Eestlased, kes olid rohkem „eestipärasemad“ said aga peamiselt negatiivset tagasisidet. Siia juurde põhjendaksin oma arvamusega, mis põhjusel see nii on, võrreldes ja vaadeldes sama aegselt tänapäeva Eesti ühiskonna seisukorda. Sellise hoiaku eestlastele on kindlasti põhjustanud meie riigi ajalugu, peamiselt just „raudse eesriide“ ajal, mil eestlastel ei olnud võimalust reaalselt näha, kuidas ja mis viisil suhtlevad teist keelt kõnelevad inimesed. Meie eestlased oleme harjunud ennast tagasi hoidma ja endasse mitte uskuma. Nüüd ajaga on see läinud järjest paremaks, kuna meil on kõik võimas internet ja ülimalt arenenud tehnoloogia, mis lubab erinevate kultuuride ja rahvustega rohkem suhelda ning ammutada teadmisi välismaalima kohta. Nagu ka artiklis kirjutati ja välja toodi, et selgelt eristusid ameerikalik suhtumine ja eesti meelsem suhtumine. Seda erinevust ongi minu arvates põhjustanud meie tehnoloogia ja internet.
See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni, sest nemad on harjunud sellise kliimaga nagu praegu on, kuigi seegi hakkab juba muutuma. Ühesõnaga võib öelda et on palju vajante, mis võib tulevikus Läänemerega juhtuda ning kindlalt ei saa teada enne 2100 aastat, praegu võib ainult oletada ning proovida vältida igasuguseid võimalusi. Võib olla juhub üldse midagi meie planeet Maaga terviklikult.
Sõnavabaduse halvad küljed Mis demokraatia meil oleks ilma sõnavabaduseta? Sõnavabadus on üks väga iseloomulik demokraatia tunnus. Ilma selle tunnuseta elaksime nii kui NSV Liidu ajal, mitte mingit eneseavaldust ega omaenese arvamust meie riigis poleks. Kõigil oleks suu lukus, me ülistaks mingit juhtpositsioonil olevat ainuvalitsejat. See oleks päris masendav. Mina ei tahaks elu sees elada sellises ühiskonnas, kuna ma olen juba harjunud sellega, mis meil praegu on. Olen loomeinimene ja loometegevuse äravõtmine oleks minu jaoks asendamatu kaotus. Meie riigis kehtib tänapäeval sõnavabadus. Inimesed võivad avaldada oma arvamust näiteks ajalehtede, ajakirjade ja muude infoallikate kaudu. Inimesed avaldavad nii positiivset kui ka negatiivset arvamust. Aga mis siis sõnavabaduses ka halba on? Inimesed ei pruugi jägida alati moraali- ja eetikaseadusi. Nad võivad olla täiesti ebahummaansed ja talumatud
Välismaal olles tekib koduigatsus ja stress.Ma ei saaks oma tuttavaid ja sõpru näha niipalju kui sooviksin.Inglismaal ma ei saaks musta leiba süüa ja tunneksin puudust oma lemmik toiduainetst mida seal ei pruugi olla. 4. Ma ei koliks mitte mingil juhul jäädavalt välismaale.Eestimaa on mu kodumaa ja ma ei loobu kodakontsusest.Eeestimaa on mulle kallis ja armas ,siin on mu elu ,perekond ,sõbrad ja tuttavad.Ma olen harjunud siinse riigikorraga ja tean selle riigi põhiseadusi.Mulle meeldib Eesti ühiskond ja inimesed. 5. Minujaoks on oluline mis riigiga on tegu ,kuna seal kus on koguaeg sõjad ei ole hea elada ja töötada.Päris igas riigis ei saa põllumehed head palka.Mulle ei meeldi töötada sellises riigis kus on mingid usulised ainult ja suruvad enda usku peale.Külmetada ei taha ja päris ära kõrbeda ka ei sooviks.Kliima peaks olema sobiv.Mitte liiga külm ega liiga palav
tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS 1982 alustati Amuuri tiigrite säilitamise programmiga Lähtuti 83 vabast loodusest püütud tiigriga, mida peeti piisavaks, et asurkond geneetiliselt ei manduks Sellest ajast on loomaaedades tiigrite asurkond jõudsalt kasvanud Päästmis programmi esimene faas on väga edukas olnud Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse laskmine on seevastu keeruline Nad ei pruugi inimesi karta, sest on harjunud neid toiduga seostama, näljaga võivad sellised tiigrid inimsööjateks hakata https://www.youtube.com/watch?v=1dL81JPyFrY TÄNAME KUULAMAST!
Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi.
Kõrboja peremees Raamat algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle ühe aasta. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe tööd tegema hakata, kuna ta oli seda õppinud ja harjunud tegema. Kuid ennem käskis ema järvele minna, et poiss linna tolmu maha peseks. Kui ta järveäärde jõudis nägi ta maas kahte jalajälge, nimelt oli tal hobi uurida ükskõik milliseid jälgi. Ta tundis need jalajäljed ära aga ei suutnud tuvastada täpselt kelle omad need olid. Kojujõudes järvelt küsis ema et kelle jalajäljed need seal rannal olid aga ema ei osanud talle vastata. Paar päeva hiljem toimus järveääres suur pidu ja seal olevat isegi Anna käinud ja
Ta nendib, et viimastel aastatel hajub tema tähelepanu raamatut lugedes juba kahe või kolme lehekülje järel. Süvalugemine, mis varem endaga kaasa haaras ja tuli loomulikult, on muutunud võitluseks. Keskendumisvõime langusest ja pinnapealsele lugemisele viitavad ka mitmete teadlaste uuringud. Samas on internet ka kasulik, sest sealt saab kätte kõik vajaliku, ka õpetajad lisavad vajalikke materjale internetti. Tänapäeval on õpilane harjunud, et kõik materjali saab kätte internetist, nende meelest poleks enam raamatuid vajagi. Kuid siis tekib küsimus, miks peaksid noored inimesed üldse koolis käima, kui kõik vajalik on saadaval internetis? Loomulikult, internet on oma suure infomahu ja kiire kättesaadavuse poolest kasulik, kuid internet ei asenda inimest. Inimene seletab kõike palju paremini, kui seda suudab teha internet. Lõpetuseks tahaksin öelda, et noored peaksid kasutama internetti mõistlikult, selleks et
saavutamiseks. Terrorism on ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kuulutatud üheks kõige tõsisemaks ohuks rahule ja julgeolekule. Lisaks julgeolekule mõjutab terrorism ka majandust, väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvahelisi suhteid. Järelikult on terrorism ülemaailmselt kahjulik ning selle vastu võitlemist tuleks jätkata. Globaalseks probleemiks on ka tarbimine. Praegu toimub maailmas massiivne ületarbimine. Inimesed on harjunud, et kättesaadav on absoluutselt kõik. Inimene saab soovitu, kuid mõne aja pärast on tarbeese oma väärtuse juba kaotanud, sest turule on tulnud uus ja parem. Selline on olukord näiteks mobiiltelefonide ja arvutitega. Tulemuseks on jäätmed, mis koormavad üle prügihoidlad ning reostavad metsaaluseid ning teeääri. Seega on tarbimine globaalselt suureks probleemiks, sest tulemusena hävitatakse keskkonda milles me elame. Ületarbimise vastu võitlemiseks peaks inimesi
Eestlane kui rahvus By: Greetel Kala Maakera põhja poolekeral euraasia mandril euroopa maailmajaos asub üks väike riik nimega Eesti. Tal on neli naaber riiki : põhjas Soome, lõunas Läti, idas Venemaa ja läänes Rootsi . Kuid Eesti pole siin alati olnud. See riik on tekkinud tuhandete aastate vältel. Kõigepealt tekkis meie mandriline osa ajal kui maailma mere tase langes. Ning maastiku on kujundanud jääaeg ja inimeste raske töö. Eesti ajalugu on kirju. See riik on kuulunud teistele riikidele, näiteks nagu Soome, Saksamaa, Rootsi ja Soome. Ta on olnud ka osa Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidust. Eestist on üle käinud mitmeid kümneid sõdu. Kahjuks on suurem osa neist lõppenud eestlaste kaotusega. Üleüldse on Eestimaa ajalugu kurb. Paljud inimesed küüditati, mingi osa sunniti minema võõra riigi sõjaväkk...
