Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa o...
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
1. Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m (joonis 8) Joonis 8. kõrgeim Giza püramiid 2. Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m (joonis 9) Joonis 9. Chehren'i püramiid 3. Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m (joonis 10) Joonis 10. Menkaura püramiid Vana-Egiptuse Vana riigi ajast on pärit Narmeri palett. Keskmise Riigi ajal oli väga tähtis hauakambrite ehitamine ja kaljuhauaf, samuti kujunes ka templiarhitektuur. Profaan- ilmalik Sakraan- jumalik Egiptuse arhitektuuris kasutati väga palju sambaid. Sammas koosneb alt üles näiteks baasist, tüvest ja kapiteelist. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse · jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton
12-aastaselt ja poisid võtsid naise 14-aastaselt. RIIETUS Muistses Egiptuses kanti valgest linasest riidest rõivaid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiga jahedama ilma jaoks. Lapsed riideid ei kandnud. Inimesed armastasid kanda ehteid ja kasutati palju kosmeetikat. KIRJUTAMINE JA HARIDUS Vanad egiptlased kasutasid piltkirja-hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud olid emadega kodus. KUNSTNIKE TÖÖ Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude
muumia kõrvale. Jäeti alles ainult süda o Inimestele pandi kaasa hauda kõiksugu väärtuslikke esemeid MESOPOTAAMIA o Mesopotaamias ei pööratud eriti elule pärast surma tähelepanu. o Nende uskumuse kohaselt oli surmajärgne elu rõõmutu, kus söögiks oli savi ning põrm. 6. Kiri ja haridus! EGIPTUS o Vanad egiptlased kasutasid piltkirja-hieroglüüfe-templite ja hauakambrite seintele kirjutamiseks. o Kulus 10 aastat, et saada selgeks sadu hieroglüüfe. o Koolis käisid ainult poisid. Nad õppisid astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja spordialasid. o Tüdrukud olid emadega kodus o Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. MESOPOTAAMIA
Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette. Egiptuse arhitektuuri üldilme masendav suurejoonelisus. II Kujutav kunst Egiptusele on iseloomulik nn pinnakunst madal ja värviline reljeef. Pinnakunst kattis templite ja hauakambrite seinu, samuti sambaid. Pinnakunstile on iseloomulik: * tähtsamad inimesed on kujutatud suurematena * perspektiivi ei tunta, tagapool olevad esemed ja inimesed on paigutatud üles * reljeefide osaks on alati hieroglüüfid * inimesed on kujutatud nn egiptuse poosis nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates Kujutati sündmusi vaaraode ja ülikute elust, ka tööstseene. Skulptuuri võib jagada kaheks:
3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu. Hieroglüüfid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tähistasid igasuguseid silpe, sõnu ,mõisteid ja häälikuid. 5.Millega kaunistati hauakambrite seinu ? Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : ümarad ja jäigad. 6.Nimeta 3 kuulsamat püramiidi . 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos VANA-KREEKA 1.Kellele ehitati templeidja mis asus templi akendeta ruumis ? Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kuju . 2.Millest koosnes Kreeka tempel ? * astmeline alus (ristküliku kujuline) * 1 või 2 rida sambaid
kummardasid selle jumalanna nimel kasse niivõrd, et kassi tapmist peeti avalikku hukkamist väärivaks kuriteoks. Joonis 3. Skarabeus Joonis 4. Püha kass 1.3 Templid Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste juurde nagu Karnakis. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Teebas ehitati Amon-Ra´le pühendatud Karnaki tempel ja umbes kolme kilomeetri kaugusel väiksem Luxori tempel
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima
Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis
· Suri 17-aastaselt, oma 9. valitsusaastal · On kaks arvamust: mõrv ja haigus. · Võrreldes tema seisuse ja rikkusega maeti ta väikseimasse hauakambrisse. · Tema laip avastati 4 nov. 1922 Ramses VI säilmete alt Inglismaa arheoloogi poolt, kes 5 aastat tegi kaevetöid, enne kui leidis ukse hauakambrisse. · Howard Carteril kulus 9 a, et teisaldada vaaraole kaasa pandud esemed Kairo muuseumisse. · See oli üks tähtsamaid sündmusi 20. sajandil. Hauakambrite sissepääsud 05.11.13 Sissepääs hauakambrisse Hauakambri avamine
Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. 5 Kujutav kunst Egiptuses on kujutava kunsti mälestisi säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid pealmiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti kujutati inimest üsna ebaloomulikus asendis: pika sammuga astumas,
Vana-Egiptuse hieroglüüfid Egiptuse esimene vanim kirjasüsteem on tuntud hieroglüüfide nime all (nimetus pärineb kreeklastelt ning tähendab püha raidkiri, pühad kaeverdused, mõistetamatud kirjamärgid). Õpetlased murdsid kaua aega pead salapäraste kirjade üle, mis leidusid vanade Egiptlaste templite müüridel, püramiidide ja hauakambrite seintel raidkirjana. Mõned joonised olid väga kergesti mõistetavad- need olid kujutised inimeste igapäevasest tööst ja tegemistest. Piltidel oli kaupmehi, kes müütasid pärleid, lõhnaõlisid, hirsitangu, kullasseppi painutamas kulda sõrmuseks, kirjutajaid papüüruserull käes ja pilliroost sulg kõrva taga, klaasipuhujaid. Neid vaadeldes saab igaüks kujutluse tolleaegsest ühiskonnast. Kuid on ka suur hulk teisi jooniseid, mille mõte
Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi,
jpg Kuningate org. http://f.pmo.ee/f/2015/02/07/3744771t81h0d10.jpg Panoraam kuningate orust. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ b8/Valley_of_the_Kings_panorama.jpg/1920px- Djoseri astmikpüramiid. Valley_of_the_Kings_panorama.jpg http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Art/03_Egyptian/2660-BC_Pyramid-of-Djoser.jpg Hauakambrite läbilõiked Tutankhamuni kaljuhaua plaan. Mastaba läbilõige. Mastabad. Cheopsi püramiidi skeem. Pildid: Marju Liidja Mööbel ja skulptuurid Anubise kuju. https://p2
erkpunase värvusega mineraal kinaver (tõlkes draakoni veri) , mida tunti ja 2) 8) 18) 32) 12) 6) kasutati Vanas Kreekas ja Rooma riigis. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega Elavhõbe asub II B perioodis, 6. rühmas. koopa ja hauakambrite seintele. Plinius Elavhõbe on metallidest ainus metall, mis nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, toatemperatuuril on vedel. Elavhõbe on Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. hõbevalget värvi. Elavhõbe on raskeim Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet vedelik, ületades vee tiheduse 13,6 Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine kg/m3
Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused Välimus Kaevandamine Kasutus Ohud Elavhõbeda kokkukorjamine Info Sissejuhatus Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all. Füüsilised omadused Halb soojusjuht. Keskpärane elektrijuht. Normaaltingimustes vedelal kujul. Välimus Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Kaevandamine
läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. 2 Mastaba Cheopsi püramiid Maalikunst ja reljeef Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. VanaEgiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunsti moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga
püramiid. Püramiidide ehituskulud olid aga suured, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad
/10/ 1) Kreeta losside siseruumid said välisvalgust ka nn valguskaevude kaudu.T 2) Seinamaalide põhjal on järeldatud nn sõnnimängude tähtsust Kreeta kultuuris.T 3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/
valekäike ja kiviväravaid ehitades, rüüstati lõppkokkuvõttes kõik püramiidid. Uue riigi ajaks (1550-1070 eKr) olid vaaraod jõudnud arusaamisele, et võivad oma matmispaiku kaitsta, rajades peidetud hauakambreid Kuningate oru kaljudesse. Selliseid salajasi hauakambreid ehitasid väikesed tööliste rühmad, kes elasid oma peredega üksildases müüride taga asuvas külas nimega Deir el- Medina töömehed, kellele riik piisavalt maksis, hoidsid kuninglike hauakambrite Kuid Uue riigi lõpuaegadel ründasid Egiptust põuad, ikkaldused, näljahädad, inflatsioonid, korrupatsioon ja rahutused. Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud
teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru . Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist. Väga tähtis oli surnukultus, haudadeks olid k...
