Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
segunemisel. Rooma hilisem kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis on kohati avardunud kambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate lahkunute tuhk säilitati kivist või savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeme hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Etruski templeid pole säilinud, nad olid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. 19. Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnass...
Surnukeha oli ebapuhas, seda ei tohtinud rüvetada, laipa ei tohtinud põletada, ei tohtinud niisama jätta õhu kätte lagunema (rüvetatakse ju õhku!). Äärmisel juhul kõrbeliiva! Kui laip jäeti röövlindudele söögiks.. Laibad viidi nissidesse (joonis tahvlil) ihualasti ning kaarnad nokkisid surnukehad paljaks, siis nisid tühjendati, luud lükati alla (matmistornid - dakma) Kuninga laip kaeti vahaga ja paigutati kivist sarkofaagi, mis suleti õhukindlalt Kõik hauakambrid äratavad teatud seltskonna tähelepanu. *Tähtsaim kohustus oli vale vältimine, oli keelatud ka võlgade tegemine, sest see võis kergesti õhutada ja suunata inimest valetama. Käepigistus tugevam kui allkirjastatud leping - parsid (tulekummardajad). Vaenlase vastu leebus võidetu vastu, mis äratas kreeklastes (hellenites).... ,,Templite mahapõletamist õppisime meie kreeklastelt," ütlesid pärslased. Kuningas Kroisos (6-7 saj. e.m.a
(portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt) * kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut (neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm)
Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte
Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku asukohale, oletatav Püha Peetruse matmispaik. Arhitektid Bramante, Raffael, Michelangelo (kuplijoonised), sisekujundus Bernini. Paavstialtar baldahiini all. Kuppel 136 m kõrge, 42 m läbimõõt. 10000 m2 mosaiikpõrandat. Paavstide hauakambrid. Leonardo da Vinci teosed- Mona Lisa ja Pühaõhtu söömaaeg. Michelangelo teosed: Sixtuse kabeli lagi ja altar. 5. Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika (Diaz, da Gama 1498) meretee Ameerikasse (Kolumbus 1492, Vespucci), ümber maailma (Magalhaes 1519-22). Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste
koosnes längus seintega müüriplokkidest, nendevahelisest portaalist ning obeliskidest, kui need olid ees, siis oli päikesele pühendatud, pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud, pahade vaimude eemale peletamiseks, pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid, väravapostide vahelt tohtisid siseneda ainult vabad inimesed ehk siis orjad ei tohtinud, tehti kaljutempleid, raiuti kivist välja; o Haudehitis vaaraodel ja ülikutel, tähtsamad on hauakambrid, Mastabad esialgsed, koosnesid maaalusest hauakambrist, kus asus kirst balsameeritud surnukehaga ja massiivsest maapealsest ehitisest(trapetsi kujuga), idaküljele tehti ukselaadne asi, Kaa-le, sinna toodi ohvriande, ohverdati seal, seinade ja katusega sissekäigulaadne asi ; Astmikpüramiidid tähtsal kohal Egiptuse arhitektuuris, sellest
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Tööriiistad tehti eeskätt kivist. Põldu hariti kõplaga ja tehti ka alepõllundust. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust usuline liit (arvatavasti). Väiksemad linnad olid suuremate mõju ja võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel mitte kunagi. Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. Ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskus avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid. Nende sisemustes maiade hauakambrid. Ühiskond: ühisk oli tugevalt kihistunud. Valitsejad kuningad, seostati jumalate ja esivanematega ning kel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna ühe põhiosa moodustasid talupojad. Täitsid valitsejale andami- ja töökohustust.
