Läänemeri ja Ahvenamaa Läänemeri pakub põhjanaabritele merepüügiks häid võimalusi. Põhilised püügikalad on haug, ahven, meriforell (varakevadel ja hilissügisel) ja Atlandi lõhe.Ka Ahvenamaal on head tingimused meriforelli, haugi ja ahvena püügiks. Keskmised Ahvenamaal püütudhaugid jäävad 2-5 kg kanti, kuid üsna tihti saadakse kätte ka kuni 15 kiloseid isendeid. Selle piirkonna ahvenad on samuti prisked ja kilosed triibud ei ole sealkandis haruldased. Lõunaosa Lõunapoolsed järved on enamasti soojaveelised ja madalad. Populaarseimad püügikalad on seal haug, koha ja ahven. Parim aeg koha püügiks on juulikuu, püütud kohade keskmine kaal on kilo kanti. Koha püütakse põhiliselt trollinguga.Lõuna-Soomes võib leida häid võimalusi latika ja säina püügiks. Samuti on seal jõgesid, kus leidub lõhet ja meriforelli (näiteks Vantaanjoki jaKymijoki) ning viker- ja jõeforelli. Ida- ja keskosa
Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Varjutused: Päikesevarjutus- Kuu liigub Päikese ette ja varjab selle osaliselt või täielikult. Osalised on tavalised igas Maa kohas näha kord paari aasta kohta. Täielikud on haruldased täisvarjuvöönd on Maal kitsas Kuuvarjutus- Kuu liigub läbi Maa varju täielik või osaline. Kuu pole siis täiesti nähtamatu, sest maalt langeb talle atmosfäärilt peegelduv päikesevalgus e tuhkvalgus. Need on harvemad kui päikesevarjutused, kuid nähtavad kogu sellel Maa poolkeral, mis Kuu poole. 2) Tähistaeva mõõdulatid: Ekvaator Maal = Taevaekvaator Kääne - otsetõus Nurkkkaugus- näiv kaugus, nurgamõõdus, käelaba u. 5 kraadi
Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja arvestame, et ta tegi kõike kõige üllama eesmärgi nimel, siis ma suudan Dostojevskit mõista. Ilmselt on teose kõige salapärasemaks tegelaseks Rodion Raskolnikov. Peategelane Raskolnikov oli üliõpilane, nägus ja noor, aga ta elus muutus suurimaks põhimõtteks elada idee järgi, mis lahterdas inimesed kahte tulpa- harilikud ja haruldased. Tema tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu. Sellise inimese omale iidoliks seadmine andis talle ka ,,õiguse" panna toime kuritegu. Raskolnikovi
8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt. 9.ISELOOMUSTA DOSTOJEVSKI LOOMINGU ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose peategelane Raskolnikov, vaene üliõpilane, on katkestanud oma õpingud. Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike inimeste hulka, otsustab tappa liigkasuvõtja vanaeide, et temalt röövitud rahaga lõpetada õpingud, teha tegusid. Ta lähebki ome idee täideviimise lõpuni, kuid eelnevalt hoolega läbimõeldud tegu sooritades jõuab ta seisundisse , mis läheneb hullumeelsusele. Pärast kuritegu hakkavad teda vaevama süümepiinad. Ta naaseb kuritöö paika , käitub võltsilt ja uurija hakkab teda kahtlustama
Septembris on vett jõgedes väga vähe või pole üldse. Vihmaperioodil võib imetleda värvikirevate lillede rikkust. Loomade võimalused ellu jäämiseks sõltuvad oskustest vihmaperioodi ära kasutada, sest siis on toit kätte saadav suurtes kogustes. Enamik rohusööjaid loomi toob oma järglasi ilmale just sellel ajal. Temperatuur võib Kalahari kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad-busmanid. 2 Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja
· Suur Vallrahu maailma suurim korallrahu · Sinimäed kauni loodusega piirkond Sydney lähistel · Sydney Austraalia suurim linn, kus lisaks kuulsale ooperiteatrile on palju muudki huvitavat · Gold Coast rannapiirkond Brisbane'i kandis, surfajate paradiis · Kakadu rahvuspark üks ilusamaid paljude Austraalia rahvusparkide hulgas · Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Kastutatud allikad 1. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/austraalia/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia 3. Raamat : L.Juust, U.Kase ,,Kuidas tunned maailmaa?" Maailmaa turismigeograafia
ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. 5. Hoiuala Looduskaitseseadusega avatakse hoiuala mõiste. Hoiuala on leebe reziimiga kaitsealatüübi hoiuala, mille eesmärk on säilitada alal olev väärtuslik elupaik. Senine loodust säästev elutegevus saab alal jätkuda. Hoiuala näiteks on Natura alad. 6. Liikide kaitse Seadus kehtestab 3 liikide kaitsekategooriat: I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, 3 elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kaitsekategooriasse arvatakse:
SAKSAMAA KLIIMA Saksamaa asub parasvöötmes, ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Suved on soojad ja talved külmad, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad
saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõju tulemusena on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4C ja 7C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14C kuni 16C). Temperatuurid alla -10C või üle 30C on väga haruldased. On ka juhtumeid, kus alla 4-kraadise külmaga suletakse näiteks koolid. Usk Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Ligikaudu 86,8% rahvastikust on roomakatoliku usku ning omavad katoliiklikku tausta. Küsitluste põhjal ei pea ennast usklikuks ainult 4,4% Iirimaa rahvastikust. Kultuur Ehkki Iirimaa ajalugu iseloomustavad mured ja vapustused, on selle elanikke alati seostatud muusika ja lugude jutustamisega. Iirimaa kultuur on väga mitmekesine.
Maitse: Mõrkjat apelsinimaitset ilmestab ja rikastab konjakimekk, milles leidub apelsinimarmelaadi, suhkrustatud ja purustatud apelsinide ning metspähkli ja iirise maitsenüansse. Järelmaitse on harmooniline ja kauapüsiv. Orienteeruv hind kaupluses: 306.60 EEK Serveerimistemperatuur: 16 ºC Detailne iseloomustus: Ajalugu Loodud 1880. aastal Louis-Alexandre Marnier Lapostolle'i poolt. Meeletu idee ühendada haruldased metsikud apelsinid ja väärikas konjak. Juba alguspäevist peale iseloomustasid seda likööri needsamad ainulaadsed jooned, mille poolest see siiani kuulus on: konjaki destilleerimismahutite kujust inspireeritud merevaigukarva pudel, vahapitser ja punane muareepael. Likööri nimi pärineb César Ritzilt: ,,Suursugune nimi suursugusele liköörile" (ingl grand suursugune).
Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast. 3 Wikimedia Pikkus, kaal ja eluiga Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0.90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid.Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Levik ja elupaik Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Sissejuhatus Valisin selle teema, sest mind huvitab põllumajandus ning lisaks on see võimalus saada juurde teadmisi Saksamaa kohta, milles mul on ainult üldised teadmised. Riigiks valisin Saksamaa, sest riik on suur ning põlumajandusharu on laiaulatuslik ning on seotud kõigi inimeste toitumisega ja elutegevusega. Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti. Karjakasvatusele on spetsialiseerunud rohkem Lõuna- Saksamaa. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavalt piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Põllumajanduse kasutuses olevad maad on ligi 174 885,9 km2. Saksamaa pindalast 357 021 km²-st on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Sa...
Talveunes loomi ei tohi kunagi pildistamiseks üles äratada. Erilised kaitsealused liigid *Ohustatud liigid nagu saarmad ja oravad on vastavalt seadustele täieliku kaitse all. Nende liikide pesade, urgude ja varjekohtade juures pildistamisele laienevad täpselt samasugused piirangud nagu pesitsevate lindude pildistamisele. Kõikidel kaitstavatel liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Viis olulisemat ohutegurit ja nende poolt ohustatud liikide arv Punane raamat Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta - levik, uurituse aste, seisund jms. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest), kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud). Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike
Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav) Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole ,,serviti", nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha ,, peitu poevad" . Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist. Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19.
