Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). NÕUANDEID
reeglina formaalset tunnistust või diplomit ei anta. Põhihariduse nõudeta kutseõpe Õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasi-õppimiseks vajalikud pädevused. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine Võimaldab haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpiväljunditega. Tööturg ja tööjõuturg Vastastikuses sõltuvuses olevate ostu- ja müügitehingute protsess.
rumal ja laisk,» lausus Arrak. Arraku järgi peab vallandamine ettevõtja jaoks lihtne olema. «Tavainimene ei saa sellest aru, aga see on selleks vajalik, et ka tööle saamine oleks lihtne. Kui vallandamine on tööandja jaoks raskeks ja kalliks tehtud, siis ta mõtleb mitu korda, enne kui kedagi tööle võtab.» Eesti tööturg on Arraku andmetel paindlikkuse osas Euroopas üks viimaseid ning edasine sõltub just paindlikkuse suurendamisest. Lisaks tööturule tuleb muutusi teha ka haridussüsteemis. «Meie haridussüsteem ja tööturupoliitika ei aita eriti neid, kes välja langevad, ka valitsusepoolsed meetmed töötute ümberõppeks on puudulikud.» «On olemas passiivne tööturupoliitika, mis annab töötule raha, ja aktiivne tööturupoliitika, mis soosib ümber- ja täiendusõpet. Aga meil on erisoodustusmaks firmadele, kes saadavad oma inimesi tasemeõppesse,» rääkis Arrak. SEB ekspert: saabunud on uus ajastu Saabunud on uus ajastu - USAst alguse saanud kriisile tuleb parim
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia ...
lapsed osalevad, olgu selleks töö vabatahtlikuna loomade varjupaigas, osalemine konkurssidel või oma pere ansamblis. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine andeka lapse jaoks ei tohiks tähendada: ,,Võta järgmine tulp", vaid peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata nende arengule. Kokkuvõte Nagu kogu maailmas, nii on ka Eesti haridussüsteemis hakatud andekate laste arengu toetamise küsimustele pöörama senisest suuremat tähelepanu. Kuigi müüdid ja sissejuurdunud stereotübid on visad kaduma, on 21. sajandit lootusrikkalt nimetatud ,,andekate sajandiks". Nii on andekus kui hariduslik erivajadus tõstetud esile ka Eesti uues põhikooli ja gümnaasiumi seaduse redaktioonis, mis loob eeldused andekate laste märkamiseks ja nendes peituva potentsiaali väljaarendamiseks
aastaks 8,2%-ni (Riigikontroll, 2015). Sellel aastal on haridusele tehtavatest kulutuste osakaal 8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %. Säärane otsus tuleneb ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kahanemine (Riigikontroll, 2015). Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta
sisse maksumaksja. Üldsus peaks tublisid ettevõtteid paremini teadma, et neid tunnustada ja toetada. Tuleks toetada eeskätt kõrgtehnoloogia ettevõtteid alates ühiskonna üldisest hoiakust kuni selleni, et siin tehtud tooteid peaksid kõik riigieelarvest raha saavad asutused ostma jõuda. (Neivelt, 2009) Et noor tööjõud meie riigist nii kergekäeliselt ei lahkuks, tuleks ilmselt luua rohkem ettevõtteid, kus saavad töötada ka lihttöölised ja arvestatava palga eest. Haridussüsteemis tuleks samuti rohkem reklaamida ja väärtustada kutsealasid, et noored valiksid elukutseteks võimalikult erinevaid alasid. Me kõik ei saa loota töötamist ainult juristide ja ärimeestena. Seda enam, et nendestki paljud ei saa soovitud ametipostile ning töötavad lõpuks ikkagi mõnel kohal, milleks nende haridisustase võiks ka väiksem olla. Seega on meil selle tulemusena koolitatud välja valed inimesed valedele ametikohtadele.
· nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed? ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks? · Ulatuslik suurpuhastus kohalikes · ENSV-s said võimule Venemaa võimuorganites, haridussüsteemis, eestlased koos valdavalt muukeelse kultuuriasutustes ning loomingulistes parteikaadriga liitudes · ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja · senine Ministrite Nõukogu esimees A. vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik Veimer asendati A. Müürisepaga ideoloogia · juhtpoliitikud ja juunikommunistid · tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud par...
Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti tabas puhastus kultuurivaldkonda.
Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus. Haridus ja teadus Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal. Varasema seisusliku haridussüsteemis asemele loodi ühtluskool. Selleks, et haridustaset Eestis tõsta, mõeldi välja see, et igal kodanikul on kohustus läbida 6-klassiline koolihariduse omandamise tee. Haridustaseme kaudseks tõstmiseks aga ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid õpikuid, et lihtsam oleks haridust omandada ning kujundati rahvuslik õpetajaskond. Tähelepanu pöörati ka kutseharidusele, sest Eestil oli vaja noori, kes omandaksid erinevaid teadmisi Eesti riigi arendamiseks
Kasutatakse UNESCO haridustasemeid, mille järgi põhiharidus on I tase, keskharidus (gümnaasium, kutsekeskharidus) II tase ja ülikooliharidus III tase. Kõrge inimarengu maades ja teadmusühiskondades võetakse tähelepanu alla just III taseme õppurite osakaal rahvastikus.Kohustuslik haridus on õppuritele tasuta, mistõttu õppemaks ei piira juuredpääsu I ja II taseme haridusele. Ülikooliharidus, mis 20. sajandi tek ülikooliõppe rahastamise probleemi:1.USA liberaalses haridussüsteemis domineerib erasektor ja juurdepääs kõrgharidusele sõltub eeskätt rahakotist. Ülikoole on palju, ent nende kvaliteet on ebaühtlane, maailmanimega koolides küünib õppemaks kõrgele. 2.Euroopa riigid III taseme haridust rahastada valdavalt avalikest kuludest-soodne juurdepääs haridusele. Täna seisavad mitmed Euroopa avalik-õiguslikud ülikoolid aga raskuste ees üliõpilaste arv kasvab, ent eelarve mitte. See toob omakorda kaasa õppevahendite nappuse,
Kultuurkapitalist võeti raha ka auhindade ja preemiate jagamiseks. Riigi iseseisvumine mõjus soodsalt eesti hariduselu taastamisele ja arengule. Koolis õppimine oli kohustuslik ja koolisüsteem kujunes 2-astmeliseks: 6-klassiline algkool ja 5- klassiline keskkool. Üldhariduskoolide kõrval töötasid ka erikutsekoolid: merekoolid,politseikoolid,põllumajanduskoolid. 1934. ja 1937. aasta koolireformiga viidi sisse muudatused haridussüsteemis, mille tulemusena suurenes kutesekoolide avamine. Kõrharidusasutustes - Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja panemisega ja panustati ravusteadvusesse. Juba Vabariigi algusaastatel oli haridus põhimõtteliselt kättesaadav kõikidest rahvakihtidest pärit noortele. Hariduselus olid tähtsal kohal ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. 1917
Asudes lapsi õpetama võttis ta eesmärgiks aru saada, kuidas tema võiks õnnestuda seal, kus laste eelmised õpetajad olid ebaõnnestunud. Mariale ei meeldinud tolleaegne haridussüsteem, ta viitas lastele kui "kuivanud liblikatele", kes olid asetatud klaasvitriini taha vaatamiseks. Maria nimetas kooli halliks ja lastele igavust-tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkust pähe valda". Tema arvates ei arvestatud tollases haridussüsteemis piisavalt sellega, et lapse areng on faasiline, igas faasis on hädajuhus või arengu uuestisünd, mis tõuseb kõrgpunkti ja siis kahaneb. (Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil otse lastelt ning nende loomupärases keskkonnas. Maria oli unistaja, kes uskus, et lisaks sellele, et ta leiab vastused oma küsimustele, mis aitavad laste elu paremaks muuta, aitavad
kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. SOTSIALISM + EESTI 5 Pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites (ministeeriumidest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Kaugeleulatuvad tagajärjed: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloo mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane.
PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: Euroopa riikidest on stabiilselt heade tulemustega: Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi. Need on riigid, kus peetakse oluliseks: Võrdseid võimalusi. Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS 1. Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus. Seda kinnitavad erinevad võrdlusuuringud (PISA, TIMSS, PIRLS) jt. Mõelgem sellele: Kas tänane Eesti koolisüsteem on elitaarne või egalitaarne? Kui me soovime teiste edust õppida, siis millele panustada? 2
1 Probleemi püstitamine Meil on vaja teada, miks on tehnoloogilised erialad noorte hulgas nii vähe populaarsed, kuigi nende omandamine looks noortele hea perspektiivi olla elus edukas. Millega ühiskonna ja humanitaarsete erialade populaarses väga selgelt ületab tehnoloogilisi ja loodusteaduslikke. Samas, kui on teada, et tööjõuturul on humanitaarse kvalifikatsiooniga inimeste ülejääk? Kas põhjused on isiklikku laadi või on probleemid meie haridussüsteemis? Nendele küsimustele on püütud käesolevas väiikses uurimistöös leida vastuseid. 2 Hüpotees Koolides on matemaatika, füüsika ja keemia kui peamiste tehnoloogiliste distsipliinide baasainete õpetamine muudetus liiga raskeks ja ebahuvitavaks. Teiseks on nende ainete õpetajate valik väga piiratud, mistõttu on reaalalade õpetajate hulgas vähe neid, kes oleksid korraga head oma aine tundjad ja suurepärased pedagoogid.
õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduspoliitika - hariduspoliitikal nagu igal poliitikal on kaks tähendust. Ühelt poolt on see erinevate huvigruppide huvide realiseerimine haridussüsteemis, riigis ja kohaliku omavalitsuse üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks.Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks. Haridusobjektid - haridussüsteem tervikuna, haridusseadustik, haridusstandardid, õppeasutused, õppekavad jms.
ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J. Käbin. Seda loetakse Eestis Stalinismi kehtestamise aastaks. Käsumajandusega kaasnes ka võõrtööliste sissevedu Eestisse. 1959.a. oli Eesti elanikkonnast ¼ muulased. Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine tekitas kiire linnastumise. 1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino. 1978. salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSVs
TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 ...
Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. (Randveer, Kerem 1999) Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid) Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. (Ibid) Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse
teaduslikke ja kohalikke traditsioonilidi teadmisi, uuendusi ja tavasid. Ökosüsteemsesse lähenemisse tuleks kaasata kõik asjaomased ühiskonnasektorid ja teadusdistsipliinid. 37. Eesti looduskaitse arengukava 2020 1.eesmärgi - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada - meetmed. Loodushariduse tõhustamine kõigil hariduse tasemetel. - Tõhus loodusharidus haridussüsteemis: loodushoiu õpetamise põhimõtete ja kvaliteedi ühtlustamine ning lõimimine õppetegevusse kõigil hariduse tasemetel Tulemuslik loodusteavitus. - Asjakohase loodusteabe edastamine ja erinevate sihtrühmade teadlikkuse suurendamine (loengute ja teabepäevade korraldamine, materjalide väljaandmine ja levitamine) Säästliku loodusturismi korraldamine. - Kaitstavate loodusobjektide
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks alateemaks: sekkumise alane seadusandlus; teenuste suunatus ja struktuur; kasutatavad spetsialistid ning vanemate kaasamine. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS Suurbritannia haridussüsteemis on mitmeid regionaalseid erinevusi õigusaktides Inglismaal, Walesi, Põhja-Iirimaal ja Sotimaal. Esmalt anname ülevaate eriharidusesüsteemist üldise haridussüsteemi sees, mis on kõigis maades üldjoontes sarnane ning see järel vaatleme Suurbritannia sekkumise alast seadusandlust, erivajaduste märkamist Inglismaa ja Põhja- Iirimaa näitel. 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees
Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. (Tanner, 1999) Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Ühiskonna küpsust näitab suhtumine puuetega inimestesse. 1995 aastal viis noorte õppurite hulgas küsitluse läbi Mati Talvik. Suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents: kas
· lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss. Millest koosneb haridus kui nähtus (fenomen)? Rääkida saame üksikutest karakteristikutest, aga haridus toimib tervikuna (süsteemina). KÄITUMINE TULEVIKU AIMAMINE MÕISTMINE TEADMISED OSKUSED ARUSAAMINE MINEVIKU OLEK TUNDMINE
suuri muutusi. Uurmistööst sain teada, et haridussüsteemi pikajaline areng Suurbritannias on viinud praegusel hetkel selleni, et palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele ning koolidele endale. Riiklikul tasandil väljatöötatud õppekavad on üldisemat laadi, kohalikel omavalitsustel ja koolidel on võimalus kasutada erinevaid õppemetoodikaid, viia õpetamise kiirus ja tase vastavusse õpilaste võimetega. Nagu igas süsteemis, peab ka haridussüsteemis olema tasakaalus vabadus ise otsustada ja kontroll tegevuse üle. Koolis toimib oma sisekontroll. Kohalik omavalitsus kontrollib koole oma territooriumil, lisaks teostab sisulist kontrolli ka kohalik kooliringkond, kes annab aru piirkondlikule haridusministeeriumile. Seega on koolidel iseotsustamisõigus viidud teatud kindlatesse raamidesse. Viimaste aastate koolitüüpide areng on seotud tendentsiga elitaarsuselt egalitaarsusele (ehk võrdsusele)
Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis Haridussüsteemi ja tööturu vaheliste seoste mõju tööturule sisenemisel Sees ja väljas olijate teooria Seesolijad stabiilsed töökohad, kaitstud regulatsioonidega Väljasolijad ilma tööta, madalapalgaline töö, osaajaga töö, hooajaline töö Sisenejad
Tema arvates kehastas Napoleon revolutsiooni ratsionaalseid ja moderniseerivaid printsiipe, ohjeldades samal ajal selle vägivaldsust. Sellegipoolest tähistas Napoleoni saabumine Hegeli karjääri lõppu Jenas, sest ülikool suleti ning tal tuli otsida uus ametikoht. Temast sai katoliikliku ajalehe Bamberg Gazette toimetaja. Kuigi jääb mulje, et Hegel nautis oma toimetajaametit poliitiliste murrangute ajal, ei olnud talle määratud kauaks sellele kohale jääda. Baieri haridussüsteemis oli tähtsaks tegelaseks tõusnud Hegeli sõber ja patroon Niethammer, kelle ülesandeks oli viia koolides sisse moodsad humanistlikud õppekavad ja kahandada katoliku kiriku võimupiire haridusküsimustes. 1808. aastal pakkus Niethammer Hegelile kohta Nürnbergi Grammatikakooli rektori kohta. Sellesse ametisse jäi Hegel aastani 1816. Sel perioodil valmis ,,Filosoofiline propedeutika'', mis kujutas endast tema Jenas välja töötatud süsteemi
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
Aastal 2007 möödusid haridussektori kulud kõigist teistest sektoritest, moodustades 3,4% sisemajanduse kogutoodangust.Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni. Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 715 aastat. Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%. MAJANDUSORGANISATSIOONID Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse: ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon), United Nations
Kõige keerulisematel aegadel on kirik olnud ikka rahvale toeks. Peamine õigeusu pühamu Venemaal on Moskvas asuv Lunastaja kirik. See ehitati rahva raha eest kangelaste mälestuseks, kes võitlesid sõjas Napoleoni vastu. 1931. aastal lasid bolsevikud pühakoja õhku. Nüüd on kirik taastatud ja tegutseb jälle 2000. aastast alates. Vene õigeusu kiriku koosseisu kuulub praegu 132 erinevates riikides asuvat piiskopkonda. Venemaal tegutseb enam kui 600 kloostrit. Vene õigeusu kiriku haridussüsteemis on koha leidnud viis vaimulikku akadeemiat, kaks õigeusu ülikooli, üks usuteaduse instituut, enam kui 30 vaimulikku seminari, ligi 40 vaimulikku kooli ning mitmed kursused. Avatud on koole, kus oma oskusi saavad arendada tulevased ikoonimaalijad ja kirikukooride juhid. Samuti tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, ...
Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda.