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba
Seepärast ongi vaja endale iga päev sisendada, kui hästi me saame tegelikult elada ja positiivsus on kõige alus. Paljude eestlaste suur miinus ongi see, et nad näevad enda elus ainult negatiivseid asju ja vinguvad pidevalt. Kõige lihtsam näide on Eesti kliima, mille kallal pidevalt vingutakse, kui halb see on aga selle üle ei tunta üldse rõõmu, et meie riigis on neli aastaaega ja me oleme kõigega harjunud. See on fakt, mis teeb inimeste elu raskemaks. Kui ma ütleks sajale inimesele, et tegelikult on elu üpris positiivne ja hea siis olen kindel, et vähemalt üle poole neist väidaksid mulle vastu. Aga tegelikult elu on täpselt nii hea, kui sa selle enda jaoks mõtestad. Ma tean, et seda on lihtne öelda, aga kui sa oskad siis on seda ka lihtne mõelda. Elul on sama palju mõtteid, kui palju inimesi on maailmas. See on ilmselge, et
mängib hommikusöök, mis peaks olema korralik. Ka vitamiinide söömine, tee joomine ja rohelise söömine tuleb kasuks. Kui korralikult toituda, ei tule ka viirused nii kiiresti ligi. Keha peab saama ka igapäev piisavas koguses puhkust ja vedelikku. Vesi täidab kõhtu ja on kasulik, ning tuleks juua vähemalt paar klaasi vett päevas. Meie keha vajab ka palju puhkust, tuleks magada vähemalt 7 tundi ning pidada kinni kindlatest kellaaegadest, millal magama minna. Kui meie keha on harjunud mingi kellaajaga ja kui minna hiljem või varem, siis tõenäoliselt ei tule und ja järgmine päev oleme väsinud. Et kaitsta ennast eriti ohtlike viiruste eest, peame me end aegajalt vaksineerima. Vaksiin annab selle viiruse vastu immuunsuse ja kaitseb meid. Vaktsiini põhimõte seisneb selles, et kui me oleme haigusetekitajasse nakatanud, siis hakatakse meie kehas vastavaid antikehi tootma, kuid inimene ei ole tegelikult nakatanud. Kui nüüd peaks inimene sellesse
karistada või isegi töölt vallandada halva lastekasvatamise eest. Selline süsteem oli palju tõhusam, sest kooli lõpetasid intelligentsed ja hästi kasvatatud noorukid. Tänapäeva kohta sama öelda ei saa. Lumehelbekestele on koolis hea olla, sest kõik hoolivad neist kui väikestest lastest, kuid kool kahjuks ei kesta elu lõpuni, kunagi peab täiskasvanu elusse astuma ning see on lumehelbekeste jaoks väga karm, sest nad on harjunud abi paluma iga väikese probleemiga. Täiskasvanud lumehelbeke peab õppima ise hakkama saama probleemidega, mida varem lahendati tema eest ära, sest täiskasvanuna pole kedagi, kes tagant utsitaks.
Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. · Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me olene harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. · Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, kuidas me keeldume enda vigu tunnistamast. Me ei taha kuulda, kuidas
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima t...
Puskini värssmuinasjutud Muinasjutud värsivormis. ,,Kuldkalake" ,,Tsaar Saltaanist" - võimuvõitlus, vanemad õed ei kannata noorema õnne Mihhail Lermontov 1814-1841 Kuulus aadli suguvõssa. Ema suri, kui oli 2-aastane, põhikasvatajaks sai vanaema, keda kõrgseltskond hindas. Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega.
