9 Elanikkonna arvu suurenemise mõju põllu- ja metsamajandusele Inimeste arvu suurenemisega on vähenenud ühe inimese kohta tulev looduslike ressursside, sealhulgas põllumaa ja metsade pindala ja maht. Nii moodustas ühe inimese kohta tulev arvestuslik maismaa pindala: aastal 1000 42 ha; aastal 1900 7,9 ha; aastal 2010 prognoositavalt 1,9 ha, sellest haritav maa 0,23 ha, Aasias isegi 0,13 ha. Muutunud on maa iseloom, kui varem oli suur osa maast kaetud looduslike ökosüsteemidega, tuleb nüüdse üleasustuse tingimustes põllumajandusliku kasutuse huvides üles harida kõik selleks võimalikud alad. Kui aastal 1994 hindas FAO põllumajanduse vajaduste rahuldamiseks vajalikuks pindalaks 4 872 miljonit hektarit (FAOSTAT Database), siis aastal 2010 on vajadused seoses inimkonna arvu suurenemisega 90 miljoni võrra suuremad, 4 962 miljonit ha.
mitte mulla kaart Agrogeoloogilises jaotuses on oluline mulla füüsikalis-mehaaniline koostis (LÕIMIS) 1. Sorteerimata sete: tahke liustiku sete MOREEN (kivid + liiv + savi) 2. Sorteeritud sete: jämeteraline LIIV, peeneteraline SAVI 3. Orgaaniline sete: TURVAS Eesti muldade ülemise kihi domineerivad lõimised Eestimaa lõimiste jaotus: Savi 5%, Liivsavi 28%, liiv 27%, turvas 24%, saviliiv 17% - kogu maafond.. Saviliiv 31%, savi 6%, liivsavi 39%, liiv 15%, turvas 9%, - haritav maa. Liiv on toitainetevaene. Kõrgel kuiv. Turvas happeline. Hapniku vaesus, sest liigniiske; N, P, K I. Rooma ja V. Voiman on eristanud 13 mullatüüpi Paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad · Kujunenud massivsel või murenenud pael · Kõrge huumusesisaldus · Neturaalne või nõrgalt happeline · Suur pinnakivisus · Veepuudus · Paepealsetel paikevad lood ehk alvarid Rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad
ehitisi ning seejuures jääb endiseks produktiivvahendite hulk (maa, produktiivloomad). Tootmise intensiivistamise võimalused on igal konkreetsel ajahetkel ja arenguetapil kindlaks määratud tootlike jõudude so tehnika ja tehnoloogia tasemega ning produktiivvahendite tootmisvõimega. Ekstensiivne tee Tootmise mahu suurendamiseks võetakse kasutusele täiendavad produktiivvahendid e laiendatakse tootmisala (suureneb kas haritav maa pind, produktiivkari).Pm maj kasv on jätkuvalt neg.-ne 19. Põllumajandusliku tootmise mitmekesistamise alused. Muutusi maapiirkondades tuleb soodustada, aidates talupidamistegevusi põllumajandusväliste tegevuste abil mitmekesistada ning põllumajandusväliseid sektoreid arendada, suurendada tööhõivet, täiustada põhiteenuseid ja teha investeeringuid, muutes nii maapiirkonnad atraktiivsemateks, et peatada
osa. 41 42 VIIES OSA RAHVUSVAHELINE POLIITIKA 13. PEATÜKK Poliitika riikide vahel Üheks traditsiooniliseks rahvusriigi analüütiliseks käsitluseks on geopoliitiline, mis eeldab,et riigi geograafia... · tema füüs.karakteristikud (asukoht, topograafia) · ressursid ja inimressursid (rahvastiku suurus, fossiil kütuste ressursid, haritav maa, vesi) ...võib märgatavalt mõjutada riigi poliitikat . Riigi geograafia võib olla nii riigi tegevuse piirajaks kui tõuke andjaks: näiteks kui riik on strateegilise laevaliikumise sõlmpunktis,suurte kütustevaru omanik,puuduvad looduslikud barjäärid riigipiiridel jne. On ka teisi tähtsaid tegureid mis mõjutavad riigi pol. teise riigi pol. suhtes,nagu näiteks: · ajaloolised sidemed teise riigiga · riigi pol. kultuur · riigi peamiste pol.liidrite valitsemistüübid läbi aegade
