loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Eesti alale on metssiga viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad
Poolpika varrega kühvli puhul jälgi: o Kui serv on elastsest kummist, siis sellisele kühvlile saab pühkida nii kuiva kui vedelat mustust o Kühvel võtab mugavalt põranda reljeefi WC hari WC harja ülesanne on pesta nii WC pott kui ka serva alune. Hea WC harja omadused: Vars on piisavalt pikk ja tugev Vars on kergelt puhastatavast plastmassist Harja-osa on sellise ehitusega, et jälgib hästi puhastatavat pinda Alus, kuhu kinnituvad harjased, ei tohi kriipida ega kahjustada WC potti Harjased on sobiva pikkusega, nii et need ei pritsi Harjased on kergelt puhastatavast materjalid Alus püsib hästi püsti ja harja on sinna mugav asetada Alus ise on kergesti puhastatav Käepidemest on mugav kinni hoida Mööblimopp Kasutatakse kuivalt või niisutatult mööbli puhastamiseks. Niisutatuna on võimalik eemaldada nõrgalt kinnistunud mustust. Sobib hästi raskesti ligipääsetavate kohtade puhastamiseks.
vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat hammast, vastavalt õie viietisele tüübile. · Putkõites on 5 tolmukat ja 1 emakas, järelikult on õied kahesugulised. Tolmukad kasvavad oma niitidega kroonlehtede
Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos,
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219
210. Väheharjasussid elavad a) vees ; b) maismaal . ELAVAD MÕLEMAL 211. Väheharjasussid on a) lahksugulised ; b) hermafrodiitsed -ÕIGE. 212. Väheharjasussidel kopulatsiooni ei esine a) õige ; b) vale -ÕIGE. 213. Kui tõmbuvad kokku vihmaussi pikilihased, läheb uss a) pikemaks ja peenemaks ; b) paksemaks ja lühemaks -ÕIGE. 214. Erinevalt hulkharjasussidest, vihmaussi kehal harjased puuduvad a) õige ; b) vale -ÕIGE 215. Vees elavad väheharjasussid hingavad a) lõpustega ; b) läbi naha pinna -ÕIGE; c) kopsudega . 216. Maismaa väheharjasussid hingavad a) läbi naha pinna -ÕIGE; b) kopsudega . 217. Koduaias või põllul kaevates kohtame kõige sagedamini väheharjasussi nimega (eesti ja ladina Keeles) Allolobophora caliginosa harilik mullauss 218. Lumbricus terrestris on a) kuni 15 cm pikk ; b) kuni 30 cm pikk -ÕIGE; c) kuni 2,5 m pikk . 219
ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ees kidaline kärss kinnitumiseks, vastne samasugune; keraskärss eesotsas sissetõmmatav ruljas ogaline kärss. 26. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. 27. Suu on esimese ripsmepärja taga, pärak tagaotsas. Kõrgematel ussidel, rõngussidel 28
marinaadis või glasuuris immutada ning vedelik küpseva prae või lihalõigu pinnale pintseldada. Naturaalsetest harjastest parimad looduslikest harjastest pintslid on valmistatud steriliseeritud metsseaharjastest, mis taluvad kõrgeid temperatuure ning on kinnitatud lehtpuidust varre küljes olevasse hülssi. Väldi sünteetilisest materjalist pintsleid, mis võivad kõrgetel temperatuuridel sulada. Silikoonpintsel Silikoonist harjased võimaldavad lihale praeleent või glasuuri pintseldada ka kuumas ahjus või grillil. Rasvaeraldaja Ka praeleeme eraldajaks nimetatav läbipaistev kuumuskindlast klaasist anum meenutab mõõtenõud, mille põhjast ulatub välja pikk tila. Vala pannil või või ahjuplaadil olev leem anumasse ja jäta mõneks minutiks seisma. Rasv tõuseb pinnale ning leeme saab põhjast ära valada ja kastmeks teha. Lihahaamer