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
(1) Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju. Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat, areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt. Näiteks on kirjeldatud kroonilise alkoholismi juhtumit üheksa-aastase poisi puhul, kes 8-
olemasolevate kliinikute asemele. Kui ei oleks sellist vaesemat kontingenti inimesi, kelle huve silmas pidades oli vaja juba eelnevalt luua need kuus kliinikut, poleks minu arvates väga keeruline haigla juhil sulgeda need kuus kliinikut ja luua üks suur ja tugev keskhaigla. Aga kuna just kardeti sulgemise tõttu tekkivaid poliitilisi probleeme ja survet, siis otsustati kliinikud ümber muuta iseseisvateks haiglateks. Ilmselt on juba ka sealse vaesema piirkonna inimesed harjunud esmast arstiabi saama suhteliselt kodu ligidalt, siis olekski kliinikute päris sulgemisega kaasnenud ebameeldivad probleemid. Kuigi igasugune uus süsteem võib tunduda algul vale, harjumatu, ebaõiglane ehk, aga võib-olla oleksid inimesed pikapeale harjunud, et arstiabi on küll kaugemal, aga see eest kvaliteetne, tõhus jne. Loodava süsteemi mõjutajateks/konkurentideks võivad olla ka teised haiglad, mida küll konkreetse haigla juht ei taha näha/tunnistada
olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul kui neid eksisteerib, tuleb siinkohal kõrvaldada senise valitseja järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Machiavelli ideoloogia käsitleb valitseja võimu all olevaid maid valitsetuna kahel erineval viisil: kas ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema teenrid; või valitseja ja parunite poolt, kes ei hoia oma positsiooni mitte isanda armust, vaid tänu suguvõsa kõrgele eale. Machiavelli leiab, et neid
Väga olulised on ka avaliku elu tegelased, kuna paljud inimesed määravad oma käitumisnorme teiste isiksuste järgi. Teisisõnu, kui lastakse televisiooni rääkima inimene, kes ise ei tea maailmaasjadest mitte midagi, siis hakkab levima ajumahuga mitte hiilgavate inimeste seas väärarusaamad asjadest ja nende õigsusest. Hakataksegi tegema nii, nagu üks väärastunud mõttemaailmaga tegelane televisioonis ütles. Seda siis peetaksegi normaalseks ning ollakse harjunud, et kui tuleb rääkima keegi, kelle silmaring on üüratult lai ja jutt arukas, siis ei saada arugi millest ta räägib, kuna lihtsam on ju mõista lihtlabaseid inimesi. Üks kõige jubedam asi selles massikommunikatsioonis on see, et tihtipeale tehakse kurjategijatest kangelased. Jääki mulje, et nii on normaalne ja nii peabki tegema, nagu antud kurjategija tegi. Talle antakse isegi eetriaega, et tehtust rääkida saaks, kuigi õigem oleks sellised kohe trellide taha panna
Ol Doinyo Lengai Ol Doinyo Lengai on kihtvulkaan Tansaania põhjaosas. Ol Doinyo Lengai on tõenäoliselt maailma kõige veidram vulkaan. Geoloogiliseks kurioosumiks teeb selle vulkaani laava, mis tast välja voolab. Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis Ol Doinyo Lengai laava on süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks. Harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen, oliviin, biotiit jne, kuid Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus need mineraalid puuduvad pea täielikult. Sellist laavat nimetatakse karbonatiidiks, Ol Doinyo Lengai oma naatriumirikkuse tõttu natrokarbonatiidiks. Vulkaani vanus on umbes 370 000 aastat. Vulkaani geograafilised koordinaadid on 2°45' S ja 35°54' E, vulkaan jääb Ngorongoro looduskaitseala piiresse. Õhuhapniku ja niiskusega kokku puutudes porsub tardunud laavavool kiire...
Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Samuti oli Pearu väga enesetähtis. See ilmneb ka romaani neljandas peatükis, kui ta kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, kuna seda talle ei avata. Ta oli harjunud, et inimesed tema ümber teda kiidaksid ja teenindaksid, kuna vastupidine olukord oleks olnud lihtsalt mõeldamatu. Andres vastupidiselt tahtis kõikide töödega ise toime tulla ja mitte kõrvalist abi paluda. Kuid samuti ei tahtnud Andres oma ülenaabrist kehvemas seisus olla ja ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju. Andres teeb romaani käigus läbi suure muutuse, hakates üha enam Pearuga sarnastuma
Kui kuulata keskaja muusikat, siis mulle meeldib see, et igat instrumenti on väga hästi eraldi kuulda, on kuulda selle pilli õiget kõla ja seda kuidas mängija pilli tunnetab, seda tänapäeval enam nii palju ei ole. Keskaja muusikat ma kuulaksin siis, kui oleks vaja luua mingi kindel keskkond. Muidu ma kuulan tänapäeva muusikat. Kui tuua välja, miks mulle meeldib tänapäeva muusika, siis arvatavasti selle pärast, et see on palju rütmikam ja lõbusam. Olen ju sellega harjunud ka. Tänapäeva muusika on palju huvitavam ja selles on palju rohkem nüansse ja teistsuguseid kõlasid. Arvan , et keskaja muusika ei oleks tänapäeva noorte seas populaarne, sest tänapäeva noorus on ju hoopis teistsugune , kui oli seda keskajal. Noored on teistsuguse mõtteviisiga, nö rohkem pahakratid ja noortele ei lähe selline muusika tavaliselt peale. Noored ei teagi midagi keskaja muusikast, paljud ei ole seda kindlasti kuulnudki
Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi võsukeseks, kuna neil on olnud varem armusuhe ja Joanna on teda tol ajal armastanudki. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlvest, kui ta neid ise meenutab ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajal
Kohe päris kindlasti ei osanud püssirohu leiutajad hiinlased ette näha, millised on nende leiutise kasutusviisid aastasadade möödudes. Ka tuumapommi looja eesmärk polnud ju sadade tuhandete jaapanlaste hävitamine. Inimesed ise on olnud kurja juureks kasutades algset head mõtet oma kasuahnete eesmärkide saavutamiseks. Ilma tarkade ja ideederohkete inimesteta poleks meie ühiskond pooltki nii arenenud. Me ei naudiks tänapäevaseid mugavusi ja hüvesid, mida me oleme harjunud iseenesestmõistetavaks pidama. Riigid, see on inimesed, võlgnevad oma edu just neile oma edumeelsetele kaaskodanikele, kes on läbi aegade paistnud silma oma suurepäraste ideede ja leiutistega, nagu seda teevad ka inimesed, kes pole nii loovad, kuid saavad praegu mugavalt teki sisse kerituna diivanil telekast oma lemmikfilme vaadata. Kerti Liiva Tallinna Kuristiku gümnaasium 11a klass
kui palju Ella raha kulutada võib ning mille peale,kuid Ants ei teinud seda seega kandis Ella endale lihtsalt raha teisele kontole ja Ants oli selles ise süüdi,et ena rahast ilma jäi. 4) Kas süüdi võiks mõista hoopis Ella kuna ta põhjustas Antsu vaesuse? Ma arvan,et süüdi on siiski Ants ise,sest Ants ei mõelnud suhte alguses hoolikalt sellele mida ta enda rahaga teeb ning kuidas seda kasutab ja kasutada laseb.Ta oli rahast nii pimestatud ning ta oli harjunud ,et tal on palju raha,ta tahtis sellega ju näidata oma rikkust.Sest ta teadis,et naistele see meeldib.Ella ei põhjustanud Antsu vaesust,kui Ants oleks enne oma vangiminekut pannud endale raha kõrvale ning poleks andnud oma paroole Ellale, käitunud mõistlikult,mitte laristanud seda pidevalt ega lubanud ka Ellal seda laristada,siis oleks Antsul kogu tema raha alles . Therese Neisalu 12 B
Nad lihtsalt kauplesid asjade ja toiduga. Kuid kas tänapäeval saab poest mingi muu asja eest peale raha midagi osta? Ega vist ei saa küll. Ilmselt ükski inimene ei kujutaks enam ette, kuidas ilma rahata toime tulla. Et tänapäeval inimese elu käib ainult raha ümber näitab ka see, et ega ükski inimene ei tee teisele lihtsalt niisama midagi head või kasulikku, ei käi ka tööl keegi ilma palgata. Isegi juba väiksed lapsed on harjunud, et kui nad käivad maal vanaisal vanaemal abis saavad nad selle eest mingi tasu. Kuid hullem probleem on veel pistise võtmine. Inimesed kellel on oma töö olemas ja saavad selle eest korralikku palka, miks on vaja veel siis ebaseaduslikult raha teha. See on lihtsalt raha nälg. Sellist asja toimub ka riigi tähtsamates asutustes. Asutustes, mis kaitsevad ja juhivad meie riiki. Näiteks levib korruptsioon ka poliitikute ja politseinike seas. Kuid õnneks on ka mõned vastupidised näited
edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409
Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis.