Kunstiliigid · Arhitektuur ehk ehituskunst: * Sakraalarhitektuur - usuga seotud hooned nt. kirik * Profaanarhitektuur - kõik muud ehitised nt. kool, elumaja · Skulptuur ehk kujud: * Ümarplastika - saab vaadata igalt küljelt * Reljeef - on tehtud kuskile peale, külge. Saab vaadata ainult eest. · Maalikunst: * Seina - maalitud seinale. Tavaliselt suured. * Tahvel - võivad olla väiksed ja suured. Tehtud muu materjali peale ja siis seinale pandud. * Miniatuur - raamatumaal · Graafika: * Tasapinnaline kujund, mis kraabitakse plaadile, täidetakse värviga ja trükitakse paberile. · Tarbekunst: * Nt. vaas, küünlaalused jne. Tehakse ainult üks unikaalne tarbeese. Kiviaja kunst Koopamaalingud tehti selleks, et suurendada jahi õnne. Maailma vanim sku...
Atoni auks võttis vaarao Amenhotep IV endale nime Ehnaton (,,Atoni lemmik"). Ta keelas teiste jumalate kummardamise ja lahkus Teebast ning rajas Niiluse allavoolu uue pealinna Ahet-Atoni. Atoni templites pidi päike saama vabalt valgustada kogu templit. Tavaliselt olid Egiptuse valitsejate hauad olnud Niiluse läänekaldal kõrbeservas, sest egiptlased olid uskunud, et surnute riik asub loojangusuunas. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiluse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed avanesid idast lähtuvatele päikesekiirtele. Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja tema perekonda ning nende kujutamine oli kunstnike peaülesanne. Kadunud on senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena, isegi haiglasena. Tema näo omapära on rõhutatud ja psühholoogiline iseloomustus on keerulisem. Ta pilk on unelev ja tal on salapärane muie
roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle
kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju võeti üle etruskidelt, kuid kõige enam aga kreeka kultuurist Kreeka mõjud : Väidetakse, et kui roomlased vallutasid kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid rooma kultuuriliselt. Etruskide kunst 8-3.saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja olustikust, veel luuakse portreid (Egipituse aladel
Mustad ja kollased. Kujutati loomi , sportlasi ja jumalaid. 2. Etruski kunst Etrsukid: kus nad elasid, kes nad olid?nad olid itaallased või asiaadid. Mõned arvavad, et nad olid lüüdiast Mida teha oskasid? Oskasid sulatada rauda, oskasid valmistada pronksesemeid, tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi meelel , et seal toimub hauatagune elu. Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled. Arvatakse, et on suur nina aga ei tundu selline. Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised.
täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist
kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast hauakambrist sarkofaag
papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjadest, mida on võimalik lugeda neist välja. Kui poleks olnud arstiteadust poleks me võibolla siiani osanud teha raskeid operatsioone ning ei oskaks võibolla siiani diagnoosi panna. Religioon VIdamaades.
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve...
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas
Arheoloogilised paigad Itaalias Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis Vahemere maades 800 eKr-500 pKr, eelkõige Itaalias. Iidsed linnad, Agrigento ja Aquileia olid kahe erineva vanaaja riigi suured linnad, mis on nüüdseks saanud ühe riigi silmapaistvamaks kultuurimälestisteks. Agrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Agrigento lisati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1997. aastal, selle säilitamiseks on rajatud arheoloogia park. Hästi säilinud iidne linn Vahemeres, koos seitsme dooria templiga, on üks silmapaistvamaid näiteid Kreeka kunstis ja kultuuris. Agrigento oli muistse Vahemere-äärse maailma üks suuremaid linnu, mis on erakordselt hästi säilinud. Sealne pikk dooria templite rida on Kreeka kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. Templite org hõlmab suurema osa muistse linna täi...
