Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad
Keemia Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu
jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid okasmetsas.
• Piirkonnas on haruldase mererohusööja dugongi toitumisalad, väljasuremisohus merikilpkonnade rohe- ja eba-karettkilpkonna munemiskohad. • Rifid liigitatakse: radiaalsel kasvamisel tekkinud platvorm- ehk lapprifid ja vallrahud, leidub ka äärisriffe. Tasmaania saar Andmed • Maailma üks viimaseid parasvöötme vihmametsade piirkondi ja üks kolmest lõunapoolkera suuremast metsikust alast. • Iidse Gonwana pärand. • Seal asuvad äärmiselt haruldased taimed (hõbeakaatsia) ja loomad (valge kanakull, Tasmaania jaaniuss). Lake Dove, Cradle Mountain Lake St Clair National Park Hobart Tasmania. Freycinet National Tasmanian Aitäh vaatamast ja kuulamast! Päikest !
Erinevalt rästikust pole nastik mürgine. Looduses on nastikul palju vaenlasi. Nastik on looduskaitse all. Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Arusisalik elab enamasti niiskematel aladel. Talve veedavad sisalikud talveunes. Keskmine eluiga on 4, maksimaalne 8 aastat. Arusisalik on looduskaitse all. Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 cm. Kivisisalikud on Eestis üsna haruldased. Saartelt pole kivisisalikke leitud. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Kivisisalik on looduskaitse all. Maailma roomajad Maailmas on umbes 6000 liiki roomajaid. Maailma mürgiseimaks maoks peetakse sisemaataipani. Roomajate hulka kuuluvad ka krokodillid ja kilpkonnad Pildid Rästik- Nastik- Vaskuss- Kivisisalik- Arusisalik- Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Roomajad http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roomajalist11.htm http://bio.edu
Vasakukäelisus Mis on vasakukäelisus Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus Vasakukäelisus on pärilik Umbes 10% inimestest Diagnoosimine Vasakukäelisuse diagnoosimiseks enne lapse sündi kasutatakse toonilise kukla refleksi fenomeni. Sirutamise refleks on identne dominantse käega Ümberõppimise tagajärjed Primaarsed tagajärjed: keskendumishäired (kiire väsimine) mäluhäired probleemid lugemise ja õigekirjaga häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja peenmotoorilised häired Ümberõppimise tagajärjed Sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid tagasitõmbumise tendents teesklemine küünte närimine neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni täiseani välja Vasakukäelisuse ilminguvormid Genotüüpilised vasakukäelised: Vasakukäelised, kes kirjutavad vasaku käega ja kes viivad läbi palju liigutusi vasaku käega....
oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talvel kogub ta toitu et külma üle elada. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja tavaliselt 2 kuni 4. Pojad on paljad ja pimedad. Kahe nädala pärast hakkavad nad nägema, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Järgmisel kevadel hakkavad nad sigima. Nad elavad tavaliselt 5 kuni 6 aastaseks. Eestis pole neid eriti palju ja nad on üsna haruldased. Selle sajandi teiselt poolelt on nad jäänud eriti haruldaseks, peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all. Kokkuvõte Kuna lendoravaid on vähe peame seda liiki hoidma et me neist ilma ei jääks.
Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid On ka haruldased muldmetallid (lantaniidid jrk nr 58-71) * NB!! * "haloon" atmosfäärikeemias on keemiline ühend, mis koosneb ainult süsinikust, broomist, fluorist (ja harva ka kloorist). CBrF3 , CBr2F2 Teised rühmad 3A, 4A, 5A, 6A rühmadel ei ole erinimetusi 3A rühma elemendid - B, Al, Ga, In, Tl 4A rühma elemendid C, Si, Ge, Sn, Pb 5A rühma elemendid N, P, As, Sb, Bi 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po PERIOODID
välismõjutusest. Selles kambris lendavast osakesest jääb umbes samasugune udujälg, nagu kõrgel lendavast lennukist. Neidki jälgi saab pildistada. · http://en.wikipedia.org/wiki/Expansion_chambe Mullikamber · Mullikamber (D. Glaser, 1952) on sama põhimõttega. Üleküllastatud auru asemel täidab kambrit ülekuumendatud vesi. Eeliseks on see, et vesi on samaaegselt ka märklaud; aurus olid otsepõrked väikese tiheduse tõttu haruldased. · http://www.youtube.com/watch?v=oNyhIZcEC · http://www.youtube.com/watch? v=qcUwLH8L5AU Ionisatsioonikamber · Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. · Ionisatsioonikambrite pakett koosneb suurest hulgast laetud õhkkondensaatoritest, mis on laetud sama pingeni. Kui sellest paketist lendab läbi osake, väheneb laeng neis kambrites, mida osake läbis. Triivkamber · Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati
riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri Saksamaale kuulub ka osa Alpidest KLIIMA Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. PINNAMOOD Kirdes palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal mägine maa Kesk-ida osas on maapind rohkem madal Lõuna-Saksamaal on sirgjoonelised mäed Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud MAJANDUS Saksamaad hinnati 2008. aastal suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks maailma riikide seas.
Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust páásenud liigid ja hallidele lehtedele kantakse need, mille seisund on mááratlemata. Punane raamat ei sisalda looduskaitse sedadusi ega máárusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduste kohta. Punane raamat ei saa tóenáoliselt kunagi valmis, sest looduseuurijad peavad pidevalt jálgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ning kandma uued andmed jállegi punasesse raamatusse
Viidumäe looduskaitseala Asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses Rajatud 1957.aastal Pindala on 2597,6 ha Moodustab nn. ,,Saaremaa selgroo" Koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna omavahel kaheks, üsna järsult erinevaks osaks Vahelduv pinnamood tagab liigirikkuse Liikide arvukus 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://e...
tuhkhall. · Ta küünised on eriti tugevad. · Päeval võib ta tunde liikumatult paigal olla. · Inimeste suhtes on koaalad heasoovilikud. Toitumine · Koaala sööb ainult eukalüptilehti. · Ta pimesool ulatub kuni 2,4 meetrini. · Koaalad oskavad mürki ära tunda ja seda hinnata. Paljunemine · Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. · Tavaliselt on koaaladel ainult üks poeg. · Kaksikud on väga haruldased. · Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk. · Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. · Koaalad elavad keskmiselt 12-13 aastaseks. Vaenlased · Koaaladel pole looduslikke vaenlasi. · Kiskjad tema liha ei söö. · Teadlased arvavad, et sellepärast kuna ta on läbi imbunud eukalüptiõlist. Jahipidamine · Jahti peeti selle sajandi alguses koaalade naha saamiseks.
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus Looduskaitseline või esteetiline väärtus Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks Kaitsealade, hoiualade kaitse Hävitatud elupaikade taastamine Võõrliikide ohjamine Soodustavad programmid Võimalikult madal takson KATEGOORIAD I kategooriasse kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiratud alal, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv- lahnarohi,harilik jugapuu,kivisisalik)
• • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa. • Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad
Neid pildistati ning värviti uuesti üle; kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud; Suure-Kõpu mõisa park · Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi: kuusk-tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, vaher-tamm okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane · Kunagi kasvanud haruldased liigid ei ole säilinud · Suuremad kujundustööd 1870-1875 http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/fotod-kopu-vald-on-aastatega-loonu d-laikima-uhke-moisa?id=66499600#!dgs=dgsee-113608:0SqlUtOPql78n2MeCKVQW