langetamiseks võidi teha ka ajurünnak. Kutsuti loomingulised ja arukad inimesed kokku - tehti ajurünnak pakuti välja hästi palju ideid kuidas uusi tooteid turule tuua ja kuidas neid arendada. Tehti ajurünnakust kirjalik kokku võtte ja saadeti need asjalikele inimestele meili teel ja lasti neil järjestada sealsed ettepanekud paremuse järjekorda (mis on kõige parem lahendus, see esimene jne). 70ndatel olid pc-d haruldased, ka internett Adidas oleks pidanud tegema ajurünnaku teemal , et kuidas firma madalseisu parandada ja samamoodi siis need saadud vastused laiali saatma ja ootama tagasisidet. Nikel oli meeskonnatöö. Avatud arutelu, et teadvustada kõigile probleemi. Kõigile jagada asjakohane info/materjal. Adidasel see süsteem ei toimind nii hästi ilmselt. Ajurünnaku kõrval võib ka kasutada dialektilist otustamist tuuakse välja poolt ja vastu argumendid
Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa.
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.......................................................................................................4 Esimene Eesti punane raamat...................................................................................... 4 Teine Eesti punane raamat.............................................
o. musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Oolong on tervetest lehtedest ja teda ei rullita. Ka sisaldab ta kaks korda rohkem kofeiini, kui must tee ning on väga vitamiinirikas ja vürtsikas. Peetakse maailma aromaatsemaks teeks ja nimetatakse teetäiuslikkuseks. Anxi Oolongi tee Yellow Gold Oolong Ti Kuan Yin Wuyi Cliffi tee Tee liigid Valge tee Valged teesordid on väga kallid ja haruldased kogu maailmas. Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab valge tee pikemat tõmbamisaega (7 min) Silver Needle valge tee White Peony Tea Long Life Eyebrow Naturaalselt maitsestatud teed Värskete kuivatatud õitega teed tunti Hiinas rohkem kui 2000 aastat tagasi.
Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343; · püsielupaiku 1038; · kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11; · kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203. Väga haruldased liigid, Eestis näiteks lendorav, nahkhiired vajavad ranget kaitset. Seega taotles Eesti erandit, et mujal ELis range kaitse all olevale hundile, karule, koprale ja ilvesele siin Natura 2000 loodusalasid määrama ei peaks. Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine. Karu küttimiseks erandit saada ei õnnestunud, sest Euroopas tervikuna on karu muutunud väga haruldaseks, mistõttu võib neid küttida ainult neis piirkondades, kus nad on tekitanud kahjustusi.
Rohkem kui 15. sajandit hiljem hakkasid aardeotsijad maetud linna vastu huvi tundma. Välja kaevamiste käigus on paljastunud väga palju huvitavaid leide. Soovituslik külastada kõigil turistidel. Veneetsia- linn merest Veneetsia on vaiadele ehitatud linn, kus algselt elasid kaupmehed ja käsitöölised. Veneetsia oli kaubanduskeskuseks ida- ja lääne vahel. Seda rikkust, mis oli kogutud Veneetsiasse peegeldavad tänapäeval paljud paleed, haruldased kunsti aarded ning ekstravakantsed pidusöömingud, mida selles linnas on korraldatud läbi aegade. Kuni tänapäevani korraldatakse Veneetsias suurejoonelist maskipidu Veneetsia karneval. Tänapäeval kahjustab Veneetsiat vesi, sest vaiasid, millel linn seisab, sööb vees leiduv saaste ja see tekitab ebameeldivat haisu linna 150-s kanalis. Tutvumist linnaga alustatakse sõiduga mööda suurt kanalit. See on Veneetsia peatänav
linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea. Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda. Arvatavasti vaesustus ta täiesti. Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolleaegse õpetuse omapäraks oli ka talumatu tundub kümnete ja sadade lk'de päheõppimine, sest raamatud olid haruldased ja kallid. Siit võivad pärit olla ka Shakespeare'i hilisemates teostes esinevad tsitaadid. 1582 abiellus Shakespeare Anne Hathaway'ga. Naine oli pärit rikkast perest. 1583.a. mais sündis tütar Susanna, järgnesid kaksikud: poeg Hamnet ja tütar Judith. Pere eest kandis Shakespeare hoolt kogu oma elu. Esimene tutvus teatriga pärines arvatavasti ajast, mil Shakespeare oli 19-aastane. 1585. a. lahkus Shakespeare vaesena kodust ja jõudis Londonisse, kus lootis parandada perekonna elujärge
peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi
Omama juhtimisskeemi, mis aitaks vähendada nende tegevusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Harima teisi hea tava kohaselt, et viia kohalikud keskkonnamõjud minimaalseks.K Keskkonna ressursside kasutamisel lähtuma kohalikest ja rahvuslikest juhtnööridest ja riiklikust koodeksist. Tähelepanu pöörama kohalikele keskkonnaprobleemidele nt lindude rände aeg, haruldased kasvukohad ja panema paika meetmed nende kaitseks. Mis on oht? Mis on risk? Oht on situatsioon või asjaolude kokkulangevus mis võib põhjustada vigastusi inimestele, materjalidele, varustusele jne. Risk on võimalus, et keegi või miski saab vigastada ohu tõttu. Selgita tajutavat ja tegelikku riski. Tajutav risk on risk mille olemasolu inimesed tegevuse puhul eeldavad, olenemata
Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. See akumuleerumine võib omakorda viia edasi suktsessioonide järgnevusele)valgus(Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid).Liikidevahelised suhted:konkurents, mutualistlikud ja ekspluateerivad suhted.Konkurents:Koosluse mitmekesisus väheneb kõrgema troofilise astme eelmaldamise tagajärjel. Ühele troofilisele tasemele alguses kasulikuna näivad muutused, nagu näiteks
kasutatakse praegugi mitmete haisute raviks(glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Kaanide teeneid kasutavad kirurgid, neuroloogid, günekoloogid ja silma-ja nahaarstid. Tänapäeval on kaanid loodusest peaaegu otsas. Nad on enamikus Euroopariikides haruldased. Praegu on suurimaid looduslike kaanide kasvatajaid ja müüjad Ungari, Kreeka, Balkani poolsaare riigid ja Türgi. Nendes riikides viiakse ühes aastas välja umbes 10 tonni apteegikaane. Kaaniäri on väga tulus ja kasulik. Ravikeskustes on mõeldud üks kaan ühele inimesele, et vältida vere abil haiguste levikut. Neid kaane hoitakse klaaspurgis. Millal kaan head teeb
Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. Töö Erinevalt Lääne ühiskonnast iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö ning mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nii nooremaid kui vanemaid liikmeid. Sellest tingituna on majanduslikud streigid seal üsna haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid. Palju on väikeettevõtteid: perepoode, väikseid restorane ja baare, kodused töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega. Vaba aeg Tänapäeva Jaapanis on väga mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi. Seal võib leida nii Läänes tuntud lõbustusi nagu diskod, ööklubid, restoranid, teatrid, kinod, keeglisaalid,
ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel omapäraseid võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritudes iga ettejuhtuva tutka emaslinnuga. Tutka pesa on kurvitsale iseloomulik maapinnalohk, mis on kõrtega vooderdatud ja mis paikneb enamasti tihedas rohus. Haub ja poegi kasvatab vaid emaslind. Pesas on maikuu teisel poolel 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna. Haruldased pole tutka puhul ka pigmenteerumata helesinised munad. Järelkurni esineb kuni juuli alguseni. Kaklevatel isaslindudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled 20. juuni paiku välja langema ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lakanud. Samal ajal lennuvõimestuvad ka juba esimesed noored ja algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni.
