.................................................................................................................12 2 1. Elavhõbeda ajaloost Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat
......................................................lk 8 Tootmine..................................................................lk 9 Kasutamine...............................................................lk 9 Näited parfüümidest.................................................lk 10 Kasutatud kirjandus .................................................lk 11 2 Parfüümi ajaloost Parfüümi ajalugu ulatub kaugesse aega. Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal.Ajaloolased olid veendunud, et nad olid jõudnud kindlate tulemusteni just tänu Dair al-Bahris asuva Teeba kuninganna Hatsepsuti templi seinamaalingutele, millel oli kujutatud Egiptuse laevastiku, mis suundus umbes 3500 aastat tagasi Puntimaale eksootiliste lõhnaainete järele
liiva tsemendi koostisosana jm. Linnades on palju maju, mille ehitamine (ehk viimane korrus) on pooleli, sest poolelioleva maja eest ei pea maksusid maksma. Samuti ei pöörata tähelepanu maja värvimisele, värv on kallis, värvimiseks on tarvis ka asjaajamist - taotleda litsentsi. Figure 3 Savist hotell (Foto erakogust) 7 Vanade hauakambrite seinamaalingud vihjavad, et egiptlased elasid mitmekorruselistes majades, kuid arheoloogilised avastused näitavad, et nad elasid suurtes ühekorruselistes hoonetes. Tõenäoline on, et vanad kunstnikud tahtsid kujutada kõiki ruume, kuid ei osanud perspektiivi joonistada ja paigutasid ruumid üksteise peale. Vanad egiptlased võtsid oma mööbli hauda kaasa. (Altrov : 9) Vaesemad ühiskonnaliikmed elasid kitsastes ridamajades, jõukad egiptlased ehitasid aga suuri
matustega seotud mälestised-ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist? Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7. Kui enamik etruski skulptuure kujutas mütoloogilisi tegelasi, siis keda kujutati sarkofaagidel ja urnidel? Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn?
Kasutatud on egiptuse poosi jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Kunst oli tugevalt seotud religiooniga. Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis, Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks. Usuti, et uuestisünniks on vaja säilitada midagi, milles hing saaks elada. Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna. Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud. Haudehitised Mastabad maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed astmikpüramiidid kõige paremini säilinud vaarao Dzoseri oma. Tõelised püramiidid suurimas asuvad Gizas. Neid on kolm: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose. Suurim on 140 m kõrgune, Chefreni oma paar meetrit väiksem, Mykerinose oma u 70 m kõrge
venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset. Varaseimad teated kosmeetikumidest pärinevad Egiptuse vaaraode I dünastia ajast (umbes 31002907 e.m.a). Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Egiptlased olid väga hästi kursis kuidas lõhnadega emotsioone mõjutada.
etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo
mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond.
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika
kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged
suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged
Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse maalikunst umbes kaks ja
Vaaraod lasid oma püramiidid varem ära ehitada, et näidata oma võimsust ja uhkust 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidid on seest suured, neis on käigud, mis viivad hauakambrisse. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Hauakambrisse pandi ka asju, mida peale surma vaja võiks minna. 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Jalad olid külgvaaates, kuna nii nad mõjuvad veenvamalt, torso oli otse, sest selle vorm on nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad?
roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8 Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus
Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. ...
Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton, Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree) Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
umbes 4000 aastat tagasi. Antiikkultuuris põletati vaiku, eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel. Tihti leotati aromaatset puitu ja vaiku vees ja õlis ning hõõruti vedelikuga oma keha. Samuti palsameeriti selle lõhnaõliga surnuid. 1.1 Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Eriti populaarseks muutusid need kuninganna Hatsepsuti ajal, kes oli ise paljude ekspeditsioonide eesotsas, et leida viirukeid ja muid väärtuslikke tarbeesemeid.( Pilt 1. )
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures. Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt
Veini võtsid omaks roomlased. Antiikmaailmas joodud vein erines paljuski tänapäevasest veinist. Alkoholiprotsent oli arvatavasti väiksem kuid veinid ise magusamad. Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Veinide hälliks peetakse muistset Rooma impeeriumi, kus tegeleti sihipäraselt veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega. Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas veinikunst Uude Maailma. Veinide ajalugu
tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. ,,Püramiiditekstid" sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati ,,sargatekstides" sisalduvaid needusi. Egiptuse jumalakäsitlus oli zooantropomorfne (pool-loom pool-inimene, tavaliselt inimese keha ja looma keha). Olid olemas ka pühad loomad, kes olid jumalate kehastused, eriliselt pühad olid lehm, koer, paavian, kass, krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetisism (kivide ja puude austus). Oluline oli balsameerimine: alguses võeti välja sisikond ning läbi nina aju. Organid säilitati
madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele poodiumile. · Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt. · Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled. · Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse ellu ja püüti seda meeldivaks teha. · Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid. · Varakristlik ja varase keskaja kunst Ees-Aasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima peagi pärast Jeesus Kristuse surma. Rooma linnas levitasid ristiusku Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Et
kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Nende matusepaigad olid elevate linnade omamoodi koopiad: hauakambrid paiknesid tihedalt teineteise kõrval ja nende vahel kulgesid tänavad. Paljud kambrid olid väga võimsad ja luksuslikud. Seinu kaunistasid eredavärvilised seinamaalingud, mis kujutasid pidusööminguid, tantsimist ja sportimist Samuti on Etruskide puhul tähelepanuväärne fakt, et naised olid küllalt kõrgel positsioonil ühiskonnas. Hauakambrite maalingutelt on näha, et pidusöökidel osalesid ka naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksu Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvustest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse. Rooma oli üks nendest. Rooma linn asub seitsmel künkal. Arheoloogilistel andmetel oli linna kujunemine järk-järguline protsess.
Elavhõbeda välimus normaaltingimustes Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). 2.2 Ajalugu Esimeseks teadaolevaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist
teenistuse eest. Vaarao ootamatu surma tõttu aga võeti hauakamber kasutusele varem, sest see oli peaaegu vlmis, ning otsekohe alustati ka selle kaunistamist. Tutanhamonile määratud hauakamber näib olevat see, mille Giovanni Belzoni leidis 1816 Kuningate oru lääneservast ning millesse maeti hiljem Eje. See vastab 18. dünastia kuninglike hauakambrite plaanile ning selle asupaik valiti ilmselt tagamõttega nii, et vaarao maetaks oma vanaisa Amenhotep III lähedusse; seeläbi taheti rõhutada naasmist vanade kommete ja usu juurde. Tutanhamoni varustuse hulka kuulus hulk esemeid, mis pärinesid tõenäoliselt matusetarvete laost. Vähemalt üks suur kullatud puust väliskirst oli valmistatud Semenhkara jaoks
