, kuid pärast surma saab temast Osiris. Peale jumalate austasid egiptlased pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad ehk skarabeused ja must, valge lauguga härg Apis. Egiptlaste jumalad olid: Ra: päikesejumal Amon: loomisjumal Hathor: Taevajumalanna Horos: taevajumal Isis: viljakusjumalanna Osiris: viljakusjumal Ptah: saatusejumal Thot: tarkusejumal Seth: kuri jõud Anubis: surnutejumal
Kaali meteoriit-1700-1500eKr Hiltinus eestis-1070 Fulco piiskop-1167 Fulco eesti külastus-1170 Pikemad teemad Muinasmaakonnad · Virumaa · Rävala · Järvamaa · Harjumaa · Läänemaa · Saaremaa · Ugandi · Sakala Muinasusk · Püha-kõik seletamatu,müstiline,aukartust äratav · vägi-peas,hammastes,juustes,küüntes,sõnades,taevas · targad-päritud tarkustega, ennustasid · hing-animism,hing võis rännata magamise ajal, hauatagune elu · loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head · ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised
Ajaloo vältel on religiooni mõju muutunud. Kui religioon tekkis, oli see väga tähtis. Inimesed käitusid vastvalt usule, et olla Jumala tahte järgi. Sel ajal arvati, kui sa oma elu jooksul hästi käitud, siis pääsed taevasse, vastasel juhul lähed põrgu. See idee on kohati kestnud ka tänapäevani. Hilisematest aegadest on teada, et religioon on inimestele tähtis. Ma järeldan seda sellest, et siis maeti inimesi koos haua panustega. Seda tehti, sest arvati, et peale surma tuleb hauatagune ehk surmajärgne elu ja seal läheb surnul neid asju vaja. Eestlased olid keskajal Taara ehk looduse usku. See tähendab seda, et nad uskusid Jumalasse ning neil oli oma Jumal Uku. Nad uskusid veel ka loodusjõududesse ning olid väga palju seotud loodusega. Neil oli iga loodusnähtuse jaoks oma seletus. Pärast renesanssi hakkas religiooni mõju taanduma. Peale NSV võimu 20. sajandil Baltimaades ja sealhulgas ka Eestimaal,
Sikhism 23 miljonit Sikhism 1500. a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. 2) Toteism usuti, et suguharu või hõim pärines mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati. 3) Surnukultus kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida). Loomade austamise asemel hakati kummardama loodusnähtusi, millest sõltuti (päike, vihm jne). Neid seostati üleloomulike jõududega ning kujutati geomeetriliste sümbolitena. Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid. Sõna ,,hindu" on tuletatud Induse jõe nimest (Aleksander Suur)
Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealseks jumalaks peetav vaarao. Nende elu mõjutas uskumine hauatagusesse ellu. Seetõttu püütigi hauatagune elu kindlustada vaaraodele. Tähtsal kohal oli ka päikese jumal RA. Arhitektuur Vaaraode matmiseks olid kasutusel kolm hauakambrit mastaba, astmikpüramiid ja püramiid. Suurim püramiid ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Kairo lähedal Giza väljal. Cheopsi püramiid on ainuke seitsmest maailmaimest, mis on säilinud. (146 m.) Surnute linnu valvasid Finksid vaarao pea ja lõvikehaga kuju. Aegade jooksul saadi
samasugune elu nagu suure tähelepanu all. eluajal. Sooviti olla õnnelik maises Surnukeha mumifitseeriti e. elus. palsameeriti. Surnute hinged läksid Palsameeriti selleks, et Allilma, kus neid ootab kurb surnukeha säiliks. Ainult siis oleskelu. järgneb hauatagune elu. Võeti välja kõik sisikond, ajud ninakaudu, aga süda pandi tagasi. Asetati organid eraldi anumatesse ja puhastati. Kõht topiti mürri ja vürtse täis ning õmmeldi uuesti kinni. Siis asetatakse keha soodasse. 70 päeva pärast pesevad nad surnukeha ja mähivad linasesse riidesse. Peale seda asetatakse muumia
Maailma kujundasin isane mage- ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad. · Inimese loomise müüt Jumalad lõid, et keegi nende heaks tööd teeks. Inimene pidi olema ,,tööriist". · Üleujutuse legend Enlil korraldas inimkonna hukatamiseks suure veeuputuse. Ea aga päästis mõned inimesed oma laevaga, et siiski säilitada inimkond. Hauatagune elu : · Mesopotaamlased arvasid, et hauatagune elu on trööstitu, pime ja halb. Mingeid ettevalmistusi ei tehtud. · Nad pidasid olulisemaks maapealset elu kui inimene on siin hea, siis on ka peale surma teda eest ootamas hea elu. Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma jõge. Teadus : · Haripunkt Uus- Babüloonia riigi ajal. · Tihedas kooskõlas religooniga kõik toimus templis.
