Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla
ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid väiksemad ning soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Peamiselt elasid talupojad väikestes külades, mille ümber, või läheduses asusid põllud, mida talupojad harima pidid. Talupoegade elamus olid suured ruumid ning põrandat katsid õled. Talupojad kandsid linasest või villasest kangast rõivaid, mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmemal ajal lisandus ka teine ürp. Taskud neil ürpidel puudusid, seetõttu kaasavõetud eseme seoti vööle. Talupoegade peamiseks söögiks oli leib, mida valmistati rukkist või nisust. Joogiks oli õlu või kali. Liha sõid talupojad vaid niipalju, kui neil koduloomi enda tarbeks kasutada jäi.
seda. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamustele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib nende ümber juhtuda. Kuid miks on suhted inimese ja looduse vahel tänapäeva Eestis kujunenud halvaks? Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses. Nii muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem rikutakse suhteid ning elukeskkonda: raiunud maha palju metsi, reostanud loodust keskkonnavaenulike ainetega, pumbanud tühjaks veesooni, kujundanud ümber jõgesid ning muutnud sedasi atmosfääri koostist.
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet,
Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9. Millisest kiviaja perioodist pärinevad varaseimad kunsti alged (koopamaalingud) ? Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus) Algeline sordiaretus, elanikkonna kasv, arenesid tööriistad, kerkis esile jõukamate kiht ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas?
lihtsam müüa. Ühiskonnaliikmetele meeldib, kui neil on midagi, mida teistel pole. Seega on informatsioon üks peamine manipuleerimisvahend ja ajend. Tundub loogiline, et erahuvide ja riigi julgeoleku kaitsmiseks jääb paljugi nähtamatuks. Rahutus ja hirm tundmatu ees põhjustavad tihtipeale vajadust võimalikult palju teada. Ühelt poolt on see samm maailma tuuma mõistmiseni, teisalt näib kui donquijotelik tuuleveskite vastu võitlemine. J.W.Goethe ütles, et igaüks peab harima oma aeda. Saksa kultuur konstrueeris temast niiöelda üliinimese, kes tegeles paljude aladega väga kõrgel tasemel. Poeemis ,,Faust" täheldab nimitegelane, et akadeemilisest haridusest tõeni jõudmiseks ei piisa, ja otsustab maailma mõistmiseks hoopis maiseid naudinguid kogeda. Seda arusaama toetab ka Enn Kasak, kuid arvab lisaks, et inimene on tegelikult nii rumal, et ei jõua kunagi maailma olemuseni. Tema väitel on arvamus, et millestki on aru saadud, erakordse hälbe märk
inimeste elu. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler oma kaaslastega, ei osanud keegi arvata, kui paljud kannatama hakkavad. A. D. Lehmann ütles oma raamatus ,,Hitleri punkris" nii: ,,Kui ameeriklased mind pärast meie kaotust üle kuulasid, ei suutnud ma uskuda, mida nad rääkisid mulle koonduslaagritest ja Hitleri kavandatud ,,lõpplahendusest". Kuidas see võis ometi juhtuda?" Arvan, et valitsus peaks rahvast harima, et ta oleks tolerantsem ja oskaks olukorda ise analüüsida. Kuid lõplikult ei ole võimalik kõiki probleeme lahendada, sest erimeelsused on ja jäävad. Paljud inimesed mõtlevad, et need probleemid ei puuduta neid ja ootavad, et lahenduse mõtleks välja valitsus. Nii see tegelikult ei ole. Kõik inimesed koos moodustavadki ühiskonna. Öeldakse ju, et maailma muutmist tuleb alustada iseendast. Kõige loogilisemana tundub mitte kaasa minna isehakanud juhtidega
Rootsi aeg 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi pikemaks ajaks vaherahu. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima. Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale
Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi
(pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a. tagasi ja lõppes u 10 000 a. Tagasi algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga.
Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal elasid olid selle tõttu kirjaoskamatud. Rootsi võimu sisenemisega tuli ka uus Luteri usk, ning rootslased arvasid, et inimene peaks usu põhitõdede õpetamise kõrvalt ka ise seda uurima, ning lugema piiblit. Selle tõttu oli vaja talupoegi harima hakata. Välja koolitati palju uusi õpetajaid. Kuna õpetada oli vaja väga palju talupoegi, siis hakkas nappima õpetajaid. Selle probleemi lahendamisega hakkas tegelema Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal. Juba samal aastal loodi Tartu lähedale ka esimene õpetajate seminar, mida juhtima hakkas just tema. Seal hakati ette valmistama uusi köstreid ja õpetajaid. Rootsi valitsemise ajal loodi palju uusi koole ning Eestisse tekkis koolivõrk. Aastatel 1630 ja
Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat.
Söögi leidmine oli esialgu raske. Toituti põhiliselt marjadest, ka teistest söödavatest taimedest. Kuid käidi ka kalal ja küttimas. Selline toidu hankimise viis ei olnud alati edukas ja nii mõnigi kord pidid inimesed nälga taluma. See kõik muutus kergemaks alles siis kui inimesed jäid paikseks. Põlluharimise ja karjakasvatamisega oli kergem toita hõimu rahvast, inimeste suremus vähenes ja arv kasvas. . Kui nüüd inimesed hakkasid põldu harima, tekkisid jälle raskused. Ei olnud häid tööriistu põllu harimiseks. Jah, olid küll olemas kivist ja puust töövahendid, kuid need ei olnud eriti vastupidavad ja ka mitte just eriti tõhusad. Põlluharimises läks elu kergemaks siis, kui leiti metallid ja avastati nende töötlemis võimalused. Nüüd, kui kasutusele olid võetud metallist tööriistad muutus põllu harimine samuti, leiti uusti võtteid ja ka uusi viise, kuidas muuta töö tegemist kergemaks.
Esmalt võeti ette uued süüdistused: kodumaa reetmine, sakslaste abistamine, teenistus Saksa vägede koosseisus või omavalitsusparaadis, põgenemiskatsed kodumaalt jne. Järgnevate aastate jooksul küüditati ka enamiku arreteeritute perekonnaliikmed. Kollektiivmajapidamine ehk lühendatult kolhoos oli Nõukogude Liidus peamine põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust.
Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin. Ei tohtinud uhkustada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli lahti öelda isekusest ja loobuda kõigest isiklikust ning alluda kloostriülemale ehk abtile. Kloostrielu ei pidanud olema ülemäära karm. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloosti majapidamises ning end harima ja raamatuid lugema. Benediktiinide kloostrid olidki keskaja algul ühed populaarsemad. Kuid hiljem said nendest hoopis suured naturaalmajanduslikud majapidamised, mida jõukad inimesed üleval pidasid. Ja siis hakati rohkem rõhku panema palvetamisele ja jumalateenistusele ning munkade töötegemine jäeti soiku. Pärast seda hakkas järjest rohkem juurde tekkima erinevaid ordusid, kes rajasid erinevaid kloostreid
Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad. Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTIK: Minu arvates on teose üheks probleemiks see, et vanasid tavasid hakkavad vaikselt asendama uued tavad. Nende uute ja vanade tavade põrkumine loob aga keeriseid. Uued tavad ja elukombed toovad endaga kaasa hoopisi teisi väärtuseid ja elulaade. Nagu teoses tuleb välja, siis nõrgem rühm, ehk metsaelanikud, hakkavad vähenema tänu uutele tavadele ja kommetele. Metsaelanikud peavad küladesse kolinud
ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri,
Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus
Rahvastik ja asustus 2.1 Maailma rahvaarv ja selle muutumine.Rahvastiku paiknemine Kui inimesed elasid küttimisest ja korilusest ,püsis maailma rahvaarv enam-vähem muutumatuna ,sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahva arva hakkas märgatavalt kasvama umbes 800.a. paiku e.m.a.,kui inimesed olid muutunud paikseks ,hakanud põldu harima ja koduloomi kasvatama. Maailma rahvaarvu kiire kasv on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Arutatakse,kas Maa loodus suudab toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega või ootab meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel.
