Kotkale iseloomulik kõhualune: tumedad tähnid heledal pinnal Lühikesed kõverad varbad Autor: Vitor Gonçalves [ 4; 2009, 11, 17. ] Kolm arvukuse vähenemise põhjust: 1. Neile soodsad elupaigad, kas hävinevad looduslikel või inimtegurite tagajärgedel. 2. Kuna kotkad on haruldased linnud, siis toimub ka nende ebaseaduslik küttimine, mis vähendab arvukust oluliselt. 3. Liigne kliima kõikumine, mis põhjustab madukotka rännet soodsamatele elualadele, mis omakorda võib linnu viia sellistesse paikadesse, kus tema üle jahti peetakse. Minu arvamus, kuidas liigi arvukust suurendada: 1. Madukotkad tuleks märgistada, kas kiipidega või mingil muul viisil. Kui mõni kotkas
kodumaal,kuid ei avastanud mingit seost nende ja ilmastikuolude vahel.Seega võime kindlalt hüljata idee maavärinate ja ilma omavahelisest sõltumusest.Järgmiseks laialt levinud väljamõeldiseks on maa avanemine värinate puhul.On rohkesti olnud liikvel jutte tohututest lõhedest,mis neelavad endasse terveid külasid.On teada ,et inimesed ja esemed on tõepoolest kadunud pinnaselõhedesse või viidud kaasa malihete pooltIgal juhul on säärased nähtused äärmiselt haruldased. 7. jaanuaril toimunud pursete tagajärjel jäi enam kui 450 000 Goma elanikku koduta. Nyiragongo vulkaani laava hävitas külasid ja paljusid Goma linna majasid. Teiste tuhandete hoonete hulgas hävis ka Kivu piirkonna adventkoguduse peakorter.
kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad. Huvitavad tähelepanekud Huvitavaid tähelepanekuid. Kuna minke kasvatati karusnahafarmides, siis neist aretati eri värvi isendeid. Seetõttu võib looduses kohata ka albiinosid, süsimusti ning ka hõbe-sini-halli variatsioone ja siniseid isendeid. Tegelikuses on aga sellised loomad väga haruldased, sest silmatorkava kasukaga on neil raske looduses ellu jääda. Ameerika naarits on üks peamisi põhjuseid, miks euroopa naarits on peaaegu terves Euroopas kadunud. Suurimaks probleemiks loetakse seda, et ameerika naarits on suuteline viljastama ka euroopa naaritsa, kuid loode hukkub enne valmimist. Väljasuremise üks põhjuseid on ka euroopa naaritsast suurema ja tugevama ameerika naaritsa tekitatud toidukonkurents. Mingid on märksa leplikumad toidu ja elupaiga suhtes kui euroopa naaritsad
Assüüria kunst Rahel Kallas Audentese Spordigümnaasium 2. november 2013, Rakvere Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ASSÜÜRIA.........................................................................................................................4 Assüürlased......................................................................................................................4 ASSÜÜRIA KUNST..........................................................................................................4 Arhitektuur.....................................................
kiiruisutamine ja maraton kiiruisutamine. Üldiselt on pika raja pikkus 400 meetrit, aga vahetevahel kasutatakse ka 200, 250 ja 330 meetriseid radu. Lühikese raja sõit toimub tavaliselt väiksemal liuväljal, tavaliselt sama suur kui hokiväljak. Lühikese raja sõite võistlusi peetakse tavaliselt väljalangemisega, neljast või viiest alles jäänud kaks osalevad viimases sõidus kus antakse kätte ka medalid. Diskvalifitseerimine ja kukkumine ei ole seal haruldased. Hoki Jäähokit mängitakse ristkülikukujulisel jääplatsil, mis on umbes 60 meetrit pikk ja 26-30 meetrit lai. Väljakut ümbritsevad umbes 1 m kõrgused seinad. Jäähoki on meeskonnas mängitav spordiala, mida mängitakse kahe võistkonna vahel, ning kus kummaski on 6 mängijat. Eesmärgiks on lüüa hokilitter vastase väravasse, hokilitter on valmistatud vulkaniseeritud kummist ja seda lüüakse pika L-kujulise kepiga. Mängijad kannavad
seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasasegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; o töötada välja ja juurutada ühte keskkonnakaitsestrateegia Läänemere regioonis Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad
inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Fjodor Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" on suurepärane näide saladuslikest inimestest, kelle tegemisi me ei suuda loogiliselt seletada. Peategelane Raskolnikov on endine üliõpilane, nägus ja noor, kelle suurimaks põhimõtteks kujunes inimeste kahte tulpa jaotamine-harilikud ja haruldased. Tema soov oli olla haruldane. Eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes tappis oma elu jooksul rohkem kui 2 miljonit inimest, aga tema eesmärk sellisel veretööl oli teine-ta tahtis muuta tervet maailma, mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine saab andeks kui sellest tulenevalt saab teha tuhat heategu. Raskolnikov sisestas endale, et tal on õigus