Kui struktuur ei ole optimaalne, pole seal ka optimaalses mahus poore. Sõmeralisest pinnasest aurub vesi aeglaselt, sest vee liikumine ühest sõmerast teise on mittekapillaarsetes poorides paiknevate õhukorkide tõttu raskendatud. Sõmeraline pinnas on paremini varustatud toitainetega kui üksikteraline 11 ja ta on kergemini haritav. Samuti ei ilmne sõmeralises kasvupinnases taimedele kahjulikku pundumist (paisumist) ega kahanemist. Kasvupinnase lõplik ehitus (struktuursus ja poorsus) ei kujune välja kohe vahetult pärast selle valmistamist. Agregaatstruktuuride ja pooride moodustumiseks peab kasvupinnas saama teatud aja jooksul „töötada“ ehk laagerduda. Selleks peavad mikroorganismid lagundama, ümber töötama ja teatavates piirides ümber paigutama kasvupinnasesse segatud orgaanilist materjali; seda peavad
1916. aastal oli 5000 tehasetöölist, Vabadussõja ajal oli neid 9600. Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse puudus, see oli tundmatu. Põllumajandus: Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine ja hobuse rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt vähenes haritav põllupind ja langes saagikus. Peamiseks majandusharuks jäi põllumajandus. Toitlusolukord on kõige tähtsamal kohal, peab toitma esialgu oma rahva ja siis saab alles toitu eksportida. Ministrina tõusis Jaak Raamat (Toitlusministeerium). Arvele tuli võtta kõik toiduainete varud, teha prognoosid, mida on vaja rahva toitlustamiseks. Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et
raudteid, veetorustikke, elektriliine trükitakse topokaardil iga leppemär- jne), mille pikkus väljendub kaardi kide grupp, mis hõlmab ühetüübilisi mõõtkavas. Nende täpne asend kaar- maastikuelemente, teatud värviga (vt dil on määratud objekti pikiteljega; lisa 8.1): 2) mõõtkavatud leppemärgid, mil- 1) sinine vesi, märgalad; lega kujutatakse niisuguseid objekte 2) valge või kollane lage, haritav ja reljeefidetaile, mida ei ole võimalik maa; väljendada kaardi mõõtkavas nende 3) roheline mets, nähtavust piirava väikeste mõõtmete tõttu, kuid millel taimestikuga alad; on maastikul selge orientiiri tähtsus; 4) pruun reljeef, teed; 3) pindleppemärgid (kontuurilised 5) must ja punane enamik inimtege- leppemärgid, mõõtkavalised leppe- vusega seotud objekte. 128
¨rist ja vasa- legend potist , mille kosast , mis m¨argibhari- all on tuli ei pea paika, tavat maad . on samuti ei saa kinnitada seost u¨les m¨argitud (kaardistatud) `tulel k¨ upsetamisega' . haritav maa. ¡ / H¨ a¨aldusosutiks , ¡ Koosneb vibust ja / . £143 ¢t¨ 146
KANJI SHOHO 7 642 210 145 卜文 ✄ い ひ ✂会意 ✁Algkuju 圖 koosneb piirdem¨uu¨ rist 囗 ja 鄙 vasakosast , mis m¨argib のうこうち ちず haritavat maad 農耕地. 地図 on u¨ les m¨argitud (kaardistatud) haritav maa. 議類 ⇒ 度 議類 ⇒ 計 議類 ⇒測 議類 ⇒諮 69 議類 旧字 ⇒謀 ⇒圖
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
