Marie-Antoinette'ile. Fersenist saab pärast kallima surma ebasõbralik ja karm mees. · Fersen it jääb piinama kuupäev 20. juuni. Mitte kunagi ei suutnud ta endale andestada, et ta Varennes'i põgenemise päeval oli Louis XVI käsule järele andnud ja kuninganna ohus üksi jätnud. Saatuse tahtel saab 20.juuni Ferseni surma päevaks. · 22 aastat hiljem annab Louis XVIII käsu kaevata üles kuninga ja kuninganna hauad. Marie-Antoinette surnukeha tuntakse ära pooleldi tänu sellele, et ta keha enne matmist kustutamata lubjaga üle valati ja pooleldi tänu kõdunenud sukapaelale.
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära..............................................................
õnnes elavad. M andestab T’le, kui too maalt lahkub. T abiellub valgekäelise Isoldega, kuid igatseb teist Isoldet. T saab haavata, tervendada saab vaid Isolde ja käsib salaja saabuva laeval valge purje üles tõmmata, kuid armukade valgekäeline ütleb, et lipp on must ja T kaotab lootuse ja sureb. Kuldjuukseline sureb kurvasusest. Nad maetakse, T hauast kasvab I hauda laukapuu, mis raiutakse, kuid võrsub uuesti ja ühendab T ja I hauad. LUGU KUNINGAS ARTURIST: Kungingas Artur peab vastama küsimusele, „Mida naised tegelikult tahavad?”. Artur läks koju ja hakkas uurima, küsis nõu. Vastust ei olnud – jäänud oli viimane päev. On üks nõid kes teab vastuseid- kallis. Pöördub nõia poole, kes tahab vastutasuks endale Lanceloti meheks. Nõid on kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale.
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
Erinevates proosateostest tuntum ,,Karvikute kroonika" (1973), ilmus neljaosalisena. Herbert Salu ajaloolise proosa alal oluline nimi. Tegeles ka ajalooga otseselt. Kirjutanud Käsu Hansust. Romaan ,,Lasnamäe lamburid". Arved Viirlaid ajaloolase hoiak, tegeleb rohkem lähiajalooga, eriti 1930ndate ja 1940ndate sündmustega. Kõigetuntum on tema romaan ,,Ristideta hauad" (1952) mis räägib sõja lõpuajast ja Nõukogude okupatsioonist Eestist. Lugejate lemmik paguluses. Ristideta hauad on kõige rohkem tõlgitud pagulasromaan seda poliitilistel põhjustel, näidata, kui halb on Nõukogude võim ja mis Eestiga tehakse. 9 keelte tõlgitud. Asta Willmann Kirjutas draamaloomingut, tuntumaks sai proosakirjanikuna, eriti suure romaanisarjaga ,,Peotäis tuhka teine mulda" see on eesti kirjanduse kõige pikem armastuse romaan. Ilmar Jaks praegu kõige vanem Eesti kirjanik. Elab Põhja-Rootsis. 00ndate alguses oli veel aktiivne ja arvestatav kirjanik. Pikk kirjanikutee
bioloogiline elu. 23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal. Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber. Aadlik sai kaasa vankri ja relvad, kuld- ja hõbeehteid, palju nõusid ja sööki-jooki. Lihtinimene vaid ühe relva, sõle või muu lihtsa ehteasja, ühe nõu. La Tene: lapsematuseid on arh materjalis harva, v-o matmiskommete tõttu. Mehed ei elanud ilmselt tavaliselt üle 50 aasta (olid sõjamehed). Laste suremus oli suur, seega
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Neli etüüdi 1. Aastad on sügavad hauad täis meie ulmade laipu. Kohmakalt, valesti, kaua kootakse tunnete vaipu. Nendesse kootakse püünis, süüme vampiirlikud isud, nendesse kootakse küünis, mis meid kord tükkideks kisub, kootakse teravaid sahku, kootakse otsekui voolust, millega küntakse lahku mõlemat igatsuspoolust. 2. Oleme hilinejad. See on me saatuse tahe. Oleme tilisevad kuljused mastide vahel, hõiskaval narridelaeval, laeval, mis kihutab hukku. Keegi käib tumedal taeval