sisse Väike-Aasiast, teised aga pidasid neid Itaalia põliselanikeks. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Ekruskite ehituskunsti matkisid ning imetlesid hilisemad roomlased. Ekruskid puutusid tihedalt kokku foiniiklaste kui ka kreeklastega, seega on neil mõlemate kultuurilisi tulenevaid jooni. Etruskid uskusid surmajärgsesse ellu, seda tõestavad ülikute hauakambrid , millele oldi joonistatud elurõõmsaid nind koguni ihalduseväärseid pilte, mis viitavad sellele, et elu pärast surma arvati olevat õnnelik ning selline mida iga üks juba ootab. Ka ennustamine oli neil kujunenud omamoodi teaduseks. Hoolimata kõigest pole siiani mõistetud etruskite tekste, mistõttu on meile jäänud arusaamatuks nende etruskikeelsed tekstid mille põhjal võiks saada informatsiooni. Ekruskite hiilgeaeg jääb siiski 7.-6. Sajandisse eKr
jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena, vahel on neil nautiv ilme. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine, jahipidamine, kalastamine. Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur
tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja rullid , millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada. 7)Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Giza välja asuvad Cheopsi (140m kõrge), Chefrene ja Mykerinose püramiidid. 8)Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidides on käigud ja lõksud, mis pidid kaitsma hauarüüstajate eest. Samuti ka õhukanalid ja hauakambrid vaarao sarkofaagiga. 9)Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad?
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
res non fungibiles-mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad 4. Res derelictae – hüljatud asjad, ära visatud asjad 5. Res communes omnium – kõigile määratud asjad 6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad res publicae in publico usu – riigi asjad avalikus kasutamises 7. Res divini iuris – jumaliku õiguse asjad res religiosae – religioossete asjade hulka kuulusid hauakambrid ja matmispaigad. res sacrae – sakraalsed asjad olid templid ning maatükid, millel templid asusid, kultusesemed, altarid jne res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad. 8. Collegia funeraticia – matustega seotud ühingud Collegia sodalicia - religioossed ühingud 9. Patres conscripti - lugupeetud senaatorid 10. Possessio bonae fidei – hea usu valdus; possessio malae fidei – paha usu valdus 11
VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etrus...
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on nende hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Paljud neist on võimsad ja luksuslikud, mis lubab arvata, et tegemist on ülikute haudadega. Maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse. Surnud asetati lavatsitele hauakambri seinte ääres, või siis kivist või põletatud savist sarkofaagidesse. Hauakambrite seinu kaunistasid eredavärvilised pidusööke, tantsu ja sporti kujutavad seinamaalingud, mis on üks peamisi allikaid etruskide eluviisi ja uskumuste kohta.
1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged püramiidid, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Selle sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid kaigud ning kaks ohukanalit. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidide nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju
1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus. Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume. Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged püramiidid, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Selle sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid kaigud ning kaks ohukanalit. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidide nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju
kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks.Surmale järgnev elu:Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma.