rahvuslik sümbol Kohalike seas ka populaarne muuseum Island ,Leipzig on enim külastatud linn. Tuntud ka Püha Tooma kirik (Thomaskirche), kus on J. S. Bachi haud ning rahvastelahingu mälestusmärk, mis Euroopa suurim monument 10 pikemat jõge Saksamaal Doonau Rein Elbe Odra Mosel Main Inn Weser Saale Spree Suurimad järved Bodeni Müritz Chiemsee Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajalised pakase ja lumeperioodid haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatuur 0°C Sademete hulk mõõdukas(500mm) Madalikel on 600800mm/a Mägedes üle 1000mm/a Mägede vahelistel aladel kohati alla 500mm/a Vahetevahel soe troopiline tuul Suhteliselt kõrge niiskustasemega kliima Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes Maastik Saksamaa asub lehtmetsade vööndis Mäestikes okasmetsad Päikesekiirgust on palju, mullad viljakad Metsavarud väikesed Veevarud suured niiske kliima tõttu Asub parasvöötmes
- Piirkondlik (regionaalne) areng ebaühtlane - Tööturg vajab korrastamist, töötud Eesti tulevik maailmaturul - Kõrgtehnoloogiline tootmine olemas vajalik haritud tööjõud - Transiidi arendamine vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laevamajandus - Kohalikul toorainel baseeruvad tooted puidutööstus, toiduainetööstus, tsemenditööstus - Tooted, mille toorained tuuakse sisse ja valmistoodang eksporditakse kangad, elektroonika, haruldased metallid - Tooraine eksport puit, turvas /liiga odav tee/ Riigi arenguastme näitajad: - Hõive erinevates majandussektorites - SKT /Sisemajanduse kogutoodang/ - Inimarenguindeks - Keskmine eluliga - Iive Majanduse struktuur e. ülesehitus -Näitab, millistest majandusharudest riigi majandus koosneb. Majandusharu Ühendab kõiki tegevusi, mis valmistavad sarnaseid kaupu või teenuseid. - toiduainetööstus piima-, konservi-, pagari- ja lihatööstus
Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e- ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidusust nagu me näeme tänases Eestis. Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus. Kui infotehnoloogiat pidada meie suuremaks rikkuseks, siis kindlasti väljendub veel loodusrikkuse mõttes. Tuleb meil meeles hoida, et kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood, mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad, on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%.
Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul ainetest tekib fotoefekt ultravalguses või violetses ja sinises valguses. Punane valgus aga ei tekita fotoefekti. Kautatakse automaatikas, telemehaanikas, fotograafias, kinos. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks, mille abil jõutakse soovitud tulemuseni. Päiksepatarei. 8.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda. 9.Milliseid radioaktiivse lagunemise liike oskad nimetada? Mis nende käigus toimub? Radioaktiivse lagunemise seadus- selle kaudu saame välja arvutada radioaktiivsete aatomite arvu antud aines teatud aja möödumisel. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni. Missugune reaktsioon toimub siis tuuma sees ja milline osake kiirgub tuumast välja? *Elektron neeldub prootonis, tekib neutron. Kuna elektroniga koos kiirgub antineutriiono, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriiino 2.Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? *Sest neutronite & prootonite arv ei saa üksteisest palju erineda 1.Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? *Sest radioaktiivsed isotoobid on üldiselt jõudnud Maa ajaloo jooksul stabiilseiks laguneda 15.Ülesanded poolestusaja arvutamine,nihkereegel *Rad isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Mitu korda väheneb radioaktiivsete aatomite arv 3-e ööpäevaga? 8 korda 14.Kiirguse kahjulikkuse mõõtmine,ühikud *neeldumisdoos grei Gy; biodoos e kiiritusdoos siivert SV; bekrell Bq 13Tuumafüüsika rakendusi
Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade
· Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir · Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. · Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Kivisisalik · Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik. · Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Rästik · Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. · Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind.
Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Kokkuvõte : Tänu loodusvaratele toodavad sõiduautoasi Volvo, Scania. Rootsi on üks domineerivaid metsatööstusi 2013 aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215 mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport.
Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad
püütud kuni 400 kg kaaluvaid isendeid. Elevantkilkonn elab väga vanaks(loomaaedades on olnud 100-aastaseid isendeid). Alates 1535 aastast on inimesed on neid tapetud liha ja õli saamiseks suurel määral. Elevantkilpkonnad on rohusööjad loomad, siis on nende hävimist soodustanud kariloomade saartele toomine. Kariloomad söövad ka rohtu ja tallavad elevantkilpkonnade mune puruks. 19.sajandil kirjeldatud alamliigist on hävinud 7, kõik säilinud kilpkonnad on haruldased. Maailma erinevates loomaaedades elab u.200 isendit.
Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM3 Koaala Referaat Koostaja: nimi perkonnanimi Särevere 06.01.2010 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................4 2.1. Toitumine.........................................................................................................................6 2.2. Vaenlased......................................................................................................................... 6 2.3. Paljunemine......................................................................................................................7 3.Kokkuvõte................................................................................................................................8 ...
Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju
r i Leip Saks 518 12 zig imaa 862 Dres Saks 517 13 den imaa 052 Nürn Baie 503 14 berg ri 673 Nord rhein Duis 491 15 - burg 931 West falen Looduslikud tingimused Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi.Sademete hulk on mõõdukas, 500 Pilleriin Tamm Saksamaa mm. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.Kesk-Saksamaad kujutab mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni
See piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82,282,988 (2010) Pealinn:Berlin Pealinna elanike arv: 3 439 100 Keel: Saksa Rahaühik: euro Rahvastikutihendus: 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. Maastik Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised
Söödav rannakarp · Tarvitatakse söögina · Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Viigerhüljes · Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest. Poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. · Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest
ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Kui perekonnas pole hariduse omandamine au sees ja sellele suhtutakse pealiskaudselt ,siis mõjutab see ka last ning lõpptulemus ongi see kuidas perekond seda kujundab. Õpilane, kellel on ükskõikne suhtumine õppetöösse, võib täiskasvanuks saades oma töösse suhtuda samamoodi ning reeglina pole see hea. Neid näiteid on kindlasti võimalik võtta igast Eesti koolist kus sellised olukorrad pole üldsegi mitte haruldased. Arvatavasti ongi selline elukäik normaalne kuna kõik ei saagi olla normaalselt haritud Eestis on kindlaks määratud ,et kooliskäimine on kohustuslik põhikoolis või siis seitsmeteistkümnenda eluaastani. Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana. Kindlasti ei ole see enamike inimeste
Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt. Väga tähtsal kohal olid linnused, mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama. Eesti esimesed ringvall-linnused, mis olid sel ajal väga haruldased, rajati Lääne- Eestisse. Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu- Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Linnuste juures paiknesid peaaegu alati ka asulad. Enamasti püsisid need rajatud linnused üleval kuni viikingiajani
koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt . Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. KLIIMA Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemberatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm.
ROHELINE ENERGIA Koostasid: Stina Rebecca Pettai ja Kristina Stradomskaja Mis on ? ... taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia. (tavaliselt elektrienergia). 2011. aasta andmetel, oli Eestis ainult ~5000 klienti, kes tarbisid Rohelist Energiat. Peamised rohelise energia tarbijad Tallinnas on SEB pank , Rocca Al Mare kaubanduskeskus ja ka Eesti Energia ise tarbib oma 12 kontoris rohelist energiat. Tarbimine ·Rohelise Energia hind on tavaelektrist kallim ·Kodutarbijate seas levinuimas Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,16 eurosenti/kWh ehk ligi 12%. · taastuvenergiate kasutamine möödunud 6-7 aasta jooksul kasvanud 60% · moodustades juba 33% maailma elektritarbimisest Päikeseenergia Eestis toodetakse aastas keskmiselt 1030 kWh elektrit Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Pe...
Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin. Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased. Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad, putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine. Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel. Korallide tervis peegeldab otseselt ka lahe puhtust.
loomaarstid öelda, mis võis haruldase looma äkilise surma põhjustada, kuid kindlasti teeme kõik võimalikud uuringud surma põhjuse väljaselgitamiseks," sõnas maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikool sõnul ei loobu ülikool transgeense vasika Juuni surma tõttu plaanist üles kasvatada tervet kloonitud vasikate karja, kuid juhtunu tõttu kaotasid teadlased oma eesmärgini jõudmises aasta. Transgeensed kloonvasikad on maailmas haruldased, Eestis sündinud Juuni oli teine kasvuhormooni geeniga vasikas maailmas. Kasutatud allikad Rajaleidja.ee Delfi.ee
meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemür...