Tekst võimaldab õppimise eesmärgil aja ja ruumide piiridest üle asuda, viies meid paikadesse, kus me kunagi käinud pole või juba ammu möödunud ajajärkudesse. Teksti väljapoole suunatud hoiakutes hõlmavad lugeja tajupildid pigem teksti ennast, kui neid nähtusi, mida tekst käsitleb. Süvitiminevat suhtumist teksti, mille kaudu meie teadvuses luuakse pildid ja kujutlused reaalsusest, võiks hinnata kui kõige loomulikumat. Väljapoole suunatud hoiakut haridussüsteemis saabseostada õppimise eesmärgistamise ning õpimotivatsiooniga. Õpilased ei loe tekste omal initsiatiivil, pigem selleks, et vastata küsimustele, mida õpetaja on küsinud. Oluliselt kasulikum on muidugi, kui õpilased juhinduvad omaenda uudishimust elu ja ümbritseva kohta. Niisugune motivatsioon on efektiivne kaitse väljapoole suunatud õppimise vastu. Motivatsiooni tekitab ülesandepüstitamises osalemeine
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
Bekendorf(?). Tema ajal toimus seadusandluse korrastamine, mille läbiviijaks oli Speranski(?). Nikolai jaoks oli oluline sõjavägi ning ta pööras sellele väga palju tähelepanu. Nikolai arvas, et Vene armee on üks tugevamaid. Krimmi sõjas ilmnes, et tugev Vene armee ikka nii tugev ei ole. ALEKSANDER II VALITSEMISAEG Suur reformide ajastu. Likvideeriti seisuslik kohtupidamine. Vähenesid seisuslikud erinevused haridussüsteemis. Mindi üle üleüldisele sõjaväekohustusele. Majanduselu elavnes tänu reformidele. See toimus eelkõige tänu pärisorjuse kaotamisele, sest tekkima hakkasid kapitalistlikud alged. Kultuurielu elavnes samuti. Ühiskonnas tekkis üsna suur loominguvabadus võrreldes varasema perioodiga. Kirjanduselu muutub aktiivseks. Tõus toimus ka teatri ja kunsti elus. Eraldi võib välja tuua ka selle, et reformid tõid kaasa ühiskonna vaimse vabanemise
mahitamist. Süüdistuse kujundaks oli Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. Nikolai Karotamm vabastati ametist ja asemele pandi Ivan(Johannes) Käbin. Karotamm suunati Moskvasse teaduslikule tööle, kus ta 1969. aastal suri. Samuti tagandati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimess E. Päll, kes asendati nende aastate ,,menukirjaniku" August Jakobsoniga. Pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(ministreeriumitest külanõukogudeni), haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Ametikohtadele pandi Moskvale meelepärasemad isikud, mitmed juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagirettese. Võimule pääsesid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Süüdistused kodanlikus natsionalismis ei kadunud kuhui
näiteks kui tekib stress koolitööde pärast siis õppida hoolega enne kõik selgeks või alustada varem õppimisega. Tuleks vähem üle mõelda ja ehk rohkem sellele tähelepanu pöörata. Õpetajad võiks oma õpilastele rohkem vabadust anda. Võiks vähendada oluliselt koduste tööde hulka, ehk teha koolis enamik asju ära. Õpetada eluks vajalikke asju ning osata oma asju planeerida. vähendada kodutöid, muuta haridussüsteemis tundide arvu (üleliigsed/mõtetud tunnid eemaldada tunniplaanist), koolitada nii õpetajaid ja õpilasi koolistressist ja suunata abi poole. Mitte nii palju õppida jätta õpetajate poolt 37 Vähendada koolitööde koormust kodus, kuna sel juhul pole õpilased nii väsinud järgmisel päeval ja leiavad aega tegelemaks ka treeningute ja muude huvidega väljaspool kooli.
12.15 24 14.6. Professionaalse teenistuse määrustik inseneridele ja teaduritele 1973 a. ilmus raamat “The Guidlenes to Proffessional Employment for Engineers and Scientists” mis on kasutuses nii USA-s kui ka Kanadas. Määrustiku ilmumise põhjus oli selles, et sellel momendil kehtivad eetikakoodeksid olid mõeldud vaid inseneridele erapraktikas ja vahest sellest ei piisanud inseneridele, kes töötasid tööstuses, haridussüsteemis ja juhtimis-organites. Kümne aasta pärast tehtud küsitlus näitas, et enamus firmasid juhinduvad oma tegevuses sellest määrustikust. 17.12.15 25 Seal on juhiseid väga erinevates küsimustes, kuid enamus neist käsitleb tööandja tegevust erinevatel juhtudel. Kui öelda mõne sõnaga, siis: töötajalt selles määrustikus eeldatakse lojaalsust tööandja eesmärkidele, ühiskondliku heaolu tagamist,
1900. aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust (Tallinnas 9, Tartus 7). Maanoortele jäi haridus raskesti kättesaadavaks. Uue sajandi algul said mitmed hilisemad kultuuritegelased kõrghariduse Peterburis. Pärast 1905. a. revolutsioonisündmusi reorganiseeriti või asutati juurde ühtekokku 24 keskkooli. Keskkoolide võrgu laienemisega avardusid eestlastest linna- ja maanoorte õppimisvõimalused. Alamad linnakoolid Elementaarkool oli selleaegses haridussüsteemis ette nähtud kehalisest tööst elatuvatele rahvahulkadele, kreiskool kaubanduse ja tehnikaga tegelevatele linnakodanikele. Esimene pidi saama usulise kasvatuse ja kirjaoskuse, teise sihiks oli teadmiste andmine ,,seisuse ja kutseala kohaselt". Kreiskoole tuli avada igas maakonna- ja kubermangulinnas. 1885 a. avati lisaks üldhariduslikele koolidele veel tööliste õhtukoole. Erialaste teadmiste omandamiseks kutsuti ellu Raudtee Tehnikakool (1880. a.).
