Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi kaugeltki kõigi teoste tekstid ei pärine folkloorist. Ütlemise täpsus, püantlikus, selle võimendamine läbi muusika nii võiks iseloomustada helilooja seostatust tekstiga.
Raha, võim ja inimesed Tahame seda või mitte, aga raha mängib meie kõigi eludes tähtsat rolli. Ilma selleta lihtsalt ei saa. Sama kehtib ka võimu kohta. Võim ja raha on üksteisega tugevalt seotud ning need mõjutavad meid ka kõige väiksemate otsuste tegemisel. 19. sajandi realismi kirjanikud on võimu ja raha võtnud kui kõiki puudutavat teemat ning nende teosed ongi peamiselt sellel põhinevad. Ehtsateks näideteks võib siinkohal tuua näiteks Stendhali peateose „Punane ja must“ (1830), Honore de Balzaci suurteose „Isa Goriot“ (1834) ja Fjodor Dostojevski realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte ma...
Kasutatakse lahustina, sünteesis või meditsiinis. Aine välimus on sama, mis Arabinoosil, kuna nad on samuti üsna sarnased ained. Lüksoos Viimanealdoos, mis kuulub pentoosi monosahhariidide hulka. Esineb harva looduses – teatud bakterites komponendina. Kristalne aine Aldoheksoosid Viimanemonosahhariidide rühm, kuhu kuuluvad järgmised aldoosid: Alloos, Altroos, Glükoos, Mannoos, Güloos, Idoos, Galaktoos, Taloos. Enamik neist on väga haruldased suhkrud ja neid ei leidu looduses väga suurtes kogustes või on üldse tehislikud (Güloos, Alloos, Idoos, Taloos) Aldoheksoosidlahustuvad hästi vees, kuid mentoolis enam mitte nii hästi. Aldoheksoosid - Glükoos Kõigekuulsaim aldoos ja monosahhariid on glükoos, mida leidub rohkelt looduses ja on organismidele peamiseks energiaallikaks. Glükoos on kõige olulisem suhkur meie toidus ja näeb välja nagu valge pulber. Aldoheksoosid - Galaktoos Galaktoos
Aasta hiljem kaitses filosoofias doktoriväitekirja. · Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused tihti tõsiste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased. · Hiljem on ta õppinud Tenji-Shinyo ryu koolis selliste jjutsu meistrite käe all nagu sensei Hachinosuke Fukuda ja Masatomo Iso. 1881. aastal siirdus Kan õppima Kito ryu kooli Tsunetoshi Iikobo juurde.1882. aastal, pärast Kano nimetamist instruktoriks ja inspektoriks priviligeeritud Gakusjuini Lütseumis, alustas ta õpitud jjutsu tehnika ümbertöötlemist, analüüsides vanu käsikirju ja süstematiseerides arvukate koolkondade tehnikaid. Ta pidas
India köök sissejuhatus. Indias ei eksisteeri ühtset kööki kuna klimaatilised tingimused on seal eri paigus erinevad.Samuti paljud usundid on väga ranged toidu suhtes. Tootmisvõimalused on indias head,kuid usundite tõttu süüakse seal vähe lihasaadusi,kala,muna. Suurem osa rahvast on vegetaarlased ja söövad riisi,putrusid,aedvilju. Näiteks põhjas maitsestatakse toit pehmelt aga lõunas maitsestatakse toit vürtsiselt. Eripärad Indias kasvavad haruldased aedviljad:ananassid,kookospähklid,datlid,mangod ,baklazaanid. India toidu suureks eripäraks on selle maitsetamine.Seal osatakse segada vürtse nii hästi et tänu sellele toiduainete parimad omadused tulevad välja. Süüakse sõrmedega.Peale sööki pestakse sõrmed veekausikeses laual.Toidu lõpetuseks näritakse beetlit.(Mõrkjas aine,mis mõjub ergutavalt-segu beetlipipra lehtedest,pähklitest). Peamised toorained Riis,Kartul,porgand,sibul,oad,broiler,kala
Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa. Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja
Happesus kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Päikesevalgus päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Soo kuivab kokku, pindala väheneb Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene
ja restoranipidajate vahendusel. Nende kultuuride koosmõjul ongi kujunenud Eesti köök. Eesti tähtsaim toit oli hapendatud tainast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva toidusedelis olid haruldased munatoidud. Piimatoodetest kasutati rõõska, eelmainitud hapupiima, võid ja kohupiima. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Piduroaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha.
