Õiglus Eesti Vabariigi haridussüsteemis Eesti Vabariigi harisussüsteemi ei ole võimalik liigitada õiglaseks või mitte õiglaseks. Nagu kõikides valdkondades on ka haridussüsteemis nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Riigipead üritavad küll kujundada kõike paremuse poole, kuid esindatakse enamuselt enda, vanema generatsiooni, vaateid ja ideid. Õpilased liigitatakse selle tõttu katsejänesteks ja nende peal proovitakse uusi meetodeid harimiseks. Kõige suuremat pahameelt valmistab selle aastakäigu õpilastele vana keskkooli süsteemi ära viskamine ja uue katsetamine. Oleme kohas, kus õppekava on puudulik ja
toimimine sõltub väga palju omavahelisest koostööst, võimest õppida oma vigadest ning arvestada varasemaid kogemusi. Kui rääkida aga Eesti haridussüsteemist kui tervikust, siis võib täheldada nende kõigi kolme teguri alatalitlust, mille tagajärjel tungivad esile mitmed murekohad. Arvestades riigi vanust, võib seda pidada normaalseks nähtuseks, kuna Eesti riik on alles kujunemisjärgus, ent probleemidest kerkivad esile üha uued, mis omakorda pidurdavad kogu terviku arengut. Eesti haridussüsteemis on mitmeid probleeme: alates lasteaiakohtade jätkuvusest kuni täiskasvanute täiendõpe korraldamiseni. Minu arvates Eesti haridussüsteemis kaks kitsaskohta: varajase kutse-ja karjäärisuunitluse puudumine ning kõrghariduse eelistamine kutseharidusele. Võrreldes Eestiga, siis Sveitsi kui ka Saksamaa haridusüsteemi üheks silmatorkavamaks erinevuseks on 6./7. klassi õpilaste suunamine ja arendamine selles
Kasutusele on võetud õpitulemuste välishindamise süsteem (tasemetööd kooliastmete lõpus, ühtsete materjalidega põhikooli lõpueksamid, gümnaasiumi riigieksamid) ning parandatud on erivajadustega õppurite tavakoolis õppimise tingimusi. Tõhustunud on eesti keele õpetamine muulaste erinevatele earühmadele. Positiivse kõrval on mitmeid negatiivseid aspekte, mis mõjutavad kõiki HK eesmärke. Olen läbilugenud artiklit, kus oli kirjas millised muutused Eesti haridussüsteemis toimuvad ja on plaanis aastaks 2010: Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks: uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja teadust ning suurendab rahvuslikku rikkust. Selle saavutamiseks on ühiskonnas ja haridussüsteemis toimunud järgmised muutused: Õppimine on muutunud kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis. Õpitakse igal
pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupärased ja saadud käesolevast uuringust. Selle haridusuuringu tugevaks küljeks on see, et küsitleti mitmeid erinevaid sihtrühmasid. Artiklist ei ole võimalik välja lugeda,
ajutegevust. Samuti, kui õpilastel kaob täielikult ära käsitsi kirjutamine, siis nende käelised oskused hääbuvad ning käekiri muutub peagi loetamatuks. Kuid seda ainult juhul, kui võetakse kasutusele ka töövihikute ja vihikute asemel näiteks e-vihikud. Kuigi see tundub praegu vägagi ebatõenäoline, siis kümne aasta pärast võib see olla reaalsus, kuna tehnika areneb suurel kiirusel ning aina uhkemate ja targemate asjade poole. Siiani pole Eesti haridussüsteemis kasutusele võetud e-õpikuid. Võib olla, et selle põhjuseks on raha. Ühekordseks tasumiseks on ilmselt e-õpiku summa päris suur ning paljud lapsevanemad ei suudaks seda koolile välja käia, kuigi pikemas perspektiivis tuleks e-õpik odavam ning praktilisem ja palju keskkonnasäästlikum, kui mõelda puudele, mis on maha võetud õpikute valmistamiseks. Seljuhul peaksid seadmed olema väga vastupidavad ning kestma ka kõige nõudlikuma õpilase käes aastaid ja aastaid
eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanemad inimesed on konservatiivsemad ja nad on üles kasvanud ajal, kui homoseksuaalsusesse ja immigratsiooni suhtuti halvasti. Seega on nende väärtussüsteem kujunenud vähem sallivaks. 3. Kõrgema haridustasemega inimesed on sallivamad. Kuna haridussüsteemis rõhutatakse kõigi inimeste võrdsust ja vajadust erinevusi sallida, siis kauem haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks võetud. 4. Vanus diferentseerib haridustaseme mõju sallivusele. Kuigi kolmas hüpotees on, et kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see vanusest. Noorematel inimestel (vanusegrupp 15-24-a), kellel ei ole veel haridustee lõpetatud ja kes on
Oluline on ka see, et PISA uuringu testid on sarnased Soome õpikutega ja töövihikutega. Samuti on oluline ka see, et probleemile pühendataske tähelepanu varaselt, mis annab võimaluse tulevikus seda vältida ja anda õpilasele abi, mis omakorda on hea võti sellistele ainetele nagu emakeel ja matemaatika. Seeline meetod on näidanud paranemist õpimistes õpilaste seas. Kokkuvõtte PISA uuringut mängivat tähtsat rolli tänapäeva haridussüsteemis. Need uuringut annavad hea pildi haridusest ja annavad võimalust muuta midagi haridussüsteemis, et see oleks veelgi edukam. Soome riigi puhul edukust tähistavad paljud faktorid, nii ajaloolised kui ka tänapäevased. Oma haridussüsteemi jaoks Soome riik teeb palju, et olla selles edukas. 4 Kirjandus Soome edu PISA võrdlevas uuringus http://www.pisa2006.helsinki.fi/ Mis on PISA http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). valitses loosung "kult...
Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. 2) Struktuurne tööpuudus Põhjustatud töötute oskuste kvalifikatsiooni asukoha jne ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Sellise tööpuuduse leevendainenõuab enamsti struktuurseid reforme nt muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses jne. 3) Tsükkliline tööpuudus Esineb majanduse langusfaasis kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. 4) Vabatahtlik tööpuudus Seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi vabatahtlik tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse
kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli. Iisraeli koolisüsteem peegeldab Iisraeli mitmekesisust, selles on mitte üks, vaid 4 erinevat süsteemi, erinevatele inimestele: ultraortodoksidele sionistlikele usklikele (juudid) araablastele sekulaarsetele juutidele Kõik need süsteemid õpivad omi aineid. Iisraeli haridussüsteem on ainulaadne ja mitmetahuline. Nende haridussüsteemis on tähtis ka raha ja arvatakse, et paljuski raha tõttu pole nende haridus tase praegu väga palju arenenud. 2000. aastal kärbiti tõsiselt hariduseelarvet, kui siirdati see raha riigikaitsesse. Kuid siiski on haridus eelarves kaitse järel teisel kohal. Poliitika mõjutab väga palju Iisraelis haridust.
Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium sügiseti avaldavatel koolide edetabelites. Kas mitte pole oluline see, millised õpilased ja õpetajad meil on, kui paju saame me enda huvide koha pealt arendada, kui isikupärased ja aktiivsed me oleme? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad. Kõigile pole oluline, mitu
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, ...
arvesta ning riikidega toimitakse kui hiiglaslike ärikorporatsioonidega, mille ehtsaim näide võiks olla Putini Venemaa. ,,Õnnelikult" makse makstes ning riigi orjana tööd rügades ei saa end kahjuks väga vabana tunda. Just sellises ühiskonnas on teadmisev vahend ellujäämiseks. Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium Haridussüsteemis, kus meile pidevalt esitletakse teadmisi kui eesmärki, kus saadakse teadmiste eest tasu, hindeid, medaleid, peab arukas inimene siiski suutma välja valima enda jaoks vajaliku, just selle mida ta arvab elus vajaminevat ning siis neid kasutama oma eesmärkide elluviimiseks, vahendina.