Ka tekib inimese sünni hetkel. Inimese suremisel lähevad nii ka kui ba. Ka on tiivuline olend, kes lendab kehast välja inimese suremisel. - Pärast surma tuleb säilitada keha, mida töödeldakse-mumifitseeritakse. - Sealpoolsus oli sarnane siinsele maailmale, aga elamistingimused olid paremad. - Oseptid pandi haudadesse kaasa, kes olid erinevad ametnikud, kes pidid sealpoolses maailmas olema isanda teenrid. - Hauakambrid muudeti mugavaks, et surnul oleks mugav. - Osirise müüt: Osiris tapeti oma venna poolt, Sethi poolt. Osiris ei hävinud, Isis leidis Osirise surnukeha, ta palsameeriti. Horos suureks saades otsib Sethi üles ja tapab ta. Osiris satub allilma ja temast saab surnute maailma kohtumõistja. Inimesd sinna sattudes pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi olla raskem kui sulg
enam antiikarhitektuuri saavutus kui nabatealaste kohalikel traditsioonidel baseeruva ehituskunsti esindaja. Arvatakse, et fassaadi tipus asuvas urnis hoiti vaaraole kuulunud aaret. Aareteotsijatest välismaised külastajad pildistasid agaralt fassaadi tippu, lootes kindlaks määrata varanduse asukohta. ,,Varakambrist" edasi mägedevaheline org laieneb ja silmale avanevad lõheroosast ja ka teistes värvitoonides liivakivist kaljuseintesse raiutud hauakambrid. Tuulele avatud raiddetaile on erosioon tunduvalt, mõnikord lausa tundmatuseni kahjustanud. Küllaldaselt arheoloogilist tõestusmaterjali on leitud väitmaks, et Petra ehitised ei olnud algselt roosipunased ega lõherooad, vaid olid üle krohvitud ja kaunistustega kaetud. Ilmselt jättis Petra oma hiilgeajal vaatajale hoopis teistsuguse mulje kui praegu. Jalutada mööda kitsast ja varjulist Siqi ja siis jõuda järsku päikesepaistelisele platsile, kus
• Leiusituatsioon – millisest pinnasest, seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant: – Matmispaigad (kivikalmed, kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne) – Elupaigad (asulakohad, järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne) – Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid
- Koraan, sariaat(komber), sunna(pühad tekstid) - 5alustala: Usutunnistus, palvetamine, paast, palverännak, annetamine(2,35)' ARAABIA KULTUURI MÕJU - Numbrid(võeti üle indiast) - Kompass ja astrolaab - Paber-jõudis läbi nende euroopasse - Kirjanduse levik-nt trubaduur - Teadus, kreeka keelsed teosed kirj. Ümber araabia keelde - Kunst, nt sibulkuplid ISLAMI KUNST - Tähtis arhitektuuriline osa(moseed, medresed(koolis), hauakambrid, kaubatänavad(basaar), lossid ja paviljonid) - Omari mosee Jeruusalemmas - Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damaskuses - Skulptuur ja tahvelmaal puudusid->loomi ja inimesi ei tohtinud kujutada TEADUS 10.sajandil al-Horezini entsuklüpeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Masud- ,,kullaväljad ja kalliskivimaardlad" 8
Eliidi võimu kohta informatsioon puudub. Saaremaa ümbruskonnast pole leitud väga tihedat pronksiaegset asustust, kuigi juba siis valitses väga tugev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. Üks omapärane kindlustatud asula on Kaali järve ääres kraatrivalli peal. Kivikirstkalmed on täiesti uut tüüpi kalmed. Senit unneme Eesti alal ainult selliseid matusepaiku, kus surnud olid maetud maa sisse. Kivikirstkalmed aga on maapealsed ehitised maapealsed hauakambrid. Nende konstruktsioon: ring ümber, keskel kirst millesse on sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega. Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on saadud ilmselt eeskuju skandinaavlastelt ja neid leidub Saaremaal Sõrves ja Harjumaal Vaos. Pronksiajal on kultuurisidemed muutundu tunduvalt tihedamaks. Antud matusepaigad pole aga tavalised, neil on olnud olulisem tähendus.