Pühkimisharjad Sobivad: · Põranda pühkimiseks · Vaipade pühkimiseks Sobivama tööasendi pärast peaks hari olema poolpika varrega (umbes 75 cm kõrge) ja väikese kalde all, et hari ulatuks igas asendis hästi maha. Heal harjal on vars eemaldatav, sest nii saab otsi vahetada (need eraldi müügil). Uuel pühkimisharjal on kkasas kühvel, mis on samuti poolpika varrega ja ühendatud harjaga. Selline harja ja kühvli komplekt seisab püsti, harjased ei toetu maha ja hari on kauem kasutamiskõlblik. Pesemisharjad Sobivad: · Põrandate, hõõrumist kannatavate pindade ja vaipade pesemiseks · Põrandaliistude pesemiseks Pesemis hari koosvarrega Selle harja otsa saab panna põrandalapi. Parim pesuhari on äärtest kõrgemate ja keskelt madalamate harjastega. Uutel harjadel on samuti vars eemaldatav. See tähendab seda, et kui hari läbi kulub, siis on võimalik osta uus hari ja varrele otsa keerata. Pikkavarreline seenpesuhari
25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm Tiivutud; tumepruunid v mustjad; suised kohastunud vere imemiseks; määramisel olulised pea ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD Leiti, et kõik putukad ei olegi putukad. Siselõugsete seltsid pandi eraldi klassi. Neil puuduvad ka tiivad. Hiljem tehti igast seltsist klass. MIDA VEEL ON DNA KOODI UURIMINE NÄIDANUD Prussakalised ja röövritsikalised on üks putukaselts Dictyoptera. Sarnastiivalised ja lutikalised ühendatakse seltsi nokalised Heteroptera. Täilised ja väivilised seltsi Phthiraptera. Kõik need
pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid settesööjad iminapad elavad meres väikesd hea närvisüsteem harjased elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused lamekaan toituvad mudast ja vetikatest kalakaan hobukaan ujuvad hästi lihaseline keha kärss või lõuad kesksoost Limused
5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpsir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas
suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas
Vastlaõhtul lõikasid tüdrukud juukseid ja läksid nendega metsa. Mets pidi kõrgete puudega olema, siis kasvavat tüdrukute juuksed ilusad pikad. Lõigatud juukseid ei tohtinud laiali visata, sest siis kadus meelespidamine. Kinnisilmi hobuse saba katsumine andis tüdrukutele eriti hea juuksekasvu. Kui pöetud peaga välja mindi, siis vastavalt sellele, millist looma kõige enne nähti, kasvas ka juus: siga - harjased, kana - pehmed kui suled jne. Millise sabaga looma nähti, nii pikad juuksed kasvasid. Vastlapäeval lõigati samuti hobuse saba siis kasvavad pikad ja tugevad hobusejõhvid. Näo pesemine pidi andma ilu ja tegema kogu aastaks virgeks. Seda pidi tegema lausa üheksa korda. Kes aga näo pesemata jättis, seda ei tulnud suvel sääsed purema. Poisid ennustasid vastlapäeval oma tulevast põleva tiku järgi. Kuhu poole söe ots pöördus, sealt pidi noormees mõrsja saama
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused o...