21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest. Motivatsioon saab tekkida vaid sellisel juhul, kui õpilasel on huvi õpitava vastu.
tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas oluliselt keskhariduse väärtust, ning oli moraalselt laostav nii õpilastele kui ka õpetajatele.
tsitaadiga "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." Coubertini eluteed kujundas väga võimsalt Kreeka luuletaja Pinadarose oodide köide, mis rääkis Olümpiavõitjatest. See oli tema üks esimestest kokkupuudetest spordiga. Mida aeg edasi soovis Coubertin ta ennast selles edasi harida. Selleks läks ta filosoofiat õppima (Sobonne’sse) ning mida rohkem ta seda õppis seda rohkem huvitus ta spordist ja pedagoogikast. Oma haridusteel mõistis Coubertin, et ka haridussüsteemis on vaja rakendada sporti. Kui Coubertin lõpetas oma filosoofia õpingud oli Coubertin veendunud oma ideedes. Kusjuures kõik oma ideed kirjutas ta endale üles. Üks tema ideedest oli olümpiamängude taaselustamine. Aga selleks oli tal vaja veel õppida kehalise kasvatuse korraldust ja spordi arengut muudes maades. Alles 1888. Aastal hakkas asi arenema, Coubertin valiti ta Prantsusmaa Spordiühingute Liidu peasekretäriks. See tähendas seda, et tal oli võimalus nüüd
Eesti NSVL-s 1.Iseloomusta majandust.Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus.Toimus Eesti mastaapidel...
inimesed mingit aega vahepeal töötanud. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks . Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajadustele mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme -- muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Majanduses on alati mingeid vabu töökohti. Tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta
.. vanemad aitavad lapsel just nii kaugele jõuda. Inimese muusikalise võimete puhul tehakse eksameid ja teste. Sisseastumiseksamitega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neid samu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. Kui peaks juhtuma, et ehkki test läbitakse viletsate tulemustega, osutuvad testitava muusikalised sooritused mõnes teises kontekstis siiski heaks, nt kui ta saab korralikult hakkama mõne pilli mängimisega. Testide rakendamise määr haridussüsteemis näib sõltuvat sellest, kas õpetajal on võimalik kulutada üksikule õpilasele küllaldaselt aega ja tähelepanu, et tagada igaühele vähemalt rahuldav edasijõudmine või ss tuleb tal aineliste vms nappuse tõttu õpilastega suhelda rühmiti. Edukas tegevus kutselise muusikuna eeldab tugevat soovi oma võimeid demostreerida. Muusikaliste võimete puhul tuleb rõhutada, et olenevalt konkreetse muusikalise tegevuse laadist võivad need avalduda väga erineval kujul
Missuguseid muudatusi vajab tänane Eesti haridus? Viimase aja meedias on ilmunud palju artikleid, mis avaldavad pahameelt Eesti haridussüsteemi vastu. Probleemid on ilmselged, kuid ometigi tundub, nagu valitsus ei püüaks asju piisavalt parandada, vähemalt seda väidab ajakirjandus. Millised probleemid siis esinevad meie haridussüsteemis ning kuidas saaks asju paremaks muuta? Silmatorkavaim probleem, mida on esile tõstetud, on see, et kool röövib õpilastelt liiga palju aega ning lapsed on pidevalt stressis. Mitte ainult õpilased pole stressis, oma tööga pole rahul ka õpetajad. OECD riikides läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS näitab, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on väiksem kui teistes riikides. Uuringus
inimesteni. Kelle temperamenditeadlikkuse suurendamise kaudu saab vähendada probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel. KOKKUVÕTTE Leian, et uuring on hästi põhjendatud ja vajalik Eesti ühiskonnale, eriti just õpetajatele ja lapsevanematele. Antud uuringust selgub, et temperamendiprobleemidega lapsed ei ole lootusetud. Neid tuleb suunata ning proovida mõista nende probleeme. Uuring on tänases ühiskonnas aktuaalne teema. Toimunud on suured muutused haridussüsteemis ja püsiv probleem 1990ndatest aastatest on poiste suurem väljalangevus põhikoolis. Lisaks on poiste õpiedukus tõsine teema. Uuring juhib tähelepanu sellele, et tuleks arvestada võimalusega, et kellegi probleemsus võib olla tingitud temperamendist. Arvestades seda saaks mitmeid konflikte vältida. KASUTATUD ALLIKAD Mare Leino. (2009). Õpilaste temperament ja toimetulek koolis. Eesti Arst, 88, 475480.