Ideaalse inimese kujutamine areneb edasi, proportsioonid idealiseeritakse, kujutatakse sportlasi ja sõdalasi. Jälgitakse lihaste tööd. 5. Etruski kultuur a. Elasid Apenniini poolsaarel ning räägime neist sest andis rooma kultuurile aluse. Elamutüüp, mis väga kaua Itaalias püsis, on sealt pärit. Uskusid hauatagusesse ellu, kuigi ümberringi ei olnud selliseid rohkem. Hauakambrite olemasolu tõttu on ka nende kunsti väga palju säilinud. Võtsid eeskuju kõrvalolevatest kultuuridest, näiteks tempel oli nagu Kreekas. b. Templid! 6. Rooma kultuur a. Võtab hästi palju üle kreeklastelt ja etruskidelt. b. Erinevaid ehitisi tuleb konkreetselt teada. c. Tänu roomlastele on säilinud ka kreeka skulptuuri(tegid koopiad). d
lamavas asendis figuuridena. Etruski hauakirstudel lebavatel figuuridel on mõnikord ilme, nagu võtaksid ka nemad osa suursugusest nautlemisest 9) Kirjelda etruski hauakambri sisemust! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hongede meelepärast elukeskkonda.. Elus on naudinguid ja rõõme, aga ka nukraid mõtteid ja surmahirmu. Surmajärgne olek ei pea olema parem ega halvem, kui maine elu, vaid sellega võimlikult sarnane. 10) Etruskide valmistatud on ka kuulus Kapitooliumi emahundi pronksfiguur. Miks on see kuju roomlastele nii tähtis? (loe ka teksti lk 72 allservas) Mütoloogias asutasid Rooma linna Remulus ja Romus 753 e.Kr. Nende ema Rea Silva, kes tehti
Isis, Seth, Ra. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja
presbüteri s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5% Rooma keisririigi rahvastikust, mis oli piisav äratamaks tähelepanu. Kristluses valitses range monoteism, mis tingis umbusku ja vaenu. Ka Rooma riigivõim umbusaldas neid, kuna keirite mitte austamises nähti mässuõhutamist. KUNST Esmased kultuurimõjutused tulevad kreklastelt ja etruslidelt. Viimastelt võeti üle ehituskunsti põhimõtteid: ruumide paigutus ümber aatriumi ning hauakambrite ehitus (neis säilis skulptuure, seinamaale, tarbeesemeid ja kunstitöid). Etruski skulptuur: väga õnnestunud jõu ülistamine, Idamaalik karvade edasiandmine. Kimäär hübriidloom, lõvi ja soku pea, soku paremat sarve kahmava mao kujuline saba. Hea metallitöötlemisoskus. Rooma ehituskunsti algusaastaks peetakse 1 saj eKr. Hakati ehitama lubjakivist, põletatud tellistest ning rooma betoonist, kus sideaineks oli lubimört, kattematerjaliks oli marmor. Arendati
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
Vaaraokoer Vaaraokoer on üks vanimaid kodustatud koeri ülestähendatud ajaloos ja tema ajalugu ulatub kogunisti nii kaugele kui 3000 e.m.a. Suuresti tänu säilinud seinamaalingutele,nude kaunistustele, joonistustele ja hieroglüüfidele on tsivilisatsiooni areng Egiptuses üsna hästi dokumenteeritud. Need tendavad, et vaarakoera hinnati eelkige tema suurepäraste jahiomaduste ja sbralikkuse tttu. Vaaraokoera on sageli kujutatud joonistustel, mis kaunistavad hauakambrite seinu egiptuse püramiidides. Kuningas Tutanhamoni, kes oli Ülem- ja Alam-Egiptuse legendaarne valitseja, üheks lemmiktegevuseks oli nende graatsiliste koerte jälgimine. Ta nautis nende gaselli välimusega koerte seltskonda sedavrd, et kui koer suri, andis ta käsu koer matta nii, nagu seda oleks tehtud aadlikuga. Koer asetati kirstu siidlinade vahele ja lhnastati, et ta siis viia Jumala- Anubise, palge ette. Vaarakoera päritolumaaks ongi Egiptus, kust ta tänu
lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse. Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad seinamaalingud, mis on üks peamisi allikaid etruskide eluviisi ja uskumuste kohta. Etruskide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Oma hauakirjadel nimetasid nad surnu isa nime kõrval pea alati ka tema ema nime. Mõnedel juhtudel on piirdutud koguni ainult ema nimega. Hauakambrite maalinguilt on näha, et pidusöökidel osalesid meeste kõrval ka naised, pikutades lavatsitel nendega külg külje kõrval. See erines oluliselt kreeklaste kommetest. Etruski naiste positsioon ei sobinud kokku ka roomlaste ettekujutusega oma mehele kuuletuvast vooruslikust abikaasast. Seetõttu näis etruski naiste eluviis kreeka ning rooma autoritele suisa kõlvatuna. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime
väiksemasse puust kirstu ja see omakorda massiivesse kivist sarkofaagi. Juhuks, kui surnukeha siiski hävima peaks, asetati tema asendajana hauakambrisse ka lahkunu kujusid. Hauakambri seintel aga kujutati stseene lahkunu elust, eesmärgiga tagade sel moel seisusekohase eluviis ka pärast surma. Lisaks kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunu surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiiditekstid puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi suletud surnute raamatud heidavad aga valgust ka kujutlusele tema alamate surmajärgsusest. Osirise kohus. Egiptlastel kujunes järkjärgult uskumus, et kõik inimesed peale vaarao peavad läbi käima Osirise kohtu eest. Seal kaalus saakalikujuline Anubis surnu südant ja maailmakorraldust Maati
Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks vaarao soosing ning talle ehitati hauakamber kuhu ta võis rõõmuga igavesse unne heita. 18 6. EGIPTUSE KUNST Hauakambrid Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti kastusele püsivam materjal kivi. Varasem üliku haudehitis oli piklik ja längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkogaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. Aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao
lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Kuninga kamber asus alati püramiidi südames. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, sest arvati, et ta vajab neid asju ka pärast surma. Hauakambritesse pandi ka ehteid ja väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid, toitu ja jooki, mööblit ning palju muud. Hauakambrite seintele maaliti pilte surnu elust ja kirjutati pühasid tekste, mis pidid teda aitama pärast surma. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Vaaraode hauakambrid olid väga uhked, mis meelitas aga ligi röövleid. Kuigi ehitusmeistrid püüdsid rajada haudu nii, et neid võimalikult raske oleks leida, langesid peaaegu kõik vaaraode matmispaigad juba vanaaja rüüstajate ohvriks. Teadlased on avastanud puutumatuna vaid ühe vaarao,
ja Kebehsenufi pead, mis pidid kaitsma nlja ja janu eest. Vanas ja Keskmises riigis anti surnutele hauda kaasa koguni toitu ja jooki, s.o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja kpsetamiseks kaasa miniatuursed kgid ja leivaahjud. 7.3. Mistatuslikud deemoniunad Selgitamata on he taime pritolu, millist Egiptuses ldse ei leidu, mida on aga leitud nii Tutanhamoni kui teistegi vaaraode hauakambrist. See on alraun. 18.dnastia hauakambrite seinamaalid nitavad sageli selle taime viljamugulatega tidetud puuviljakorve kujutisi, mille thenduse le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele lhim maa, kus alraun kasvab, on Palestiina. Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks deemoniunaks. Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni.
ülemkihtide heaks töötavad mõisavalitsejad ja ülemteenrid; nemad said isandatelt täieliku kaitse ning matmiskoha hauakambris. Alamklassi kuulusid tööinimesed talupojad, toidu tootmisega tegelejad, meremehed, sõdurid ja kaevurid. Kõige madalamasse kihti kuulusid orjad. Etruskide igapäevaelu kohta on vähe teavet. Kirjalikke mälestisi peaaegu pole, järelduste alusteks on maalingud, skulptuurid ja keraamika ning Rooma ürikutest leitud viited. Hauakambrite värvikad maalingud kujutavad etruskide igapäevaelu, pidusööke, 7 küttimist, kalapüüki, tantsijaid ja isegi loomi, heites valgust etruski kultuurile. Nii maalid kui lahkunutele kaasa pandud esemed kinnitavad etruskide usku hauatagusesse ellu. Etruski naisi on 4. saj eKr elanud ajalookirjutaja Theompopos kirjeldanud kui edevat ja kergemeelset enesepaljastajat, kes võis ka täiesti alast tänavale tulla.
Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mis võimaldas alal hoida kogu surnukeha. Et laip muuta muumiaks, oli vaja läbida pikk protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, viimane võeti koljust
Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad
ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise
vennad... (Mingi määral ka Olympose mägi Põhja-Kreekas) IX loeng 02.04.2012 Etruskid Apenniini poolsaar Vana-Rooma kultuuri häll Etruskid 8.saj Etruskid polnud indo-euroopa rahvas, tulid väike-aasiast, siis kui sinna jõudsid hetiidid. Etruskid kasutasid foiniikia tähestikku, neid tuntakse seinamaalingutega hauakambrid, skulptuurid jms. Etruskid langesid 3. Saj ema Rooma võimu alla. Etruskide hauakambrite seinamaalingud sarnanevad Egiptuse omadele. Etruskide templid olid sammastega, templiarhitektuuris domineerib ümmarguse põhiplaaniga arhitektuur (roomlased võtsid üle!) Sõjapidamine või peopidamine seinamaalingutel* Etruskide panteoni tähtsamad jumalad: Tinia äikesejumal Turan elujumalanna Voltumna (kultuse)kaitsejumalanna (küllusesarvega) temast sai Roomas fortuuna õnne jumalanna Nethuns merejumal Maris sõjajumal (roomlaste üks tähtsamaid jumalaid Mars)
Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele, et luua surnule meeldivat keskkonda. Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda. Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalaid ranged, suursugused, üldistatud. Selline on ka sfinks, Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid on tardunud poosis, käed rusikas, vahel üks kästi rinnal. Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse ja nende nägudel mängleb võimukas naeratus. Egiptuse skulptuurid olid mõeldud eest vaatamiseks.Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha
roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus
Oli tsentraliseeritud, kuningad olid absoluutsed valitsejad, hieroglüüfkiri kujunes, maa alused hauad olid madalad platvormid mastaba., mitmetest ruumidest koosnevad, trepp viis alla. Annab tunnistust nende kuningate vägevusest pandi elusalt kaaskondlasi kaasa. Inimohver valitsejale kaasa. Vana-riik hakkab 3 dünastiast 27 saj -kestab 2200 eKr. Püramiidi ehituse aeg. Esimene suur püramiidi rajaja oli kuningas Dšoser(27 saj ) võimusümbolina, suure astmikpüramiid, sellega koos muutis hauakambrite traditsiooni ja kohta, tõi selle hauakambrist Abylosest , Memphise juurde. (läänekaldale.)Mitmed erinevad matusepaigad kõrvuti ,konkreetsem koht Sakkara.Hiiglaslik astmikpüramiid, inspiratsioon Mesost.Tema juurde kuulus suur ristkülikust hoov, kus toimusid Sed valitsemispeod, 30 valitsusaastal, juubelipidustused.oli vaja rituaalselt ühendada, kuninga füüsilise vormi näitamine, pidi jooksma ümber maailma ehk selle hoovi ,ja pidi vibust nooli laskma ja pidi istuma troonile platvormile
enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad seinamaalid asuvad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunud hingedele meelepärast elukeskkonda. Erinevus kreeka kunstist on hästi nähtav Veji Apolloni figuuris. See pole marmorist, vaid põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küllalt tardunud naeratus nagu kouros'el, aga ta on riietatud nagu kore. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises nad olid meistrid. Sõjakust õhkub figuurist, mis oletatavalt kujutab sõjajumal Marsi. Väga loodustruud on ka loomade kujud
Oma teel nägid kartaagolased rohumaid, kus oli palju elevante ja teisi loomi. Kaljustes dzunglites kohati ka gorillasid, keda kartaagolased pidasid metsinimesteks . Kalda äärde asutati mitmeid linnu. Kui söögitagavarad otsa lõppesid pöörduti tagasi Kartaagosse. /L. Hogben "Viistuhat aastat matemaatikat" lk. 22-25 (Täht ja teekond.)/ T. Heyerdahl "Ra". Maadeuurija T. Heyerdahl uskus, et kunagi purjetasid egiptlased oma laevadel üle Atlandi ookeani. Vaaraode hauakambrite seintelt leitud laevajooniste järgi valmistas ta papüürusest laeva, mille nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
