Koraan keelab kasutada Jumala, inimeste ja loomade kujutisi, sellepärast ei kasutata araabia stiilis skulptuuri, vaid rikkalikult ornamentikat, mida võib pidada araabia stiili ,,visiitkaardiks". Egiptuse stiil- Egiptuse stiil on jõudnud tänapäevani tänu kultusrajatistele. Stiili vanus on ca 4000 aastat, kuid mis on kõige üllatavam - stiil on püsinud peaaegu muutumatuna läbi aastatuhandete. Iidsed mälestussambad, mis on meile igapäevaselt nähtavad kirikud, lossid ja hauakambrid ja monumentaalsed rajatised - need kõik väljendavad igavikku. Seinad, pilastrid, postid olid kaunistatud hieroglüüfidega ja matusestseenidega, kus inimeste figuurid olid kujutatud tunnuslikus poosis pea ja keha alumine osa profiilvaates, keha ja käed eestvaates. India stiil India interjööri stiil see on türkiissinised, vaarikpunased, oranzidvärvid, mis on absoluutselt kordumatud. India siid ei ole nii sile jalibe nagu seda on hiina oma, ta on natuke krobedam. India
Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid. Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid, kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega. Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba. Aknad ja ukseavad maalitud. Seinamaalidel kujutati meeleolukaid stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem. Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust. Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur
7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust
ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi I poolel. Selle antiikse nekropoli jäänused tulid päevavalgele sajandite jooksul erinevate renoveerimiste käigus, mida viisid läbi mitmed paavstid. Renoveerimiste sagedus tõusis märgatavalt just renessanssi ajal. Kõik see kestis
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist
Etioopia ei ole eriti tuntud turismimaa. 8.2 Turismi arengueeldused Turismi arngueeldusteks olekski ainult sealsed ilusad paigad. Etioopias on hulgaliselt kauneid ja vaatamisväärseid kohti, aga pole kedagi, kellel oleks raha nende korrastamiseks ja rahvale näitamiskõlblikuks tegemise jaoks. 8.3 Kohad, mida külastatakse enam Kindlasti on üheks enim külastatud kohaks Etioopia pealinn Addis Ababa. Populaarsemad on ka ajalooline Põhja Etioopia: esimeste kristlaste kivikirikud ja hauakambrid salapärane mägilinn Lalibela, legendaarne Axum ja obelisk, mille Mussolini omal ajal etiooplastelt varastas, populaarne, troopiline ja värviline Bahir Dar, Simieni mäed ja kuristikud, Sinise Niiluse kosk; Rifti org koos värvika ja eksootilise linnuriigiga. 8.4 Eesti turismifirmade reisid sellese riiki Turismifirma Kon Tiki Reisid OÜ pakub suurt Etioopia ringreisi, koos paljude vaatamisväärsustega. Reisifirma GoTravel AS pakub samuti suurt 19-päevast Etioopia ringreisi. 8
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni. Egiptuse geograafilisel asendil ja loodusoludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisse. Geograafiline eraldatud hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest. Samal ajal pidurdas see eraldatus p...
näited. Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. VANA - RIIK 4.-8. DÜNASTIA seda aega tuntakse, kui püramiidide ajastut. arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. hakati kasutama hieroglüüfe. algul ehitati mastabasid , muumiate säilitamiseks, mis olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, selle kohal kastiaoline kiviehitis. vaaraode mastabasid pidid olema oluliselt suuremad ja nii jõutigi esialgu astmipüramiidideni. astmikpüramiidi järel saadi kallakpüramiid ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. KOLME VAARAO PÜRAMIIDID GIZA VÄLJAKUL - CHEOPS'i, CHEPHREN'i ja MYKERINOSE püramiid. KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid
Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. I millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas T surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid. P A
kuulus keiser Nintokule ja see aub tänapäevases Sakai linnas. Selle põhja suurus on 486x305 meetrit ja see on 33 meetrit kõrge26. 1.2 HAUDA KAASA PANDUD ESEMED JA KAUNISTUSED Haudadesse pandi kaasa peegleid, revi, tööriistu, ehteid, savianumaid27, helmeid ja hobusevarustust28. Usutakse, et relvad väjendasid valitseva klassi valmidust oma positsiooni vajadusel jõuga säilitada29. Peeglid ja helmed olid levinuimad esemed, millel usuti olevat maagilised võimed30. Varajased hauakambrid ja kirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. Kaunistamise traditsioon kujunes välja 6. sajandil31. Osadel kofunitel, nagu näiteks Kitora kofunil, olid seinamaalingud. Sellised kofunid pärinevad 7. sajandist32. Kofunite ümber leidus seest õõnsaid savikujusid, mida nimetati haniwadeks33. Nende üheks otstarbeks peetakse almuste hoidmist34. Siiski on nende tegelik otstarve ja päritolu tundmatu35. 23 Boundless. Kättesaadav: https://www.boundless
Rocca al Mare kool MALAGASSID Referaat Karita Helde 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Malagassid..........................................................................................4 Ambohimanga.................................................................................................... 4 Ühiskond ..................................................................................................................
