vanemaks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia- reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd.
Õppides loon ennast Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on vaja õppida õppima? Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on erinev
kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg hakkab see inimene palvetama ja veel imelikum on seda näha, kui ta teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka
Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse
Konsonant S 1. Kuidas häälik S tekib? Häälikut S nimetatakse tema erilise moodustusviisi tõttu sisihäälikuks ehk sibilandiks. Viimase oluline tunnus on, et keel ei suru end tugielundile(hambavallile või kõvale suulaele) ühtlaselt lähedale, vaid jätab hääldusõhu teele nõgusa, vaokujulise kanali. S on keelelabahäälik, moodustatakse külgi vastu hambavalli toetades. Keel paikneb õige pisut tagapool kui t hääldamisel, keeletipp hammastest tagasi tõmbunud. Keelelihased ei ole pinges, keelelaba kohal on parajalt avar vagu, mis laseb hääldusõhul kergesti väljuda. Eesti s-ile vajalikku avarat õhukanalit on võimatu saavutada keeleseljaga, kui keeletipp on vastu alumisi hambaid nagu vene ja saksa keeles tavaline. Tämbrilt on tüüpiline eesti s vähem terav kui vene, läti või rootsi oma, kuid mitte ka nii lai ja mahlakas, kui oleme harjunud kuulma soome keeles. 2. Vead hääliku S hääldamisel Kuna s kuulub keeletipuhäälikute kriitilisse rühma, ...
Probleem Probleemiks on tasuta ühistransport, mis käivitub aasta 2013. Selle üle on nii palju kisa ja kära ning enamus inimesed ei tea mis sellega kaasneb, selle tagajärjed ja kuidas see tegelikult mõjutab inimesi, kes on üldjuhul harjunud praeguse ühistranspordiga ja selle eest maksavad ka. Sellel teemal olen arutanud enamasti vanemate inimestega, aga ka sõpradega. Võib öelda nii, et kes on maksnud selle eest siiamaani, maksavad ka edasi, sest hinnad on suhteliselt odavad ja pileteid saab igalt poolt osta: internetist, kioskitest ja bussidest. Rääkisin isaga, et mis siis saama hakkab, kui praegusel ajal, kus ühistransport maksab kohtab üksikutes bussides kodutuid, kes lihtsalt magavad
tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad, et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata
Televisioon ja internett tekitab inimestes sõltuvust, kuigi sageli ei taha me seda endale tunnistada. Sellepärast ongi vaja ette võtta meediavaba päevi, mis annavad meile aimu, kui suure ajast kulutame tegelikult erinevate massimeediumite jälgimisele. Minu ülesandeks oli sisustada 24 tundi selliselt, et ma ei kasutaks ühtegi meediakanalit. Keelatud oli kasutada internetti, lugeda ajalehti, jälgida televisiooni või kuulata raadiot. Ülesanne osutus oodatust raskemaks, kuna olin harjunud hommikuti kuulama raadiot ja õhtuti telekat vaatama. Kolmapäeva õhtul planeerisin, kuidas ma oma vaba aega järgmisel päeval sisustama hakkan. Otsisin välja kapist mitmed vanad CD-plaadid, mida polnud ammu kuulanud ja kavatsesin ära teha järgmise nädala kodutööd. Tavaliselt kuulan ma hommikuti raadiot, sellepärast oli harjumatu möödunud päeva tähtsamad uudised ja Star FM’i sünnipäevamäng kuulamata jätta
Antiikaja orjadest eristas Eesti orje see, et ta vöis omada väiksemaid esemeid ning loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal üritas hertsog Karl talupoegade olukorda parandada, kuid teda ei võetud piisavalt kuulda. 17 .