lõpetades Alfonso XIII. Pidev auvalve - 2 ratsanikku valgetel hobustel Valle de Los Caidos (Langenute org). Kindral Fransisco Franco y Bahamonde (1892-20. nov1975, 1939-75 diktaator) rajas kodusõjas langenute mälestuseks võimsa monumendi Guadarrama orgu. (10km Escorialist). (1940 arhitekt Pedro Mugurza Otao ja pärast tema surma 1950 Diego Méndes). Seal asuvad Franco ja José Antonio Primo de Rivera (Hispaania fasistliku Falangi partei rajaja, riigijuht 1923-31) hauad. Monumendi tipus asub langenute auks püstitatud Püha Rist. (Diego Méndez). 800 m kõrgune kaljumägi, kaljusse raiutud kirik (ehitati 1950-1958). Püha Laurentsius elas 3. sajandil. Ta sündis Huesca linnas Hispaanias ja õppis Saragossas,kus kohtus paavst Sixtus Teisega,kes võttis Laurentsiuse Rooma kaasa ja tegi tast Kiriku ülemdiakoni(kõikide Kiriku varade hoidja). Kui Rooma prefekt Sixtuse usu pärast surma mõistis,otsustas L. surra koos temaga
Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel. 5) Milline on etruskide ja kreeka kultuuri suhe? 8.sajandil e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna-Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 6) Mis on etruskide kultuuri tundmaõppimise peamisteks allikateks? Nende hauad. 7) Kirjelda etruskide hauakambreid! Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad hauakambriteks, ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskoda, kivist ehitatud majataolised hauakünkad. Enamik haudu asusid suurte rühmadena, surnute linnades. Etruskid tuhastasid oma surnuid. 8) Kirjelda rikaste etruskide sarkofaage! Vaata ka illustratsiooni lk 75!
Metallitöötlemist ei tuntud, algeliste niisutuskanalite abil kasvatati maisi, osati kududa kangast ja valmistada savinõusid. Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust. Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke
majanduse edendamine. Jaapani nägemus Venemaast ja suhted. (Osa Kirde-Aasiast- Korea naaber) Ajaloolised ebakõlad: Hiina territoorium 19 saj. (vaidlused Venemaaga) Sõda 1904- 1905 (Venemaa kaotus), rünnakud 1918 (Venemaal) Mandžuuria 1931 (vaidlused). Sõja kuulutamine 08.08.1945 Kahe tuumapommi vahepeal kuulutab NL sõja välja. (Hirošima ja Nagasaki). Kuriili saared (Jaapanis Põhja-Territooriumid) - rahuleping sõlmimata. 4 ära võetud saart- esivanemate hauad, territooriumit läheb vaja. Jaapan maailmas: maavarade import (Jaapanil endal pole maavarasid üldse), tugev tööstus (hakkas tõusma 60ndatel kvaliteedi arvelt), sõjaline sõltuvus USAst, rahuvalve Kambodžas 1992, välisabi Ida-Euroopale-Baltikum (90ndatel suurim investor). KANADA: Kanada ja USA- naabrid (majandus, poliitilised suhted, väga integreeritud) koos Korea sõjas. Kanada ja maailm:. Teises maailmasõjas
Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas).
o Majandus: ▪ Põlispõllud ▪ Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) o Hajaasustus ▪ Esimesed väikesed kindlused (mittetootev töö ja ülejäägid) ▪ Territoriaalne printsiip ▪ Pronksitööstus o Meresõiduvõimekus o Ühiskonna kihistumine ▪ Kiviristkalmed – rikkamate inimeste hauad ▪ Kihistumise eeldused – ülejäägid (eraomand), kaubandus, konfliktid (ressursside puudus) ▪ Kihistumise dimensioonid – vara, võim (mõjuvõim), elulaad Rauaaeg • Eelrooma rauaaeg 500-0 e.m.a o Asustus muutus hõredamaks, vähe infot perioodi kohta, juhuleiud • Rooma rauaaeg 0-500 m.a.j o Üleminek põlispõllundusele, keld maaomandus (maalapid üksteise kõrval)
· Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini. · Eksperimentaalarheoloogia kui arheoloogil tekib ettekujutus, kuidas mõni asi võib olla toimunud, tehtud, siis hakatakse seda ise ka katsetama. Nt üritati Eestis soorauast rauda põletada ja 1990 see ka õnnestus . Tehti ka savinõusid. Veel kasutatakase
kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda. 4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris?
Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad – paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Kujutatud kunstiga saab tutvuda etruski haudades. Haudades on sarkofaage, kaste surnute põrmuga ja nende kujusid, surnutele kaasa pandud tarberiistu ja luksusesemeid, hauad on tihti kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega.
Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele
maetud Rahumäele kalevlaste platsile. Spordiselts Kalevi püstitatud mälestusmärk oli 3,15 meetri kõrgune ja selle valmistamiseks kasutati vabaduse platsilt 1922. aastal maha võetud Peeter I samba aluse graniiti. 1935. aasta jaanuaris maeti Kalevlaste Maleva hauaplatsile oma kaasvõitlejate kõrvale maleva ja spordiselts Kalevi asutajaliige kapten Leopold Tõnson. Tema haud on ainukesena säilinud. Mälestusmärk likvideeriti 1951. aastal ja kalelaste hauad hävitati 1960. aastate pealematmiste käigus. Endisest sambast tehti koopia ja selle taasavamine toimus 22. juunil 1997. aastal. Uus mälestusmärk paigaldati endisest asukohast 16 meetrit põhja poole. Samba esialgset asukohta jääb meenutama Arvo Jaama kujundatud graniidist kattega mälestusmärk, millele on raiutud 15 kalevlase nimed ning mõlema mälestusmärgi avamisdaatumid. Vabadussõja juhtidele Avati: 10.09.1933
Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Selle etapiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on asulate territooriumile maapinda süvendatud haudadesse selili siruli asendis koos mõningate panustega. + Venekirveste kultuur, algeline loomakasvatus, maaviljeluse algus Eestis. a)kammkeraamika kultuur (Jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr.) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus)
aastal. Ta ambitsioon on teha suur panoraam ja see panoraam on ka ajaliselt suur võtab ette 700 aastat ja kirjutab neljas osas selle läbi. Kroonikalikkus peab ka mängu tulema. Herbert Salu Ajaloolise teemaga seoses tähelepänuväärne autor. Ajaloo- ja kirjandusuurija. Ilukirjanduslikku loomingut võib vaadelda ka kui uurijatöö kõrvalsaadust. Tal on väga hea ajalootundmine suudab mingit ajaloolist maastikku väga reaalselt välja joonistada. Arved Viirlaid · 1952 Ristideta hauad (kaheosaline romaan) Ta saab kuulsaks kahtlemata proosaloominguga, mis peegeldab ajaloo lähüsndmusi. Otseselt ei saa võtta kui ajaloolist romaani, sest tegevusaastad ,,Ristideta hauad" on prkatiliselt olevikus ('44-'46). Mainitud romaan on ilmselt pagulaskirjanduse kõige tõlgitum romaan kui taheti näidet Nõukogude Okupatsiooni kajastamisest, siis läks see tõlge käiku. Ilmar Talve (1919 2007) Tegemist on mehega, kes koolitas end etnoloogiks
Seega siis pidi Euroopas olema samal ajal ühiskond, mis sellised asju lõi, seeaga arvestatav koostöö, seega siis Euroopas ka chiefdom. Probleem see, et pole ju pealikku(templid on aga chiefdomi pole) seega leidis et võivad jaguneda kaheks e siis individualiseeriv chiefdom-selline mis põhineb eraviisilisetle hierarhiatel e varanduslikel erinevustel ja rõhutab pealikku aga ühisvärk pole nii oluline nt ehitus teisejärguline- arheoloogiliselt siis rikkad pealiku hauad mitte templid ja muud ehitiste leiud . Teine siis group e gruppi keskne chiefdom - pealik oli aga see polnud kõige olulisem ja esile tõstetud, hierarhia pole nii suur, olulised ühisehitused, rituaalid-koondasid seda ühte. Sellest siis jäid maha suured rituaalsed ehitised. 1970 lõpul jagati chiefdom ka teistel alustel. Lihtne e simle chiefdom. Üks keskne asula ja selle valitseja(keskne pealik) sellele alluvad väiksemad asulad oma väiksemate pealikutega
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubaka...