Seda ei pea tegema sugugi tihti, sest näiteks metallresti kasutamisel on rest ise 3 cm kõrge, lisaks on saadaval ka kõrgemad restiraamid, s.t. mustus kukub sügavamale süvendisse ja ei ole pealtpoolt märgatav ega häiri silma. Süvendi eelis on ka see, et siis ei pea väljapoole avaneva ukse kõrgus trepimademest olema suur, sest rest on trepimademe tasapinnas. Harjasrestid Harjasrestid tuulekotta. Ideaalis võiks seal olla kraapivat tüüpi harjastega porirest, mille harjased tungivad ka tallamustrisse, eemaldades sealt lume, kivikesed ja muu mustuse. See on väga oluline, sest kes meist poleks märganud tallamustrist väljakukkunud lumeklompe näiteks ka hoone kolmandal korrusel. Need restid on samuti rullitavad, st koristaja ei pea neid eemaldama vaid saab koristamise ajal neid ühele ja teisele poole kokku rullida ning kogunenud mustuse resti alt eemaldada. Porimatid Alati võiks olla paigaldatud korralik porimatt
· kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja seoses kliimatingimuste tugevam kui tagaosa muutumistega on ta aeg ajalt Eesti aladel esinenud ja aeg · ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis ajalt mitte aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada · karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini · turjal on neil tugevad harjased · põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud - kaovad neljandal elukuul · silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul · elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes · aktiivsed peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda SAARMAS Lutra lutra (L.) · saleda kehaga kärplane · tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm · 8...15 kg · ligikaudu 2000 isendit
polaarsuste kasutamine, pihustamine. 17 Pintslid – lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid sõrmede vahel – harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama. Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutuselevõttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine. Viimistlusmaterjali pihustamine värvipüstoli abil on pintsliga pealekandmisest
20-24°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: saadaval albiinovorm. Paljunevad marja teradega, mida hautakse kuni viis päeva. Harjasnina (Ancistrus spp.) Levik: Lõuna-Ameerika Pikkus: 12 cm Toitumine: taimtoiduline Vee omadused: temp. 22-25°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Isased on territoriaalsed. Kalu tuleks pidada paaridena. Täiskasvanud isastel kasvavad ninale harjased. Marja valvab isaskala. Akvaariumis peab olema rohkelt taimi ning soopuitu mis on osa nende toidust. Olemas nii albiino- kui ka loorsabavorm. 8.3. Lõuna-Ameerika tetrad on populaarsed kalad, neist enim tuntud on neoonkalad ja neoontetrad. Tetrad kuuluvad Characidae sugukonda. Tetrad on parvekalad ning neid tuleb pidada vähemalt 6 isendiliste
4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Tulenevalt keskkonnast on jõulukaktus tundlik ereda päikesevalguse ja samas nõudlik kõrge õhuniiskuse suhtes. 5.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 11 15-20 kraadises soojuses; peale õitsemist 6-8 nädalat 10-12 kraadises ruumis (kuid valges).
Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema
sugukari). KESKKONNATEMPERATUUR 1. VASTSÜNDINUD PÕRSAD Imikpõrsaste kaod moodustavad keskmiselt 19 %. Emise 72 h jooksul hukkub 70 80 % kogu imetamisperioodil survatest põrsastest. Lõpmine on põhjustatud põrsaste alajahtumisest ja alatoitumisest (selle tagajärjel ,,magavad" emised nad ära). 22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg).
Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees. On liitsugulised loomad, kuid
