1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks
Ühte lehti pidi tihtipeale kolm korda väga rahulikult üle lugema, et saada täielikult asjast aru. Ma arvan, et kohustuslik kirjandus peaks olema üles ehitatud raamatutele, mis võetakse tunnis läbi ja nimekiri, mida kodus lugeda, kuid seal on valik. Teatud kohustuslikud raamatud on liiga rasked meie vanusele ja hea oleks neid tunnis läbi võtta, kus oleks võimalus seda koos õpetajaga läbi arutada. Muidugi võtaks see aega, kuid arvestades seda, et Eesti haridussüsteem on niigi üks suurima mahuga Euroopas, võiks leida aja ka teksti arutamisele. Mu arvamus võis tulla väga subjektiivne, kuid see oligi isiklik arutlus. Eestis on kirjaoskamatust võimalik muuta haridussüsteemi muutmisega, vähemalt minu arvates.
kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene individuaalselt võidelda, alustades kasvõi sellega, et seisad kiusaja ohvri eest ning kui oled ise lapsevanem, siis saad koolikiusamise vastu võidelda sellel moel, et õpetad oma lastele kodus elementaarseid viisakusnorme ning käitumistavasid.
hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva keltide, roomlaste ja frankide segu. Prantsusmaal on iga neljas elanik, kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad omas maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta kedagi võrdselt. On olemas kas paremad või halvemad inimesed, aga iga inimene on teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel
Eksosüsteemi moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad lapse arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub, või nende sotsiaalsete institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Tähtsaimad ametlikud ja mitteametlikud ühiskonnainstitutsioonid kuuluvad eksosüsteemi (näiteks vanemate töökohad, kohalik sotsiaal- ja tervishoiusektori abinõude süsteem, haridussüsteem, meedia, jne). Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused, seadusandlus. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
Olid ka mõningad erakoolid, mis nii rahvusliku, klassikalise hariduse andmiseks, kui ka lääneliku hariduse andmiseks, kuid need vaid üksikutes vürstkondades. Kõik ülalnimetatud koolitüübid olid mõeldud samuraidele, kuid olid ka lihtrahva elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Nende koolide võrk arenes aeglaselt, aga järjekindlalt ning nad olid oluliseks aluseks Jaapanile, et muutuda industriaalmaaks. Edo perioodi haridussüsteem aitas murendada traditsioonilist seisuste süsteemi, aitas luua rahvuslikku intelligentsi ning kuna ta oli suunatud lojaalsuse kasvatamisele, siis viis ta kehtinud korra kukutamisele. Jaapani keskklassid ei kartnud anda haridust alamkihtidele, sest nende arvates aitas haridus tugevdada rahvuslikku solidaarsust. 18. sajandi teisel poolel alanud põhjalikud muutused hariduselus likvideerisid Edo perioodi haridussüsteemi täielikult.
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega
Teistel aga on leht täis mõtetut sodi, igavat rutiini ja ebaedu. See on tänapäeva inimeste seas nii tavaline: sellel maailmal on pakkuda nii palju põnevat kõigi jaoks ja ometi elavad suur hulk inimesi oma elu silmad kinni ja keelduvad nägemast seda, mis on võimalik ja kättesaadav. Nad ei tunnista, et maailmas võib olla midagi sellist, millest nad midagi ei tea ja mis neid huvitada võib. Ja see probleem saab alguse kitsast silmaringist. Eestis on võrdlemisi kvaliteetne haridussüsteem, mis tagab igale lapsele võimaluse õppida. See, kas õpilane oma koolis veedetud aja jooksul ka õpib jääb juba igaühe enda teha. Need, kes valivad õppimise, saavad teada nii mõndagi põnevat maailma ja elu kohta ning laiendavad oma mõttepiire. Kool annab inimesele korraliku baasi, mille abil siis oma maailmapilt ja isiksus kujundada. Koolist võib inimene saada kaasa teadmistejanu ja tahtmise ennast ning maailma paremaks muuta. Sellistel inimestel on elu enamasti huvitav ja
