MEHAANIKA. 2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = konstantne 2.1.2.Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . Ühtlane rigjooneline liikumine on liikumine konstantse kiirendusega mis on alati suunatud ringjoone keskpunkti. r tähistab siin ringjoone raadiust, v tähistab kiirust ja ω nurkkiirust. See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muut...
mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga vaadeldav aga harmooniliste summaga, võime seljuhul õelda ka elementide mittelineaarsuse toimel tekivad signaali uued komponendid, millised sisendis puuduvad. Neid komponente nimetatakse mittelineaarsuse protuktideks. Mittelinaarsete moodustuste määra iseloomustatkse mittelineaarsuspunktide hulgaga I 22 + I 32 + .. + I n2 = esimese harmoonilise suhtes I1 kvaliteetse heliülekande puhul ei
dzässmuusika, erinedes seega diametraalselt nendest, kes kasutavad oma muusikas üksikuid dzässi elemente vaid välise võõbana. Vihjates mõnedele Ellingtoni kriitikule, kirjutab ameerika markksistlik muusikateadlane Sidney Finkelstein: ,,Ellingtoni väärtuse tõendiks oli tema muusika enese jõud. See kõlab nii, nagu pole kõlanud veel mingi Euroopas või mujal kirjutatud muusika. See kõneleb oma enese keelt. Tema saavutused orkestri kõla, tämbri ja harmooniliste suhete valdkonnas rikastavad meie teadmisi muusikast." Viiekümnendate aastate keskel paluti kümmet autoriteetset kriitikut nimetada dzäsmmusika arenguloo viit tähtsamat kuju. Selgus, et Ellington oli ainuke, kes sai maksimumi hääli kõik kümme kriitikut nimetasid tema nime. Teised neli tähtsat suurkuju olid Louis Armstrong, Charlie Parker, Lester Young ja Count Basie.
just sellised tagajärjed on need, mida me silmas peame, kui ütleme, et meie sõnad "sobivad" tegelikkusega. Nimelt juhivad need meid tegude ja teiste ideede kaudu, mida nad ajendavad, teiste kogemusvaldade poole, nende suunas või juurde, mille suhtes me kogu aeg tunneme sellised tunded kuuluvad meie potentsiaali hulka et algideed on nendega sobivuses. Need seosed ja üleminekud jõuavad meieni argumendilt argumendile progressiivsete, harmooniliste, rahuldust pakkuvatena. Meeldiva juhtimise funktsioon ongi see, mida me peame silmas idee verifitseerimise all. See selgitus on ebamäärane ja kõlab esialgu üsna triviaalsena, kuld sel on tagajärgi, mille seletamiseks kulub ülejäänud osa mulle antud tunnist. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 57 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid".
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 ...
lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo veetis selle 40 m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri - need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täiuslikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal hõljub nagu mingi rahutukstegev, kurjakuulutav õnnetuse eelaimus. Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge. Kolmas suur kõrgrenessansi meister Raffael (1483-1520) ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges
Aktiivelementidest vastavad paraboolsele (teist järku, ühepoolsele) karakteristikule vaid väljatransistorid. Kõrgemat järku mittelineaarsustega ahelaid võib küll sünteesida, kuid suhteliselt keerukate lahenduste tõttu kasutatakse neid ahelaid vähe. Praktikas kasutatakse tavaliselt bipolaarseid transistore, nende karakteristikute erinevuse tõttu ideaalsest on aga tulemused soovitud väljundsignaali võimsus ning teiste harmooniliste mahasurumine - halvemad. Sellise kordisti väljundsignaal on laotatav Fourier ritta, millest siis eraldatakse soovitud harmooniline komponent. Sellisel n kordsel sageduskordistusel on väljundsignaali pinge avaldatav koormustakistuse ja vastava vooluharmoonilise kaudu: U välj.n=Rkoorsmus.nIn. 5.1.2. Aperioodilised sageduskordistid- Nende kordistite tööpõhimõtte järgi antakse kogu sisendsignaali energia üle n-dale harmoonilisele väljundis