2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks
aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ScCl3 + 3 H2O hüdroksiid Sc (OH)3 on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.) Veega see ei reageeri. 2) Leidumine looduses Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige tavalisem element maapeal, kuid see on 23-s kõige tavalisem element päikesel. 3) Füüsikalised omadused Faas tahke tihedus (toatemperatuuril) - 2,985 g · cm-3 Vedeliku tihedus sulamistemperatuuri juures - 2,80 g · cm-3
Punane raamat Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta - levik, uurituse aste, seisund jms. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid (nagu punane tuli hoiatab see ohu eest), kollastele väheneva arvukusega (ohualtid) liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidel lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud). Loodus muutub pidevalt, inimese mõju loodusele suureneb ja koos sellega muutuvad ka taime- ja loomaliikide elutingimused. Kord punasele lehele kantud liigi võib olukorra muutudes tõsta vähem ohtu kuulutavale lehele. Punane Raamat ei sisalda looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos
õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe kuid jõgesid on üsna palju. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõed 1. Doonau (2852 km) 2. Rein (1320 km) 3. Elbe (1165 km) Järved 1. Bodeni (536 km2) 2. Müritz (117 km2) 3. Chiemsee (80 km2) Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju
Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt. Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes perepeana ei tulnud toime oma kohustustega ning uputas muresid viinaklaasi. Seega ta pooldas ausat, valedeta eluviisi, mis ei läinud vastavusse Raskolnikovi omaga. Teose peategelasel oli oma teooria, kuidas ta lahterdas inimesed kahte tulpa: harilikud ja haruldased. Ta oli sügavalt veendunud, et haruldastel on suuremad eelised võrreldes harilikega sooritada kuritegusid ning astuda üle seadustest. Kuritegusid toime pannes näitavad nad oma suursugusust ja võimekust kõrvaldada nende jaoks tühised inimelud siit ühiskonnast. Kui Sonja teada sai Raskolnikovi kuriteost, suhtus ta sellesse külma närviga, kuigi see läks vastuollu tema põhimõtetega ning ta õhutas meest oma kuritegu üles tunnistama.
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tag...
4. Keelestus on välja töötatud Eesti ja Saksa spetsialistide koostööna. 5. Muldvalu-malmraam, viimistletud klaverivabrikus. 6. Virblid ostetud Saksamaalt. 7. Tippkvaliteediga keeletraat Saksamaalt 8. Haamrid Saksa firmalt Rennel. 9. ESTONIA konstruktsioonile vastav kõrgkvaliteediline mehhanism Saksa firmalt Renner, 10. Valmistatud parimast villast eritellimusena Saksamaal ja Inglismaal. 11. Kolm pedaali. Estonia klavereid iseloomustavad haruldased kõlad ning soovitan teile ESTONIA klavereid, lähemalt saate uurida leheküljel http://www.estoniapiano.com/index.html Arnold Jüriado 8.D
Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb. Madalsood Eesti looduses Liigirikkaid madalsoid on u. 5 000 hektarit Liigivaeseid madalsoid on 16 00017 000 hektarit Madalsoode kaitse Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus. Kaitseala on väga oluline vee- ja soolinnuliikidepesitsus- ja peatuspaik. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, ning seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine.
ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A – populatsiooni suuruse vähenemine B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: ● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe
Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.
10.12.13 Tuulegeneraator Stefani Kask 134461IASB Olev Kevvai 134705IASB Reemet Kampus 134224IASB Are Kangus 135226IASB Kristian Helk 134595IASB 1 2 10.12.13 Ettekande eesmärk Tutvustada tuulegeneraatorite ajalugu ja ehitust Selgitada kumb levinuimast tüübist on kasulikum energiatootja Tuua välja nende eeliseid ja puudusi võrreldes teiste energiaallikatega 3 10.12.13 Mis on? Tuulegeneraator on seade, mis muudab kineetilist energiat elektrienergiaks Neid on kahte liiki: Vertikaalteljega Horisontaalteljega 4 10.12.13 Ehitus 5 10.12.13 6 10.12.13 7 10.12.13 Vertikaal ja horisontaalteljega tuulegeneraatori võrdlus Vertikaalsed: Eelised: Turbiini ei pea suunama vastavalt tuule suun...