väljakujunemise alaks saksa keelsetel aladel Euroopas (Austria, Saksamaa, Sveits - 1960- Berufs- und Wirtschaftspädagogik). (Gonon, 2009). Vaatamata sellele, et iseseisva distsipliinina on ta suhteliselt noor, on ometigi nn eelnev ajalugu väga mitmekesine. 20.saj alguses saab pidada kutsepedagoogika eelkäijaks mõistet kutselisus (vocationalism), mida kasutati koolisüsteemis ja õppekavades. Oma tähenduselt tähendas kutselisus seda, et haridussüsteemis kui tervikus tuleb pidevalt meelde tuletada ja õpetada oskust töömaailmas orienteerumiseks/hakkama saamiseks. See nõue oli kohustuslik selles mõttes, et haridus pidi olema suunatud töökoha asjakohasusele, olema töömaailma jaoks ettevalmistav, koolitades konkreetseid oskusi ja õpetades positiivset suhtumist töösse. Kutselisuse suundumust toetas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate nõudlus. (Gonon, 2009).
*1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas ja puudulikus kaadrivalikus. *Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll asendati Jakobsoniga. *VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja ,,juunikommunistid" arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. *EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 25. ENSV sõjajärgsed aastad: sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine
See üritus loodi, et olukorda kontrollida ja võtta kasutusele vastavad parnadusmeetmed. Süüdistati Eesti tolleaegsed juhtkonda kodanlikus natsionalismis; vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. Laussüüdistuste organiseerijaiks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. ,,tähetund." Karotamm asendati Johannes (ivan) Käbiniga.Päll asendati Jakobsoniga. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes jms. Pleenum oli murrangsündmuseks, sest Eesti NSVLis said võimule Venemaa eestlased koos valdava muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus
Sotsioloogia alused Liina Käär · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: 1. Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) 2. Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks)
Eesti e-õppe SWOT analüüs.........................................................................30 3 SISSEJUHATUS Eestis jõudis e-õpe esmalt üldhariduskoolidesse tänu Tiigrihüppe programmile, mis käivitus 1997. aastal. Kõrgkoolid alustasid e-õppe süsteemse arendusega 2002. aastal, mil moodustati e-Ülikooli konsortsium ja käivitus Tiigriülikooli programm. Kutsekoolid on aga Eesti haridussüsteemis e-õppe süsteemse juurutamisega mõnevõrra hiljaks jäänud, kuigi kohalikke katsetusi on uuendusmeelsemad kutsekoolid juba aastaid teinud. 2006. aastal moodustati Eesti e-Kutsekooli konsortsium, kuhu kuulusid 35 kutseõppeasutust. Tänu konsortsiumi rahastamisele ja heale koordineerimistööle on e-õppealane arendustegevus kutsekoolides paaril viimasel aastal hoogustunud. E-õppe efektiivsus ei sõltu mitte ainult suurendatud informatsiooni hulgast, mis
Mõttemallide muutumine 8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on lihtsam toime tulla, seega tegeletakse tüdrukutega rohkem. Poisid hakkavad mingil moel tähelepanu otsima ja kui nad on millegi negatiivsega hakkama saanud, ongi taastoodetud mõtteviis, et poistega on raske toime tulla. Samuti on Eesti puhul probleemiks meesõpetajate vähesus
kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast. Kõige eestimeelse ja eestlastele omase halvustamine, oma rahvuse väärtustamine. 21.-26. märts 1950 kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum suur koosolek. Selle otsene põhjus: kodanlik natsionalism Üldisemad põhjused: NSVL üldine vaimne surutus, ideoloogiline võitlus, võitlus parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
