Kui kunstis hakati kasutama tugevate ja intensiivsete värvide asemel peeneid nüansse ning õrnasid värvivarjundeid ning loobuti äärmuslikkusest ja kirglikkust eneseväljendusest, siis impressionistlikkusse muusikasse tulid kõlavärvid, nii orkestri kui instrumentide näol. Muusikas pöörati samuti tähelepanu peentele nüanssidele ning detailidele. Keerulised harmooniad asendusid vabamate harmooniliste järgnevustega ning muusika hakkas kindlate piirjoonte ning selgepiirilise vormi asemel hoopis ,,vabamalt voolama" ning võis läheneda improvisatsioonile. Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, selle stiili esimeseks teoseks loetakse Debussy sümfoonilist prelüüdi ,,Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest. 3 2. Claude Debussy Claude Debussy sündis 1862...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on...
Vihjates mõnedele Ellingtoni kriitikule, kirjutab ameerika markksistlik muusikateadlane Sidney Finkelstein: ,,Ellingtoni väärtuse tõendiks oli tema muusika enese jõud. See kõlab nii, nagu pole kõlanud veel mingi Euroopas või mujal kirjutatud muusika. See kõneleb oma enese keelt. Tema saavutused orkestri kõla, tämbri ja harmooniliste suhete valdkonnas rikastavad meie teadmisi muusikast." Viiekümnendate aastate keskel paluti kümmet autoriteetset kriitikut nimetada dzäsmmusika arenguloo viit tähtsamat kuju. Selgus, et Ellington oli ainuke, kes sai maksimumi hääli kõik kümme kriitikut nimetasid tema nime. Teised neli tähtsat suurkuju olid Louis Armstrong, Charlie Parker, Lester Young ja Count Basie....
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse...
Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid küüsi ning ilusat figuuri, näiks ta lausa inetu. Ta on kauni kehaehitusega: kõhn, habraste kaelalülide ja õlgadega. Ta keha on harmooniliste proportsioonidega, tal on kenad jalad, peened pakluud. Aga kui ta end tutvustab, ei mängi üldmulje tema kasuks. Esmapilgul ta ei kütkesta, tema kõrk ilme peletab inimesed eemale. Tütarlaps on keskmist kasvu, aga ta seisab tikksirgelt ning hoiab oma pead nii uhkelt, et ta äib pikemana. Tema rüht äratab aukartust. Halli massi seast ei eristu ta aga mitte nooruse ja uhke hoiaku, vaid just oma pilgu tõttu. Tema silmad on hõõguvad mustad ning samaaegselt säravad ja tumedad...
SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s...
Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasiarendus Inglismaal Lord Burlington, Robert Adam. Palladionism on Itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Juhindus järjekindlalt Rooma arhitektuurist. Iseloomulik sümmeetrilise planeeringu ja harmooniliste proportsioonidega monumentaalselt lihtne ehituskehand. Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti...
Nimelt juhivad need meid tegude ja teiste ideede kaudu, mida nad ajendavad, teiste kogemusvaldade poole, nende suunas või juurde, mille suhtes me kogu aeg tunneme sellised tunded kuuluvad meie potentsiaali hulka et algideed on nendega sobivuses. Need seosed ja üleminekud jõuavad meieni argumendilt argumendile progressiivsete, harmooniliste , rahuldust pakkuvatena. Meeldiva juhtimise funktsioon ongi see, mida me peame silmas idee verifitseerimise all. See selgitus on ebamäärane ja kõlab esialgu üsna triviaalsena, kuld sel on tagajärgi, mille seletamiseks kulub ülejäänud osa mulle antud tunnist. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 57 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid"....
Nurksagedus: Füüsikaline pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, kusjuures see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. Pendli kallutamisel tasakaaluasendist nurga võrra tekib pöördemoment, mis püüab tuua pendli tasakaaluasendisse tagasi. See moment , kus m on pendli mass, l- inertsikeskme kaugus kinnituspunktist. Füüsikalise pendli võnkeperiood: 7. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine. Samasihiliste harmooniliste võnkumiste liitmine vektorite abil taandub vektorite liitmise operatsioonile. 8. Ristsuunaliste harmooniliste võnkumiste liitmine. 9. Sumbuvad võnkumised. 10. Sundvõnkumised. Resonants. F0 on sundiva jõu maksimum väärtus. on sundiva jõu sagedus. 11. Tasalained ja seda iseloomustavad suurused. 12. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand....
matemaatiline pendel on füüsikalise pendli erijuht, mille kogu mass on koondunud punkti C. Siis l oleks ühtlasi pendli pikkus. Koormuse m inertsimoment riputuspunkti suhtes avaldub: ,selle abil saab avaldada füüskalise pendli võnkeperioodi: 20.Harmoonilise võnkumise energia. Võnkumise energia on võrdeline amplituudi ja sageduse ruuduga. Harmooniliste 2 2 võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m A . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Harmooniliste võnkumiste ja ringliikumiste vaheline seos-Hõbedane kuulike liigub ringjoonel ühtlase kiirusega vastu kellaosuti suunda. Kuuli valgustatakse vasakult poolt nii, et...