Pöörleva keha energia- 12. Harmooniline võnkumine- on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat x muutub ajas siinus (v cos) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub nt ühtlaselt nurkkiirusega mööda ringjoont liikuva punkti m projektsioon P. 13. Matemaatiline pendel- kaalutu ja venimatu mass. 14. füüsikaline pendel- vb iga keha , kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. 15. harmooniliste võnkumiste liitmine- 16. võnkumiste sumbumine- sumb.võnkumisi kirjeldab sinfunkt.,kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse log dekrement , mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte ln-iga. 17. lained elastses keskkonnas- 18. akustika- 19. 20. Torricelli seadus- määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse. 21
hetbiliste elektritarbijate puhul kasutatakse ka grupi kasutustegurit, mis leitakse tabelitest. 11. Liikuvus, eristatakse: - statsionaarsed elektritarbijad, - mittestatsionaarsed elektritarbijad (kasutatakse painduvaid henduselemente). 12. Nuded elektrienergia kvaliteedile: - lubatud pinge ja sageduse krvalekalded; - lubatud ebasmmeetria 3-faasilise pinge puhul; - lubatud krgemate harmooniliste sisaldus pinges; - lubatud kommunikatsiooni lepinged. (euro 6 kV; NL 4,5 kV) 13. Nuded elektrivarustuse kindlusele: I kategooria - elektrikatkestused vivad olla kahjulikud inimestele, suur majanduslik kahju. Katkestus lubatud ainult automaatse llitamise ajal. Nutud kaks sltumatut toiteallikat. Eriline grupp selles kategoorias on elektritarbijad,
teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 =A/Q1 =(Q1-Q2)/Q1 -kasutegur . 36.Termodünaamika 2.printsiip Soojus ei lähe mitte kunagi ise külmalt kehalt soojemale kehale .Pole võimalik niisugune protsess ,mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmalt kehalt soomemale . On võimatu selline protsess ,mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks . 37. Harmooniliste võnkumiste liitmine 2 ühesuguse sagedusega, samasihilise, kuid eri amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks sama sagedusega harmooniline võnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne liikumine toimub mööda sirget
Laine v m/s Iseloomustab võnkumiste edasikandumist. Vahemaa, mille laine kiirus/levi läbib 1 sekundis. miskiirus 11. Valemid =l/r Pöördenurk =/t=2f Nurkkiirus f=/2=1/T=N/t Sagedus T= 2/=1/f=t/N Periood 2 2 ak=v /t= r Kesktõmbekiirendus x=x0sint Harmooniliste võnkumiste võrrand v=l/t=/T Laine levimiskiirus =v/f Lainepikkus =v/r Seos nurk- ja joonkiiruse vahel MOLEKULAARFÜÜSIKA 1.Põhivalemid, mõõtühikud: Gaasi rõhk p=2/3nEk 1Pa=1N*m2 ; 1at=9,81N*m2 ; 1mmHg Absoluutne temperatuur T=t+273 , t=T-273 0K=-2730C Molekulide kineetiline Ek=3/2kT Ek=1J ; T=K ; k=1,28*10-23J/K Energia ja temperatuur Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälj...
Need alamruumid on vastastikku Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajalised arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; ortogonaalsed. kohustused. 4) olulisuse printsiip raamatupidamise aruandes 20. Alamruumi meetodid Likviidsuskordaja = (käibevara-varud- ettemaksed)/ peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis Pisarenko harmooniliste dekompositsioon on likviidsed kohust. mõjutab raamatupidamiskohustuslase ajalooliselt esimene korrelatsioonimaatriksi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. omaväärtuslahutusel põhinev sageduse hindamise TOIMIMISUHTARVUD 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip moodus
VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga
Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised keskkonna uuringute tulemustest, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, teadlikkus piirkonna olukorrast ja kultuurmaastike mõju loodusele. (Nugin, 2013.) Õuesõppel on laste heaolule ja arengule positiivne mõju. See toetab tervislikku ja aktiivse eluviisi kujunemist, pakkudes lastele võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks, vabaduseks ja liikumiseks. Soodustab enesekindluse ja heaolu tunde teket, luues võimalusi harmooniliste suhete tekkimiseks teiste lastega läbi arutelude, oma järjekorra ootamise ja koostöö. Toetab neid lapsi, kes õpivad meelsamini tegevuses või liikumises. Pakub võimalusi, kus lapsed saavad ohutult ja järelvalve all kogeda uusi väljakutseid, hinnata riske ja arendada oskusi, suutmaks keeruliste olukordadega toime tulla. Viib lapsed kokku loodusliku maailmaga, pakkudes neile erakordseid kogemusi nagu otsene kokkupuude ilmastikunähtuste ja aastaajaliste muutustega