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui
sobis selleks ideaalselt. Iseseisvumine totalitaarsest ühiskonnast tähendas võimalust olla eri meelt. Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi. Situatsiooni põhjenduseks tuuakse tihtipeale vajadust edendada inimõigusi ning võidelda ühiskonnas vaenuõhutamise ja diskrimineerimise vastu
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimat...
Kodune ülesanne 1 Kolm olulisemat edu põhjust minu arvates ja võrdlus Eestiga: 1. Õpetamise kvaliteeti tuleb tõsta: Õpetamise kvaliteeti saab õpetaja tõsta lähtudes mitmetest eesmärkidest, näiteks peab õpetaja suutma tuvastada õpetamispraktika nõrgad ja muutmistvajavad kohad. Lisaks peab õpetaja olema tuttav tulemuslike õpetamismeetodidega ja kõige olulisem, mida õpetaja saab õpetamiskvaliteedi tõstmiseks teha on see, et motiveerib end õpetama nii, et saavutavad kõrgemaid tulemusi, omama kolleegidega ühist eesmärki ja uskuma, et õpilased suudavad paremini õppida. Paraku on kõiki eelnimetatud eesmärke raske samaaegselt täide viia, mis tähendabki, et edu on raske saavutada, ent mitte võimatu. Muidugi selleks, et õpetajad oleksid suutelised antud eesmärke täitma, on välja mõeldud erinevad lahendused:...
ühiskonnas ja riigis. Hariduskontseptsiooni realiseerimise vahendiks lühema ajaintervalli (5–10 aastat) kestel pidi kujunema riiklik haridusprogramm. See programm määrab, millised tegevused on tarvilikud riigi hariduslike eesmärkide saavutamiseks, millal midagi alustatakse ja lõpetatakse, kuidas kasutatakse ainelisi ja vaimseid ressursse ning kes juhib ja vastutab programmi täitmise eest. Hariduspoliitiline kava eelolevaks neljaks aastaks võimaldab lahendada terve rea haridussüsteemis üles kerkinud probleeme. Hariduspoliitikat pole võimalik mõista ilma maksupoliitikata, viimane peab toetama esimest. Hariduspoliitiline kava võimaldab lahendada terve hulga haridussüsteemis üles kerkinud probleeme, aga kahtlemata jääme võimetuks paljude teiste probleemide lahendamisel ja soovide täitmisel piiratud hariduse finantseerimise tõttu. Võrdsed haridusvõimalused. Eesti riigikogu on vastu võtnud oma 50 strateegiat, üheks
tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab.