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
Egiptuses oli ka metallegi oru lähikonnas. Vaske leidus Siinai poolsaarel, kulda leidus aga Egiptusest lõuna pool asuvas Nuubias. Üks kõige iseloomulikke jooni Egiptuse kunstis oli see, et kõik kujud, maalid ja ehituskunsti vormid allusid ühisele seadusele. 2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti, et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks sümboolne uks ka'le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli
(Altrov : 5) Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane tahab oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad. Oma reisikogemusest tean, et ka tänapäeval kasutatakse ehituses palju savi, liiva tsemendi koostisosana jm. Linnades on palju maju, mille ehitamine (ehk viimane korrus) on pooleli, sest poolelioleva maja eest ei pea maksusid maksma. Samuti ei pöörata tähelepanu
4 3) Megaliitsed ehitised- .Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks (mega+lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). 1.Menhir - Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. 2.Dolmen- (kolmest kivist )algelised hauakambrid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. 3.Kromlehh- koosneb menhritest ja dolmenitest nt. Stonehenge Inglismaal. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega
Punase mere ääres asuv kuurortlinn, koos oma imeilusate vaadete ja pikkade randadega. Egiptuse majandus on peamiselt tuginev turismile. Turismi sektor kannatas tohutult peale järgnevaid turistide rünnakuid : Luxoris oktoobris 1997, Sharm el-Sheikis juuli 2005 ja Dahabi linnale Punase mere kuurordis aprillis 2006. Tähtsad on ka UNESCO maailmapärandi nimistus olevad kohad : Memphise varemed, Giza püramiidide väli, Teeba varemed ja Kuningate oru hauakambrid, Nuubia kõrbe mälestised Abu Simbelist Philaeni, Kairo vanalinn, Abu Mina. Seega, ükskõik mis ala töölisega on tegu või lihtsalt vaatleja, midagi head ja huvitavat leiab Egiptusest igaüks. 14 Kokkuvõte Referaadi tegemine oli huvitav, sest avastasin Egiptuse kohta nii palju huvitavaid asju hoopis teise külje alt
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
selle oma keele. Nii saab nende kirja lugeda, kuid nende keel jääb arusaamatuks , kuna sellel puudub sarnas ühegi teise keelega. Nende ajalugu ja kultuur on tuntud ainult mälestusmärkide ja kreeka ning rooma kirjanike allikatest. Nad olid meresõitjad , kaupmehed , ehitusmeistrid , metallitöötlejad , rajasid korrapäraselt planeeritud linnu , kuivendasid soid , ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid . Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva seotud liidu. Hauakambrid ja seinamaalingud lubavad arvata , et ühiskonnas valitses mõjuvõimas aristokraatia . Nad uskusid paljusid jumalas, häid ja kurje vaime , austasid kreeka jumalaid ja nad uskusid meeldivasse ja ihaldusväärsesse surmajärgsusesse . Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise . Nad jäädvustasid oma
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
· Dionüüsiad o Pidustused Dionysose auks o Neljal päeval etendati erinevaid etendusi 6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha Iibis – pika nokaga püha lind Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal. Sfinks – Püramiidi valvur, vaarao, kassi või lõvi näoga Šaduff – veetõstuk Niilus – kunagine maailma suurim jõgi. Egiptuse tähtsaim jõgi Sarkofaag - kirst Skarabeus – sõnnikumardikas, pühaloom Iisis – viljakuse-ja emaduse jumalanna Mastaba – algelised, esimesed püramiidi, kus hauakambrid asusid maa-all Hatšepsut – nais vaarao 18. Mesopotaamia rahvad ja riigid: Sumerid 4000 eKr Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja Elasid templite ümber linnades Ratta kasutusele võtt Rajasid niisutuskanaleid Kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu Semiidid Sumerite naabruses elav rahvas Nad võtsid sumeritelt kõik üle
Nii sai alguse valumüüritis e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Joonis 6. Akvedukt Pont du Gard 7 VARAKRISTLIK Katakombid olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa- alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega
mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus. 650 l6heneb suniitideks ja siitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Siidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit. Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke
Kunstimälestised: ,,Milose Venus", Rhodose koloss. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Etruskid olid head ehituskunstnikud, nad oskasid metalle hästi kasutada. Austasid surmajärgset elu, surnu elu pidi oleva elava omaga sama, hauakambrid kaunistati nagu kodud. Etruskid olid head põlluharijad. Näide: ,,Kapitooliumi emahunt". Milliseid materjale roomlased ehitamiseks kasutasid? Millised uued konstruktsioonid ruumide katmiseks kasutusele võeti? Roomlased kasutasid ehitamiseks telliseid, lubimörti ja betooni. Võeti kasutusele kaared, võlvid, kuplid. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve?