Kõik teadaolevad võimenduselemendid on vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.1.9). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana. ja seega on mittelineaarmoonutuste tekkimine vaadeldav ka uute harmooniliste lisandumisega signaalile, ning nende hulk põhiharmoonilise suhtes ongi mittelineaarmoonutuste määraks. Mittelineaarmoonutuste hulka iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga. I 22 + I 32 +...+ I n2 = * 100% , I1 kus I1 põhiharmoonilise (1
Loeng 15. · Harmoonilised võnked: difvõrrand ja selle lahendamine. Süsteemi vabavõngeteks nimetame liikumisi, mis toimuvad tasakaaluasendist väljaviimisel tekkiva direktsioonijõu mõjul. Direktsioonijõud on suunatud tasakaaluasendi poole ja sõltub võnkuva keha kaugusest tasakaaluasendist - nn hälbest. Harmooniline liikumine (siinusvõnked) tekib siis, kui direktsioonijõud on võrdeline hälbega. See ongi harmooniliste võngete võrrand. · Võnkuva keha energia (tuletusega). Et võnkuv keha on liikumises, saame arvutada tema kiiruse ja kiirenduse, diferentseerides võnkumiste võrrandit aja järgi. Nii saame: Näeme, et kiirus ja kiirendus muutuvad sama seaduspärasuse järgi, ennetades hälvet faasis vastavalt veerand perioodi ( ) ning poole perioodi ( ) võrra. Seega on võnkuva keha kiirus maksimaalne hetkel, kui hälve on null, kiirendus aga maksimaalse hälbe momendil.
..4 tundi. Lühiajalised avariilised ülekoormuseld Sal võivad olla suuremad, mille määrab trafo lühiajaline ülekoormus suhtelistes ühikutes S al k al = Sn Mähiste lülitusgrupp valitakse nii, et trafod vastaksid järgmistele tingimustele: - et takistaksid kõrgemate harmooniliste teket elektrivõrgus, - et koormus primaarmähise faaside vahel oleks võimalikult võrdne trafo sekundaarkoormuste ebavõrdsuse korral, - et piiraks nulljärgnevustakistust ühefaasilisel lühisel neljajuhtmelise võrgu toitmisel. Esimese ja teise tingimuse täitmiseks ühendatakse trafo üks mähis tähte ja teine kolmnurka. Pingetel 35...220 kV ühendatakse tähte kõrgema pinge pool. Neljajuhtmelise võrgu toitmisel lülitatakse sekundaarahel maandatud neutraaliga tähte.
massikeset. Selle võnkeperiood on kus I on keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes ja l pöörlemistelje kaugus massikeskmest. T = 2 I mga 14. Võnkumise sumbumine Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb ajas eksponentsiaalselt. Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. 15. Harmooniliste võnkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega (), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkmine. - Kahe samasihilise, kuid erineva sagedusega harmomilise võnkumiseliitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine. Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest.
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
Tema välimust tol hetkel on iseloomustatud kui slaavi tüüpi: laiad põsesarnad, tugev lõug, ülisuur laup, lopsakas suu ja matt jume. Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid küüsi ning ilusat figuuri, näiks ta lausa inetu. Ta on kauni kehaehitusega: kõhn, habraste kaelalülide ja õlgadega. Ta keha on harmooniliste proportsioonidega, tal on kenad jalad, peened pakluud. Aga kui ta end tutvustab, ei mängi üldmulje tema kasuks. Esmapilgul ta ei kütkesta, tema kõrk ilme peletab inimesed eemale. Tütarlaps on keskmist kasvu, aga ta seisab tikksirgelt ning hoiab oma pead nii uhkelt, et ta äib pikemana. Tema rüht äratab aukartust. Halli massi seast ei eristu ta aga mitte nooruse ja uhke hoiaku, vaid just oma pilgu tõttu. Tema silmad on hõõguvad mustad ning samaaegselt säravad ja tumedad
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