alates sellest, kuidas ämm ja äi teisest riigist kohale lennutada kuni selleni, et kas teha traditsiooniline eesti pulm või on vaja enne pulma läbi viia teetseremoonia ja nii edasi... Leidub kultuure, kus naiste koht on kindlalt kodus ja nende töötamine on praktiliselt lubamatu see on samuti probleem, mis on vaja läbi arutada. Loomulikult on naisi, kellele sobib kodus laste kasvatamine ideaalselt ja kellele meeldibki, et mees majja raha toob aga julgen väita, et eesti naised on siiski harjunud vabadusega ja sinna juurde käib ka vabadus tööd teha ning olla aeg-ajalt mehe pilgu alt eemal. Samuti kui eesti mees võtab teisest kultuurist naise ja naine kuulutab, et tema siin eestis tööle ei lähe, siis võib vaid mehe palgast lihtsalt terve pere majandamiseks väheks jääda. Üleüldse armastuse välja näitamine erinevates kultuurides on erinev, eestlased on sageli pigem kinnised, sel ajal kui lõuna-poolsemates riikides mehed naisi kingituste ja musidega üle kuhjavad.
temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist(relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saksamaal koolis käies oli Albert Einstein üpris õnnetu. Kooliõpetajad kurjustasid temaga, sest nende meelest polnud ta küllalt tark. Kui ta aga 26-aastaselt asus elama Zürichisse Sveitsis, avaldas ta mitu teadustööd, mis muutsid täielikult teaduslikku mõtteviisi. 1914. aastal läks ta koos perekonnaga Berliinitagasi. 1933. aastal emigreerus juutide tagakiusamise eest USA-sse, kus elas ülejäänud elu. Suure osa oma ajast
Euroopa liit just Vene sõprade esikümnesse. Iga riik peaks saama ise valida, kas minna üle talvajale. Seda peaks saama otsustada rahvas, kuna Eesti Vabariik ei ole vabariik põhjuseta, meil valitseb demokraatia. Kahtlemata oleks see ebamugav turistidele. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei pööra kella ainult Island. USA ja Kanadas on samuti osariike, kus kella ei keerata. Arvan, et kui panna Eestis rahva hääletusele kellakeeramise küsimus, hääletaks enamus jah, sest sellega ollakse juba harjunud. Kellakeeramine mõjutab inimeste igapäevaelu, mina kuulun inimeste hulka, kes saab kellakeeramisest ilusti üle. On inimesi kes ei suuda hommikul tõusta tund aega varem ja tund aega hiljem magama minna, inimeste sisene bioloogiline kell ei luba seda lihtsalt teha. Seda kella ei sa keerata sekundiga, selle kella keeramine võib võtta nädalaid, isegi kuid. Kella keeramine on nagu mõõtühikute süsteem, enamus kasutavad SI süsteemi, aga on ka neid kes on jäänud vanade
Titulaarnõunik Jakov Petrovitš Goljadkin ärkab oma korteris keset halli sügispäeva. Peeglist näeb ta „unist, lühinägelikku, kiilastunud kuju,“ ning jääb sellega rahule. Oma rahakotist leiab ta 750 rublat, mis on üsna korralik rahasumma. Goljadkin asub Kristjan Ivanovitš Rutenšpitsi juurde, kes on tema arst. Goljadkin kurdab temale, seejuures teeb seda segaselt, väites, et oma loomult ta pole peoinimene ja ei sobi sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi I...
ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. Iga lisaraha oli oluline ning abistav. Ahas ei taha sõdida, sest sõda on kõige jälgim ja vastikum asi maailmas tema jaoks. Ta oli täielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sõja vastu läks ta võitlema. Ahas saab sõjas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Tema parimateks sõpradeks oli Käämer ja Käsper. Tegevus
Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii tänapäevane, kuid inimene, kes ei ole harjunud sellist kirjandust lugemal a, võib hea j ameeldiva lugemuselamuse asemel meeletu pettumuse osaliseks saada. Teoses on tähtsal kohal veel tänapäeval kasutuses olevad transpordivahendid, näiteks rong ja auto. Nimelt rongiga läks Adu Soome oma ema otsima, kuid asjatult. Auto soetas neiu aga omale sõbranna kaudu, keda hakkas kutsuma seksmobiiliks. Tänapäeval minu teada selliseid hüüdnimesid autodele ei panda, kuid see teos keskendus siiski vaid seksile, alkoholile ning pidutsemisele.
Inimesed panevad tihti enda vajadused ja ettepanekud esikohale, ega mõtle kuidas see tegu võib teist kaasmaalast mõjutada. Kuidas kohustada ennast ühiskonna vastu nii, et kõik selle liikmed saaksid kasu? Ühiskond on nagu pusle, mis on vaja kokku panna nii, et kõik tükid omavahel sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama. Sada aastat tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei võetud kuulda. Riigivalitsejad, kes olid oma võimust pimestatud ja kes hoolisid ainult oma riigipiiride suurendamisest, ega hoolinud inimestest kes riigis elasid ja kellel olid omad soovid. See tõi kaasa ka ülemaailmse sõja ja mässu, mis tappis miljoneid süütuid inimesi
Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu. Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad. Meile on oluline, et loomadel oleks hea elada ja et nad ei tunneks ennast kui vangistatud.
Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda saanud. Ta ei osanud ega tahtnud tulla välja harjunud kestast, mille tagajärgi ta pärast sügavalt kahetses. Linnaelu muutis inimest ükskõiksemaks elu ja selle nautimise suhtes. Tatjana oli samuti saanud hea hariduse, kuid erinevalt Oneginist oli kasvanud maal ja lugenud palju romaane. Ta oli mõtlik juba lapsest saati „Ta vaikne sõber, mõtiskelu, ju kätkis teda kiigutas ja unelmaga ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga
Kindlasti ei saa siin raha nimetamata jätta, mis on väga ihaldatud siin maailmas. Pigem kiputakse arvama, et raha tood suuri muresid, kuid mõned suudavad näha raha teise külje alt ning läbi selle lahendusi leida. Samas võib olla, et inimesed ei oska rahaga õieti ümber käia. Kindlasti on rahaga lugu selline, et mida rohkem seda on seda uhkemalt saad elada. Muidugi minu seisukohast lähtuses võiks raha olla rohkem ning uhkemalt elada, aga tänaseks on kujunenud elurütm, mis on harjunud elama kompakselt, hangin seda mida vaja ning harva natuke rohkemgi. Muusika on vaieldamatult tänapäeva üks suurimaid meelelahutaijaid, ning lahutamatu osa ka minu elust. Kui viia kokku muusika ja pealkiri siis muusika kohta see minuarust ei käi. Mingi hetk läheb muusika liiga kirjuks ja ning see ei kuku hästi välja. Ei saa välistada, et on inimesi kelle arvates mida rohkem seda uhkem on muusikas parem. Muusika ajalugu on väga
Maailm oli jällegi uue sõja puhkemise äärel. Väljapääsu nähti Rahvasteliidu loomises, kuid seegi plaan kukkus läbi. Inimesed pidid leppima teadmisega, et algamas on järjekordne sõda. Teine maailmasõda, mis oli läbi aegade üks laastavamaid sõdu, mis algas 1939. aastal ning lõppes 1945. aastal. Peale esimese maailmasõja lõppu olid inimesed pettunud Versaille’ süsteemis ning valitsevas demokraatlikus riigikorralduses. Inimesed ei olnud harjunud, et nende ees ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib
12 a Eesti mees on sama katki kui meie ühiskond 1. Mis aitab inimestel aktiivselt muutustega kaasa minna? Maailm on pidevas muutumises ja inimesed teadvustavad, et haritus seisundina ja haridus protsessina tähistavad valmisolekut nende muutustega toime tulla ning enamasti on meie ühiskond harjunud saama vastuseid väljastpoolt. 2. Miks on eesti mees vastutuskoorma all murdumas? Eesti mees on tänapäeval võtnud endale ühiskonna juhtpositsioonil olles suure koorma ja meie ühiskond pole talle õpetanud paindlikkust ning loobumine ja uuesti valimine tundub olevat neile nõrkus. 3. Mis juhtub, kui inimlikud tunded maha surutakse? Tunded, mida maha surutakse, muutuvad nii öelda kroonilisteks ning tekitavad depressiooni. 4
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile
Sel ajal olid eriti moes sportautod. Peale II Maailmasõda 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h 1970 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja AUTODE_AJALUGU https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4 http://www.fordtaunus.net/?action=ajalugu&act=ford http:// www.miksike
Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitt...