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
Janne Jürgens ja Marleen Virve NT3 Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale enamasti omaniku loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime
Lapsed: Caesarion, Cleopatra Selene II, Alexander Helios, Ptolemy Philadelphus TEMPLID Uue riigi aegsed suurimad ehitised Asusid haudehitiste vahetus läheduses Tõid kaasa uue seisuse - preetsrid Tempel oli kuningavõime ülistavaks sümboliks Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. TEMPLI EHITUS Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Pealt suures osas lahtine Tähtsal kohal olid sambad Templit ümbritses tugev kaitsemüür Templi sügavuses asus jumala kuju VÄRVID MUSTRID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
Väikesed ehteasjad ja kullasepatööd on meile tuntud peamiselt panuste kaudu. Meieni on säilinud kuldsed pärjad, kõrvarõngad, sõrmused, käevõrud, pronkspeeglid, metallalused. Egiptuses hakati esmakordselt ülistama ilusat naisekeha. Egiptlased Egiptuse omapära mõistmiseks tuleb teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanimas Egiptuses oli kunst seotud riituse, maagia ja kirjandusega. Hauakambrite ehitamine ja kujude püstitamine moodustasid koos vaimulike laulude ja pühade tantsudega Vana-Egiptuse religiooni rituaalse külje. Egiptlased nimetasid kunstnikke elu loojateks. Vanad hauakambrid olid majade võrdkujud, kuid loodud tugevamast materjalist kivist. Hauakambrite seintel olid jutustavad maalid elanike maisest elust. Kõik eluliselt tähtis tungis egiptuse kunsti hauataguse elu idee kaudu. Egiptlased olid ka esimesed tõsised insenerid. Nad ehitasid vägevaid linnu, templeid ja
ohustama. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. Muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale rajada muidugi ainult ülikud. Nende muumiate säilitamiseks ehitati
· Inspiratsioon etruskide kunstist Harewood House Väike, ent monumentaalne Kedleston Hall. Triumfikaare sarnane keskosa, kahepoolne kaarjas trepp. Kõrgete akendega põhikorrus. Teise mõjuka arhitekti William Chambersi Somerset House Inglise alamkoja hoone. Kasutab akna kohal kolmnurkset frontooni, tõstab sissekäigu esile sammasportikusega, rusikamotiiv. Osterley Park (Robert Adam) Pulteney Bridge Bathis Osterley Parki Etruskide saal. Etruskide hauakambrite seinamaalingutelt pärit motiivid, valgel foonil must+punane+ roheline, mis meenutavad küll pigem Pompei maalinguid. Mööbel valgeks värvitud ja sellel antiikne ornament. Osterley Park Home House'i etruski magamistoa kavand Home House, Robert Adam Home House Landsdowne House'i (lammutatud) esialgsele kujule taastatud söögituba Kedleston Hall Kenwood House, Robert Adam Culzean Castle Adami pooltrumlikujulised madalad
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaa...
lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma ning seetõttu püüdsid seda võimalikult helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis. Tahvelmaal-puutahvel, millele on maalitud. Alus tänapäeva maalidele. Juveelikunst tipptasemel. KULD ja KLAAS Kimäär-kotka tiibadega lõvikehaga olevus.
*Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingede omapärast elukeskkonda. Seal oli nii naudinguid ja rõõme ja nukraid mõtteid ja surmahirmu. 14) Millises arhitektuuriharus saavutasid vanad roomlased silmapaistvaid tulemusi? Too kolm näidet VanaRooma arhitektuurist! Saavutasid edu ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Colosseum Roomas, Panteon, Caracella termid, PondduGard. 15) Millised kaks ala olid rohkem arenenud VanaRooma skulptuuris? Too üks näide"
Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid.Arstiteadus- egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ............................................................................................................................................5 4.LAPSED ............................................................................................................................................7 5.LISA INFORMATSIOON................................................................................................................8 6.KOKKUVÕ...
Väljakaevamistel on leitud 3.-5. sajandist pärit Dionysose, Orpheuse ja Aioni koja ning Theseuse villa imepäraseid mosaiike, mis kuuluvad maailma kauneimate hulka. Theseuse villa mosaiikpõrand, millel on kujutatud Theseuse võitlus Minotaurosega labürindis. See villa ehitati meie aja teise sajandi teisel poolel. Paphos sai kõvasti kannatada 342 aasta maavärinas. Ehki see taastati suuremas osas IV sajandi lõpus, kaotas linn pealinna staatuse. Villade, paleede, teatrite, linnuste ja hauakambrite rusud tunnistavad selle paiga erakordset arhitektuuri- ja ajalooväärtust. Paphose vana osa kuulub UNESKO maailmapärandi nimistusse alates 1980. Aastast, (iii)(vi) kriteeriumide järgi (kultuuripaik – kultuuritraditsioonide tunnistaja; üldiste tähtsündmustega seostatav paik). Kasutatud allikad: Maailmapärand. Erakordsete paikade kõige menukam teejuht 2013. Toim. Nele Otto. Tänapäev. http://reis.postimees.ee/v2/3121063/ueks-korgemaid-ja-paremini-saeilinud-vana-
Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures – antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga
Teksti kirjutamiseks kasutasid egiptlased hieroglüüfe, mille arv on umbes 1000. Kirjutamine võttis palju aega, ja selle pärast kirjutati peamiselt dokumendid ja tähtsad sündmused. Ja ainult tänu sellele teame me Muistsest Egiptusest, kuidas seal elasid inimesed, mis juhtus, sõjaretked, teadused ja ajalugu üldse. Kuid egiptlastel oli aega ka kirjandusele. Kuid nad ei loonud mahukaid tekste, peetakse egiptlasi novellizanri loojaiks. See kujunes välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Egiptlased koostasid hümnid jumalatele, püramiiditekstid ja teised religiooniga seotud tekstid (kirjandus ja religioon olid tihedalt põimunud). Koostati ka elutarkust õpetavaid sõnu. Kõige tähtsam panus minu arust on teadus. Egiptlased kasutasid ainult praktikalisi teadusi. Nad olid esimesed, kes said enam-täpselt aja mõõta - nad leiutasid päikesekalendri.
Vanemaid jumalaid kujutati enamasti loomadena . Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga . Vanas riigis oli üks tähtsamaid jumalaid hauka pea ja noormehe kehaga Horus . Hiljem kujunesid kõige tähtsamaks inimesetaolised jumalad . Egiptlased usukusid , et nende valitseja vaarao on samuti jumal . Usuti , et elu jätkub ka pärast surma . Sellepärast hakati laipu palsameerima . Palsameeritud keha tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega . Hauakambrite seintele maaliti pildid , et luua hingele meeldiv keskkond . VAARAOD Vaaraod olid samuti nagu jumalad . Neile omastati ainuõigus teiste jumalatega suhelda . Nad võisid kuulutada oma liitlasteks erinevaid jumalaid , kes olid seotud tema dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui
Templi eelõues asuvad 20 m kõrgused kaljusse raiutud vaarao kujud. Preaguseks templit kujudega enam seal ei ole, kuna need viidi Assuani paisu ehitamise ajal uude kohta. Vastasel korral oleks vesi need üle ujutanud. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus. Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ja templite sammastele. Eriti rasked tingimused olid hauakambrite seinte kaunistamisel, kui töötama pidi rasvalambi valgel ja peaaegu õhuta ruumides. Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