Selle võnkeperiood on kus I on keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja l pöörlemistelje kaugus massikeskmest. T = 2 I mga 14. Võnkumise sumbumine Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. 15. Harmooniliste võnkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega (), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkmine. - Kahe samasihilise, kuid erineva sagedusega harmomilise võnkumiseliitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest....
Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire...
Ristlaine-laine, kus keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad ainult tahkes aines, sest ristlaine tekib ainult niisugustes keskkondades, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile. Pikilaine-laine, kus keskkonnaosakeses võnguvad laine levimise sihis. Levivad nii vedelikus, gaasis kui ka tahkses aines. 2. Täisvõnge-aeg, mille jooksul keha liigub ühest äärmisest asendist teise ja siis jälle tagasi, nihe=0. Ühik 1s Lainepikkus-kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Ühik 1 m. Sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ühikuks 1 Hz või s-1 . Periood-aeg, mil keha sooritab ühe täisvõnke. Ühik 1s 3. Faas-ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus, tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faasinihe-näitab, mitu faasi on möödas algfaasist. Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas...
loeng 10.02.2011 4 (4) Joonisel 5.4 kujutatud ülekandekarakteristik võiks kuuluda raadioasjanduse alguaegade pliisulfiidist kristalldetektorile või vaskoksiidalaldile, millede vastuvool võrreldes kaasaegsete pooljuhtdioodidega oli märgatavalt suurem. Lülitusele rakendatud küllalt suure amplituudiga siinuseline sisendpinge annab tulemuseks osaliselt alaldatud, suurte moonutustega väljundpinge, mis on rikas harmooniliste poolest. Joonis 5.5. Diood-poolperioodalaldi (ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi) mittelineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.6. A-klassi reziimis töötava võimendi ülekandekarakteristik [1]....
Vahemaa, mille laine kiirus/levi läbib 1 sekundis. miskiirus 11. Valemid =l/r Pöördenurk =/t=2f Nurkkiirus f=/2=1/T=N/t Sagedus T= 2/=1/f=t/N Periood 2 2 ak=v /t= r Kesktõmbekiirendus x=x0sint Harmooniliste võnkumiste võrrand v=l/t=/T Laine levimiskiirus =v/f Lainepikkus =v/r Seos nurk- ja joonkiiruse vahel MOLEKULAARFÜÜSIKA 1.Põhivalemid, mõõtühikud: Gaasi rõhk p=2/3nEk 1Pa=1N*m2 ; 1at=9,81N*m2 ; 1mmHg Absoluutne temperatuur T=t+273 , t=T-273 0K=-2730C Molekulide kineetiline Ek=3/2kT Ek=1J ; T=K ; k=1,28*10-23J/K Energia ja temperatuur Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur...
klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend...
- keralaine valem. Laplace'i operaaator on matemaatiline teisenduseeskiri, mis seab skalaarsele väljale l ( ) vastavusse tema teist järku tuletise ruumikoordinaatide järgi. Kui see tuletis on võrdeline sama välja ajalise tuletisega, tekib lainevõrrand. Elektromagnetlaine on harmooniliste võnkumiste seaduste kohaselt toimuv elektri- ja magnetvälja võnkumiste kombinatsioon samas faasis. - elektromagnetvälja võrrand. Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine...
Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
Võimendi logaritmiline amplituudkarakteristik Lugesime jooniselt: P1dBsis -13dB P1dBvälj 17dB 6.) Oluline parameeter võimendi lineaarsuse hindamisel on tema kolmandat järku intermodulatsioonimoonutuste lõikepunkt ehk TOI või IP3. - Ühendasime mõlemad signaaligeneraatorid mõõdetava võimendi sisendisse läbi hargmiku. Väljundnivooks võtsime mõlemal generaatoril -30dBm. Harmooniliste väljundpingete sagedusteks valisime f = 6MHz ja 1 f =7MHz. 2 - Mõõta võimendi väljundis sagedustel f ja f signaalide võimsused P0. 1 2 - Seejärel mõõtsime sagedustel 2 f f ja 2 f f olevate kolmandat järku 1 2 2 1 moonutuste võimsused P .3 Saadud tulemused :...