meie sisemistele vajadustele. Väljast lahendusi otsides oleme sisemise hääle kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides koolides, kahjuks ei õpetata õpilastele kuidas luua, hoida ja lõpetada suhteid. 6. Kellele panna süüd, kui pere kujunedes kukuvad maskid? Süüdi pole ei mees ega naine, pigem meie haridussüsteem ja eriti kasvatusteadus võiks paremini eluga kaasa liikuda. 7. Miks tungivad mehed poliitikasse? Mehed tungivad poliitikasse just raha, rikkuse ja võimu pärast ning need, kes sinna nendel põhjustel ei lähe, vaid läheb sinna selleks, et riigi heaks midagi korda saata, siis arvestades seda, et konkurentsi ülistavas ja võimu põlistavas keskkonnas suudavad vaid üksikud iseendale truuks jääda, saab see olema neil üsna raske. 8
1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi
endas rahvuslikku omapära ja hulganisti kultuurilisi iseloomujooni. Enne võõrkeelte õppimist, on vajalik vallata oma emakeelt suhtlustasandil just nimelt seetõttu, et see oskus loobki vundamendi üldisele keeletunnetusele. Emakeele oskamine ja tundmine võib üldsusele tunduda kui ensesestmõistetav oskus, kuid et oma keeleoskustase lihvida maksimumini ning olla võimeline selle võimalikult paljusid funktsioone kasutama, on vaja kõrvalist abi. Just täpselt seda kõrvalist abi haridussüsteem kooliteed alustavatest jütsidest gümnaasiumit lõpetavate abiturientideni pakubki. Õppe eesmärk on igaüht 12 aasta vältel omandatud keelelisi teadmisi optimaalselt kasutama õpetada. Keeleõppeks vajaminev keelevaist ning –taju on inimestel erinev: igaüks ei mõista interpunktsiooni põhimõtteid või kaashäälikuühendite reegleid. Iga inimene on erinev ning kõigi mõistus toimib erinevalt. Olulise osa emakeele õppimisest moodustab klassikalise kirjandusega kursis olemine ning
feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused, humaansem haridussüsteem, tsensuuri lõpetamine. Absolutism sai alguse 16.-17.saj Lääne-Euroopoas. Monarh kondas enda ümber kõik võimud, rajas bürokraatliku aparaadi ja vähendas aadlike võimu. Eesmärgiks oli ühiskonna heaolu ja efektiivne valitsmissüsteem. Monarhi kasvatati lapsest saadik valitsejaks. Samas võis ta nii võimu kuritarvitada ja muutuda türanniks. Absolutistlik valitseja: monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda või
Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad.
monopol kellegi ainuõigus toetada kaupa või pakkuda teenust, ettevötte vöi vötete ühendus. dumping- kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentsist ja laiendada turgu. iseloomusta tööandja ja töövõtja suhteid- Tarbimine: iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale (lk 90-91), mida kujutavad endast liising ja krediitkaart (lk 88-89) Haridus ja kultuur: millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nimetatakse elukestvaks õppeks (lk 97), mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimseks kultuuriks (lk 101), milleks on inimesel kultuuri vaja (lk 102) Rikkus ja vaesus: milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda (lk 104-107), mis on SKT e. sisemajanduse kogutoodang, mida see näitab (lk 106)
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Paks riik (ehk sotsiaalriik) – riigi jõuline sekkumine majandusse. Paksu riigi mudel tähendab suurt riigiettevõtlussektorit ning laiaulatuslikku riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteemi. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt , riigi kodanikelt, saadud valitsemismandaadi ja maksuraha abil korraldab oma tegevust nii, mis peaks kokkuvõttes kaasa aitama üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele
Haridussüsteem Eestis Maailm on ehitatud üles taibukusele ning haridusele; inimene on aastasadu arenenud ning areneb ka edasi. Mida parem haridus inimestel, seda parem tulevik. Hetke seisuga oleme jõudnud Eesti Riigis sinnamaani kus oleme sunnitud panustama tulevikule ning paremale heaolule. Kõike seda saame teha parandades haridussüsteemi. Haridusreform on ümberkorraldus, mis mõjutavad paratamatult kogu haridussüsteemi ning mille eest vastutab valitsus. . On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus. Seega peaksime Meie riigi haridusreformi põhjalikult valima, mida sinna kaasata ning mida mitte. Inimesed, keda reform puudutab hetkel või tulevikus, peaksid valjuhäälselt neid häirivate reformipunktide puhul sellest teada andma, et mitte lasta Eesti haridussüsteemil raisku minna. Võiksime ehk võtta eeskujuks Norra haridusreform...