telelenud millegi erilisega). Samu inimesi võis määrata paljudesse ametitesse. Alamkihis suunati talupoegi ka igast erinevatele objektidele pohhuilt, ragenus, pöllutöö, södurid jne. 3. at ajal egiptusel suurt sõjaväge polnud püsivat, kasutati neid samu talupoegi vajadusel. Vastaseid veel suuri polnud ja vallutuste järele vajadust ka veel polnud. Mõned üksikud saagiretked tehti ikka. 24-23 saj ekr tsentraliseeritud kuningavõim nõrgenes. Nende sajandite jooksul ülikute hauakambrid mutuvad järjest uhkemaks ja sealt leiatavd biograafiad järjest ülistavamaks. UMBES 2200 KUNINGAVÕIM ENAM EI TOIMUNUD. SEALT TULI 22-21 SAJ NN ESIMENE ÜLEMINEKUPERIOOD. KUNINGAD VAHETUSID PMST IGAL AASTAL.(krt, caps lock jäi peal). Pärast seda jagunes riik kaheks: alam ja ülem egiptuseks. Alamegiptuses sai pealinnas mini Helopolis tähega, Ülemegiptuses Teeba. Hilisemates tekstides kujutatud seda nn "kaose ajajärguna"
Sel ajal avanes Egiptus Aasiasse. 16 saj teisel pool suutsid vennad Kahmos ja Ahmos delta tagasi vallutada ja algab Uus riik. Uue Riigi ajal oli Teeba jälle tähtis. Karnaki tempel ja hiljem rajati ka Luxori tempel. Opet pidustused, kus kuningas igaaastaselt oma võimu kinnitas. Rongkäik Karnakist Luxori. Muudeti ka radikaalselt matusetraditsiooni. Loobuti püramiidide ehitamisest. Hakkasid peale kaljuhauad Teeba läänekaldal ehk Kuningate org. teebast sai hull rituaalkeskus- templid ja hauakambrid. Kuningas oli endiselt kõvv, kõik sõltus temast. Aga kuningad hakkasid eriti Amon-Ra templitele annetama maavaldusi. Templitest said suurte maade valdajad. Nimeliselt kuninga võimu all. Nüüdsest pöörati rohkem tähelepanu ülejäänutele riikidele ja alaline sõjavägi pidi kogu aeg olemas olema. Talupoegade hulgast võeti nekruteid. Kui sõjaväekohustus oli täidetud, said nad maatüki. Kaarikuvägi oli eliitüksus, väepealikud olid ohvitserid-kaarikusõitjad ja olid ülikud
saj.algul avastati Kreeta saare mälestised. Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks. Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid. Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised -müürid
Eesti aladele jõuavad savinõud 4. at eKr, need olid lähis-idas 8. at. eKr. Kõige vanemad leiud on narvast, kus need pole küll kaunistatud, esimesed kaunistatud keraamikanäited leitakse eestis mitmeltpoolt. Keraamikaga algab eestis neoliitikum. väga oluline on ka tekstiilikunsti tekkimine. kui hakatakse tegema villast kangast ja ka riideid. newgrange on maaalune hauakamber iirimaal. see on vanem kui stonehenge. Taara loss iiri kuningad? egiptus mastabad olid maalused hauakambrid, aga et ülistada vaaraosid lihtsamatest inimetest, hakati tegema püramiide, algselt olid astmikpõramiidid, millel siis need astmete vahed olid täitmata. Memphis (Kairo), Teeba 2000 eKr . Sakkara, Dzoseri astmikpüramiid. Suurimad on Giza püramiidid: Cheops, Chefrus, Mykerinos. Need kuuluvad ka Kreeklaste seitsme maailmaime hulka. Keskmiseks on kivide raskuseks 2.5 pool tonni. Neid transporditi mööda jõge, ja seejärel veeti need mööda kõrbe 7-8 km
Ükski rahvas ei ole omistanud surnutekultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Poleks liialdus väita, et egiptlase (eriti kõrgklassi egiptlase) elu oli pikk ettevalmistus surmaks. Võib öelda ka teisiti: vanad egiptlased nautisid niivõrd elu, et soovisid tunda maiseid lõbusid ka pärast surma. Aga selleks, et elada igavesti, pidid inimese hing ja vaim (ka ja ba) olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuli kehi säilitada. Siit mumifitseerimise kunst. Hauad, hauakambrid, mastabad ja püramiidid. Varaseimasse perioodi kuuluvad matused olid niisugused: laip asetati enne muldasängitamist kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindalele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et
Matused: jätkus laibamatus kägarasendis paremal küljel. Mitmed v rikkalike panustega nn vürstihauad. Jätkus komme matta ülikud kiviplaatidest kirstudesse. Tihti võeti need kiviplaadid vanematest haudadest ja kasutati uuesti. Kividest kirstu vastu ja peale kuhjati väiksemaid kive, kogu kuhjatis kaeti veel mullaga - saadi kõrge küngas. Maahaudades surnud küljeli, pea lõuna poole, jalad põhja, nägu itta. Kultuuri hilisel järgul ehitati eriti tähtsatele tahutud tammepuust hauakambrid. Puithoone peale kuhjati kive, nende peale mulda. Kontaktid võrdlemisi laiad: Unetice esemeid leitud Itaaliast, Austriast; kaubasidemed ka Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast.