Väidetavad rippaiad asusid Babüloonias, mis astmikpüramiidil keset kõrbe rohelusega hiilgasid. 539.a. e.m.a. alistus Babüloonia pärslastele ja sidus mesopotaamia ja varase kreeka kultuuri. Egiptuse kunst Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid
jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 6) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13
kontrastse tausta geomeetriliselt täpsete ja selgete vormidega templile. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assurani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saetu kalju templi ja Ramsese kujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, vaid kaljuhaudadesse. Niiluse vastaskalda kõrbes on nn Kuningate Org, mille kaljuseintes on paljude vaaraode hauakambrid. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Vaaraode kirstud (sarkofaagid) ja rikkalikud hauapanused on kadunud, kuna haudu rüüstati. 20.saj säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. EGEUSE e KREETA MÜKEENE KUNST – Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimnuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine
*palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan. Kultuurisaavutused *Arhidektuur kerkisid moseed, medresed, hauakambrid, rajati kaubatänavaid, karavannide peatuspaiku. *Avaldati entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" *arstiteadus arenes *kujunesid kõrgõppeastused ja ülikoolid medresed Traditsioonilised õppeained loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, Koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia kirjandus - Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut. Lubatud olid tõsielulised jutustused. Näiteks ,,Tuhat üks ööd". Klassikalises araabia kirjanduses
33) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13
Elu oli egiptlaste jaoks teisejärguline ja ajutine e. ettevalmistus surmaks, mil usuti, kust hakkab päris elu pihta. Egiptlaste arvates igal inimesel on surematu hing Ka, mis surma hetkel lahkus kehast, et sinna tagasi pöörduda. Kõige tähtsamad mälestusmärgid on püramiidid, mis on ühed vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi:
33) Nimetage islami põhisuunad sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõšeed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid – inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal, hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13
ehetelt üle ka teistesse materjalidesse ja tehnikatesse, muutudes tollele ajale iseloomulikuks. Väga iseloomulikuks tollele ajastule oli suurte kiviehitiste ilmumine. Arvatavasti Egiptuse püramiididest vallapäästetud suurte kiviehituste buum levis üle kogu Euroopa ning jõudis välja Eestissegi. Sellistest kiviehitistest tuntumad on menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on üksik vertikaalasendis maapinda paigutatud kivirahn, mis puhuti kaalub kümneid tonne. Dolmenid on hauakambrid, mis on ehitatud püsti või serviti asetatud kividest, mida katab üks või mitu rõhtsat kiviplaati. Dolmeneid leidub palju Põhja-Kaukaasias Musta mere rannikul. Kromlehhe ehk kiviringe võib leida Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Neist tuntuim on Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
Thot iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal. Surmajärgsus Egiptlased uskusid ,et suru jätka oma elu enam-vähem tavapõrasel viisil ka põrast surma .See oli aga võimalik ainult juhul kui surnukehaga tehti rituaalid mis säilitasid keah peaaegu täielikul.Mumifitseerimine moodustas Egiptuse matusetalituse suurima ja tähtsama osa.matusetseremoonia ise algas surnu välja kandmisega ja palsameerimissmajja viimisega.See toimus valju halamise saatel.Kuulsaimad hauakambrid on loomulikud püramiid. Ettekujutlus surmast oli omapärane .Ba ja Ka mõiste egiptlaste ettekujutustes oli inimestel sündides kaasa antud hing Ba ja teisik, elujõud Ka. Teisik on inimese täpne koopia, ta tuleb ilmale koos inimesega, pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud, siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võime Kaga taasühineda.Surmariigis viidi surnu umal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde
kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles 13 tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi esimesel poolel. Selle antiikse nekropoli jäänused tulid päevavalgele sajandite jooksul erinevate renoveerimiste käigus, mida viisid läbi mitmed paavstid. Renoveerimiste sagedus tõusis märgatavalt just renessanssi ajal. Kõik see
Kirkuehituse algus oli rikkalikult rõivastatud.Pühakuid kujutati tardunud poosides. kolmik on ainus seitsmest vanaaja imest, mis on säilinud ka tänapäeval. Püramiide ehitati valitsejate auks, kuhu hiljem tulid vaaraode hauakambrid. Giza püramiidide väljal seisab ka tähelepanuväärne Sfinks. Ehitati ka templeid. Hiljem tekkisid vaaraode hauakamprid ka temblitesse. Temblite sissekäigu juures olid jumalate skulptuurid, kes olid seal