Nende värv muutub kuna pinnas milles nad tekivad on erinev. Nende värv võib olla nii must, pruun, roheline aga ka läbikumav valge. Nende sisemise osa on tavaliselt väga sile või kaetud väikeste mullidega. Välimine külg on enamjaolt kaetud karedate liiva tükkidega. Nad näevad välja juure sarnased ja harunevad tihti või on mõnel kohal väikesed augud. Fulguriidid tekivad vahel ka glasuurina kivide peale. Fulguriidid on väga haruldased. Üks suuremaid neist leiti South Amboyst, New Jerseyst. See oli ligikaudu 3 meetrit pikk ja 7,6 cm lai maapinna lähedal ja lõppes koonuseliselt olles sügavaimas punktis 5 mm lai. Kuna fulguriidid on kergesti purunevad siis ei õnnestunud seda tervelt kätte saadaja kõige pikem jupp oli kõigest 15,2 cm pikk. USAs on fulguriite palju Thielseni mäel kaskaadide mäestikus, kus nad tekitavad pruunikas-rohelise katte kividele ja suurte järvede ääres Allikad: http://en.wikipedia
..) Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Mari kleepub veetaimedele. Kudemiseks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kuni18 °C. Koger koeb 50 kuni 300 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,5 kuni 1,7 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10 kuni 25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanusena ja keskmiselt elab haug 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Kogre marja areng kestab 4 kuni 6 päeva. Vastne koorub 6 mm pikkusena ning suguküpseks saab 3 kuni 4 aasta vanuselt. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20 kuni 30 aastani. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Tugeva ja suure kalana haugil looduses vaenlasi pole ning röövkalana hoiab ta järvede kalaelustiku tasakaalus ning on laiussi vaheperemeheks
· Usa osakaal langes selleks ajaks 26%le Metallurgia Metallide saamine maakidest · Maak metalli sisaldav maavara · Maavara maa seest pärit inimesele kasulik aine · Metallid · Mustmetallid · Fe · Mn · Värvilised metallid · Vanad · Cu · Uued · Al · Legeerivad · Ni · Haruldased · W · Väärismetallid · Au · Ag · Legeeriv e. kaitsev · Sulam mitme metalli koostis · Pronks=tina+vask · Saamine · Raud · Magnetiit · Hall/roostekarva · Alumiinium · Boksiit · Settelise päritoluga · Vask · Vasemaak
Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule.
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paikne...
Suuremad linnad: Berliin u. 3,5mln elanikku, Hamburg u. 1,8mln elanikku, München u. 1,4mln elanikku. Asustustihedus: 229 in/km2 SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Usundid: protestantism, katoliku usk Kliima Saksamaal on merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. Seal on valdav parasvöötme kliima koos selgete aastaaegade vaheldumisega. Valdavad on niisked läänetuuled. Sademeid tuleb aastaringselt, kuid kõige enam suvekuudel.Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talved on pehmed, kuid suved suhteliselt jahedad. Keskmine temperatuur: suvel 17 °C ja talvel 1 °C kraadi. Alpides on talved märksa karmimad. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja
Paljud esindusala, mille eripära on meri koos Läänemere hallhülged toovad just siinsetel pisikestel saarestikuga mõnusad elupaigad saartel ilmale oma pojad. Tervelt kolmandik merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele rahvuspargi alal leiduvast umbes kuuesajast mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. taimeliigist on mujal Eestis haruldased. Vilsandi omapära aitab mõista siinse kaitseala Rahvuspargi Saaremaa lääneranniku osas leidub kujunemislugu. See sai alguse Vaika saartelt, kuhu rohkesti rannikulõukaid ja neist kujunenud 1910. aastal loodud linnuriik looduskaitseala rannikujärvi. tähendas uue etapi algust Eesti looduskaitse ajaloos. Vilsandi rahvuspargi ala hoiab ka killukest Lindude pesitsuspaigana tuntud Vaikad on kunagised
ebasümmeetriliselt kesketeljest põhjapool ja selle all on võlvitud kelder. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630. aastal, kuid 1684. aasta põlengu tõttu pole see säilinud algsel kujul, kuid on taastatud matkides torni algset kuju. Pühavaimu kiriku tornikiiver on vanim Tallinnas. Tartu Jaani kirik Jaani kirik on kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi, sest tellisarhitektuuri ja Eesti suhteliselt vähe esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad selle kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem. Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel
kohta). Isase koala kutsehüüdu on irooniliselt kirjeldanud A. Scollan: 1 Ta kõneleb uusasuniku hirmust, kes kuulis öösel häält , mis kujutas endast «midagi vahepealset paksu joodiku norskamise, roostes hingedega ukse krääksumise ja millegagi rahulolematu sea röökimise vahel». Koala kukkur avaneb tahapoole ja selles on üks paar nisasid. Tiinus kestab 30-35 päeva. Emaseid sünnib isastest rohkem. Tavaliselt on koalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes 5,5 grammi. Ema võõrutab poja imisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu: erilisi väljaheiteid, mis pole tavaliste ekskrementide sarnased, vaid koosnevad poolseeditud eukalüptilehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Sel perioodil kasvab koala poeg väga kiiresti. Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud
raske paigutada üldkasutatavate kasvukohatüüpide süsteemi. Teiseks haruldaseks metsakoosluseks Viidumäel on siin-seal paarihektariste ja väiksemate laikudena esinevad laialehiste lehtpuuliikide salud, kus puuliikideks tammed, vahtrad, jalakad, pärnad ja saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets- aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates
SUGUKOND sisaliklased PEREKOND sisalukud LIIK - kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 °C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht.
silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb 6 samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt Jupiteri-tüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest ehk gaashiidudest. Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. Kasutatud kirjandus: · http://www
paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. Ökoturism Eestis Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa. Mitmed Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg jpt. on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju. Ökoturismi arendamine Eestis Eesti külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
ja pühade puhul valget saia. Eestile omane teraviljatoit on ka kama keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga . Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad
Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka kaugemal - esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. Kui Härma 1903.aastal tosinaks aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks läks, jäi koori tegevus ajutiselt soiku. Kodumaalt sundis teda lahkuma
et paremini ära elada, toidulaua rikastamine; harrastus. Põhihuvi on sõralistel (liha, trofee). Väikekiskjate (kährik, rebane, mink) küttimine looduskaitselise iseloomuga. Suurkiskjad eelkõige väga hinnalised trofeeloomad. *eestis jahindusega seotud ulukite arvu reguleerimine; sõralistel põhihuvi 12. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale g. Poollooduslikud kooslused (ranna-luha-puisniidud kolm kooslust – millised on ja nende hooldamine – kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik, puisniidud, luhaniidud, rannaniidud), nende rekreatiivne kasutus h. Mahepõllumajandus – isetoimiv säästlik agroökosüsteem, keelatud on kasutada mineraalväetist, loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus i. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine (liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogude Liidus kaasa ulatusliku hajureostuse, millest tulenes ka põhjaveereostus) j
Kalevipoja sängid, kus enamasti seljakul või voorel paiknev linnus on eraldatud ülejäänud mäest linnuse otstes paikneva valli või kraaviga; 3) omaette kõrgendikul paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased. Peale tavapäraste linnuste püüti tollel rahutul ajal asulaid kaitsta ka muul viisil, näiteks rajati hooned keset veekogu vaiadele ja palkparvele, kuhu viis kaldalt sild. Selline oli näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti alal seni erandlik. Hulga levinumad on sedalaadi asulad Lätis, kus need pärinevad küll alles viikingiajast. Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on
koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata. Üldjuhul on hallidel lehekülgedel liigid , mis ei ole ohus ning mida on piisavalt palju. Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Liigid mis on juba punasesse raamatusse kantud, võib olukorra paranedes(või halvenedes) kanda ka teist värvi lehekülgedele.
Tihti kihina. Kiudrünkpilved ei varjuta tranformeeruvad kunagi täielikult päikest ja on varjudeta. kiud(kiht)pilvedeks. Väga haruldased! Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudkihtpilved on tavaliselt valge, Hommikul ja õhtul võib-olla piimjas või helehall pilvekiht. kollane, oranz või isegi Kiudkihtpilved võivad olla selgelt intensiivselt punane, kui päike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