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas
saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja teleri seltsis, kuid nüüd ei saanud ma kumbagi neist kasutada. Selle vaba aja täitsin inglise keele kodulugemisega. Ma arvan, et pidev meedia keskel olemine on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne. Tähtis on teada, mis toimub sinu kodukohas või maailmas üldiselt. Kuid meediakanalite pidev kasutamine võib röövida aega, mida võiks hoopis veeta koos perega. Tihti jäävad just
Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, kuid siiski kaduv, et võib igal hetkel koost laguneda. Kuid isegi unenäos peab leiduma mingi olemus, mis on tõeline. Kõige väärtuslikum on meie endi olemus. Kui riigis on rahu, siis on inimesed õnnelikud. On olnud palju jõhkraid sõdu, aga me oleme selle üle elanud. Kui peaks toimuma uus sõda, siis pole inimestes miski endine, millega oleme harjunud. Peaksime elama enda südame järgi, mitte teiste soovide järgi. Peaksime julgema enda tundeid väljendada. Tihti on nii, et peaaegu kõik on hea, aga sa ei julge tundeid väljendada ja siis muutub olemus kaduvuseks. Elus tuleb hoida lähedasi. Üksi elus toime tulla on päris raske, aga siiski võimalik. On loodusseadus, et tugevam jääb ellu. Kes elu ei hinda, ei vääri elu. Olemus on kaduvus. Kaduvus võib olla ka olemus, kuna minevikus tehtud vead võivad kätte maksta.
Peeter Süda Ta äratas tähelepanu vaikiva oleku ja kinnisusega. Juba maast madalast oli ta harjunud kõige üle mõtlema ja vastust otsima. Peeter Süda sündis 30. Jaanuaril 1883, Saaremaal Leimanda vallas. Ta sündis talupoja perre, kus valitses religioosne ja muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise
ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult. Abielu lisas tema ellu kohustuse oma naise ees hooltkanda. Tuli mõelda lisaks veel kellelegi teisele peale iseenda. Varem oli finantsilist poolt korraldanud isa. Nüüd oli see noorte enda teha. Kahjuks viis nende priiskav eluviis nad vaesusesse. Varem luksuses ja külluses elama harjunud mees oli nüüd sunnitud ööd läbi tööd rügama, et vähegi oma perekonda üleval pidada. Mozart kelmikas naer ja elavus varjasid hästi tema õnnetust. Pidutsemisega üritas ta varjata masendust ja depressiooni, mida elavad üle paljud kunstnikud ja artistid, kellel on suur surve. Tänapäeva kunstnikud kannatavad enam halva finantsilise olukorra tõttu. Samuti juhtus ka Mozartiga. Kindlasti piinas meest ka inspiratsiooni puudus. Halb majanduslik seis,
Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse neid käskkirjaga. Paljud on selle peale kostnud, et kool ei mõtle üldse inimeste isikupärale, ning käsib neil kanda ebamugavat triiksärki. Mina, aga väidan, et see kõik on hea
ilus,armas ja pehme . Jällegi uus nägu vanale loole. Veel meeldis mulle Karmen Benno esituses Sarah Bareilles`i lugu "Gravity" . Kuigi Karmenil alguses häälega mingi jama tekkis suutis ta väga hästi halvast olukorrast välja tulla ja oma esitusega pani ta alguse apsu täielikult unustama.Laul läks väga südamesse oma armsuse ja mõtte poolest. Duettidest jõudsin ära kuulata Kristi Kandima-Keidi Saks esituses Jääboileri loo "Lumevärv".Lugu jäi meelde seetõttu,et tavaliselt olen harjunud kuulma seda meeshäälte poole, ja hoolimata mõningatest apsudest oli üldmulje hea. Kogu kontsert jättis üldiselt hea mulje.On hea näha, et meie saarel leidub niipalju andekaid ja häid lauljaid.Hea on ka näha lauljate arengut läbi aastate.
