Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis, pandi kaasa lahkunu kujusid. Teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum. Kirjandus viljelesid lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Hümnid jumalatele. Ehnatoni usureform- uue riigi ajal tõi egiptuse traditsioonilisse usuellu segaduse vaarao ehnaton, tõstes amon-ra asemle jumalate etteotsa päikeseketta Antoni, nüüd ei toodud enam teistele jumalatele ohvreid. Pääsemaks amoni mõjukate preestrite vastuseisust , rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni.
KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid Hieraatiline kiri igapäevaseks asja ajamiseks Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum, Ehnatoni ajal õistes portreekunst , kaunim teos Nofretete pea Pinnakunst väga levinud ehk Palju reljeefe ja maale TEMPEL
Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia. Hauakambrite seinu kaunistati piltide ta tekstidega. Tavaliselt on pilditel kujutatud vaaraosi ja jumalannasi. Enamik templeid, mis veel praegugi püsti on pärinevad Uue riigi ajast. Templid olid sama suurejoonelised kui püramiidid ja neil olid suured sambad. Amoni suur tempel Karnakis oli omal ajal ja on ka siiani maailma suurim religioosse tähendusega ehitis. Templid olid jumalatele mõeldud kojad ja neisse võisid siseneda ainult preestrid.
ehk kreeka keeles Cheopsi püramiid. CHEOPSI PÜRAMIID kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. TEMPLID Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Sfinks Lõvi keha, vaarao nägu (enamasti). Polüoon Sissepääsu ehtiv kahe torniga väravaehitis. Templite uhkeim arhitektuuriline element on sammas. KUJUTAV KUNST Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. SKULPTUURID Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged. pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas
TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat. Hiina kunsti algusaegadest on teada väga vähe. Teame vaid, et hiinlased olid juba ammu olnud osavad pronksivalajad ja et mõned muistsetes templites kasutatud pronksanumad pärinevad esimesest aastatuhandest enne Kristust, mõnede väidete kohaselt, aga veelgi varasemast ajast. Hiinlased sarnanesid pisut egiptlastele, just selle poolest, et neile mõlemale oli kombeks hauakambrite seintel on rohkesti ilmekaid stseene, mis kujutavad nende kaugete aegade elu ja kombeid. Hiina kunstnikud ei hinnanud nurgelisi vorme, vaid eelistasid kumeraid jooni. Kui hiina kunstnik pidi kujutama perutavat hobust, siis tundub, nagu oleks ta selle kokku sobitanud mitmetest ümmargustest vormidest. Hiinlased pidasid kunsti vahendiks, millega saab inimestele meenutada vooruslikkuse eeskujusid mineviku kuldsetest aegadest. Hiina kunstnikud olid
Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid. Esimene nimepidi teatav arhitekt oli Imhotep. Egiptuse püramiid oli suuremõõtmeline kivist ehitis, mille nelnurksest alusest tulenevad kolm kulge kohtuvad tipus ühes punktis. Tuntumad püramiidid ol Giza püramiidid. Olulised olid ka templid, neid ehitati jumalate kummardamiseks ja vaaraode mälestamiseks. Seal viidi labi rituaale . Ja neid peeti selle jumala voi vaarao eluasemeks
1. Kes on etruskid? Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid? Kunstiteose peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad, meisterlik oli pronksivalu, milleks heaks näiteks on Kapitoolumi
Egiptus ja Mesopotaamia - sarnasused ja erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni teke oli algus esimesteks arenguteks maailma ajaloos. Mesopotaamia (kreeka k. ''Linn kahe jõe vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused ko...
Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad. Ehnatoni-aegne kunst. Memnose koloss istuva vaarao kuju. Aton kulutati ainujumalaks. Teda kujutas suur päikeseketas. Vaarao nimeks sai Ehnaton. Ta tegi uues pealinna 350 km Niilusest allapoole. Atoni templites polnud salapäraseid ruume. Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kõiki ruume. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiuse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed olid päikesekiiretle avatud. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena haiglasena. Reljeefid kadunu vend oma abikaasaga, ja Ehnaton Nofretete ja nende kolm tütart ja Ehnaton koos perekonnaga kummardab jumal Atonit, tutanhamoni tooli seljatugi Kujud : Nofretete pea ja Vaarao Ehnatoni kuju Karnaki Amoni templist. Vaaraode ilme: unelev, äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub maisena, elavana kuid siiski ülevolevalt. Ehnatoni pere on kujutatud väga ilusana
rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr
(püramiidi ning surnute raamatud). Õpetussõnu on kirjutatud otse vaaraodele, sisesegaduste teemadel: nälg, korralagedus, kuningatele vastuhakk jne. Peetakse novellivormi leiutajateks, kuulsaim ,,Sinuhe jutustus": kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi.