juhtunud, siis loobus ta maa harimisest üldse. Bredele ei meeldinud teha tööd ilma selle eest tasu saamata, ta ei mõelnud, et maa maksab hiljem ja siis mitmekordselt. Kuidas suutis siis Iisak oma tahet ja jõudu säilitada, kui algul ei saatnud seda õnn ega rikkus? Algul oli Iisak üksi ja muud võimalust ei jäänud üle, kui teha ainult tööd ja tööd, sest elamiseks oli vaja külas kaupa vahetada, kuid selleks, et kaupa saaks vahetada, peab metsa langetama, maad harima ja loomi kasvatama. Hiljem tegi ta seda ka eesmärgiga, et meeldida Ingerile, sest Inger oli olnud ainuke naisterahvas, kes tahtis tema juurde teenijaks tulla ja mees ei tahtnud naist kaotada, sest temast oli palju abi. Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema.
üritadagi. Seetõttu on vaid üksikud, kel on õnnestunud alaealisusest välja rabeleda oma vaimu eneseharimise läbi ning veel kindlal sammul edasi astuda. Valgustus on ainult siis võimalik, kui sellel ei ole piire. Veel võib valgustamise takistamise põhjuseks olla hirm. Riigi valitsejad kardavad rahvast ning suruvad neile seadusi peale. Vabalt mõtlev indiviid on ohtlik. Autori arvates peaks õpetlased publikut harima. Revolutsiooni läbi võib küll ehk teoks saada vabanemine üksikisiku kasu- ja võimuahnest rõhumisest, kuid mitte ealeski mõtteviisi tõeline reform, vaid uued eelarvamused saavad arutule inimkarjale niisamasugusteks juhtohjadeks, nagu oli seda vanad. Sellise valgustuse tarvis on nõutav üksnes vabadus, oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste
· Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami. · Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule. 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2). · Talupojad sõltusid oma isandatest, nad olid sunnismaised ja kohustatud neid maid harima. · Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2). · Kuna kaubandus oli vähe arenenud - huvitas mõisaisandaid, et talupõjad hariksid nende maid ja varustaksid nad eluks tarvilikua. · Peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad, kes pidid ka mõisa korras hoidma. 14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut (2)?
peamine keelt. Pole midagi hullemalt, kui sekretär ei saa kliendi soovist või palvest aru, sest takistuseks jääb vähene keeleoskus. See aga paneb põntsu firma mainekusele ja võib kindel olla, et välismaalastest kliendid loobuvad läbikäimistest, ükskõik kui häid võimalusi see firma neile ka ei pakkunud. Kui firmat esindav isik ei suuda klientidega rääkida, siis on ta kahjuks valinud vale tööposti või peaks kiiremas korras hakkama end harima ja koolitama. Sageli pakuvad suuremad firmad selliseid võimalusi enda töölistele tasuta ja ilmselgeks ei jookseks see mööda külgi alla. Alati on inimestel võimalus enda täiendamiseks! Keegi ei väida, et selgeks tuleks õppida kõikide riikide keeled, et ei tuleks ette ebameeldivaid vestlusi, kuid ilma vene ja inglise keeleta on tänapäeva maailmas pea võimatu hakkama saada. Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit,
rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad,
võistlused. Roomlaste jaoks ei saanud teater kunagi nii populaarseks kui Kreekas. Filosoofias olid mõlemad riigid väga arenenud, kuid siin oli sama asi, kreeklased olid juba varasemalt rohkem uurinud maailma asju ning roomlased lihtsalt täiustasid nende tööd. Vaimsele haridusele hakati rohkem tähelepanu pöörama ning seda eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Tänu sellele saadetigi noormehi mõne tuntud Kreeka õpetlase juurde ennast harima. Õpiti kreeka keelt, kultuuri ning samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Enne seda aga õpetati poistele sõjakunsti, mis oli kõigile juba tavaline. Kuigi mõlemal on omad erinevused, siis on neil liigagi palju sarnasusi. Mõlemal oli palju jumalaid ning arhitektuuri ja filosoofia põhitõed olid sarnased. Võibki öelda, et võeti üle suuremosa Kreeka religioonist ning, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus.