Aknapesur 1. Kirjelda aknapesuri ehitust. 2. Selgita, kuidas pesed klaaspinda aknapesuriga? 3. Kus veel vôib kasutada aknapesurit? 4. Milline on hea aknapesur? 5. Millal on vaja kasutada aknakaabitsat? Harjad 1. Kus kasutatakse koristamisel harju? 2. Nimeta harja osad. 3. Liigita harjad vastavalt kasutamisele. 4. Loetle, millistest toorainetest harjade harjasained valmistatakse? 5. Milline on jôhv harjasainena? Too välja head ja halvad omadused. 6. Milliste harjade harjased on seaharjastest? 7. Kust on pärit valgekiud ja milliste harjade juures seda kasutatakse? 8. Millest saadakse riisijuuri ja milliste harjade juures seda kasutatakse? 9. Milline harjasaine on ühendkiud? 10. Millised on sünteetiliste kiudude head ja halvad omadused? 11. Kuidas kinnitatakse harjased harjalaba külge? 12. Kuidas puhastad harjaseid? 13. Kuidas hoiada harju nii,et harjased ei painduks? Hõõrukid 1. Kus kasutatakse hõõrukeid? 2
elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged ainevahetusproduktid (õli- ja rasvatilgad) lima esinemine kolooniates raske pantsri õhenemine b)vee takistuse suurendamine vetikarakkude väljakasvud: jätked, ogad, harjased tsüklomorfoos - vetikaraku erinev kehakuju erineva tihedusega vees hõredate kolooniate moodustamine vetikaraku asend laiema teljega risti veesammast c)vetikaraku aktiivne liikumine viburite abil vibureid 1 või mitu, liiguvad koonusjalt, rakk liigub spiraalselt d)vetika elutegevusega seotud kohastumised Aktiivses kasvufaasis rakud püsivad paremini veekihis, ststsionaarses faasis olevad kehvemini, surevad ja surnud rakud settivad 3-5 korda kiiremini kui noored rakud
See ei paranda mitte ainult naha enda olukorda surnud naharakkude eemaldamise abil selle pinnalt, see stimuleerib lümfidrenaazi ja kõrvaldab ligi ühe kolmandiku keha jääkainetest. Vastavalt loodusravi printsiibile võivad need mürgid põhjustada haigusi, kui neil võimaldatakse jääda kehasse. Kuiva naha harjamiseks läheb sul vaja selleks otstarbeks loodud harja (nailon või 10 loomsed harjased on mõlemad kas liiga pehmed või liiga karmid), millel on pikk kuid eemaldatav vars, nii et sa ulatuksid oma seljani Keha on vaja harjata kord päevas mõni minut enne hommikuvanni või dussi (kas kord kui sul on tselluliit) . Harjata võid julgelt kõiki kehaosi alustades jalgadest ja liikudes edasi ülespoole, välja tulev jätta nägu mis on liiga õrn sellise töötlemise jaoks , ülejäänuid kohti võib harjata tunde järgi, harjamine ei tohi kindlasti kesta kauem kui viis minutit
maksakaan http://blasebalg.twoday.net/stories/402730/ http://www.dpd.cdc.gov/dpdx/HTML/Frames/A- F/Fascioliasis/body_Fascioliasis_page1.htm 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline ja mõlemast otsast ahenev keha. Vihmaussi keha eesmises kolmandikus on paksenenud osa vöö. Vihmaussil pole pead. Iga lüli küljel on väikesed harjased, mis aitavad vihmaussil edasi liikuda. Eesti pikim vihmauss on kuni 30cm harilik vihmauss. Vihmaussi siseehitus selgmine veresoon sooltoru närvitänk Suuava erituselundid kõhtmine veresoon kõhtmine närvikett Ringsooned, mis talitlevad südamena Paljunemine Vihmaussid arenevad mullas limaainest kookoni sees
6. Rullide keeramine vastavalt soengule. Tõusunurk ja pinge olulised. 7. Soenguvõrgu pähe asetamine ja kuivatamine. Vahepeal kontrollitakse kuklast, kas juus on kuiv. 8. Rulle lastakse jahtuda 2-3 minutit või pannakse föön külmale õhule. 9. Rullide peast ära võtmine (alustatakse alt kuklast). Rulle ei tohi venitada, vaid juus asetatakse samase asendisse tagasi. 10. Jõhvharjaga juuste lahti kammimine igas suunas nii, et harjased puututavad peanahka ja tervet juuste pikkust. Vajalik selleks, et kaotada rulli vahed. 11. Tupeerimine. Alustatakse tupeerimist otsaeest, liikudes ülepea taha alla välja. (v.a ülespandud soengud). 12. Tupeerimine peab toimuma samas suunas kuidas on keeratud rullid ja vastavalt 14 sellele millisele pingele on keeratud rullid. Vastavalt vajadusele tupeeritakse
Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Seedeelundkond mõlemast otsast avatud, eristub neel, söögitoru, pugu, magu ja sooltoru. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaa- ja mageveevormid) või ripsmetega trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline. Väljasopistatavas neelus kitiinhambakesed. Lahksugulised. Gonaadid arenevad ainult sigimise perioodiks. Esineb vegetatiivne sigimine pungumise teel. Sageli esineb epitookia. Sügoodist areneb alati ujuv vastne, kes teeb hiljem läbi metamorfoosi
proteinoplastideks, kui need sisaldavad varuvalku. Mitokondreid on ühes rakus tavaliselt mitusada. Nende kuju varieerub niitjast ellipsoidini. Väljast on need, sarnaselt plastiididele, kaetud kahe membraaniga. Mitokondreid täitvat põhiainet nimetatakse maatriksiks. Oluliseks erinevuseks, võrrelduna kloroplastiga, on sisemiselt membraanilt mitokondri sisemusse suunduvad mitmesugused sõrmjad moodustised või vaheseinad -- kristad ehk harjased. Nagu plastiidid, paljunevad ka mitokondrid jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult. Nende keskmine pikkus on 1-5 µm ning läbimõõt 0,5-1 µm. Enamasti on igas rakus üks tuum, kuid täiskasvanud elusad rakud (nt
puudutab, siis tulevad kõrverakkudest välja kõrveniidid ja ta juhib vaenlase kehasse nendega halva mürgi, haarab toitu kombitsatega, närvirakkude reageerivad ärritusele, hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja ringsoontest, hingavad naha kaugu, on liitsugulised loomad, on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, vereringe on suletud. · Teo tunnused- pehmet keha kaitseb koda, kodast sirutub välja lihaseline jalg ja
Kui ikka 30a pole ära mädanenud siis järelikult tõva täis. Tõvaajamine: ahi aoti tõrvaseid täis ja hakati kuumutama, ahju ei tohtinud hapnikku saada. Puit millest tehti tõrva nimetati Saku. Tökat kase tohu tõrv. Kallim, selega nt katust ei tõrvatud. Süsi Lauti ahi täis, laoti mättad peale. Joonistussüsi paakspuu,pidi kõge paremolema,ka paju pidi hea olema. Tähtis, et oleks kõva ja ühtlane. Vaik sideaine.Tehti juukseharju. Vaigu sisse pandi harjased ja lasti ära kuivada. Närimiskummi saab täiesti äa kuivanud kuusevaigust. Kui on pooleli kuivanud hammaste küljes ja põletvat kibe. Seest peavad oleakadunud kõiklenduvad terperoidid. 10min läheb, ni kaua on puru,siis aga muutub elastseks. Maitseks säilub kerge vaigumaitse. Lisaks tügevat hügeeniline, tugevalt bakterite vastane, põletke allasuruja. Paberipuidu tähtis et oleks palju tselluloosi ja vähe lingliini? sobib kuusk ja mänd, kui on palju vaiku ei sobi
bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik.
Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel , heinakoristustöödel. METSSIGA (Sus scrofa) on sigalaste sugukond, sea perekond. 2 Välimus - Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad kuni 300 kg.
ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1. Klass Hulkharjasussid ehk Polüheedid (Polychaeta) Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. 8.2. Klass Väheharjasussid ehk Oligoheedid (Oligochaeta) Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. 8.3. Klass Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik
· Analüüsime ristamise tulemusi, kus on kasutatud kahte paigalhoidvat kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k. plum eyes) teises kromosoomis ning Sb (tüükakujulised harjased ingl. k. stubble bristles) kolmandas kromosoomis. Kõigil neljal markeril on ka retsessiivne letaalne efekt, mistõttu homosügoodid surevad. Tundmatu retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootseid emaseid ristatakse isastega, kes kannavad eelpoolkirjeldatud tasakaalustavaid kromosoome ja nende homolooge. Sõltuvalt sellest, millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, on järglaskond erinev. Kui mutatsioon