Bäckaskog leiti 1939. a. Üks haud, surnu istuvas asendis. Maetud 4050 a naine. Kams asub Gotlandil omaaegse sisejärve lähedal. 1939. a. avastati kaks hauda. Hiljem leiti ka kolmas haud; surnu dateeriti 8100±75 a tagasi. Stora Bjers asus Antsülusjärve aegsel rannajoonel. Surnu hauas istuvas asendis. Temal panused kaasas. Mees. Skateholmi kalmistu Scanias Lõuna-Rootsis. Muistse merelahe kaldal kaks kompleksi, Skateholm I ja Skateholm II. Mõlemad koosnevad asulakohast ja kalmistust. Hauad siin mingisuguse süsteemi alusel rühmitatud. Haua täitmise juures söödi ning söömaaja ülejäägid visati hauatäitesse. Mõnikord ehitati haualohule mingisugune puitstruktuur, mis põletati maha enne haua täitmist. Jälgi mitmest eri rituaalist. Maetud väljasirutatult, istuvalt ja kõverdatult. Mitmesuguseid panuseid, enamikus haudades punast ookrit. Skateholmis kaheksa koeramatust, needki ookriga ja kohati paljude panustega. Taanis mitmeid. Nt Korsør Nor avastati 1943. a
sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Seina- ja laemaalingud. Kristliku sümboolika tekkimine Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid. Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne
Amenhotep (Amenophis) I (1527 1505) lasi esimese valitsejana end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Thutmosis I (1507 1494) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat (1490 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt'i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
· Konstantinus ja Metodius (slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tsehhid läksid hauda sinna otsima, jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale. Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud (munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad. · Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku juurde üles, et iga mööduja võiks selle pihta kivi loopida. · Renessansi ajal ei pandud leiukohti ega leide kirja. · 18. sajandil hakati tõsisemalt tegelema, kujunema hakkab arheoloogia kui teadus. 1748. a Pompei kaevamiste algus. 1. J.Winkelmann asus leiukohti uurima ja koostas leidude põhjal antiikkunsti ajaloo. 1764
kivist. Suhteliselt palju on kogutud infot Unetice kalmistute kohta. Boheemias, Saksamaal ja Poolas maeti harilikult üksinda, hauale kuhjati kääbas. Mitmelt poolt on teada kohalikke erinevusi matmiskommetes. Nii näiteks kasutati varasel ja keskmisel pronksiajal Taanis ja Britannias puidust kirste, kus surnu maeti selili ja väljasirutatult. Põhja-Saksamaal maeti kääbaste all olevatesse surnumajadesse. Teisal maeti mõnikord laipu kägarasendis küljeli. Hauad kaeti pealt kividega. Esines kivist kirste, harilikult maeti ühte kalmistusse kuni 50 matust. Kuigi Unetice kultuuris oli valdavaks laibamatused, mõned rühmad siiski ka põletasid oma surnuid, näiteks Poola Tomice kalmistul on esindatud mõlemad matmisviisid. Samale Tomice kalmistule maetud meeste keskmine eluiga oli 31 ning naistel 20. Reini jõe ja Karpaatide vahel oli pronksiajal kääbaskalmete kultuur. Sellel kultuuril samuti rida lokaalseid rühmi, nende kõikide ühisjooneks on
Amoni tempel (lk 12) - Amoni tempel on ehitatud aastatel 1530-323 eKr ja on rajatud 21,4 hektari suurusele maa-alale. Peatempli juurde jõudmiseks tuli käia pikk tee läbi mitmete õuede ja sammassaali. Ehitise sisse peidetud altariruumis hoiti jumal Amoni pühakuju, mille heaolu eest hoolitsesid preesterkond ja vaarao läbi salajaste riituste. Surnute linn (lk 20) ehk nekropol, mis oli surnuaed ning antiikaegne matmispaik. Vanimad hauad pärinevad XV sajandist. Tänapäeval elavad inimesed seal lihtsalt oma igapäevast elu ja teevad igapäevaseid toimetusi. Nad on sinna tulnud teistest Egiptuse piirkondadest, otsima tööd ja paremat elu. Võib ette kujutada, et mõnele Tallinna kalmistule koguneb mitu miljonit inimest, kes ehitavad varemetele või olemasolevatele hoonetele kättesaadavatest materjalidest veel mõned korrused peale. Neil ei ole kommet
Arvututel seinamaalingutel ja
reljeefidel esineb topeltkujutisi, üks täpselt teise taga, ühesuguses poosis, sarnases
väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema
kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha
jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha
balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka
pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks
vajalikuga - isegi mugavustega. Jumalad, vaaraod ja lihtrahvas kõigil on oma
ka. Jumalatel ja vaaraodel oli mitu ba'd ja ka'd. Vaaraodel oli erilised nimed
nende ka'de jaoks. Vaaraode kad tähistati sageli koguni eriatribuutide ja
pärisnimedega.