» b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Ma arvan, et tänapäeval on raske iga patsientiga õiged suhted leiada. Näiteks, oluline on see, et arutada patsiendiga läbi, kas ja kuidas kasutada enne surma valuvaigisteid. Kas on võimalik Buddha pilt palatis olla, ka alati välja pakkuda alternatiivised asjad. Hinduism a kui, siis mis Teid üllatas? Hinduism seisab üldjoontes vastu abordile, kuigi reaalsuses võidakse eelistada poisslapsi, mistõttu pole haruldased abordid juhul, kui teatakse, et sünnib tüdruk. b) milliste vajadustega on Teie arvates kõige raskem arvestada? Meditsiini töötaja peab arvestada kultuuritavadega, seega tuleks need asjad eelnevalt kokku leppida. Kõik patsietid on erinevad, mõned on taimetoitlased, teised paastuvad. Õde peab kõik neid asjad teada ja pakkuda alternatiivsut. A. Kuidas mõistetakse hinduismis 1) tervist? Tervis on seotud Karma-ga. Terviseõpetuse põhisisu on vastuse otsimine küsimusele, kuidas olla
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle
kõige massiivsemad. Betelgeuse ja Antares on tuntuimad näited punastest ülihiidudest. Punased ülihiiud saavad tähtedest mille mass ületab 10 Päikese massi. Nendel tähtedel on väga madal pinnatemperatuur ja hiiglasuur raadius. 5 suurimat punast ülihiidu on V354 Cephei, RW Cephei and KW Sagittarii, mille kõigi raadius on ca 1500 korda suurem Päikese omast. Sinised ülihiiud Äärmiselt kuumad ja heledad tähed, pinnatemperatuur on 30 000-50 000 K. Need haruldased tähed on ühed kuumimad ja heledamad Universumis. Mõõtmetelt on nad aga väiksemad kui punased ülihiiud. Tuntuim sinine ülihiid on Rigel, mis on 60 000 korda heledam kui Päike. Sinise ülihiiu faasis hakkab massiivne täht surema. Punastest ülihiiudedest saavad sinised ülihiiud kui nende tuumareaktsioonid aeglustuvad. Täht võib oma elutee jooksul olla mitmeid kordi nii punane kui sinise ülihiid, mille vahepealses faasis on täht valge (nt. Põhjanael)
2) Mööduv karedus – ehk karbonaatne, seda põhjustab Ca ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine vees, võimalik kõrvaldada kuumutades – tekib katlakivi 3) Jääv karedus – põhjustavad Ca ja Mg teised vees lahustunud soolad (Cl, SO 4 jt.), ei kao kuumutamisel 4) Ioniit – ioonidevahetaja; teraline tahke aine, mis vahetab oma koostises sisalduvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu 5) Väärismertallid – maj. Kõrge väärtusega haruldased metallid Au, Ag, Pt 6) Raskmetallid – suurema järjenumbriga metallilised elemendid 7) S-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub s-kiht (I ja II A-rühma elemendid) 8) P-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub p-kiht (A-rühma elemedid) 9) D-elemendid – elemendid, millel viimasena täitub d-kiht (B-rühma elemedid) 2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks
Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele. Õppeainet, mille käigus saadakse ...
Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu.
1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombinatiivne muutlikkus(järglasesse uus geeni kombinatsioon) 3.Geenivool(geenisiire) 4.Geneetiline triiv 1.Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises
Ka siin on Eestil oma roll, kahjuks küll negatiivne - süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine, metaani tase 3 koda suurem ning lämmastikoksiidi tase 2,5 korda suurem. Peamisteks saastajateks arvatakse olevat autoliiklust. Kõik see jama muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, võib tõsta merepinda tervelt meetri jagu, mille tõttu tuhanded inimesed kaotavad oma kodu. Kasvuhooneefekti pärast surevad paljud haruldased looma- ja taimeliigid välja ning levima võivad hakata ka epideemiad, viirused ja muud haigused ( seda soojema kliima tõttu ). Ka eestlased võivad selle pärast haigestuda tundmatutesse haigustesse. Näiteks rannikualad, eelkõige Pärnu, võivad sattuda üleujutuste ohvriks.
tade kahjustamise. Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pida- mine ja kasvatamine tehistingimustes ning loo- made sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avali- kustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 462 15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste kivististe nimekirjas on kokku 10 kivistist käsijalgsete, käsnade, korallide, okasnahksete ja selgroogsete seast; need on liigid, mis vajavad kaitset lokaalse leviku, väikese leiukohtade arvu,
Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikate faunast on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse ühe juurde. Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead.
Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud. Viimastel aastatel on need aga vähenema hakanud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Tänu külmale kliimale ja nõudlikule elektroenergeetikale on Rootsis kõrge energia tarbimine. Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust naftast alates 1970. aastast ja selle osakaal kogu energiatarbimisest on langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule. Odav hüdroenergia on endiselt elektri tootmisel kesksel kohal. Hüdro- ja
suurnäitus "ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki", kõige mastaapsem Eesti Vabariigi ajalugu käsitlev väljapanek. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on jagatud nelja teemablokki, mis avavad iseolemise tahte erinevaid tasandeid - Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja vastupanu ning Hea elu. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Lisaks ohtrale fotomaterjalile eksponeeritakse ka unikaalseid esemeid ning ajaloolisi materjale. Haruldased filmikaadrid, audiovisuaalsed programmid ning interaktiivsed detailid peaksid huvi pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus.
Põhja- ja Lõuna-Saksamaal maagaas. Suur osa toorainest siiski ammendunud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima Soe suvi ja külm talv Pikemaajlised pakase- ning lumeperioodid on haruldased Vihma sajab aastaläbi Talve keskmine õhutemperatur 0 kraadi Sademete hulk on mõõdukas (500mm) Veekogud Jõed: Doonau (2852km), Rein (1320km), Elbe (1165km), Odra (866,12km), Mosel (545km), Main (524km), Inn (510km), Weser (433km), Saale (413km), Spree (382km) Järved: Bodeni järv (536km2) Müritz (117km2) Chiemsee (80km2) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://en.wikipedia.org/wiki/Germany http://blogs-images.forbes
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Elukäik Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935-1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfusaarele. Seal elasid nad viis aastat -- 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel kohtus Kreekas paljude huvitavate inimestega, kellest sügavaima jälje Durrelli ellu jättis tema esimene juhendaja loodusteaduste vallas, Theodores Stephanides. Koos Theodoresega korraldasid nad lõputuid uurimisretki Korfu m...
succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis
Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i nime all. Konventsiooni eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni lumeleopardi nahk 850 000 krooni toormuskus (1 kg) 700 000 krooni Candelabra kaktus 95 000 krooni Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel
sekkumine metsa arenguprotsessi. Taimed : 431 erinevat soontaime. Puu ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Kasvab 140 samblaliiki. Leidub ka mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Haruldased on ka kuldriisikas , ebavesinutt ja võlvnutt. Õpperajad : Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Kasutusel on jalgratta, suusa ja jalgsimatka rada. Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja AlaMändiku talupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu. http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et http://www.karularahvuspark.ee/?nodeid=61&lang=et
ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eel...
Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on r...
haruldastele liikidele. Ka nende elupaikade seisundit jälgitakse ja vajadusel võetakse meetmeid olukorra parandamiseks. Punane raamat Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide (ka liigisiseste vormide) kohta. Punane Raamat koosneb eri värvu sega lehtedest (punane, kollane, valge, roheline, hall). Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele väheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust pääsenud liigid ja hallidele lehtedele need liigid, mille seisund on määratlemata (vähe uuritud). Tänan kuulamast!!
kuivatatud, kuid mitte kääritatud • Rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru • Roheline tee sisaldab palju rohkem parkhappeid ja kofeiini kui must tee • Loetakse üheks kõige tervislikumaks joogiks maailmas • Tuntumad rohelise teesordid: Bancha, Sencha, Gunpowder, Gyokoro BANCHA SENCHA GYOKORO GUNPOWDER Valge tee • Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee • Valged teesordid on väga kallid ja haruldased kogu maailmas • Valmistatakse teepõõsa puhkemata pungadest • Teelehed on kergelt aurutatud ja kuivatatud • Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi Oolong tee ehk musta draakoni tee • Oolong on pooleldi kääritatud tee(musta ja rohelise tee vahepealne, milles on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused) • Oolong on tervetest lehtedest • Sisaldab kaks korda rohkem kofeiini, kui must
metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad
SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu.
· võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse eraldatusega. Haruldased haigused ELis käsitatakse haruldase haigusena sellist haigust, mida põeb vähem kui viis inimest 10 000st. Haigete arv võib siiski olla suur, sest teada on ligikaudu 7 000 haruldast haigust. Enamik nendest on põhjustatud geneetilistest defektidest, kuid samuti on üheks põhjuseks kokkupuude keskkonnateguritega raseduse ajal või hilisemal eluperioodil, sageli koostoimes geneetilise soodumusega. Mõned haruldased haigused kujutavad endast tavaliste haiguste haruldasi vorme või tüsistusi. Kuigi märke haigusest võib näha kohe pärast sünnitust või lapseeas, ilmneb rohkem kui 50 % haruldastest haigustest täiskasvanueas. Sageli on need eluohtlikud või võivad põhjustada kroonilise puude. Tavaliselt ei ole edukat ravi olemas, kuid varajaseks diagnoosimiseks ettenähtud sõeluuringud (millele järgneb asjakohane ravi) võivad parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.
Boccaccio armastas kirjutada oma loomingus nii jõukatest kui ka vaesematest inimestest. Sageli võib kohata, kuidas ühes loos tegutsevad kõrvuti aadli või koguni kuninga seisusest isikud koos lihtsate tööliste ja viletsate ning väetitega. Välja on kujunenud salakavalad, riukalikud ent samas oma vigadest õppivad tegelased. Ära võib tunda stereotüüpidesse langevaid tegelasi. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Üks harudaselt rikas mees nimega Landolfo Ruffolo läheb pikale reisile, et suurendada oma maist vara
valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis.Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega. Leostunud mullad-iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele.
Niidu taimede maapealseks osaks kutsutakse rohustuks.Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada. Niidul pole valguse puudust. Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on niidumuld põllumullast rikkalikum. Tavalised rohttaimed niidul on keharhein, marjahein, hiirehernes. Niitude eheteks on kauniõielised, kuid haruldased orhideed ehk käpalised. Rohustu on maapinna peal olev rohi ja kamar on rohustu all olev koostis.(järjekord:rohusti,kamar,muld) Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena.Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust..
Viidumäe Looduskaitseala LK eesmärgid Lääne-Saaremaale iseloomuliku looduse kaitse Elupaikade säilitamine Paljude haruldaste liikide kaitse. Koosluste säilitamine. Haruldaste taime-liikide ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43%
Sissejuhatus: Jaguarundi on väga suur metsik kass. Teda kutsutakse weasel catiks, kuna ta ei näe välja nagu tavaline kass. Inglismaal kutsutakse neid Otter catiks, Prantsusmaal Jaguarondiks, Saksamaal Wieselkatzeks või Eyraks. Neil on väikesed pead ja kõrvad asetsevad neil väga madalal. Nende keha on pikk ja neil on lühikesed jalad. -4- Jaguarundi Jagurarundid on väga haruldased kiskjalised. Jaguarundi ladina keelne nimi on Felis yaguaroundi. Jaguarundide kehapikkus on 0,55 kuni 0,77 meetrit. Turjapikkus on 0,33 kuni 0,4 meetrine. Neil on teravnev koon ja lühikesevõitu jalad mis on üldistes proportsioonides pigem kärplane kui kaslane. Jaguarundid kaaluvad 4,5 kuni 9 kilogrammi. Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga.
Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi kaugeltki kõigi teoste tekstid ei pärine folkloorist. Ütlemise täpsus, püantlikus, selle võimendamine läbi muusika nii võiks iseloomustada helilooja seostatust tekstiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