kui tema Ba (elujõud, vägi). Surmajärgsus Egiptlased elasid paljuski surmaootuses ning surma ettevalmistuses. Üks tingimus, mis tuli surmajärgse elu saavutamiseks täita, oli saada maetud Egiptusesse. Ei ole selge, kellele sai osaks surmajärgsus. Uue riigi ajal selgelt kõigile. Vana riigi ajast on aga surmajärgsusest rääkivad tekstid nö püramiiditekstid, mis on juhised kuningatele. Muudest isikutest peale kuninga seal juttu pole. Küll aga on siiski ülikute hauakambrid, milles on uhked matused, mis ilmselt eeldavad surmajärgset elu. Keskmise riigi ajast on nn sargatekstid, mis on mõeldud peale kuninga ka selgelt ülikkonnale. Uue riigi ajal ilmusid papüüruserullid, mida pandi sarkadesse kaasa (tuntuim neist on nn Surnute raamat). Ka vaesed inimesed järgisid teatud matuserituaal (lihtsamalt öeldes soolasid surnukeha sisse). Egiptuses jätkub surmajärgne elu nii nagu elu, ainult, et paremini, ilma muredeta. Selleks, et asi
algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske desifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel.
218 201 teise Puunia sõja käigus tungis Hannibal Hispaaniast Itaaliasse, hävitas Rooma armee 216 Cannae lahingus, kuid oli sunnitud naasma Aafrikasse, kus sai 202 Zama lahingus otsustavalt lüüa. Kartaago kaotas laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. 149 146 kolmandas Puunia sõjas roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Etruskid 8. sajandil kujunesid Etruurias linnad. Sajandi lõpul võeti kasutusele tähestik. 7. sajandist said alguse suurejoonelised hauakambrid. Selleks ajaks olid etruskide linnad ka Kampaanias (Capua jt). Etruurias kujunes 12 etruski linna liit (Veji, Caere, Tarquinii, Vulci, Clusium, Volsinii jt), kultusliku keskusega Volsiniis. 6. sajandil valitsesid etruski soost kuningad Roomas (Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus). U 540 ajasid etruskid, liidus Kartaagolastega, Korsikalt välja kreeka kolonistid. Korsika langes etruskide võimu alla. 6. 5
Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr · etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond · päritolu teadmata · tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega · tähestik kujunes kreeks alfabeedi mõjul · etruskid olid meresõitjad, kõrgelt oli arenenud metallitöötlemine · etruskide hiigelaeg VII VI saj. eKr · etruski kuningad valitsesid Rooma linna VI saj. lõpuni · hauakambrid nekropolis (surnute linn) · etruski naiste kõrge positsioon ühiskonnas · enne tõlgendamine, pöörati tähelepanu elule pärast surma Rooma linn: · asustus kujunes X saj. Palatinuse künkal, linn asub seitsmel künkal · seitse kuningat ( 753-506 eKr ), kolm viimast olid etruskid · Foorum turu- ja koosolekuplats · linn sai müürid IV sajandil · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul, ta valitses koos Senatiga (vanemate nõukogu)
olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad. 5 Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnana (nekropolidena). Etruskid tuhastasid oma surnuid, tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neis on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad
põristasid trumme ja laususid nõiasõnu, mis pidi kindlustama retke kordamineku. (Kõiv, M. 1994) Kšatrijad- kastikorras seisus Aarjalaste ühiskonnakorraldus. Kšatrijateks olid sõjamehed, kes olid tekkinud jumala kätest. Nemad pidid rahvast kaitsma ja valitsema. Kuningate org - Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Kuna püramiididest varastati vaaraode varandust, hakati hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Kõik hauakambrid, peale ühe, rüüstati. Teadlased on leidnud puutumatuna vaid Tutanhamoni hauakambri. http://miksike.ee) Kõplapõllundus – varane põlluharimisviis, mille korral maad kobestatakse kõplaga. Peamiselt oli see naiste töö. Esimesed kõplad koosnesid varrest ja selle külge kinnitatud lapikust kivist. (Kõiv, 1994, 20) Kümme käsku – Moosese seaduse tähtsaim osa. Esimene käsk keelas kõigi teiste jumalate austamise peale Jahve
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust. Vaaraosid pidasid ülal aristokraatne ja militaarne ühiskond, võimukas preesterkond ning nii sissetoodud kui ka kohalik orjadeklass, keda sunniti püramiide püstitama. Ka templid ja püramiidid ehitati loodusseadusi jälgides. Inspireerituina mägedest, olid nad hiiglaslike mõõtmetega
Hollók küla oma 55 iseloomuliku majaga Cserháti mägede vahel (1987) Aggteleki tilkekivi koobastik ühiselt Slovakkiaga (1995) Pannonhalma benediktiini klooster ja kirik, Millenniumi mälestusmärk, Kalvaaria ja Jumalaema kabel (1996) Hortobágy'i rahvuspark, Euroopa üks suurimaid kaitse all olevaid pustasid (steppe), hõlmates ka Hortobágy'i Üheksa augu silda, Hortobágy'i kõrtsi ja karjuste muuseumi (1999) Pécsi varakristlike mälestiste kogum: matusesaal, maalitud hauakambrid (2000) Fert järv ja selle ümbrus - Euroopa suurim soolajärv (2001) Andrássy út - tänav Budapestis (2002) 43 Tokaj-hegyalja veinipiirkond (2002) Rõivad Talupoegade esemeline maailm hakkas muutuma oma kvaliteedi ja suuruse poolest 19. sajandi majandusliku tõusu lainel. Rahvariiete juures oli lubatud kasutada tööstustooteid, näiteks naiste rõivaste juures kasutati puuvillaseid ja
Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide fantastilist kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Iidsetel aegadel kutsuti Karnaki kompleksi Ipet-Isut ehk ,,kõige täiuslikum paik". Kuningate org Kuningate org oli Uue riigi vaaraode nekropol. Vaaraod lasid umbes alates 1500 eKr kaevata oma hauad sügavale Teeba mägedesse, lootes, et nii ei 22 pääse röövlid nende hindamatutele hauapanustele ligi. Kõik peidetud hauakambrid langesid aga siiski rüüstamise ohvriks, v.a. Juia, Tuia ning Tutanhamoni hauad. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles, mida kaunistavad vapustavad jutustused teekonnast surmailmas ning rituaalsed maalid, mis pidid aitama vaaraod teispoolsuses. Siinai mägi 2286 m kõrgust Siinai mäge peetakse piibli Hoorebi mäeks, mille tipus veetis Mooses 40 päeva ja ööd ning sai Jumalalt 10 käsku. Mäe tippu viivad kaks teed algavad mõlemad Püha Katariina kloostri tagant
politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval. Nõnda siis seist politsei kiriku ees, seist ja vehelnd halja mõõgaga, paljas revolver käes, kukk vinnas, näpp triklil, pole muud kui raiu ja põmmuta. Saksad ise seisavad politsei selja taga ja piiluvad ukse vahelt. Ja ütleb neile vana Maurus terve koguduse kuuldes: ,,Miks olete minu koja teind röövliauguks, teie lupjamata hauakambrid ja muud niisuksed, mis te olete!" Aga politsei ei vasta, sest mis on politseil vastata. Tema jõllitab ainult silmi, vehkleb halja mõõgaga ja sihib laetud revolvriga. Ning nüüd ütlevad mehed vana Maurusele: ,,Õpetaja, üks sõna sinu suust -- ja me teeme politsei ning sakstega, nagu tegi Samuel Agakiga Jehoova ees." Aga tema pööras silmad rahva poole, õnnistas ja ütles: ,,Ei mitte, armsad eesti vennad ja õed, sest kirjutud on: kes mõõka tõmbab, saab revolvri läbi hukka