huvitavad oma teravmeelsete väljaütlemiste poolest. Boccaccio armastas kirjutada oma loomingus nii jõukatest kui ka vaesematest inimestest. Sageli võib kohata, kuidas ühes loos tegutsevad kõrvuti aadli või koguni kuninga seisusest isikud koos lihtsate tööliste ja viletsate ning väetitega. Välja on kujunenud salakavalad, riukalikud ent samas oma vigadest õppivad tegelased. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale kelmikale noormehele
tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt
Iirimaa on saar, mis asub Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Pindala: 70 282 km2 [Põhja-Iirimaa: 14 139 km2] Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C). Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm. Rahvaarv Seisuga 2010 (juuli) elas Iirimaal 4,622,917 inimest. Iirimaa on 119. kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna iirimaa rahvaarv jääb siiski alla
20. sajandi algusest on selle loomaliigi leiukohtade arv levila lääneosas pidevalt kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus
1. Raskolnikovi kuritöö motiivid: Rodion Romanovits Raskolnikov on väga andekas ja taibukas mees. Olles vaid 23- aastane, jaotas ta inimesed loodusseaduste poolt kahte liiki: harilikud ja haruldased. Viimastele oli tema arvates kõik lubatud ka moraali seadustest üleastumine, eriti kui idee võib olla päästjaks kogu inimsoole. Raskolnikov arvas, et ta on eriline ja andekas, kes püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtles, et kui ta tapab kõigi poolt vihatud vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka. Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Elavad Läänemere ümbruses. Populatsioon on tõusnud, hüljestel eriti kiiresti. Kiilid: Kiilid eristavad 300 liigutust sekundis, näevad mosaiiklikult maailma, neil on 30 000 silma. Euroopas haruldane, meeldivad madalaveelised lombikesed ja veepaised. Toiduks on teised putukad, järglased arenevad vees. Kiilid on elustikurühm, kelle liigirikkus aastatepikku suurenenud. 3.2. Arutle, miks need liigid on Eestis looduskaitse alla võetud. Kuna need liigid on Euroopas suht haruldased ja tunnevad end Eestis väga hästi. Kiilid elavad enamasti rabades, mis on niigi kaitse all ja ei vaja seega eraldi kaitset.
Gümnaasium 12. klass GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID EESTIS Referaat 2018 Mis on GMO? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. Esimesed geenmuundatud organismid maailmas GM bakter E. coli 1971. a GM taim tubakataim 1983. a GM imetaja hiir 1985. a GM koduloomad helendavad akvaariumikalad Miks loodi geenmuundatud organisme? GM toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote mad...
Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade
Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’ Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol 9 Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanded Loodukaitse ülesanded on kaitsta inimesi ebanormaalse elukeskkonna eest ja säilitada loodust. Looduskaitse objektideks on haruldased taimed, loomad ja loodusvarad ning haruldased looduslikud objektid ja veel kaunid maastikud. Looduskaitse püüab palju ära hoida looduse õh saastamise ja selle reostamist muude kemikaalidega. Õnneks on tuumapommide katsetamine lõppenud ja seega vähem ühu saastamist. Siiski on veel alles tuumaelektrijaamad mis on hetkel ja ka edaspidi tulevikus. Kuigi tuumaeletrijaamade seisukoht looduses on paraku üsna ohtlik .
ega ole saavutanud ühtegi seatud eesmärkidest -- töökohti pole juurde tekkinud, investeeritud on rohkem Lätisse kui uutesse tehnoloogiatesse, Eesti pole konkurentsivõimelisem teistest sama taustaga riikidest. Küll aga on kaotatud hulk väärtuslikku raha. Ajal, mil paljud noored loobuvad edasistest õpingutest rahapuuduse tõttu või paljud pered ei suuda tagada oma võsudele huviharidust, sõidavad meie tänavatel rikkal Saksamaalgi haruldased viimase malli bemarid ja Lexuse dziibid. Eesti riiki sõjaväest ja vanglast kuni kunstimuuseumi ja Estoniani peavad ülal madala sissetulekuga inimesed. Täna on vaesemate maksukoormus peaaegu kaks korda suurem kui rikastel. Loomulikult ei pea inimesed sellist riiki õiglaseks. Seetõttu vajame progresseeruvat tulumaksu, mis jagaks maksukoormuse inimeste vahel võrdsemalt. Vähese sissetulekuga inimesi aitab kõige enam tulumaksuvaba sissetulekuosa suurendamine
Mõned eukalüptilehed sisaldavad mürgist sinihapet. On võimalik, et koaalade valivus eukalüpti- liikide üle on põhjustatud sellest, et nad oskavad mürki ära tunda või siis hinnata, kas annus on ohtlik või mitte. Koaalal pole looduslikke vaenlasi, peale inimese .Kiskjad loomakese liha ei taha , kuna see on imbunud tugevasti läbi eukalüptiõlist . Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk ja kaalub umbes5,5 grammi .Sündides on ta pime ja paljas .Ema kukrus , mis avaneb tahapoole elab väike koaala esimesed pool aastat oma elust . Kuuekuune koaalapoeg lahkub esmakordselt ema taskust ning ronib talle turjale .Väiksed koaalad toituvad alguses ema- piimast ,hiljem võõrutab ema poja imemisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu mis koosnevad poolseeditud eukalüpti- lehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega.
Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm
vahel isegi mõnesajalisteks parvedeks. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Pringel võib elada isegi 20 aastat, kuid viimastel aastatel on nende keskmine eluiga Läänemeres langenud umbes kümne aastani. Pringlid on suhteliselt arad loomad ning hoiduvad paatidest eemale. Seetõttu on teda raske vaadelda. KOKKUVÕTE Läänemeres on Pringlid väga haruldased ja neid on meres raske märgata. Pringleid kohtame Eestis valdavalt eksikülalistena. Põhja ja Läänemeres on nende kaitseks sõlmitud väikeste vaalaliste kaitse lepe. Eesti selle leppega veel liitunud ei ole. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/mereliikide-kaitse/pringlid http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/et_EE/pyoriaistietoa/ http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/pyoriainen/tunnistus/et_EE/tunnistus/
koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
oktoobrini. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt
Elus peab oskama nii võita kui ka kaotada Mida suuremaks ja vanemaks inimene saab seda rohkem peab ta elus langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. Meil kõigil on oma unistused mille poole me püüdleme. Isegi, kui nende unistuste poole püüdlemise teel on tagasilööke, ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng, võistlus või kihlvedu. Loomulikult ei ole need võrdse kaaluga, kuid igast kaotusest tuleb pikapeale ka midagi head. Kaotustele reageerimiseks pole antud kindlaid käitumis reegleid. Kõik reageerivad kaotustele erinevalt, sest igal indiviidil on oma iseloom mis erineb teistest. Lähedase inimese kaotamine on üks kõige kohutavamiad asju mis võib inimese elus juhtuda. Vahel võib tekkida isegi tunne, et ei suuda enam edasi elada. Inimese...
Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat
Jacques Rosenbaum, Pikk 18, 1909-1910 Selle maja juures kasutas Rosenbaum esmakordselt juugendi vormikõne ning dekooriga. Alumise korruse fassaadil jääb silma suur kaarjas vitriinaken mida ümbritsevad draakonid. Ülemisel korrusel jäävad silma naisfiguurid, mis Tallinnas, erinevalt Riiast, olid väga haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus. Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960
Rauno Veberson Kuidas said meist inimesed? Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja la...
Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu,
armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks). Noort Kuningat tõmbasid igasugused hinnalised ja haruldased materjalid, nii, et ta saatis mitu korda kaupmehi neid ostma. Kõige rohkem paelus tema mõtteid rüü, mida ta pidi kroonimisel kandma: kuldbrokaadist rüü, rubiinidega kaetud kroon ning pärlridade ja- ringidega valitsuskepp. Sellest ta mõtleski ööl vastu tema kroonimiseks määratud päeva. Kui ta uinus, nägi ta 3e unenägu: 1) Ta seisis pikal madalal pööningul, kus haiglase välimusega lapsed kükitasid tohutu suurte risttalade peal
.....................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................15 Sissejuhatus Antud referaadis on uurimise alla võetud Karula rahvuspark, selle omapäraste pinnavormide ning maastikega loodus, eesmärgid, mille poole püüeldakse ja visioon. Kirjeldatud on ka kaitse all oleva ala taimestikku ja loomastikku ning on välja toodud nii haruldased kui ka ohustatud liigid. Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest. 2 1.Karula rahvuspark 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark, mis on Eesti kõige väiksem rahvuspark, asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul
parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Ka reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid-
ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike. Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel? A populatsiooni suuruse vähenemine B väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: - Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega
Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium). Talvekindlust testivad ka kivi-jugapuud (Podocarpus) ja sirmokas (Sciadopitys Rosaarium Rosaariumi leiab botaanikaaia idanurgast. Rosaariumi praegune kujundus valmis 2009. aastal.
Lühitutvustus Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Statistika Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Tekkepõhjused Puudulik eneseväärikustunne Depressioon Turvatunde puudumine lapsepõlves Seksuaalne ärakasutamine Mehhanismid
· argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule
Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G. Pärli, kes oli aktiivne ka ühiskonna- ja riigielus. Paide kiriku interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, lame lagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest lai võidukaar. Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraae. 10 vitraaist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraazi. Samuti on käimas Paide kiriku katuse vahetus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