harimisest üldse. Bredele ei meeldinud teha tööd ilma selle eest tasu saamata, ta ei mõelnud, et maa maksab hiljem ja siis mitmekordselt. Kuidas suutis siis Iisak oma tahet ja jõudu säilitada, kui algul ei saatnud seda õnn ega rikkus? Algul oli Iisak üksi ja muud võimalust ei jäänud üle, kui teha ainult tööd ja tööd, sest elamiseks oli vaja külas kaupa vahetada, kuid selleks, et kaupa saaks vahetada, peab metsa langetama, maad harima ja loomi kasvatama. Hiljem tegi ta seda ka eesmärgiga, et meeldida Ingerile, sest Inger oli olnud ainuke naisterahvas, kes tahtis tema juurde teenijaks tulla ja mees ei tahtnud naist kaotada, sest temast oli palju abi. Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri
puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed hakkasid paiksetena põldu harima. Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad, mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool meetrit sügavamale kaevatud. Püstkojal oli pisike eesruum ja pearuum, kus asus kividest laotud kolle. Need elamud ehitati palkidest ja kaeti kas puukoorte või mätestega. Neoliitikumi ajajärgul ( 5000- 2000 aastat eKr) ja Pronksiajastul (2000-1000 aastat
6.1. Vastuolud nende vahel: Jannsen oli baltisakslaste meele järgi. Jakobsoni arust pidi Eestile kasu olema Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud selle tüli tõttu oma mõtteid Perno Postimehes enam avaldada, hakka ta välja andma oma lehte Sakala. See oli Rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne. Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi: Kõnes toonitas Hurt seda, et eestlased peaksid end rohkem harima enam lugema ja kõrgema kooli asutama, aga seejuures ikkagi eestlasteks jääma. 8. Jakobsoni teened eesti rahvale: Carl Robert Jakobson (1841 1882) pidas tähtsaks talupoegade harimist. Unistuseks oli luua näidistalu kus õpetada tulevastele talunikkele tööd. Jakobson avaldas ka mitmesugust kirjavara mis sisaldas talupidamis juhiseid. Jakobsoni 1870. aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks
sõpra. See film on nii reaalne ja super hästi tehtud. Soovitan soojalt seda filmi kõigil vaadata, sest võibolla õpetab see film nii mõningaid inimesi nende igapäeva elus. Koolivägivald on nagu üks osa meie elust mida enamus inimesi kogeb, kuigi see ei tohiks nii olla aga paratamatult selle vastu ei saa. Koolivägivald ei kao enne mitte kuhugi, kui me ise ei võta mitte midagi selle vastu ette. Me peame veel kõvasti ennast harima - nii õpilasi kui ka õpetajaid, et sellega hakkama saada. See probleem on ülemaailmne ja väga tõsine. Ma vaatan enda ümber ja loodan siiralt, et Eestis asjad nii hulluks ei läheks, kui ülejäänud maailmas juba on. Võib ju tuua palju näiteid ja lahendusi, kuid need ei pruugi alati toimida. Ma arvangi seda, et koolivägivallale oleks pidanud juba ammu rohkem tähelepanu pöörama. Loodan, et selle probleemiga juba hakatakse tõsisemalt tegelema, sest koolivägivald on sama
andamit. Esines samuti maata talupoegi, kes rentisid endale maad või töötasid sulastena. Pärast Vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Põhiosa moodustasid adratalupojad, kes pidid samuti maksma ülikutele andamit. Adratalupoegadele järgnesid üksjalad, kes lahkusid oma isa talust, et luua uusi talusid nende koormised olid tunduvalt väiksemad. Järgmine liigendus oli maavabad koormistest vabad, kuid pidid oma maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle. Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine. Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka
abil 4.Kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevused o Omatarbeline- kasvatatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks o Kaubalise eesmärgiks on toodangu müük 5.Agraarajastu ja infoajastu põllumajandus Agraarajastu o Korilus, kalapüük, küttimine o Elati kogukondades ja läbiti suuri maid o Tänapäeval Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse o Teravilju vahetati liha, villa ja nahkade Vastu o Tööloomad ja loomasõnniku kasutamine o Taime ja loomakasvatuse ühendamine andis võimaluse minna üle põlispõllundusele ja paiksele eluviisile o Tekkis ajapikku mõisasüsteem mõisnik, talupoeg kes haris maad , maksis maa eest maksu o Toiduainete nappus ja näljahädad Infoajastu põllumajandus o Kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud
Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias
uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus. See näitab, et talupoega oli hakatud pidama liitus Poolaga Krevo uniooniks. kohustuseks vaid sõjateenistus kergratsaväelasena. mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli välja Maad pidid ise harima, neil polnud sõltuvaid kujunenud pärisorjus. talupoegi. Vabatalupojad - osadest/kõigist koormistest raha eest lahti ostnud. Alumine kiht - vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad,
nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori. kõik vabad meestest Kodanikkonnas olid ainult Sparta põliselanikud. keskuse elanikud, ülejäänud (perioigid ja Oli osa mereliidust. heloodid) olid mittekodanikud, kuid pidid maksma andameid või harima maad (olid orjad). Osa Peloponnesose liidust (põhines jalaväel). Kasvatus Väärtustasid rohkem kui ainult Kasvatus keerles peamiselt sõjalise sõjalist haridust (Homerose ettevalmistuse ja noorelt küpseks eeposeid). Kultuursed ained ja saamise ümber, haridust nagu me seda
Jääb mulje nagu hoolitakse vaid oma enda heaolust ning selle saavutamiseks ei hoolita ümbritsevast. Kuid miks on kulgenud inimeste ja looduse vahelised suhted tänapäeva Eestis halvaks? Kui veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad, tegeledes korilusega ja küttides teisi loomi olid ökosüsteemid tasakaalus. Seal, kus kasvas mets oli mets, seal kus oli vesi olid vastavad kalad, kes pidid olema. Olukord hakkas muutuma aga siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Kultuurtaimi külvati sinna, kus need looduslikult ei kasvanud ja loomi hakati pidama kitsal alal, kuhu hakkas nende väljaheidet kuhjuma tavalisest rohkem ning mis tänu sellele muutis pinnase koostist. Mida aeg edasi, seda rohkem rikuti tasakaalu looduses, raiuti maha suurel hulgal metsa, loodusesse sattusid ained, mis reostasid keskkonda ning puurkaevud, mida maasse kaevati kujundasid ümber jõgesid.
tallu elama. Õige pea läheb noormees linna õppima, kus leiab endale kaasa ja varsti saab ka tööd koolmeistrina. Õpetajaametis peab Juulius end väheandekaks, sest ta ei suuda õpilastes oma aine vastu kirge tekitada. Ka koduses elus on probleeme, ta naine kaotab lapse ning nad tülitsevad tihti. Vanemaks saades leiab Juulius endas kire õpetamise vastu ja tõuseb ametiredelil, paika loksub pereelu. Enne oma surma nentib Juulius: “/.../ Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../” Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning vaheteoseid
esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg?
* Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. * Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus. 16. Romaani ja gooti arhitektuur. Keskaja kunst oli tihedalt seotud kirikuga: *Keskaegne kunst oli välja pandud kirikus, ilmalikku kunsti peaaegu polnudki. * Kujutati piibli tegelasi ja pühakuid, mis pidid kirjaoskamatut keskaegset inimest usuliselt harima. 17. Romaani ja gooti skulptuur. ROMAANI GOOTI Kohmakad valede proportsioonidega. Pikad saledad, valdavalt õigete proportsioonidega. Asend ebaloomulik. Asend loomulik, hilis gootikujudes S- kujuline puusapaine.
ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas kontrollist ja omakasupüüdlusest ja kõigest argisest, madalast. Tunnen, et peaksin rohkem külastama näitusi ja ennast harima kasvõi näiteks abstrakstsionismi alal. Näitusel olles tundsin kuidas mõistus puhkas, tunsid end vabana, kuid samas süvenes maali ja ,,kadus kaugusesse". Aga aitäh Lola Liivatile, oli mõnus ja mõtlevapanev elamus.
Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juht. Nagu kokk, kes ilma poti ja kulbita suppi keeta ei saa. Supp on küll tellitud, aga ilma poti ja kulbita puudub edasitegutsemise võimalus ning supp jääb serveerimata. Samuti on vaieldamatu tõsiasi, et iga ärijuht, kes soovib edukas olla omal alal, peab
Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale. Talupoja elamu oli ehitatud palkidest ning katused õlgedest või roost (põhjas) või savist ja kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere
olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi mõtteid avaldati seal kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Selleaegseid jutte ja romaane loeti palju, sest seal oli palju valgustusaja ideid. Kuulsaimaks teoseks sai ,,Robinson Crouise." Tänu valgustusele suurenes sallivus, seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, talurahva olukorda hakati parandama, inimesi hakati harima. Valgustajad valmistasid ette seisudevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutmist. Valgustusajastu mõjutas arusaama kuningate ja vürstide võimu päritolust enam ei usutud, et Jumal on neile võimu andnud. Paljud valitsejad hakkasid väitma et nad on võimul rahva ning nende heaolu pärast. 18.sajandi teisel poolel koondus võim piiramatult ühele isikule seda nimetatakse valgustatud absolutismiks. Valgustatud ajastu põhimõtteid jälgisid
Tuleks veel märkida, et kaheväljasüsteemi korral hariti igal aastal üles üksnes pool maast. On arvatud, et 1 juuger on ümardades 0,25 hektarit. Kõigis vabariigiaegsetes põllumajanduse ajaloo allikates on andmed maavalduste suuruste kohta väga erinevad. Üldiselt arvatakse, et lisaks nendele väikestele maavaldustele kasutasid talupojad ka riigimaid. Võimul oleva patriitsliku aristokraatia jaoks oli maade omandamine väike probleem, aga kes pidi neid maid harima? See küsimus tõstab tähelepanu keskmesse klienteeli fenomeni. Sageli said kliendid omale maatüki patrooni valdusest ning pidid loovutama talle vastutasuks osa saagist. Suur osa töölistest värvati siiski nende seast, kes olid võlgade tõttu orjusesse sattunud. 2. sajandil e.kr. muutus Rooma suurte vallutuste tagajärjel kogu Vahemere piirkonnas tunduvalt talupoegade olukord. Kesk ja Lõuna Itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi
(inimese-riigi side, võrdsus). 17. saj keskel barokk (parim näide Narva vanalinn, enne kui hävitati). Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa
Ei saa ükski suusataja ilma treenimata maailmameistriks ega ükski laulja ilma oskusteta kuulsaks ja hinnatuks. Paraku jääb ühe mehe lagi teise põrandaks. Just iseenese tõttu, leitakse vabandusi, et ma hakkan sellega homme tegelema ja jäädaksegi lootma, et kõik kukub niisama sülle. Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt kuskil põllumees või lihttööline. Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on klassivend kade, et miks temal nii ei ole vedanud.
Geo ja looduslikud olud · Tsivilisatsioon kujunes suurte jõgikondade alal. · Põlluharimiseks väga sobiv kliima. Riiklus ja ühiskond · V a.tuh. eKr hakati Induse tasandikul põldu harima ja karja kasvatama. · Peagi võeti kasutusele metallid. · III a.tuh. eKr arenes niisutuspõllundus, esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. · Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. · Linnade elanikkond võis ulatuda mõne kümne tuhandeni. · Enamik inimesi oli siiski maal elavad põlluharijad. · Tsivilisatsiooni ajal hariti üles suur osa Induse madalikust. · Rajati ka palju niisutuskanaleid.
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi
4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises. Pärast Esimest maailmasõda allutasid riigid beduiinid oma võimule. See piiras nende rändeid ja hõimude vastastikuseid reide. Paljud beduiinid hakkasid põldu harima, tegeldes peale selle ka karjakasvatuse või palgatööga. Tänapäeval on beduiinide nomaadne eluviis ohus rangete riigipiiride paikapanemise, naftajuhtmete, veenappuse ja riiklike programmide tõttu beduiinide paikseks muutmiseks. Beduiine on paikseks muuta püüdnud näiteks Iisrael, mis lubab beduiini päritolu araablastel erinevalt araablastest üldiselt teenida Iisraeli armees. 20. sajandi lõpust saadik on paikne eluviis saanud normiks ja rändamine telkidega kõrbes on jäänud
XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