(silmaoperatsioon, haiguse korral määrati diagnoos ja ravi), päikesekalender (enam vähem täpne ajaarvestus, aasta jagati 12ks 30päevaks ja 5 lisa päevaks, geomeetria (osati arvutada kolmurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi pindala), egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, irjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novellizanri loojateks), sinuhe jutustus, hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel, usk tihedalt läbi põimunud, kirjanduse õitseng keskmise riigi ajal. mesopotaamia kultuur, teadus, kirjandus - jumalate ennete lugemine muutus mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud, teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine, ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, hammurapi seadused hammurapi valitsusajal vana -
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-Egiptuses kasutati mett kookide, küpsiste ja muude roogade magustamiseks. Vanas-Egiptuses ja Lähis-Ida rahvaste hulgas kasutati mett ka surnute palsameerimiseks. Mett ohverdati Egiptuse viljakus jumalale. Iidses Indias kasutati
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse.
jumala kuju · Viilkatus · Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme 9. Kirjelda etruskide kunsti ja kultuuri Elasid alates 8. Saj e.m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad
a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm) Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri
ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Hauakambrite piltide temaatikaks on hauataguse elu ülistamine. Ülestõusmiseks pidi olema loodud vajalik keskkond, milles eksisteerida. Hauakambrite seintele loodi maalitud või värvilise madalreljeefina illusioon sellest keskkonnast. Süžeed oli võimalik järgida ringides ridadena seintele maalitud kompositsioonides. Hauakambri lakke maaliti paljudel juhtudel tähistaevas. Paleede ja elamute sisekujundustest näiteid säilinud ei ole. Paralleele võib leida hauakambrite kaunistamisest, kuna surnule loodi elluärkamiseks vajalik ja tuttav interjöör . Paleede siseruumide
lihtinimesed pidid leppima vaid urnidega. Samuti ei too ta välja mida erilist seoses abielupaaride sarkofaagidega. Seevastu Alpatovi käsitlusest jääb mulje, et piltidega sarkofaagid olidki mõeldud vaid abielupaaridele. Sellest aga tunduvalt olulisem on tõik, et Kangilaski väidab kindlalt, et etruskid tuhastasid oma surnuid, samas kui Alpatovi nägemuse järgi olid sarkofaagid neile haudadeks. 5. ETRUSKI MAALIKUNST Etruski maalikunstist saame me aimu vaid hauakambrite seinu katvate maalingute järgi. Alpatov (1973: 164165)toob välja, et eriti rohkelt maale on säilinud Chiusi ja Corneto hauakambrites. Ta väidab, et etruski maalikunstil on palju ühist kreeka vaasimaaliga, kuigi etruskide maailmavaade on kreeklastest sootuks erinev. Nende religioon põhineb usul salapärastesse ja nägematutesse jumalatesse. Etruskid ise tundsid end pidevalt viibivat nende seletamatute jõudude kütkes. Sarnaselt Idamaade rahvastele saatis neid alati hirm Hadese
kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel, mille tulemuseks olid skulptuurid ja ehted. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja. Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. Etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ning kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud
5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jah...
(Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Seinamaal hauakambrist Terrakotast sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. (Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske.) Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski
5000 eKr?????? Amorfa (keraamika, tarbekunst) 4800 eKr kitsas kael, kaks sanga, sile põhi puudub Keraamika u 10 000-4000 a eKr Keraamika Shangi dün. 1700-1200 eKr (terav serv) Rituaalsed veinikannud (pronks) 1700-1200 eKr Tarbekunst on väga rikkalikult kaunistatud Keraamika Sõdivate Riikide Periood 476-221 eKr I keisri ehk Qin Shi Huang'I haud Xianyangi (Xi'a) lähedal Qin dün. 221-206 eKr Terrakota-põletatud savi Han dünasriate ajal on hauakambrite seined maalitud. Hobuseid jalutamas (maal, taust värvimata, dusimaal, Hiinas pani iga omanik maalile oma pitseri) Galopeeriv hobune (Han dün.) Skulptuur/tarbekunst, lamp Skulptuur/tarbekunst, karukujuline matihoidja Kalligraafia-kirjakunst Budismi temple, Valge hobuse temple 68 pKr (värav, katuseserval kujud) Pagood-tornehitis, kus on alati paaritu arv astmeid Kilpkonn on elutarkuse sümbol. Mesoameerika 1500 eKr-1557 pKr
hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainult Tutanhamoni haud lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil lord Carnarvor ja inglise egüptoloog Howard Carter avastasid vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse
teadused. Ta üritas seda tõestada ka teistel. Kõigest, millest ta kirjutas, kirjutas ta erakordse vaimustusega. ,,Jumalad, hauakambrid, õpetlased" jutustab arheoloogilistest avastustest. Aluseks on võetud mitte kronoloogilisus, vaid territoriaalsus. Materjali käsitleti mitte kronoloogilises järjekorras, vaid territooriumi järgi, kuhu käsitletud kultuurid kuuluvad. Raamat räägib neljast erinevast kultuurist. Nende ajaloo kõrghetkedest, põhiliselt vanade asjade leidmisest,näiteks hauakambrite ning kadunud linnade päevavalgele toomisest. Raamat ei olnud läbinisti huvitav lugeda. Kuid enamus sellest oli siiski köitev. Huvitavaim osa raamatust oli minu jaoks ,,Püramiidide raamat", sest Egiptuse ajalugu üks haaravamaid ja kaasakiskuvamaid. Võibolla ka sellepärast, et sellest kultuuris, on kõige rohkem teada. Raamat oli ka hariv. Kindlasti laiendas silmaringi. Üks huvitavamaid peatükke oli sellest, kuidas tehakse muumiaid.
Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad Kuningas Assurbanipali lõvijahil 4. VANA EGIPTUSE KUNST Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt( polüteism, kuuletumine vaaraole, pühad loomad ja linnud, usk hauatagusesse ellu) Uskusid surmajärgsesse ellu- pandi asju kaasa, vaarao palsameeriti, Hinge asukohaks arvati olevat peale surma tema portreedes ning skultuurides. Maalid asusid just seetõttu hauakambrite seintel. Usk oli Egiptuses tähtsamal kohal kui mesopotaamias. Vaarao oli nagu jumal. Pühaks linnuks oli fööniks. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse
Etruski kultuur paiknes nende kõrval ja kreeklastelt võtsid nad palju üle. Viimased kuningad Roomas olid etruskid. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt rooma ehitajad? Linnaplaneering ja templid. Võrdle etruski templit vanakreeka templitega. Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudu kujuline. Sellel seisnev hoone oli põhiliselt puust. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaailid? Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel oli maalitud ukse ja aknad, musitseerivaid inimesi, kalastamisi jne. Etruski skulptorite lemmikmaterjaliks olid savi, pronks.. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? 2761 16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Kaared, võlvid, kuplid, silinderja ristvõlv, betoon, mört. Mis liiki insenerehitisi rajasid roomlased?
Natuuri loomupärane kujutamine ja terviku korrapärasus on nii hästi tasakaalustatud, et kujud mõjuvad meile elutruudena, kuida samas kaugete ja igikestvatena. Pea Giza kuningate kalmistult, u. 2551- 2528 eKr. Lubjakivi, kõrgus 27,8cm, kunstiajaloo muuseum 6 See geomeetriline korrapärasus ja looduslike vormide täpse edasiandmise kombinatsioon on iseloomulik kogu egiptuse kunstile. Kõige paremini peegeldavad seda hauakambrite seinu kaunistavad reljeefid ja joonistused. Tõsi küll, sõna ,,kaunistama" vaevalt sobib kunsti kohta, mida pidi nägema vaid surnu hing. Need joonistused, reljeefid ja skulptuurid ei olnud tegelikult mõeldud kunsti nautimiseks. Nende ülesanne oli ,,elus hoida". Seal kauges ja sünges minevikus oli kombeks üliku surmapuhul saata koos temaga teise ilma ka ta teenrid ja orjad, kes ohverdati, et ülik saaks oma elu teispoolsuses alustada piisava kaaskonnaga. Hiljem hakati seda kommet kas
normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest.Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid.Hauakambrid ehitati kivist.Kõige varasemad
11A. klass JAAPANI MAALIKUNST JA KALLIGRAAFIA Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa 2009 Sisukord: 2.......................................................Sissejuhatus 3.......................................................Maalikunst 5.......................................................Kalligraafia 6.......................................................Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus: Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning sel...
Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr. · Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas kindlustatud linnades. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. · Etruski kultuuri vahendajateks on olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma kunstile ja kirjandusele. · kunstiteoste peamisteks materjaliks savi · suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille näiteks on " KAPITOOLUMI EMAHUNT "
osa tähtsaid küsimusi seoses ajalooga vastamata. Kindlasti pole veel kõik muumiad avastatud, neid on veel kindlasti palju, kellest igal ühel on oma lugu jutustada. Referaadi käigus avastasin minagi palju uusi ning huvitavaid lugusid ning täitsin sellega oma referaadi peaeesmärgi. Muumiate valmistamine oli siiski kõigest üks tilluke osa Egiptuse kultuuririkkast ajaloost. Edaspidi kavatsen veel uurida püramiididest, jumalatest ning kindlasti ka müütidest, mis räägivad hauakambrite loitsudest. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. „Muumia mõistatus- Tutanhamoni ja vaaraode salapärane maailm“ 2. Tony Allan „Hauad, hauakambrid ja muumiad“ 3. www.wikipedia.org 4. www.vikipeedia.ee 10
Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Etruskkide puhul on tähelepanuväärne naiste küllalt kõrge positsioon ühiskonnas. Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrvall pea alati ka ema nimi, mõnel juhul isegi ainult ema nimi. Hauakambrite maalinguilt on ka näha ,et pidusöökidel osalesid ka naised ,kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskide usulised tõekspidamised on jäädvustatud pikkades , rituaalseisd eeskirju sätestavates pühades tekstides. Eriti kuulsaks said etruskid aga jumalike ennete tõlgendamise kunstiga, mida roomlased sageli etruski õpetuseks nimetasid. Ennetesse suhtuti ülimalt tõsiselt ja jumalate tahet uuriti iga
Meka suunas. 3) paastumine kord aastas ramodani kuus kuu aega, 4) almuste jagamine, nii palju kui võimalik (vähemalt 2,5% sissetulekust) ja 5) kord elus palverännak Mekasse (ehk hadž). *Kaaba on must kuup & väike tempel, mis asub Mekas. Palverännaku ajal käiakse ümber selle 7x, palvetatakse ja puudutakse. *Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid. *Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest. *Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära. *Islamis olid kuulsad Ibn Sina ehk Avieena arst, kelle juures käidi õppimas ning Al-Idrisi, kes oli geograaf ja maailmakaardi koostaja (1154.a). *Koolihariduse valdkonnas oli koraan ülimtõde. Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool
Mõned vaaraod, näiteks Pepi ||, asusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastadeks. Pojad pärisid isadelt võimu. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki. Meistrid valmistasid kauneid asju vaaraole ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandusdest. Templid. Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste ehitiste juurde, nagu Karnakis. Templites sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid, kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid, riietasid ja toitsid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu on altar, kus hoiti jumalate kujusid. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad, käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad
preesterkonna võimu all. Umbes 400 a eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Paljud teadlased peavad olmeeke kogu Kesk-Ameerika tsivilisatsioonile alusepanijaks. Teotihuacanis (tõlgituna: ,,paik, kus loodi jumalad") oli keskuseks põhjast lõunasse kulgev lai tänav, mida selle ääres paiknevate hauakambrite järgi nimetati Surnute tänavaks. Ka asus linnas kuupüramiid ja tänava keskpaigas päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr. Siis tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidi templite ümber koondunud linnad. Nagu teisedki toonased Kesk-Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi, tööriistad ent olid ikka veel kivist.
Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi, kaugemad esemed asetati maalil esimeste kohale. Tänu
panuse andsid kultuuri arengusse? V: Asusid Mesopotaamia lõunaosas, Tigrise ja Eufrati alamjooksul. Tähtsamad linnad olid Uruk, Ur, Lagash, Eridu, Kish jt. Kõigis neist kasutati kiilkirja. Linnriike valitses kuningas 9. Uri linna astmiktempel ja kuninglikud hauad. V: Uri linna astmiktempel on ehitatud põletatud savitellistest, astmiktempli lähistel kuninglikud hauad. Uri linna kuninglikud hauakambrid tõestasid Uri linna olemasolu. Hauakambrite ees olevas sahthauas kuninga lähikondlased. Üks haud puutumata. 10. Vana-Babüloonia riik: milline oli riigi territoorium, kuidas valitseti, mis on Hammurabi sammas, miks on tähtis? V: Eufrati vasakul kaldalu 110km Bagdadist. Valitses kuningas. Hamurabi steel on esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas
väiksemate pindadena tähelepanu ergutamiseks ja õpitava paremaks omandamiseks. Ajalugu Kollase üks esimesi toone oli kollane ooker. Selle pigmenti valmistati savist ja kasutati esimeste värvidena koopamaalidel. Lascaux koopas on maalitud kollane hobune mille vanus võib olla kuni 17 300 aastat vana. Iidses Egiptuses sümboliseeris kollane rikkust ja kulda. Usuti et jumalate kondid on kullast tehtud. Egiptlased kasutasid kollast hauakambrite maalides. Mehi kujutati pruunide nägudega, naisi kollaste või kuldsete nägudega. Renessanssi ajastul kujutati inimesi, kes ei olnud kristliku usku (näiteks juudid), kollasena. 19. sajandi Briti kunstnik J.M.W Turner oli üks esimesi, kes kasutas kollast, et näidata emotsioone ja tujusid. Tema maal Rain, Steam, and Speed - the Great Central Railway oli üleküllatud kollaste pilvedega. Kunstnik Vincent Van Gogh oli väga vaimustatud kollasest värvist kui päikese värvist. 1895
Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina) 2. Vana-Egiptuse kunst Arhitektuur Vana Riik · Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6 nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid
2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest
võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. Kuidas on aga kosmeetika areng kulgenud läbi ajaloo? 10 000 e.Kr Enesekaunistamise ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid, kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes. Vaaraode hauakambrite väljakevamised kõnelevad, kui hinnatud ja kõrgelt arenenud oli Vana- Egiptuse iluravi, selahulgas minkimiskunst. Seal kasutasid nii mehed kui ka naised lõhnastatud õlisid ja salve naha puhastamiseks ja pehmendamiseks. Õlisid ja kreeme kasutati kaitseks tuule, liiva ja kuuma päikese eest. Peamised koostisosad olid: sandliõli, tüümian, majoraan, lavendel, seeder, aaloe, oliivõli, mandliõli, roos, rosmariin, piparmünt, petersell, kummel ja paljud teised
Hiljem asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid rüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matmiskohaks sai Kuningate org. Varasem üliku haudehitis oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes kauakamber sarkofaagiga. Hauakambritesse kuulusid ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiidiraamatud, puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi V Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri: Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr, niisis tsivilisatsiooni tekkega umbes ühel ajal.
8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe eelneva kooslus. 11. Dolmenid püstitati hauakambrite tähistamiseks. 12. Inglismaal saab megaliitehitisi imetleda Lõuna- Inglismaal: Stonehedge, mis on ehitatud mitmes järgus 3000-1500 eKr. 13. Vanim skulptuur maailmas on Willendorfi Venus, mis on umbes 25 000 aastat vana. Mesopotaamia 1. Mesopotaamia tähendas kahe jõe vahelist maad ( Eufrat ja Tigris), see asus tänapäeva Iraagi aladel. 2. Mesopotaamia aladel elasid sumerid, babüloonlased, süürlased. Kõige vanem kultuur oli neist sumeritel. 3
sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti kolmes kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi kasutades. Lõplikult suutis hieroglüüfide saladuse lahti muukida Jean-François Champollion 1820. aastateks. Kiri sisaldas 750 märki! Vanad egiptlased kasutasid piltkirja- hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud olid emadega kodus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