keha mass kilogrammides ja k on vedru jäikus (ühik 1N/m). Harmoonilisteks nimetatakse võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus või koosinusfunktsiooni abil. Nende võrrandid on saadud ringliikumise ja võnkumise võrdlemisel: x x 0 · sinωt või x x0 · cosωt. Siinuse või koosinuse järel olevat liiget, ωt=φ, nimetatakse siin faasiks ja suurust ω- ringsageduseks (see on nurkkiiruse analoog, ühik 1rad/s). Harmooniliste võnkumiste graafik on siinus- või koosinusfunktsiooni graafik. (Tee ise joonised) Kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks süsteemi oma võnkesagedusega tekib resonants, mille tulemusel võnkeamplituud järsult suureneb. Resonantsi kasutatakse sagedusmõõturis ja sellega peab arvestama võnkuvate süsteemide korral (näiteks rippsild võib puruneda, kui tekib liiga tugev resonants). 3. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist keskkonnas. Kui osakesed võnguvad piki
suhtes; selleks tuleb valida vahesagedus tunduvalt kõrgem vv.-tava sagedusala kõrgeimast sagedusest, mille näide on esitatud VV funktsionaalskeemi juures. Toodud funktsionaalskeemi ja arvulisest näitest on näha, et peegelsagedus 50,15…62 Mhz on vv.-tavast kõrgemast sagedusest tunduvalt erinev ja seetõttu on MPF või RFüsna lihtsalt tõkestatavad. Veelgi kõrgematele sagedustele satuvad kombinatsioonsagedused, mis tekivad osc-i sageduste harmooniliste toimel. Selle omaduse tõttu saab kasutada osc-i signaalina ristkülikukujulisi impulsse. See võimaldab kasutada sagedussüntesaatorit ja digihäälestust. Kõrge VS eelis on ka selles, et sel juhul väheneb osc-i suhteline katteulatus, eelvaadeldud näite puhul on see 37000/25150. See on raskusteta saavutatav. Laiaribalise selektsiooniga VV-t nimet. infradüünvastuvõtjaks, sest kõik vastuvõetvad sagedused asuvad allpool osc-i sagedust ja vastuvõetavad sagedused muundatakse
· Organisatsioonilised meetmed · Võrgu skeemi ja talitluse optimeerimine · Koormuste sümmetriseerimine · Tarbimise juhtimine · Pingenivoo reguleerimine 46. Mida määravad elektrivarustuse kvaliteedinõuded? · Võrgusagedus 50 Hz: · Toitepinge veab vastama nimipingele madalpingel on toitepinge 230V · Muud nõuded: värelustugevus (flikker), pingelohud, toitepinge asümmeetria, kõrgemate harmooniliste pinge 47. Mida määravad elektrivarustuse tarnekindluse nõuded? 48. Mille poolest erinevad elektrivarustuse kvaliteedinõuded tarnekindluse nõuetest? Milliste elektrivõrgu töökindlus- ja kvaliteedinõuetega on Eestis probleeme? 49. Selgita elektrisüsteemi sünkroonsuse mõistet. Milliste riikidega sünkroniseeritult töötab Eesti elektrisüsteem? (generaatorite sünkroonne töö ja vajalik pingenivoo). Energiasüsteemi kõigi
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
radiaalselt (punktist A punkti B liikuv lainetus liigub mööda kera raadiust läbi sfääriliste tasapindade; nende tasapindade omavahelist kaugust nimetatakse faasiks). - keralaine valem. Laplace'i operaaator on matemaatiline teisenduseeskiri, mis seab skalaarsele väljale l ( ) vastavusse tema teist järku tuletise ruumikoordinaatide järgi. Kui see tuletis on võrdeline sama välja ajalise tuletisega, tekib lainevõrrand. Elektromagnetlaine on harmooniliste võnkumiste seaduste kohaselt toimuv elektri- ja magnetvälja võnkumiste kombinatsioon samas faasis. - elektromagnetvälja võrrand. Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine
radiaalselt (punktist A punkti B liikuv lainetus liigub mööda kera raadiust läbi sfääriliste tasapindade; nende tasapindade omavahelist kaugust nimetatakse faasiks). - keralaine valem. Laplace'i operaaator on matemaatiline teisenduseeskiri, mis seab skalaarsele väljale l ( ) vastavusse tema teist järku tuletise ruumikoordinaatide järgi. Kui see tuletis on võrdeline sama välja ajalise tuletisega, tekib lainevõrrand. Elektromagnetlaine on harmooniliste võnkumiste seaduste kohaselt toimuv elektri- ja magnetvälja võnkumiste kombinatsioon samas faasis. - elektromagnetvälja võrrand. Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine
kordade võrra. Kordistatud sagedus siis võimendatakse ja saadetakse modulaatorisse ning antenni ühendavasse vooluringi, et transportida saatvasse antenni. Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks. Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks dioode, võib lisada, et parandada harmooniliste sageduste tekitamist. Kuna võimsus harmoonikas väheneb pidevalt, on tavaliselt sageduskordisti seadistatud ainlut väiksele sissetuleva sageduse kordistamisele. Tavaliselt on võimendid lisatud sageduskordistite ahelasse, et kindlustada vastav signaalitase viimasel sagedusel.