TV 17. lk. 41 Skarabeus tehti skarabeusi kujukesi. Kaunistati need kalliskividega. Pandi hauda kaasa, sest pidid õnne tooma. Peeti taassünni ja sigivuse sümboliks. Apis talle on ehitatud templeid. Preestrid hooldasid härga. Surma korral mumifitseeriti ja maeti sarkofaagidesse. Oli Memphise jumal Ptah, kes võttis härja kuju. Kass ehitati templeid. Neid palsameeriti. Ohverdati. Olid templite valvuriteks ja võitlesid näriliste vastu. 14. Hauatagune elu. Lk. 43, TV 18. Sarkofaag puidust, kivist vm materjalist surnukirst Palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides; terminit kasutatakse tihtipeale mumifitseerimise sünonüümina. Hauakamber koht, kuhu maeti palsameeritud surnu. Seda said lubada endale vaid jõukad. Anubis kaalus surnute riigis surnu südame ning õpetas inimestele palsameerimist Osiris surnute jumal. Surnute riiki saamiseks pidid kõik inimesed läbima Osirise kohtu, kus Anubis
olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulid välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Vägi oli elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidus ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võis muutuda isikuliseks ja
Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena. Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle. Giza püramiididest on kõige suurem ja kuulsam Cheopsi püramiid. Selle lasi ehitada XXVII sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Praegu on Cheopsi
Neitsi Maarja austamine - Pauluse uus teoloogia: 1. Leping juutidega 2. Juudid ei järginud lepingut 3. Jumala poeg / sureb kõigi inimeste pattude eest ristil 4. Usk / lunastatud surmast ja patust - Juudi- ja mittejuudi (paganlikud) elemendist kristluses: Juudid: vana-testament: inimese loomine, maailma loomine, veeuputus, 12 kultus; hea/kurja dualism; saatan; messias; hauatagune hüvitis; nelipühad; laupäev;ümberlõikamine Paganad: ristimine; armulaud; patuta eostamine; Neitsi-Maarja kultus; kaitsepühakud; ristikultus; surm ja ülestõusmine; liha ülestõusmine; asendusohver. - Ida- ja lääne põhilised lahkarvamused: 1. Püha vaimu küsimus (Ida ei tunnista) 2. Paavstide küsimus (Läänes on paavst eksimatu, Idas mitte) 3. Neitsi Maarja 4
Surnuid hakati matma tarandkalmetesse . kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüri vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult. 50-450 pKr olid tarandkalmed korrapärasemad, kuni kümme meetrit pikad. Sageli rajati mitu üksteise kõrvale, mis moodustasid kalme. Enamasti maeti põletatult, keskmiselt 10-20 igasse tarandisse. Vähe panuseid, seostatakse roomlaste uskumustega, mille kohaselt on hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Igalk sugupõlvel oma tarand. Majandus hakkas kiiremini arenem seoses kohaliku rauatootmisega. Võeti kasutusele soorauamaak. Rauasulatuskoht on leitud Tartu lähistel Tidimurrus. 4. Muutused inimeste eluviisis ja elatusvahendites keskmisel ja nooremal rauaajal. Künnipõllundus. Kolmevälja süsteem tänu väetamisele. Konksader, hiljem harkader, adraots metallist. Sirp, vikat
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaa...