KIVISISALIK Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru
tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle
pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, kellest mürgised on õnneks väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu Florida puuma ja teravkoonalligaator. 6 Loomastik Pildil on pesukaru. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Florida elavam ajalugu algab umbes aastast 1850, kuigi esimesed hispaanlastest meresõitjad jõudsid rannikule juba 16.sajandi keskel. Olles Euroopas ja kaugemalgi harjunud vaatamisväärsustega, mis kõik
Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine, soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS: Kliimavööde: lähistroopiline(mereline) Asukoht: 30-40 laiuskraadide vahemikus. Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine.
4. Katalüsaatorite (Pt, Pd, Ni) manulusel liitub 2-butüün ka vesinikuga. Katalüsaatorite lisamisel liituvad ka orgaanilised happed 2-butüüniga. 5. Veega liitub 2-butüün mitmesuguste katalüsaatroite toimel, eriti kergesti aga kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel väävelhappelises lahuses. Peale veega liitumist, erinevate butüünide struktuurid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma kaksiksidemega seotud süsiniku aatomi juures, on ebastabiilsuse tõttu orgaanilises keemias haruldased ja harilikult toimub nende ümberasetumine suurema püsivusega karbonüülseteks ühenditeks. 6. 2-butüün isomeriseerub leelismetalli toimel, kusjuures kolmikside nihkub molekuli ääre suunas: CH3 C C CH3 + Na CH3 CH2 C CNa + 1/2 H2 5 III Butüüni kasutamine
Test 18 1 Translate. 1 Haruldased loomad on kaitse all. Rare animals are under protection. 2 Jääaeg on populaarne film. Ice age is a popular movie. 3 Rebasejaht on kõrgklassi ajaviide. Fox Hunting is an upper-class pastime. 4 Ma pean iga päev klaverimängu harjutama. I have to practise playing the piano every day. 5 Mitu sportlast sellel võistlusel osales? How many athletes participated in this competition? 6 Vanemad on vastutatavad oma laste eest. Parents are responsible for their children.
Ökoloogilised globaalprobleemid 1)Toidupuudus-enamasti arengumaades, eriti Etioopias ja Somaalias. Põhjuseid on mitmeid. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Seega inimesed kolivad sinna kus on viljakam, aga see omakorda toob kaasa sealsete metsade hävingu, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda är...
Eesti kunst Aastad 1940-1955 Esimene nõukoguse okupatsiooni aasta kunsti niivõrd ei mõjutanud kui ühiskonda. Eesmärgiks oli aga saavutada kunstnike kasvõi väline leppimine muutustega.Nõukogude liidus oli sellel ajal seaduslikuks ja ainukeseks stiiliks realism, see stiil oli Eestis võimude poolt soovituslik kuid seda ei surutud tol hetkel peale. Rõhutati hoopis kunstnike ja kunsti tähtsust. Riik tellis raha eest meelepärase teemaga kunsti kuid ka poliitiliselt neutraalseid teoseid. Kunstnikud muutsid ainult teoste temaatikat kuid mitte kunsti ega enda stiili. Enamasti oli vaid teoste pealkirjadest poliitilist maiku tunda. Mõned kunstnikud töötasid meelsasti riigi kasuks. Peale sõja puhkemist ja küüditamisi sattus kunstnike ka Venemaale, paljud surid. Mõningaid saatis aga edu kuna neid soovis riik kasutada propagandasõjas. Need Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõ...
Õnnest saab inimene aga nii palju rõõmu, et kõik kannatuseaastad tasuvad end ära. Ent siiski ei sünni inimene õnne jaoks vaid selle saavutamise nimel peabki ta palju kannatama ning läbi elama. 4. Raskolnikovi teooria. Milles see seisnes? Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta. See seisnes selles, et tema ütluse järgi võivad haruldased inimesed astuda üle seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole. 5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus? Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta
Keemia iseseisev töö 1. Mis on õhu koostis? Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi 2. Millised saasteained tekivad kütuste põlemisel? Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, väävel, mineraalosa(haruldased ja radioaktiivsed elemendid) 3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesin...
tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29. Mida kujutab endast radioaktiivsus? Radioaktiivsuseks nimetatakse aine võimet iseeneslikult kiirguda. 30. Kirjelda ahelreaktsiooni. Ahelreaktsioon on protsess, millepuhul tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. 31. Selgita mõistet tuumareaktor. Tuumareaktoris toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks
Fourth level Fifth level Riiklik park Isalo Riiklik Park Isalo on koduks loomastiku ja taimestiku kohaneda kohaliku kuivast kliimast. Endemitickch Lisaks paljudele linnuliikide elavad siin paljud roomajad. Riiklik Park Isalo sobib väiksemate kogemustega ja Savvy turiste ja armastavad haruldased linnuliigid. Väärib märkimist ka maa-alune koobas Inhosy, lähedal park. Riiklik Park Isalo pakub külastajatele täiesti nõu, kohalikud giidid ja majutuse võimalusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
Fukushima tuumajaamad ehitati valmis kiirustades, mõtlemata võimalike probleemide peale – tegelikult piirkonna järgi ei tohiks Jaapanis olla mitte ühtegi tuumareaktorit, sest tegu on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Fukushima katastroofi järel seisneb kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani ligikaudu 400 tonni üliradioaktiivset vett. Uraan, plutoonium, segatud oksiidkütus, tseesium-137, strontsium-90 ning muud haruldased ühendid ja erinevad gaasid voolavad koos veega merre, segunedes kooriumis. Lisaks tekivad ka uued elemendid. Kõikidel nendel ainetel on erinev pooldumisaeg ja teiste materjalidega reageerides võib tekkida üha uusi radioaktiivseid elemente. Teine ebameeldiv asjaolu Fukushima puhul on see, et reaktorite vahetus läheduses jookseb merre maa-alune jõgi. Jaapani rannikult liigub võimas hoovus Alaska suunas, sealt edasi mööda Ameerika läänerannikut kuni Mehhikoni välja. Need
• Materjalitehnoloogiate arendamise fookusniššid: • nanotehnoloogiate rakendamine uutes materjalides; • pinnakattetehnoloogiate rakendamine funktsionaalsete pindade valmistamiseks. 11 Materjalitehnoloogiate rakendamine uutes materjalides (II) • Nanotehnoloogiate rakendamine uutes materjalides: • nanostruktuursed süsinikmaterjalid; • mikro- ja nanofiibrid; • komposiitmaterjalid; • haruldased muldmetallid; • energiatehnoloogiate materjalid. • Pinnakattetehnoloogiate rakendamine funktsionaalsete pindade valmistamiseks: • korrosioonikindlad pinnakatted; • kulumisvastased pinnatehnoloogiad; • elektrooptilised pinnakatted; • multifunktsionaalsed pinnakatted, sh biotehnoloogilised pinnakatted (antibakteriaalsed, bioühilduvad jne). (Arengufond, 2014) 12
lugeda kõik poisid.Raamatus leidub ohtralt egoismi, põikpäisust, keelatud vilju, armuvalu ja kättemaksu. Mulle meeldis just see,et seal oli vampiiride kohta midagi uut. Vampiirid on head ja halvad ehk moroid ja strigoid. Morioid on vampiirid,kes valdavad ürgset võlujõud ja on head.Nad ei tapa kui otsivad elamiseks vajavat verd.Selline oli Lissa.Raamatu käigus sai teada,et tal on väga haruldased võimed.Ta ravib inimesi ja loomi,kuigi see võtab temalt endalt palju jõudu.Aastaid tagasi juhtus raske avarii,kus Lissa pere sai surma,ka Rose oleks pidanud surema,kui Lissa päästis ta.Kõik olid väga imestunud kuna ei teadnud Lissa võimetest.Tänu Rose päästmisele tekkis nende vahel ühepoolne side. Rose sai tunnetada Lissa tundeid ja sai minna tema pähe.Lissa seda ei saanud. Strigoid on ebasurnud
Põhimeeleolu oli graafikas romantiline ja lüüriline. Kunstielu 1980ndatel · Populaarseks sai plakatikunst, eriti fotomontaazile põhinev plakat · Arhidektuuris hakkas levis postimpresionism, mis Nõukoguse ühelaadsele hallile vastandasid arhidektuuri kui kunsti. Linnas selle kasutamine niivõrd võimalik ei olnud, kuid maal küll, maju kerkis aga ka Tallinnasse. · Kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest. Sagenesid seni haruldased installatsioonid ja etendused kunstis Jaan Toomik · (Sündinud 1961, elab ja töötab Tallinnas) · On tunnustatud videokunstnik ja maalija ning auhinnatud filmitegija, keda kirjeldatakse tihti kui kõige laiemalt tuntumat Eesti kunstnikku rahvusvahelisel nüüdiskunsti areenil. · Alates 1997. aastast on Toomikul olnud üle paarikümne isiknäituse erinevates institutsioonides üle maailma · 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg"
6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - Tähtsamad vene kirikud asuvad: novgorod, kiiev, moskva (neis on olemas kreml usukeskus)
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