regioonis väärtustatakse. Kuigi selline süsteem pole eriti eeskujuks, ei ole Eestil endal paremat ette näidata. On teada fakt, et mõned ameeriklased ei leia oma kodumaad kaardilt üles ja Eestit võib tabada samasugune tulevik. Arvatavasti võib praeguse üha süvenema harimatuse põhjuseks olla motivatsiooni puudumine. Motivatsiooni puudumine tekib huvipuudusest õppeaine vastu, kui kõik õpivad kõike, nagu meie haridussüsteemis tavaks. Minu arvates ei saa üht inimest kõik huvitada, ta ei saa kõiges olla geniaalne. Võimalik, et meie riik püüab kasvatada noori, kes paberil haritlased, aga tegelikkuses ei tea nad midagi, kuna pole antud võimalust huvitavaid aineid süvendatult õppida. Heinrich Mann on öelnud ,,Haridus on see, mis kindlustab iseseisvuse". Kuid kes või mis ohustab Eestit. Kas tõesti võib esialgu olla suurimaks ohuallikaks meie ise, kui me ei pööra suuremat rõhku harimatuse kasvule
Sierra Leone jalgpallimeeskond Leone Stars ei ole küll kunagi kvalifitseerunud FIFA World Cup'ile, ent on osalenud Aafrika rahvaste karikavõistlustel. Jalgpallivõistluste toimumise ajal koguneb rahvas pealinna staadionile ning tänavad on liiklusest tühjad. Võitu tähistavad inimesed kogu linnas, kaotuse korral vilistavad fännid võistkonna välja ning vahel loobivad neid asjadega. Haridus Sierra Leone haridussüsteemis on kuus aastat põhikooli ja kuus aastat keskkooli. Põhikoolis käivad 6-12 aastased lapsed ja keskkoolis 13-18 aastased noored. Põhiharidus on kohustuslik ja riigikoolides tasuta. 4 Pealinn Freetown Linnast väljas 5 Poisid püüavad kala Linnatänavad 6 Kasutatud kirjandus: infobaas en.wikipedia.org
kommunistid). Venemaaa eestlased polnud rahul, sest nad olid vähemuses aga tahtsid saada etteotsa. Praegust valitsust süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, kõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Karotammelep andi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt, tema asemele tuli Käbin. Suur puhastus toimus ka kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel.Anti välja põrandaalust kroonikat, kus anti ülevaade olulistest avaldustest, memorandumitest, tutvustati Eesti ajalugu ning anti ülevaateid naabrite kohta, tegeldi ka keelatud kirjanduse,
7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades. Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja
Tööpuudus Tööjõud; Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile. Tööjõud koosneb töötutest ja töötajatest, s.h. ettevõtjatest. Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti tööjõu- uuringute- suurte üleriigiliste küsitluste käigus. Tööpuuduse määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. Näitab kui lihtne on inimestel tööd leida- nendel, kes seda tahavad. Tööpuuduse määr = töötud/ tööjõud * 100% Tööhõive määr on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Tööhõive määr = hõivatud/ tööealine elanikkond * 100% Tööjõus osalemise määr= tööjõud / tööealine elanikkond* ...
trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese peab paigutama just lehe paremasse ülevale nurka ning ta peab olema kollane. Kas joonistamises on üldse mõisteid õige ja väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks? Need on küsimused, mida ei tohiks tekkida. Paratamatult kool aga tekitab sarnaseid küsimusi ning seda võib
Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja teabetekstides, teaduses, haridussüsteemis jne. Eestis tegeldakse tänapäeval aktiivselt keelenõustamise, omakeelse oskussõnavara arendamise ning keelehoiakute kujundamisega, sest on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu isegi riiklikult toetatavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Lähtudes arusaamast, et infoühiskonnas peaks hakkama saama igas keeles, on
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis
Gümnasisti stressi põhjustest ja selle lahendamise võimalustest Keskkooliaeg on etapp, mis külvab iga indiviidi ellu hulgaliselt uusi olukordi, inimesi, vastuvõtmist vajavaid otsuseid, konflikte ja kõigi nendega kaasneb paratamatult tohutu stressitaseme tõus. Kas ja kuidas on võimalik gümnasisti stressi leevendada või üleüldse eemal hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus g...