Preestritel-kuuseis, palved. U 750 märki. Templite ja losside juures krjutajate koolid. Raidkirjad vaaraode tegudest. Usk surmajärgsesse ellu: surnukeha ei tohtinud hävitada. Balsameerimine-säilitamine--muumia asetati suurde kirstu- sarkofaagi. Nägu kaeti surnumaskiga. Vaesed lihtsalt maa-alustesse haudadesse. Uhked hauakambrid, mida vajas eluajal, vajab pärast. Jumalad: palju jumalaid, tähtsaim päikesejumal- Amon Ra (oinas), vaaraode võimu kaitses kullipeaga Horos. Hauatagune elu ainult headel inimestel. Pühad loomad olid sõnnikumardikad ja must valge laiguga härg Apis. Aritmeetika ja geomeetria. Balsameerimise järel tekkis arstiteadus. Tehti operatsioone, parandati hambaid. Kirjutati hümne ehk ülistuslaule jumalatele. Vaaraode vallutused. Aasia päritolu vallutajatelt õpiti kasutama hobuseid ja sõjavankreid. Relvi valmistati pronksist. Vaaraod suundusid vallutusretkele. Kõige suurem vallutaja oli vaarao Thutmosis III (1450.- ndad) Alistas Nuubia Egiptusele
igastsusmeeleoludest kantud looming teheles peamiselt vaimuvallaga. Suurem osa tema teostest jäi kas lõpetamata või autori eluajal avaldamata. Üks väheseid erandeid on selles suhtes ,,Ööhümnid", mille biograafiliseks aluseks sai poeedi mõrsja surm. Teoses ülistatakse ööd, mis on Novalisele vaimse maailma sümbol, mida ta vastandab reaalsele maailmale. Tema käsitutses on tegelikult reaalne hoopis hauatagune maailm. Vennad Grimmid 19. sajandi algul, mida nimetatakse ka muinasjutu kuldajaks, panid vennad Jakob Grimm (1785- 1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate
Ta suutis oma sündimise päeva lõunaks juba kõndida. Ta oli kaupmeeste, varaste, teekäijate jumal. Ta oli väga nobe ja osav ning tal olid tiivulised sandaalid. Ta oli kaval. Juba noorena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem leppisid nad Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Ta oli noor ja väle jumalate käskjalg, kes saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Ta oli ka hingede hauatagune saatja. Hermes leiutas 7 flöödi, lüüra, poksi ja mitmesugused võiduajamised, ning seetõttu on tema kujud staadionitel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Lüüra leiutas ta kui oli tappnud kilpkonna ja tõmbas siis keeled üle kilbi pingule. Hermest kujutati tavaliselt laiaäärelise või tiivulise mütsiga ning tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana)
kuna asetses suhteliselt kuival maaalal põllumajanduse jaoks. Kuna elanike arv oli etniliselt püsivam kui mesopotaamias ja asukoht suhteliselt piiratud jõgede poolt siis oli elu-olu rahulikum sõjalises mõttes. Kiilkirjast innustust saades kujunes oma hierglüüfidest koosnev kiri. Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised. Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste püramiidide kuju (Kairo lähedal Giza väljakul Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Püramiidi asuvad väljaspool üleujutuste piirkondi kõrbes.
ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge. · Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust
Tempel oli Jumalate elupaik ja preestrid olid Jumalate vahendajad. Samuti pidid nad templi eest hoolt kandma. Mesopotaamias olid linnad ehitatud kindla plaani järgi. Keskel oli astmeline tempel ehk tsikuraat. Linnas asusid ka kuningate ja ülikute paleed. Need olid õmbritsetud müüriga. Väljaspool müüri asusid linnakodanike majad. 8. Isloomusta Egiptuse ja Mesopotaamia religiooni (tähtsamad Jumalad, nende kujutamine, panteon, Amarna periood, matmiskombestik, hauatagune elu, Ka, antropomorfne, astronoomia, astroloogia). Egiptuses oli välja kujunenud jumalate süsteem ehk panteon. Egiptuses olid tähtsamad jumalad päikesejumal Ra (pistrik päikeseketas pea peal), viljakusjumal Amon (jäärapeaga) ja taevajumal Horos (kullipealine). Amarna perioodil kujutati kunstis erinevaid jumalaid ja vaaraosid. Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead. Egiptuses oli eriline matmiskombestik. Egiptuses inimesed arvasid, et surnud jätkavad
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. · Artemis (Diana)-Jahijumalanna. Sümboliteks olid vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga tema saatjateks olid nümfid Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsioonide jumalannaks
seosetult laiali. Ning teadmine sellest, et nõnda juhtub, peaks inimest lohutama - vabastama hirmust ning kartusest kohtu ning kättemaksu ees, mis teda vastasel korral pärast surma ootaksid. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." Vabanemine säärasest hirmust annab inimesele võimaluse segamatult oma elu nautida ja kasutada kartmata, et me oma eksimuste eest kord vastust peame andma, aga ka lootmata, et mingi hauatagune elu meile paremat peaks pakkuma kui see meile parajasti antu. Füüsika Füüsikaga tegelevad epikuurlased ainult niivõrd, kui see on tarvilik nende eetikale. Kui kanoonika pidi andma vajalikud tõe ja vale kriteeriumid, siis on füüsikalise maailma tundmaõppimise eesmärgiks ainult inimese vabastamine loodusnähtuste kartmisest, kaasa arvatud ka hirmust surma ees, koos sellega seostuvaid kujutlusist mingi sealpoolse karistuse või kättemaksu kohta
peaminister. Vesiirile allusid provintside asevalitsejad, keda omakorda abistasid ametnikud. Ametnike tähtsaimaks ülesandeks oli maksude sissenõudmine ja suuremate ehituste tarbeks tööjõu hankimine. KOHTU Kohalikud ametnikud mõistsid kohut, kui inimene on rikkunud seadust näiteks jätab maksud õige aegselt maksmata või varastab. Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1.5 Aristoteles (384-322 eKr)................................................................................ 5 1.6 Straton (u 335-269 eKr) .......................................................
maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf5 Maia poeg.Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks (,,hingede juht"). Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
pealage pikemana näida. Kui võõras mees leiab kunagi armukese oma mehega voodist, ei tehtud sellest suurt numbrit. Naise abikaasa pakkus mehele veini ja jõi end sellepeale ise purju, pärast mida võis võõras mees naisega lõbutseda ta omas voodis. Egiptuses olid sellel ajal väga populaarsed kõrtsid ja muud joomakohad, kus mehed käisid naisi vaatamas, end purju joomas ja niisama puhkamas. Lõbutseti ka eramajades korraldati joomapidusid, kus inimesed tundsid end vabalt. Hauatagune elu - balsameerimine Egiptlased uskusid hauatagusesse ellu. Nad arvasid, et inimene elab teises elus uuest ja seetõttu pandi surnutele kaasa palju aardeid. Eriti tähtsaks peeti surnukeha säilitamist balsameerimist. Selleks võeti alguses välja sisikond ning läbi nina aju (organid säilitati nõudes). Edasi immutati keha spetsiaalses lahuses 70 päeva ning pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha, kas saepuru, linaste patjade
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane.
32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese surmajärgset seisundit ja/või asupaika. Kõige tuntuim tegur, mis võis mõjutada inimese surmajärgset seisundit oli inimese maapealne rikkus. Ehk kui Egiptuses vaaraol oli palju kulda maeti vaarao koos kullaga, mis tagas talle hauataguse rikkuse. Viikingitel Skandinaavialadel oli samasugune iseoloogia, kus tähtsad viikingid maeti tihtipeale laeva, rikkuse, teeniannaga, et tagada erilisele viikingile rikkalik hauatagune elu. Tänapäeva ristiusus usutakse aga, ,et hauatagust elu mõjutab hoopis kuidas sa oma elu elad. Nimelt kui elad elu, kus ei tee kellelegi liiga ning elad vastavalt piiblile siis tagataske sulle taevasse minek. Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Indra oli tähtsaim õhusfääri jumal ja samuti äikesejumal, kes valitses äikse ja pikse üle, tuues vihma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