Kodusõda Venemaal · Kodusõjas sõdisid punased-enamlased ja valged-enamlaste vastased. · Valgete leeri kuulusid: Mõisnikud, ettevõtjad, tsaariametnikud, ohvitserid Sotsialistrid, eseerid jne, kellele ei meeldinud demokraatilike vabaduste jõhker rikkumine enamlaste poolt. Vähemusrahvad, kes taotlesid omavalitsust. Kasatkad olid harjunud tsaari ajal laialdase omavalitsusega. · Interventsioon-välisriikide sekkumine teise maa siseasjadesse. · Antanti riigid hõivasid Venemaa sadamad ja toetasid valgeid materiaalselt, kuid sõjategevusse otseselt ei sekkunud. Sõjakommunism · Punaarmeed juhtis Lev Trotski, just temal oli suuri teeneid selles,et punased kodusõja võitsid.Kehtestati kord sõjaväes, majandus allutati riigile. · Sõjakommunismi poliitika:
Otsisin tööd nii mitmestki linnast, kuni sattusin Montsou- nimelisse kaevanduslinna. Tutvusin kaevur Maheuga, kelle abiga sain omale nii töö kui ka elukoha. 2. Kuidas kohanesite uue töökohaga? Ausalt öeldes olin tööle asudes päris sokis, kohanemine võttis aega päris mitu nädalat. Tervis halvenes märgatavalt, õhukvaliteet ja suur töökoormus mõjusid laastavalt. Õnneks olen tänaseks kõigega harjunud, tervis on tugevam kui kunagi varem. 3. Mis on teie tööülesanded all kaevanduses? Lükkan all kaevanduses söe vagonette, lisaks peame pidevalt kindlustama kaevanduse seinu ja lage, mis meile igahetk kaela võib sadada. 4. Kuidas olete rahul söekaevanduse töökorraldusega? Töötingimused on kohutavad ja palk väga väike. Töötada on lausa ohtlik. Kaevanduses on sunnitud töötama kõik: lapsed, noored, naised, mehed, vanurid. Vaatan suure imestusega,
Sallivus on oluline Mina arvan, et sallivus on oluline, sest me kõik oleme inimesed. Ühiskond on mitmekesine, külg külje kõrval elavad paljud erinevad rahvad . Kõigil on omad uskumused, tavad ja väärtushinnangud. Me peaks olema kõigi vastu tolerantsed, sest olenemata meie rahvusest, usust, nahavärvist või tervisest oleme me siiski kõik inimesed, kes tahavad elus hakkama saada. Me oleme harjunud enda riigi tavadega, meie jaoks on need loomulikud. Teiste kultuuride tavad on meie jaoks võõrad ja võivad tunduda harjumatud. See tõttu tahetakse sellele viltu vaadata. Kuid me ei või unustada, et nende rahvaste jaoks on need tavad loomulikud ja just meie omad on võõrad. Me kõik oleme samas olukorras. Me kardame võõraid olukordi ja lahkuda oma mugavustsoonist. Tänapäeval rändavad paljud inimesed, erinevatel põhjustel
Kui suudetakse elu mõte täita ja ollakse sellega ise rahul, ollakse ka õnnelik ja saad elada elu lõpuni õnnelikult. Kuid muidugi tuleb elada ka peale elu mõtte täitmist täisväärtuslikku ja õnnelikku elu edasi. Kui inimene on juba sisenenud on raske seda ületada, leida motivatsiooni ja rõõmu. Igapäevaelu juures unustatakse tihti mis on elu mõte või milleks käiakse koolis või tööl, see on nii rutiinne tegevus ja sellega ollakse harjunud ning selle sellepärast isegi ei teki küsimust miks seda tehakse. Inimestele meeldib rutiin ja harjumused nagu näiteks õhtul magama minemine ja hommikul ärkamine. Miks me ei võiks hommikul magama minna ja õhtul ärgata. Me elame kindlate kirjutamata reeglitega, mida inimesed jälgivad, mis sest, neid pole nii öelda seadusesse kirjutatud. Elu mõte on elada võimalikult rutiinset, õnnelikku ja täisväärtuslikku elu kindlates piirides ja samal ajal püüeldes oma unistuste poole.