SDER 3. loeng 10.02.2011 4 (4) Joonisel 5.4 kujutatud ülekandekarakteristik võiks kuuluda raadioasjanduse alguaegade pliisulfiidist kristalldetektorile või vaskoksiidalaldile, millede vastuvool võrreldes kaasaegsete pooljuhtdioodidega oli märgatavalt suurem. Lülitusele rakendatud küllalt suure amplituudiga siinuseline sisendpinge annab tulemuseks osaliselt alaldatud, suurte moonutustega väljundpinge, mis on rikas harmooniliste poolest. Joonis 5.5. Diood-poolperioodalaldi (ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi) mittelineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.6. A-klassi reziimis töötava võimendi ülekandekarakteristik [1].
2Kaubavarud ja ettevõtte käive Kaubandusettevõtte jaoks on kaubavarud suurimaks poliitilised, psühholoogilised jt), kestuse poolest( streteegilised, taktikalised, operatiivsed), autoregressiivsed mudelid(autoregressioon-arvestab inertsust), eksponenttasandamine, investeeringuks ja aktivaks bilansis. Kaubavarud kuuluvad käibevara hulka ja neil on ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise harmooniliste kaalude võte, splain-meetod, Box-Jenkins mudelid, - mitmeteguriline oluline koht ettevõtte likviidsuspotentsiaalis. Likviidsust võib deflneerida kui ettevõtte meetodite poolest. prognoosimine: regressioonmudelid, faktoranalüüsi mudelid, Markovi ahelmudelid. võimet täita õigeaegselt kõik oma kohustused. Kuna kaubavarud on oma likviidsuse 1.5
Füüsikaliseks pendliks nimetatakse keha, mis ripub masskeskmega mitte kokku langevast punktist. matemaatiline pendel on füüsikalise pendli erijuht, mille kogu mass on koondunud punkti C. Siis l oleks ühtlasi pendli pikkus. Koormuse m inertsimoment riputuspunkti suhtes avaldub: ,selle abil saab avaldada füüskalise pendli võnkeperioodi: 20.Harmoonilise võnkumise energia. Võnkumise energia on võrdeline amplituudi ja sageduse ruuduga. Harmooniliste 2 2 võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m A . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Harmooniliste võnkumiste ja ringliikumiste vaheline seos-Hõbedane kuulike liigub ringjoonel ühtlase kiirusega vastu kellaosuti suunda. Kuuli valgustatakse vasakult poolt nii, et
Need meetodid jagunevad omakorda: Faktijärgsed meetodid: Statistilised meetodid Prognoositava näitaja aegrea alusel Ekstrapolatsioon (ilma eksperthinnanguteta jääb ebapiisavaks) Paindlikud funktsioonid (tekib modelleerimise käigus, võivad sisse tulla trigonomeetrilised väljundid) Autoregressiivsed mudelid Eksponenttasandamine Harmooniliste kaalude võte Splain meetod Box-Jenkinsi mudelid Mitmeteguriline prognoosimine – on hea kui suudame kõik erinevad tegurid arvesse võtta. Tihti aga jäetakse pigem ekstrapolatsiooni juurde, kuna ei ol eselge prognoositava näitaja kujunemise protsess, puudub info tegurite kohta, pole piisavalt aega või tarkvara. Regressioonmudelid Faktoranalüüsi mudelid Markovi ahelmudel
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
k m&x& = - kx &x& + x = 0. m Viimane on harmoonilise võnkumise diferentsiaalvõrrand. Sellest keha ringsagedus: k 0 = m Ja võnkeperiood: m T0 = 2 k Millise amplituud ja algfaasiga keha võnkuma hakkab oleneb sellest, kui suure jõuga keha tasakaaluasendist välja viiakse ning millisel ajahetkel lahti lastakse. Võnkumisseadus on sinusoidaalsest keerulisem. 40. Ristsihiliste, harmooniliste vônkumiste liitmine: faasivahe 0, /2 ja korral. Ristsihilised võnkumised on väikeste hälvete juures mõlemad harmoonilised ning keha liikumise võib kirjutada parameetrilisel kujul: x = Ax sin ( x t + x ) y = Ay sin ( y t + y ) Keha tegelik liikumine on x ja y sihiliste liikumiste summa. Kui vabaneda võrrandisüsteemis teisenduste kaudu parameetrist t, saame seose x ja y vahel - trajektoori võrrandi: 2 2 x y