suhtlemisprobleemid kaaslastega. See, mis perekondi ja lähedasi ühtsena hoiab, on omavaheline suhtlemine. Kuid juba ammusest ajast on probleemiks lapsevanemate ja laste vaheline läbisaamine. Alati on nii, et kui laps vajab abi või nõu, siis pöördub ta esimesena lapsevanema poole. Kuid alatasa on nii, et lapsevanamed on oma tööalase karjääriga nii hõivatud ning ei leia piisavalt aega laste jaoks. Sellepärast pole harjunud lapsed oma probleeme lahendama vanematega. Kui noored ei saa vajalikku tunnustust, tuge ja nõu heatahtlikult lähedaselt täiskasvanult, otsivad nad seda mujalt, mitte nii heast allikast, või teevad seda, mida ise heaks arvavad, oskamata arvestada tagajärgedega. Aga kuidas on sellega seotud siis arvuti? Kuna vanematel pole aega, siis tulebki mängu tänapäeva tehnika - arvuti. Ning kui täpsemalt öelda, siis arvutis
Põhimassi närimiskummist moodustab vees praktiliselt lahustumatu elastne ja valkjas kummialus. Lisaks põhikomponendile sisaldavad närimiskummid veel vahasid, emulgaatoreid, pehmendajaid, maitse-, aroom-, värv- ja kaitseaineid. Närimiskummi magustamiseks saab kasutada kas suhkrut või magusaineid. 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel soovitasid hambaarstid suhkrust loobuda ning turule paisati suhkruvabad närimiskummid, mis tänapäeval üha rohkem populaarsust võidavad. Et inimesed olid harjunud magusamaitseliste närimiskummidega, tuli suhkrule leida sobiv asendaja. Selleks osutusid polüalkoholid ksülitool, sorbitool ja maltitiool. Lihtsaim viis saavutada valgendavat mõju on lisada nätsule söögisoodat. Pealegi soodustab ka hambakatu eemaldamist. Oluline on seegi, et söögisoodat on hammaste puhastamiseks kasutatud juba ammustest aegadest. Raviva nätsu idee rajaneb lihtsal tõel mäludes lahustuvad toimained sülge ja imenduvad osaliselt suuõõne limaskestast
Mõndasi fakte veel suitsetamise kohta : *Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. *Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks
on partnerit keerukal teel toetanud ning sageli ka ise väga tugevad isiksused olnud, nagu näiteks Vilja Savisaar, kes oma praeguseks endise staarpoliitikust abikaasa kõrval ka ise väga võimukas ning edukas naine on olnud ja sellega paljude südame võitnud on. Õrnem sugupool, nagu ka nimetusest tuleneb, on mehele toeks oma emotsionaalsuse ja ekstravertsusega. Aadamapojad on tuntud tugeva hoiaku poolest. Nad nimelt koguvad probleemid endasse ega ole harjunud neid kellegagi jagama, pidades sellest käitumist nõrgaks ja loomuvastaseks. Mõistva naise kõrval on mehel aga võimalus oma muresid jagada ja seeläbi oma emotsionaalne tervis korras hoida. Naine kodus pakub mehele selleks puhvertsooni. Naine mängib mehe kõrval suurt rolli olles kergeltaimatavaks müstiliseks jõuks, kes oma võlusid kasutades hoiab tagasi mehe ürgset instinkti riskeerida. Naisehing täiustab meest, lisades sellele pehmust ja peasapunumissoovi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