„Kilpkonnad alla välja“ Autor John Green, 41-aastane Lisaks romaanikirjanikule on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõb...
peagi ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem või on hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega ning asub samas piirkonnas ja pole harjunud elama vabana. Sel juhul tuleb kõrvaldada senise valitseja järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Keele, kommete ja seaduste poolest erinevate ning teises piirkonnas asuva maa omandamiseks on Machiavelli meelest vaja suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli oma koloonia asutamist vallutatud maale. Machiavelli sõnul on valitseja võimu all olevaid maid valitsetud
Meie elu on ohus? Maa on Päikese poolt loetuna kolmas planeet. See on teadaolevalt ka ainuke planeet, millel eksisteerib elu. Maaga on inimkonnale kaasa antud see, milleta oleks raske hakkama saada maavarad. Inimesed on harjunud neid kasutama, kuid kas see on just kõige tervislikum? Õhku paisatavad gaasid muudavad meie atmosfääri. Suved muutuvad soojemaks, talved külmemaks, kõrbestumine kiireneb, samas maailma rahvaarv suureneb, tekib puudus põllumaast, kus toitu kasvatada, inimesi pole kuhugi elama panna, põldudeks sobiv maa-ala kaetakse linnadega. Viimase saja aasta jooksul on kasutatud ära peaaegu kõik Maal paiknevad maavarad. Varsti pole meil enam millega talvel endi maju kütta.
võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda enda pealgi -- kui tavaelus pruugin igal pool võru keelt, enamasti ka põhjaeestlastega suheldes, siis kirjutama kipun pigem eesti keeles. Seetõttu on ka suurem osa mu kirjandusloomingut ikka eesti keeles." ... ,,Olen Urvastes sündinud ja sealse eluga harjunud. Kõik rahvas on nagu oma. Olen üsna konservatiivne inimene ja kui mul mingi harjumus juba on, siis ma seda ikka ei muuda." ... ,,Minul on ikka konkreetne sõnum olge mõnusad
aastat ilma tõsisemate probleemideta. Maastrichti kriteeriumide abil saab välja selgitada, kas liikmesriigi majandus on valmis eurot kasutusele võtma. Kriteeriumide põhjal hinnatakse euroala kandidaatriigi rahanduse stabiilsust, usaldusväärtust ja jätkusuutlikkust. 6 Euro plussid ja miinused Inimesed pole harjunud veel mõttega, et alates 01.01.2011 kaob meie vabaduse sümbol Eesti kroon. Inimestel on sellega seoses eelarvamused, et sellega kaasneb suur hinnatõus ning, et suurem osa rahast hakkab olema müntides. Seoses euroga tahavad aktivistid seda muuta. Korraldavad küsitlusi ja miitinguid, aga enam pole võimaik midagi muuta. Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%
seestpoolt väljapoole, püüdlusega nende poolt asustatud ala laiendada. Induktsiooni meetod avaneb selles, et eksperimendis eksisteerib jaotus ja valik, mis tuletab väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused. Baconi iidolid on tunnetust takistavad inimmõistuse iseärasused. Neid on neli liiki. Sugukonnaiidolid on ühised kogu inimsoole. See on inimese loodus. Inimese mõistus on harjunud uskuda oma meeli, ehkki need võivad olla eksitavad. See on inimeste oskus või kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid, mõtestada vastavalt oma lootustele. Näiteks, olles veendunud, et 13. ja reede on õnnetu päev, märgatakse ja mäletatakse vaid sel päeval toimunud ebaõnnestumisi, kuid mitte õnnestumisi.. Koopaiidolid on iga inimese ise enda eksimused. Koopad siin mängib peegli rooli, mis peegeldab reaalsust, ja siit tulevad arusaamatused
välja et Alan pidi karkudega kõndima. Alanil oli ka teine pool kes takistas teda paljusid asju tegemast. Teine poiss oli nõrk , kartlik ja täis igasuguseid hädasi. Alanile see Teine Poiss ei meeldinud, sest sealt väljendus ta nõrk külg. Alani rõõme rikkusid täiskasvanud, kes arvasid et ta ei suuda midagi. Sinikad ning kriimustused teda oluliselt ei heidutanud. Igal õhtul ta ravis neid kuna neid oli tal kogu aeg ning ta oli nendega harjunud. Raamat lõpeb sellega et Alan kolib koos perega Melbournei kus ta tahab hakata raamatuid kirjutama. Mari Maasikas 8. klass
Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmisest - mingite inimeste igapäevasest elust. Enamus neist on ajaga omale uue tähenduse saanud, aga on ka neid, mis olenemata ajastust on ikka samamoodi, nagu näiteks petmine. Madame Bovary, Charles'i naine, pettis teda nii õigetel, samas nii valedel põhjustel. Charles abiellus endast palju noorema naise Emmaga. Emma oli pärit rikkamast perest, ta oli noor tuline hing, kes tahtis maailma näha. Elu millega ta harjunud oli erines Charles'i omast, aga kuna alguses tundub kõik uus ka huvitav, abiellusid ka nemad. Bovary'de abielu oli õnnelik väga vähest aega ning seetõttu hakkas Emma ka Charles'i petma. Kohatu oleks väita, et Madame Bovary käitus valesti, sest inimlik on otsida õnne ning abielust lahutamine oli sama hästi kui keelatud. Samas kõige elementaarsemate ühiskonna reeglite alla käib ausus. Härra Bovary aga ei teadnud kuni päris lõpuni asjast mitte midagi. Alles peale Emma surma sai ta
Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakati maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Kunstis kõige tähtsam tõde, objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Prantslane Jean Francois Millet (1814-1875 kujutas eelkõige talupoegi. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas
väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad: Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkeral on jäävöönd jaotunud mitme riigi vahel, kuid lõunapoolkeral asuv Antarktika ei kuulu ühelegi riigile.
Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta pantis oma lauanõusid ja ehteid, et tütreid rahaliselt toetada. Perekonna suhted põhinesid siiski valedel. Tütred olid tal väga isekad ja ülbed ning neil ei olnud mitte vähematki armastust oma isa vastu. Isa
Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et sünnitab vaesust. Oletame, et peres on majanduslikud raskused, siis lapsed ei saagi endale kõike lubada. Näiteks ei jõua vanemad lapse koolitust kinni maksta. Sellest tulenevalt saab laps madala hariduse, millega pole võimalik väga heale ja kõrgele tööle minna. Samas saab tuua näiteid, kuidas vaesest perest lapsed on harjunud kõva tööd tegema ja on ennast vaesusest välja rabelenud. tihti rikkas peres kasvavad ainult siidinäpud, kes on vati sees kasvanud. Kui inimene on vaesuses elanud,siis reeglina tahab ta edasi õppida ja kuhugi tulevikus jõuda. Ma usun, et vaesuse ja rikkuse vahele võib julgelt tõmmata võrdusmärgi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest, kui jõukas portfelli kandja. Ma arvan, et vaesus sünnitab vaimurikkust
seonduval ka abi igati kättesaadav. Öeldakse, et pole head ilma halvata ning seega võib välja tuua selle, et nii pensionid kui ka inimeste alampalk on Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ühed väiksematest. Kui Kreeka on alampalk 750 eurot, siis Eestis on see umbes kaks ja pool korda väiksem. Samas ei saa öelda, et siin elavad inimesed oma eluga hakkama ei saa. Pigem näeme me aina süvenevaid probleeme Kreekas, kus ollakse harjunud hea eluga ega osata majandusliku langusega toime tulla. Mulle meeldib Eestis elada, sest siinsed inimesed on piisavalt targad, et saada hakkama isegi selle uskumatult väikse palgaga. Eestis elades väärtustan toitu, mida mulle pakutakse. Poodi minnes valin alati eelkõige kodumaist liha või juurvilju, sest need on tervislikumad ega sisalda suures koguses säilitusaineid. Tore on ka tõdeda, et Eestis on põllumajandus võrdlemisi heal järjel, sest üha enam propageeritakse, et
Mulla ja vee saastatus Vesi Vesi on maakeral elu säilimise alus Mitmel pool maailmas puudub puhas joogivesi Vesi on vajalik nii inimestele kui loomadele - kõikidele elusorganismidele Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases tegevuses kasutama vett. Inimeste arvu suurenedes on kasvanud ka vee tarbimine. Puhas ja kvaliteetne vesi on maakeral muutumas üha väärtuslikumaks. Vee ringlus Click totarbida Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult edit Master text styles Inimorganismid ei kasuta vett ainult ära tarbimiseks vett juhitakse ka ringlusesse Second level
kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad peale Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Põhja-Ameerika idarannikult oli tekkinud 13 erinevat kolooniat. Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlikus. Farmer hankis ise endale kõik eluks vajaliku. Lõunapoolsetes kolooniates olid hiigelsuured istandused, mille tõttu hakati tooma Aafrikast neegerorje. Inimeste varanduslik kihistumine oli märksa väiksem kui Euroopas.
palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Seejärgi peavad eestlasd koguaeg endaga kaasa võtma palvevaiba. Eesti rahvusele hakkab väga raske elu islami riigis,kuid meie meeskond saab õnnelikuks,kuna tohib võtta täpne naiste arv naiseks. Islam on raske usk,sellega peab harjutama,loomulikult moslemite jaoks see on juba tavaline asi,koraan on peas nagu nende nimed,iga päev koraani läbi lugemine on täitsa tavaline asi,nagu meil tööle minnek. Meie rahvas ei ole harjunud elada nii nagu nendele keegi käsitleb. Me oleme liiga noor riik selle jaoks. Probleem on ka selles,et meie `järglased' on ateistid,ja nad ei usu jumalasse,aga koraan ja selle usu reeglid on väga ranged,sa pead uskuma,tahad või ei.
Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust. Selle tõttu on Pärnusse raske rajada suuri ettevõtteid, mis vajavad kõrgete teadmistega töötajaid. See omakorda tingib selle, et Pärnusse ei rajatagi suuri ettevõtteid, mis turgutaksid siinset majandust. Et seda olukorda lahendada, tuleks Pärnus koha peal koolitada spetsialiste, sest siis on sellel noorel võimalik kooli kõrvalt juba vaikselt tööle
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teise...
koostis ja muud. Miks siiski nimetame praegust kliima olukorda golbaalseks soojenemiseks? Kliima on ju alati muutunud. On olnud praegusest tunduvalt kuumemaid kui ka külmemaid perioode. Probleem seisneb tegelikult selles, et meie teadmise kohaselt peaksime praegu elama jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühiskonna üles sellest lähtudes. Oleme rajanud põllud sinna, kus on piisavalt niiske, ja linnad sinna, kus tundub kõige soodsam asukoht olevat. Kliima muutumine võib kõike aga muuta. Kliima soojenemine kiirenes tunduvalt alates 1970.aastatest ning viimased 15 aastat on olnud kõige soojem periood alates 1850.aastast. 20.sajandi jooksul tõusis maakera keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra
Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii
Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on meil millegi üle nuriseda. Näiteks ilma üle. Küll on liiga külm ja vihmane, siis jällegi liiga palav. Öeldakse: ole rahul sellega, mis sul on, alati võib hullem olla! Sellise põhimõtte järgi on Eestis
seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid väga hoolikalt viimistletud.Välja otsitud mõrrad, võrgud, kahvad ja õngekonksud viitasid sellele, et plaan on ka järve ääres kalaõnne proovida. Mehed on õppinud nii kalastamist kui ka jahil käimist põlvest põlve, ja see on väga oluline oskus meie elus. Liha on üks olulisim toit, mida oleme metsasaaduste kõrval harjunud sööma. Mehed teele saadetud, saame naistega jätkata oma pooleli olevaid tegemisi. Eile oli pooleli jäänud loomanahkade, mida kasutame talvel sooja saamiseks, puhastamine. Senni hakkas valmistama uut savipotti, mille ta hiljem ilusti ära kaunistab kammi meenutava hambulise templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid.