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid, kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1 Kw (see piir ei pruugi olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla pool periood ja täis periood lülituses. Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja ja dioodi vahel selliselt et korraga juhib vaib see diood mille faasipinge on
1761- 1768 oli ta kuninglik arhitekt. Adamile oli eriti oluline veendumus, et arhitekt peab huvituma ka maja sisekujundusest. Seepärast ta kujundas oma majadele ise ka mööbli, tekstiili- ja metallitööd. Adami kaks raamatudt ,,Diocletianuse palee varemed" ja ,,Robert ja James Adami arhitektuuialased tööd" panid aluse adam-stiilile. On öeldud, et see on lihtsam, selgem, kergem versioon kui klassitsismi eelmine mood palladoinism. Adami stiil oli väga harmooniliste proportsioonidega. Adami stiilis on proportsiooni mõistmine ühendatud terava silmaga peenemategi detailide suhtes, nagu ukselink või vaas. Tal oli eriline anne luua heade proportsioonidega ja huvitava kujuga ruumijadasid, mis hellitasid pilku ja kutsusid külastajat edasi astuma. Adam ise nimetas seda kontseptsiooni liikumiseks, kirjeldas seda kui ,,tõusu ja langust, eendumist ja taandumist koos muu vormilise mitmekesisusega maja eriosades, et kompositsioon muutuks maaliliseks".
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
I=M M=Fl=-mg*l*sin=I Jõumoment on vastupidine st(-) Füs pendli ringi omavõnkesageduse saame T=2I/mgl I-inertsimoment l-pendli pikkus m-pendli mass. 2)mat pendel kõige lihtsam võnkuv süsteem. Punktmass mis on riputatud niidi otsa. Ta on füs pendli erijuht. kui tähistame l'=I/ml, saame matemaatilise pendli võrrandi. See on füüsikalise pendli redutseeritud pikkus. T=2l/g Mat pendel võngub harmooniliselt väikeste võngete korral. 15. SUMBUVAD VÕNKUMISED: Harmooniliste võnkumiste võrrandi tulemusel oletasime, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas
Kõiki harmoonilisi komponente iseloomustab veetaseme kõikumise amplituud H ja kohanurk g. Et ehitada veetaseme kõikumise graafik, tuleb arvestada ka teisi astronoomilisi tegureid, nagu kuupäev, Kuu ja Päikese vastastikune asend jne. Nende tegurite arvestamiseks on vastavad paranduste tabelid, kust leitakse kohanurga parand ja tegur veetaseme amplituudi arvutamiseks. Praktikas taandub veetaseme graafiku ehitamine harmooniliste konstantide järgi nelja koosinusoidi väljaehitamiseks järgmiste valemite abil. M2 = HF cos(29,32 A - g) S2 = HF cos(29,32 A - g) K1 = HF cos(14,66 A - g) O1 = HF cos(14,66 A - g) ,kus H vastava komponendi veetaseme amplituud K parandustegur T aeg F amplituudi parandustegur 25
Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge, 2) suurim lubatav tarbitav vool, mõnikord ka lubatav ülekoormus, 3) väljundpinge pulsatsioon ehk lainelisus, mis võib olla väljendatud mitmeti. 23 Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud vahelduvkomponendi 1. harmoonilise amplituudi U suhtena pinge m keskväärtusesse . Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01%
Varasemas kirjanduses kasutati pulsatsioonitegurit, mis väljendati alaldusprotsessist tingitud Um vahelduvkomponendi 1. harmoonilise amplituudi Um suhtena pinge keskväärtusesse p = . U0 Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01%
ülekoormamata. Kõrgrenessanss ( 1500-1520/30) 1527.a. vallutasid hispaanlased Itaalia. Itaalia kultuuri tähtsus oli siiski 16. saj alguses veel nii suur, et ta jäi jäljendamise objektiks enamikule Euroopa riikidele. Humanismi ideed jäid tagaplaanile. Igapäevases elus püüeldi mugavuse poole ja pöörati enam tähelepanu isiklikule hügieenile. Ideaalseks hakati pidama tugevat, tervet, õitsvat, hästiarenenud vormide, harmooniliste näojoonte ja heleda sooja koloriidiga näojumega naist. Seoses iluideaali muutumisega muutus ka rõivastus, eriti selle proportsioonid ja maht. Rõivastuse osad jäid samaks. Levinuimaks peakatteks meeste seas olid väike mütsike või lame barrett. 14 HISPAANIA ÕUKONNAMOOD 16. SAJAND Saksamaal on sellel ajal käimas reformatsioon. Hispaania moes tekib vastureaktsioon reformatsioonile. Hispaania rõivastus oli omapärane juba 15. saj lõpus