Õhukesed seinamüürid viitavad sellele, et võlve ei nähtud ette. Puudusid torn ja iseseisev kooriruum. Lüganuse kiriku mõlemad viilufassaadid on Põhja-Eestis ainulaadsed: suur dekoratiivne rist ja viilivälja läbib horisontaalselt gooti minuskeltekst. Ilmselt püstitati kirik kohaliku vasalli ülesandel ühtlasi perekondliku matmispaigana. Juba kiriku rajamisel olid täiesti erakordse nähtusena valmis ehitatud võlvitud hauakambrid, mis külgseinte jäetud avauste kaudu olid pidevalt ventileeritavad. Alles 15. saj. võlviti kirik 2-lööviliseks, täiendati 4-nurkse koori ja käärkambriga ning ümara läänetorniga. Jõhvi kirik: Mõneti erandliku kaitsesüsteemiga. Ehitati 14. saj. keskpaiku. Ühelööviline võlvideta ning tornita kindluskirik. Kiriku ainsat ust lääneseinas kaitses rinnatistega võitlusplatvorm, mis oli ehitatud läänemüürile, kus kõrge viilusein oli taandatud ruumilisele laiale kandekaarele.16
Kuulsaim ehitis Tempietto(lk147) ja Peetri Kirik Roomas(lk 147). Michelangelo (1475-1564): kõige olulisem tööks arhitektina Peetri Kiriku kuppel (lk 147) Ja raamatukogu Firenzes. Oli skulptor. Skulptuur: "Brügge Madonna", Reljeef: Madonna trepil. Esimesed kuulsama tööd: "Pieta"(kristuse taganutmine madonna hoiab meest süles, asub Rooma kirikus). Väga oluline töö, mille pikkus 5,5 m "Taavet", "Donatello"(asub Firenzes). Üks oluline töö ka "Mooses"!. Kujundas Medicite hauakambrid. Sixtuse kabeli lae (Piibli lood aineks) ja idaseina ("Viimne kohtupäev") on maalinud. "Eeva ja Aadama lugu". Andrea Palladio(1508-1580): tõi arhitektuuri uue nüansi- sambad läbi mitme korruse. Leonardo da Vinci(1452-1519): "Mona Lisa"(tavalisest naisest maalitud esimene portree), "Püha Õhtu Söömaaeg"(rõhutatakse sellega kristuse tähtsust, esimene horisontaalse kompositsiooniga töö), "Madonna Grotis/kaljukoopas", "Ristija Johannes",
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
kirjutajad käsitöölised talupojad - orjad · Religioon o templid ja preestrid o jumalad ja jumalused- Amon, Ra, Isis, Osiris, Horos, Seth o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
palsameerimine. · Thot egiptlaste kuujumal. Soolind iibise või paaviani peaga. Ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja · Pühad loomad skarabeus (tõusev päike), must härg ( Apis) · Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks · Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Keha viidi Niiluse läänekaldal. Toimetati surnu paadiga üle jõe. · Hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid. Kuningate org vaaraode matmiskoht. · Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. · Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. · Ehnaton asendas traditsiooniliste jumalate kultuse päikeseketta Atoni austamisega ja
keiser Nero kuulutas nad süütajateks · Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit · Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest · Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid · Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes · Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides · Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud · Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid · Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega · Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala · Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi · Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks · Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele · Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4
Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. See oli aga võimalik vaid keha säilitamise korral. Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine selle paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Uue riigi ajal maeti vaaraosid kaljusse raiutud hauakambritesse Kuningate orgu Teeba lähedal. Hauakambri ülesanne oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Muumia kaitsmiseks suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi, mille ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega. Egiptlaste ettekujutuses jätkas inimene pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud elavate maailmas. Vana- Kreeka
ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund Jumalad olid zoomorfsed mõningate loomade osadega... Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik ainult juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama surnukeha säilimise palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid 1 Tähtsamad jumalad olid: * Amon algselt õhu- ja tuulejumal, hiljem sõjajumal ning seejärel ,,jumalate kuningas". Temaga seostatakse jäära. Alati inimesekujuline. * Anubis surmajumal, surnute teejuht ja kaitsja. Inimese keha ja saakali peaga. Palsameerijate patroon. Neftidi ja Osirise poeg, kuid teda kasvatas Isis. * Isis soositud emajumalanna. Osav ravitseja ja maag ning egiptlased uskusid, et ta võib moonduda kelleks tahes
· LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias · Stonehedge ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