vaja kõik asjad järgi teha ning see on tüütu, kurnav ning samuti ei pruugi reisimisest sel juhul mõnu tunda, kui puhkuse ajal mõtled, kui palju tööd on vaja pärast teha. Kuna talvel on külm ning päevad lühemad, kui suvel, siis sooviks minna puhkama kuskile soojale maale, mis pakub vaheldust igapäevasele elule. Suvel, kui on palju vaba aega ja võimalik reisida, ei tahaks aga soojale maale minna kuna seal on liiga palav sellise inimese jaoks, kes on siinse kliimaga harjunud. Samuti mõjutab minu reisimist majanduslik olukord ja vanemad. Eelkõige just sellepärast, et ma ise raha ei teeni ja kui suvel käingi tööl ei raatsi oma palka arvatavasti selle peale raisata. Sellepärast pean reisimiseks vanematelt raha küsima või perega reisima. Vanemad ei mõjuta paraku ainult raha asjades, vaid vanemtelt tuleb ka luba küsida, kui reisile tahaks minna näiteks sõpradega. Üheks mõjutavaks teguriks võib kujuneda ka keelebarjäär
Elu kui teater Tihtipeale võib meie tavaline elu tunduda kui teater, näitemäng. Paljud need sündmused võivad tunduda nähu filmistseenid eriti mõeldes viimase aja sündmustele need mitmed konfliktid maailmas, kaduvad lennukid, valla pääsenud epideemiad ja kõik muu mida oled harjunud nägema pigem filmides kui uudistes. Maailmas toimub midagi kahtlemata, aga kas ei ole mitte alati toimunud? Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ...
James cook Ma sündisin 27. oktoobril Yorkshire, Martonis. Olin tuntud meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. Minu isa oli Yorkshire põllutööline. Lapsepõlve veetsin ma maapoisina. Minu perekond oli suhteliselt vaene ja ma olin harjunud elama ka kitsastes tingimustes. Nägin merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki minu sünnikoht oli merest vaid kilomeetri kaugusel. Mul ei olnud juhendajaid, olin iseõppija. Mul olid head teadmised antronoomiast, topograafiast, hüdrograafiast ja navigatsioonist. Minu teadmised polnud väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias polnud ma kunagi saanud. Kuna vanemad vahetasid
Klassikaline romaan loob meile tõeluse, mida me usaldame ning tänu sellele saame elada kirjanduse tegelaste elu. Samas suudab nali meid naerma panna ja päästa meid nii-öelda tõelusest. Luule esitab meile asjade vahel uusi, senimärkamata, kuid tõelisi loomulikena tunduvaid seoseid. Palju tänapäeva kirjandust leiab endale auditiivse avaldusvormi. Tänapäeval plaadistatakse paljusid raamatud, romaane ja isegi laulvaid kirjanikke. Inimesed on harjunud sellega, et raamatu kaane küljes on CD-tasku. Plaatide levik võib mõnel juhul tähistada kirjanduslike kvaliteetide muutumist, ilmselt tähistab ta aga veel rohkem heli salvestamise lihtsust ja odavust. Tänapäeval iga inimene puutub igapäevaselt kokku kirjandusega kas siis digitaalsel teel või siis paberkandjal. Paljudel inimestel käib kodus mingi ajakiri või ajaleht. Ajalehtedest saab teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma
Nutisõltuvus Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased! 21.sajand on nutiajastu. Me oleme harjunud igapäevaselt veetma üpris suure osa oma ajast nutiseadmetes ja see probleem ei puutu ainult noori. Võin näiteks tuua oma enda ema, iga jumala päev pean kuulama monoloogi teemal "nutisõltuvus", samas kui esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