seda ka hööveltatud saematerjali kohta teha. 3.Värvide pealekandmise viisid- pintseldades, värvirullid,- padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine. Pintslid- lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid). Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid. Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid oma sõrmede vahel- harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama. Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes. Värvipadjad- hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutusele võttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud. Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine. Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui
Sigade veretustamise üldkestvus on 6-8 min. Kogutud toiduveri tunnistatkse kõlblikuks alles pärast lihakeha ja elundite veterinaarset läbivaatust. 10-20 looma veri kogutakse ühte nõusse ja oodatakse vet.arsti otsust. Nahaga sigade kupatamine ja nahapinna puhastamine harjastest. Tuleb vältida nii üle kui alakupatamist. Mõlemal juhul on karvade eemaldamine raskendatud. Liigkupatamisel muutub nahk pehmeks, võivad tekkida lõhed. Talvel-sügisel eemalduvad harjased paremini. Kupatamisel kupatusvannis on vee to 58 62 o (opt. 60 oC) 6 minutit. Vannis kupatamisel võib sea hingamisteedesse sattuda vett, mistüttu kopsud on ebaloomuliku värvusega (kasut. Teh. Otstabel). Vesi võib tungida veresoonte kaudu ka teistesse organitesse (süda, maks) ning lihastesse. Vett tuleb vahetada. Kupatustunnel on hügieenilisem. Vertikaalselt asetsevadeelpestud lihakehad transporditakse läbi kupatusmooduli.Pihustitest piserdatakse rippuv lihakeha üle kuuma veega
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
· Tsüklomorfoos väljendub lühikese elueaga vormide eri põlvkondade kehakuju kindlas järjekorras muutumises. Nähtus esineb parasvöötme mageveekogudes: täiskasvanud organismid omavad eri aastaaegadel erinevat väliskuju. Erinevused on keha suuruses ja jätkete esinemises või puudumises ja pikkuses. Suvel pikenevad organismidel mitmesugused väljakasvud: jätked, ogad, harjased. Tsükolmorfoosid on seotud veetemperatuuri ja vee tiheduse muutumisega. Algab, kui veetemperatuur tõuseb üle 12-16°C. Vesikirbulistele on see kohastumine oluline mitte ainult hõljumist soodustava tegurina, vaid ka kaitseks suuremõõtmeliste zooplankterite ärasöömise (grazing) vastu. · Zooplanktoni enamikel rühmadel esineb aktiivne liikumine. Paljud zooplankterid on läbipaistva kehaga (kaitsefunktsioon). ·
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
Akuutne vorm - tiine emis: isutus, palavik (39-40 oC), kõrvade siniseks tõmbumine, varajane poegimine, abort tiinuse teisel poolel (ca 10% tiinetel emistel), köha, respiratoorhaigused; - lakeerivad emised: isutus, keeldub joomast, agalaktia, mastiit, naha värvuse muutumine (villid, haavandid), letargia, respiratoorhaigused, mumifitseerunud, hääbunud või väga väikesed põrsad. Sigimishäired võivad kesta 4-8 kuud.), Põrsad: kõhulahtisus, Isutus, loidsus, Juurdekasv pidurdub, Harjased muutuvad karedaks, Vahelduv palavik, tekib kopsupõletik. Kui karjas esineb EP või APP, mis pole kontrolli all, siis areneb äge pneumoonia, abstsessid, kaalulangus, köha, riniit, suremus 12-15%, kopsudes näha sinakas-mustjaid koldeid. Diagnoosimine: Vereproovid antikehade esinemisele. Siseorganite tükid, koeproovid. Identifitseerimine: peroksidaasi ahelreaktsioon, PCR, ELISA. Dif.diagnoos: Aujeszky's disease, CSF, ASF, Parvovirosis, Enterovirosis, Swine influenza, EP,
Aga loodususk on huvitav asi, maridel on õnnestunud see täiesti restaureerida. Ma usun, et Euroopa hakkab mari usundist ükskord veel rääkima. Nüüd kui me räägime palju keskkonnakaitsest ja ökoloogiast, võiks see anda loodususule väga tugeva aluse ja toe. Ilma loodust tarvitamata ei saaks elada. Aga loosung, et täna sööme rohkem kui eile ja homme sööme rohkem kui täna, on ebainimlik, ebaloomulik. Kui muistne kütt kaevas põdra harjased kuskile maa sisse, lootes, et sellest kasvab uus põder, siis ta teadis, et ta peab loodust hoidma. Kas seda usuks nimetadagi, see on loomulik suhtumine loodusesse. -- Teil on minust neli korda suurem elukogemus, mistõttu teil on ohutu ennustada öelge, kas te usute praeguste uudiste valguses, et inimkond on 50 aasta pärast alles? -- Ennustamine on tänamatu tegevus, ent olen loomult optimist. Kõik me räägime, et noorsugu läheb hukka,
mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud, kuid kohastunud röövtoidule, teisi loomi neelates või nonde verd imedes. Neil pole harjaseid, aga on eesja tagaotsas iminapp. Vees ja maismaal 101. Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda )? Lülijalgsete (Arthropoda) hõimkonnas on keha väliselt lülistunud, kitiinkattes. Osa eeskeha lülisid on enam või vähem omavahel kokku kasvanud, moodustades pea ja rindmiku
homoloogidega. Analüüsime ristamise tulemusi, kus on kasutatud kahte paigalhoidvat kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k. plum eyes) teises kromosoomis ning Sb (tüükakujulised harjased ingl. k. stubble bristles) kolmandas kromosoomis. Kõigil neljal markeril on ka retsessiivne letaalne efekt, mistõttu homosügoodid surevad. Tundmatu retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootseid emaseid ristatakse isastega, kes kannavad eelpoolkirjeldatud tasakaalustavaid kromosoome ja nende homolooge. Sõltuvalt sellest, millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, on järglaskond erinev. Kui mutatsioon on X-liiteline, on kõik isased järglased mutantsed, emased aga mitte. 7.4
Lehetipus on pruunikas ohe. Märja 25 ilmaga hoiavad lehed harali, kuiva ilma korral aga tihedalt vastu vart. Taim on kahekojaline; varre tipus arenevad suguorganid (anteriid ja arhegoon). Suguorganeid ümbritsevad kõrglehed on punakat värvi ja hästi silmatorkavad. Peale viljastumist arenevad emastaimedel enam kui 10 cm pikkused harjased, mille otsas on eoskupar. Eoskupart katab narmastunud servaga tanu. Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas. TURBASAMBLAD valitsevad rabades, aga kasvamas leiame neid ka soostuvatest metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb kasutada luupi ja mikroskoopi
Analüüsime ristamise tulemusi, kus on kasutatud kahte paigalhoidvat kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k. plum eyes) teises kromosoomis ning Sb (tüükakujulised harjased ingl. k. stubble bristles) kolmandas kromosoomis. Kõigil neljal markeril on ka retsessiivne letaalne efekt, mistõttu homosügoodid surevad. Tundmatu retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootseid emaseid ristatakse isastega, kes kannavad eelpoolkirjeldatud tasakaalustavaid kromosoome ja nende homolooge. Sõltuvalt sellest, millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, on järglaskond erinev. Kui mutatsioon on X-liiteline, on kõik isased järglased mutantsed, emased aga mitte
Analüüsime ristamise tulemusi, kus on kasutatud kahte paigalhoidvat kromosoomi kromosoom number 2 on markeeritud dominantse mutatsiooniga Cy (krussis tiivad ingl. k. curly wings) ning kolmas kromosoom on markeeritud mutatsiooniga Tb (jässakas keha ingl. k. tubby body). Homoloogilised kromosoomid kannavad samuti dominantseid markereid Pm (ploomivärvi silmad ingl. k. plum eyes) teises kromosoomis ning Sb (tüükakujulised harjased ingl. k. stubble bristles) kolmandas kromosoomis. Kõigil neljal markeril on ka retsessiivne letaalne efekt, mistõttu homosügoodid surevad. Tundmatu retsessiivse mutatsiooni suhtes homosügootseid emaseid ristatakse isastega, kes kannavad eelpoolkirjeldatud tasakaalustavaid kromosoome ja nende homolooge. Sõltuvalt sellest, millises kromosoomis uuritav mutatsioon paikneb, on järglaskond erinev. Kui mutatsioon on X-liiteline, on kõik isased järglased mutantsed, emased aga mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