Olid ka teised isiksuse elemendid, näiteks ah ("viirastus" või "kummitus") ja rin
("vägevus", "võimsus").
Egiptlaste religioosses mõtlemises leidus rohkesti ka fetishismi (
12. Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Leegion (lk 30)- ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist. Leegion oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 50006000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. III peatükk Venus Libitina trahter Ühes Esquiliniuse kõige kõrvalisemas ja räpasemas tänavas asus trahter, mis oli pühendatud Venus Libitanile, see on Matuse Venusele, jumalannale, kelle võimu alla kuulusid matused ja hauad. See trahter on tõenäoliselt oma nime saanud sellest, et ta oli lihtrahva surnuaia ja välja vahel, kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Selle räpase asutise omanik ning perenaine oli Lutatia Ühesilmaline. Puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised olid Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks
ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Etruskide elamus kujunes keskseks paigaks aatrium, kus paiknes kolle. Katuse keskel oli avaus ruumide valgustamiseks mille kaudu valgus ka vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Eluruumid
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
peavadki koos olema, see paneb aluse perekonnale tempel, kus juuditraditsiooni elus hoitakse. Segaabielusid (juut+mittejuut) ei peeta heaks, sest traditsioonid kaovad nii. Mazel tov killud toovad õnne, ehk lärmiga hoitakse kurjad vaimud eemal. Matused juudi traditsioonis maetakse mehed palvesallis sümboliseerib seda, et jumala palge ees on kõik võrdsed; mantlil lõigatakse tutikesed küljest ära. Naised maetakse surisärgis. Juudi hauad on omapärased ja ilusad. Matustel hoidutakse lilledest. Leinata tuleb vastavalt inimese tähtsusele; vanemate surm aasta leina. Enamasti poeg loeb surnupalve. Põletusmatuseid ei sallita, levib usk ülestõusmisse. On tänaseni usk, et ühel hetkel saabub maailma Jumala poolt salvitu/võitu, kes on Messias (Masia(h), Kristos). Traditsioon kerkis esile 2.saj e.m.a. Kuningaid salviti, võitu tuleb kõiki vabastama, ta on Taaveti soost
Nime on tema järgi saanud: o Doni jõgi Venemaal o Doonau jõgi KeskEuroopas o Danu Papsi mäed Iirimaal Danu seos veega ilmneb ka Britannia jumaluse nimes Ana PÕLISRAHVASTE USULISED TRADITSIOONID TÄNAPÄEVAL: · Budistlikud maad templites olevad altarid, mis on mõeldud budismieelsetele jumalustele, kelle poole abi paludes pöördutakse · KeskAasias pühapaikadeks sõdalaste hauad (Tsingiskhaan, Timur) (Nõukogude Liidu lagunemisest saadik) · Hiina esivanemate austamine · Kristlus paljud usutavad pärit enne Kristust - Jõulud Jeesuse Kristuse sünd Algselt olid jõulud päikese pidustused keset kõige pimedamat aega · Mitmete vanade traditsioonide taastamise tulemusel on tekkinud uus usund uuspaganlus ehk wicca - Nõidade kokkusaamised - Paganlike rituaalide loomine (Iirimaal)
Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket
-) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud. -) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud laibad olid asetatud sellili ning neile oli kaasa pandud erinevaid panuseid, ripatseid, tööriistu ja lastematustel oli peale pandud ka ookrimulda. Neo-liitukumi juures on leitud, et hauad paiknesid otseselt elamute all ja haud oli voodertatud ehk põhja oli pandud oksi ja kasetohtu, et see moodustaks aseme ning pea alla oli asetatud puuhalg. Nöörkeraamika ajalised matused paiknesid asustusest mõnevõrra eemal ning laibad olid maetud küllili, konksus põlvedega ja on jälgi nagu käed oleks olnud kinni seotud (mehed vasakule küljele ja naised paremale küljele). * Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on
miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr · Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna · Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt · Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