Võim on tal nii suur, et ka poliitilised vangid ei ohustanud teda. Autoriteetne diktatuur. J.Laidoneril oli kaitsevägi ja halliks kindraliks nim. K. Eenpalu. Eesti kultuur: kuidas vaimulikud inimesed võtsid vastu vaikiva ajastu? Kuidas kultuuri mõjutas? EESTI KULTUUR (plussid ja miinused) + kirjakeele kaasajastamine + tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur Loomevabaduse piiramine Mõõdetundetu süsteemi kiitmine Intelligents tõmbus tagasi Kõrghariduse ülepopulatsioon Liigne tsentraliseerimine EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920.a - Esimene katse saada Rahvaste Liitu. Vastu olid ameeriklased,
kutsetunnistuse. Sellisel juhul tuleb kindlasti uurida ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. Europassi kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne dokument ja paljudes Euroopa riikides on kutsetunnistuse lisad vabalt Internetis kättesaadavad. Kutsetunnistuse lisa on oluline juhul, kui on olemas juba Eestis väljastatud kutsetunnistus ja on soov välismaal tööd leida. Meeles tuleb pidada, et välismaal omandatud ühe- või kaheaastane kutseharidus ei pruugi meie haridussüsteemis ja ka tööandja silmis olla iga kord piisavalt aktsepteeritav. Hoopis rohkem hinnatakse välismaal saadud praktikakogemust. Rotary noorsoovahetuse raames on võimalik osaleda aasta-, suve- ja laagrivahetuses. Rotary Noorsoovahetuses saavad osaleda kõik õppivad noored sõltumata õppevormist, sealhulgas ka kutseõppurid. Programmi osalustasu on aastavahetuse puhul tavaliselt 250 €, suve- ja laagrivahetuse puhul 100 €
pidanud jääma Urmas Reinsalu(Irl). Miks ma nii arvan on see ,et ta on loodnud piisavalt sidemeid meie liitlastega ja teinud koostööd erinevate riikidega et täiustada meie sõjatehnikat. Samuti on ta hoidnud kaitsekulutused 2% peal. Teiseks haridusminister Jevgeni Ossinovski, kas ta on ikka piisavalt sobiv. Minu arvates oleks kõige sobivam Tõnis Lukas(IRL). Nagu me kõik nägime, toimus Tõnis Lukase valitsemisajal Eesti haridussüsteemis palju muutusi, ent kui sinna asemele tuleb Jevgeni Ossinovski, kes viimastel andmetel ütles meediale, et kavatseb avatud ülikoolis õppijatelt veel raha küsima hakata, siis tekkib küsimus, mis meie noortest haritud inimestest saama hakkab. Lisaks eelnevale ütlen ka seda, et Reformierakond ei oleks kindlasti kõige sobivam uue valitsuse moodustamisel. Nemad ainult lubavad.Pigem oleks võinud uut valitsust juhtida IRL ja SDE. Saata 10
modernset riiki Haridusministeeriumi ülesandeks oli õppeprogrammi ja õpikute väljatöötamine lääneriikide eeskujul. Õppekulud olid pere kanda, mistõttu koolisüsteemi rakendamine pidurdus ja vaid 1/3 lastest sai koolis õppida. See sundis 1879 valitsust uue dekreedi välja andma, mis kaotas kooli piirkonnad, detsentraliseeris koolisüsteemi ja andis selle kohalike omavalitsuste otsustada. Teatud jooned Jaapani hariduses: · 1. haridussüsteemis on suur roll rahvuslusel · 2. nii töö saamisel kui sotsiaalses elus on oluline akadeemiline teenistus · 3. välismõjude pidev eksisteerimine · 4. haridussüsteemis eksisteerivad ja võitlevad mõttekoolkonnad Mitte kõik koolid ei suutnud anda ühesuguse tasemega haridust. Seetõttu, eriti alates 19. sajandi lõpust, toimus tung just teatud koolidesse, mille lõpetanuil olid parimad võimalused töö saamiseks. Tekkisid nn eliitkoolid
Nikolai Karotamm vabastati parteijuhi kohalt,tema asemele "valiti" Moskva heakskiidul Johannes(Ivan) Käbin.Oma kohast jäi ka ilma Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees E.Päll,kes asendati menukirjaniku August Jakobsoniga.Karotammest sai teadustöötaja NSV Liidu Teaduste Akadeemia süsteemis, hiljem majandusdoktor ning professor. VIII pleenumi otseseks tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites(al ministreeriumidest külanõukogudeni välja), haridussüsteemis,kultuuriasutustes ning loomigulistes liitudes.Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse; kaubandusminister A.Hanses lasti maha. EKP VIII pleenium oli murrangusündmuseks, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele:Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga;ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus,jagamatult valitsevaks sai staninlik
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaati...
sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks". Selles peitub minu arvates väga suur tõde. Sellest lausest tuleks kinni haarata ja tõepoolest maha istuda ja kirja panna, oma võimalused aitamaks riigi paremat toimist. Esmalt oleks vaja oma riiki tunda. Üldjuhul on põhiseadusega kursis vaid kodakondsust taotlevad inimesed ja mitte iga sünnipärane eestlane. Seega on vaja tõhustada kodanikuharidust. Selleks võib pidada ka ühsikonna õpetuse mahu tõstmist Eesti haridussüsteemis. Riigi tunnused, seadused, põhialused peaks olema kõigil selged nagu emakeel. See suurendaks sidet kodanike ja riigi vahel. Seega leian ,et kodanike harimine on aluseks aktiivsuse tõusuks ühiskonnaelu mõjutamises. Kuid tundub, et inimloomus justkui vajaks ühiskonnakriisi, nägemaks, et riik on tõesti hädas. Sel puhul hakatakse rääkima ka üha enam kodanikuühiskonnast ja kodaniku omaalgatusest. Kodanikuühiskond suudab muuta poliitilisi otsuseid kas või läbi allkirjade korjamisega
Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme me jõudnud punkti, kus võib väita, et kooli osaroll õpilase eluküpselisel on ühekülgne ning enamalt iga õpilase enda teha. Mille põhjal siis vahet teha küpsel ja ebaküpsel õpilasel? Hinnete põhjal? Arvan, et kui
Selles valdkonnas maksab idee ja selle olemasolu ja tugeva töö tagajärjel võib igaühest saada järgmine Bill Gates või uue Skype'i looja. Kokkuvõtteks võib öelda, et infotehnoloogia alal töötavate inimeste tulevik on roosiline, sest raske on uskuda, et sellel alal tekiks tööjõu üleküllus. Juba täna on kõrgtasemel teadmiste ja oskustega tööjõu leidmine Eestis raske, spetsialistidest on puudus. Muudatustest tuleks alustada juba haridussüsteemis, tutvustades õpilastele arvutit, kui millegi uue ja innovatiivse loomise vahendit. Kui on piisavalt tahtmist õppida, saab ka hilisemas elus IT-ga tutvust teha ja seeläbi oma karjäärile täiesti uus suund anda. OECD uuringute järgi on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõige tähtsam tootlikkust suurendav faktor kogu majanduses ja just kriisiolukorras otsitakse uusi efektiivseid lahendusi. Eesti reklaamib end kui e-riiki ja on suurte sammudega
õpetajad, väiksemates koolides ei ole võimalik tagada väiksemamahuliste ainete õpetajatele täiskoormust. Selle tõttu tekkis suur vajadus mitme aine õpetajate järele. Õpetajahariduse olukorra analüüsist selgus veel selline probleem, et õpetaja ettevalmistus esma- ja täiendõppes ning tema arengu toetamine toimetulekuks väga erilaadseid oskusi nõudvas töökeskkonnas on ebapiisav ning ei reageeri paindlikult haridussüsteemis toimuvatele muutustele. Selgus ka, et õpetajal on vähene valmisolek ja oskus tegelda oma töö analüüsiga ja arengu juhtimisega, osaleda meeskonnatöös õppija arengu toetamisel, rakendada kolleeg-kolleegilt õppimise võimalusi ning panustada kooliarendusse. Suur rahutus toob see, et õpetaja staatus ühiskonnas ei vasta õpetaja rolliga seotud ootustele, õpetajakutse prestiiz on madal, ilmne on ebakõla vastutuse määra ning tasu ja tunnustuse vahel
suhtlusstiili. Las ta räägib ära, ma olen nõus, siis mul ei tule hiljem probleeme. Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat. Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See, mida õpetaja õpetab, on õige ja vajalik; kui sa oled teisel avamusel, siis oled sa valel teel ja väärid kasinat hinnet. Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda, kuna õpetaja nõuab seda.
võõrkeelte hindamise programm SurveyLang 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. - Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu; eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremak...
Tsükliõpe Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