1 x = x0 . sin t vôi x = x0 . cos t , kus x on hälve , x0 on amplituud Vônkeperiood on ühe täisvônke tegemiseks kulunud aeg T (s). Vônkesagedus on ajaühikus tehtud vôngete arv (Hz). Vônkesagedus on 1Hz (herts), kui igas sekundis tehakse üks täisvônge. =1/T Matem. pendlil : T = 2 . l / g = g / l = 2 . Vedrupendlil : T = 2 . m / k = k / m = 2 / T Vônkefaasiks nim. harmooniliste vônkumiste vôrrandis siinuse vôi koosinuse järel olevat liiget = t . See tuleb sisse, kui vôrrelda omavahel ring- ja vônkliikumisi. Täisvônkele vastaks faas 2 rad. Sundvônkumiste resonantsiks nim. vônkeamplituudi järsku suurenemist, kui välise jôu môjumise sagedus ühtib süsteemi omavônkesagedusega. Amplituud suureneb seda enam, mida väiksem on väline takistus ja hôôrdumine süsteemis. Laineks nim. ruumis levivaid vônkumisi. Lained vôivad olla :
punktprognoos); paindlikud funktsioonid (tegureid teame aga nende väärtusi ei tea ja/või ei ole aega keerukate funktsioonide kasutamiseks); autoregressiivsed mudelid (otsustusmuutujaks on muutuja eelmiste perioodide väärtus); eksponenttasandamine (kaugemad liikmed väiksema kaaluga); splain meetod (tükeldatakse aegrida lõikudeks, lõike prognoositakse ja hiljem pannakse kokku; mida pikem periood, seda enam võib allperioode olla); harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel (kvalitatiivse näitaja lisamine regressiooni- võrrandisse); faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod o Ajaloolise analoogia meetod- mineviku olukordade analüüs. Hea kui on sarnane ettevõte, lähimineviku analüüs. Kasutame ära teisi juba varem uuritud juhtumeid
Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
Itaalia sõnast la grotta (koobas), tuletis il grottesco. Tuli mõistena kasutusele 15. sajandi lõpul, mil Rooma linnas ja mujal Itaalias leiti maal alt antiikaegsete paleede jäänused. Kõige tuntum nendest on imperaator Nero rajatud Domus Aurea (Kuldne maja, ehitatud aastal 60 pKr). Saalide seintel olid maalid ornamentaalselt põimlevate taime-, looma- ja inimesemotiividega. Niisugune antiikkunsti pärand näis kummastav renessansiaja inimestele, kes teadsid antiigi iluideaali üksnes harmooniliste skulptuuride põhjal. Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael, viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo. 20
...64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel.....................................................................................................95 11.3. Tuumamudel..............................
võimendustegurist, vaid ainult vastusidetegurist B, olles püsiva B korral samuti püsiv. 4. Pingevastuside vähendab F = 1+BK kordselt võimendi sagedusmoonutust (s.o. võimendusteguri sõltuvust sagedusest). Sagedusmoonutuse vähendamine on samaväärne talitlussagedusala avardamisega (laiendamisega). 5. Mittelineaarmoonutust vähendab nii pinge- kui vooluvastuside, kusjuures vastusidega hõlmatud võimendusastmes väheneb nii kõrgemate harmooniliste pinge kui ka omamüra ja võrgumüra F = 1+BK korda. Niisama palju väheneb muidugi ka kasuliku signaali tase, kuid seda saab tõsta sisendsignaali pinge suurendamisega. Vastuside ei vähenda neid mittelineaarmoonutusi, mis sisalduvad juba võimendisse saabuvas signaalis. Ka ei vähene oluliselt sedalaadi mittelineaarmoonutused, mis on tingitud võimenduselemendi suurest mittelineaarsusest (kui pingekõvera tipud on ära lõigatud). 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