4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga
Nõukogude liit jäi arengus maha lääneriikidest. Breznevi tervise halvenedes jäi riigielu juhtimine lähikondlastele kes ei pidurdanud ühiskonna allakäiku. 80 aastate alguseks oli tegemist majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga nõukogude impeeriumis. KARL VAINO sündis siberis. 78-88 EKP juht. tema võimule tulekga algas eesti NSV uus venestaisaeg. 80 esimesel poolel muutus eriti aktiivseks vene keele kasutamise propaganda. HARIDUS iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti.paljud õppejõud tembeldati rahvusvaenlasteks ja vallandati.süvendatult õpetati NSV ajalugu.alates 59. aastast kehtis 8 klassiline haridus.70. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele.koolidelt nõuti maksimumi lähedast õppeedukust, seega jagati hindeid väga kergekäeliselt.selline kord kahandas keskhariduse väärtust ja oli moraalselt laostav nii õpilasele kui õpetajale. Ülikoolides mindi üle kursuste süsteemile. Üliõpilase ainevalikud
hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad oma maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta teid kui võrdset. Te võite olla kas parem või halvem, aga igal juhul teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
Paljudel koolidel on kohustuslikus korras koolivormid. Kui laps peab esimesed üheksa kooliaastat igapäevaselt samu ja kellegi teise poolt kindlaks määratud riideid kandma, piirab see tema vabadust kujundada enda stiili ja väljendumisviise. Hariduse omandamise käigus kujunevad inimese väärtused, seisukohad, hoiakud ja arusaam maailma olemusest. See aitab sillutada teed iga inimese enda isikliku vabaduse poole, kuid samas hoiab seda täies hiilguses säramast. Kuna meie haridussüsteem on üpris üksluine, tundub õpilasena justkui oleks selle eesmärk võimalikult palju õpilasi samadesse kastidesse mahutada. Selle tulemusena piirdub inimese vabadus ise enda üle otsustada samal ajal kui üritatakse seda võimalikult palju saavutada. Seega vabaduse mõiste on labiilne, kuid selle seos haridusega on alati olemas olnud, olenemata sellest, kui paljud seda endale tunnistavad.
omasega, siis paraku ei kaasnenud sellega kasvatuse repressioonide vähenemine. Peksmine jääb peksmiseks, ükskõik kuidas seda nimetada. Kasvatus oma algses ehk ürgses vormis on täitnud ja täidab tänaseni toimetuleku funktsiooni, st kasvatus tagab inimlapsele inimeste maailmas toimetuleku. See on kasvatustegelikkuse kui inimeste elumaailma ühe sfääri põhiline funktsioon reguleerida toimetulet. (J.Orn, 1993, Haridus, 69 lk). Tänane haridussüsteem ei suuda täiel määral täita temale asetatud ülesandeid. Haridus, kui legitiimne valdkond ei suuda ära kasutada neid õppimisvõimalusi, mis õpijate õppimisvõimena olemas on. Pedagoogiline käsitlus püüab seletada, mida peaks nn õige kasvatus endale eesmärgiks seadma ja kuidas peaks oma eesmärke realiseerima, siis on kasvatusteaduslik probleem selles, miks niisugune pedagoogika on kujunenud ja eksisteerib ja mida võib selle oodata tuleviku jaoks
Duuma rahva valitsusorgan Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olu...
maagia, müstika, legendid või muud sellised teadusevälised arusaamad, sest tegemist on lihtsalt erinevate mõtlemistraditsioonidega, millel on head või halvad omadused ainult teatud traditsiooni seisukohalt. 6 Feyerabendi kohaselt pole võimalik olla neutraalne hindaja teadlane hindab teisi mõtlemistraditsioone teadlase seisukohalt, müstik müstiku seisukohalt jne. Filosoof leiab, et haridussüsteem tuleks ümber korraldada nii, et laps tutvuks erinevate mõtlemistraditsioonidega ning suudaks siis iseseisesvalt ja kompetentselt eelistusi teha. Feyerabend 7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja sõltuvuse tees Relativismi mitmekesisuse tees (kultuurirelativism) see on antropoloogiline tees, mis tunnistab moraalireeglite erinevust ühiskonniti.
Jätkusuutlik haridussüsteem Eesti on väike riik, kes soovib jõuda maailma parimate hulka nii elukvaliteedi kui majandusliku võimekuse poolest. Ainus võimalus selleks on parimal viisil vääristada kogu meie inimvara. Teha saab seda vaid läbi kvaliteetse ja kättesaadava hariduse. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba täna maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa, kus kogu Eesti ühiskond on tark ja tegus. Mitmete Eesti ees seisvate probleemide lahendus sõltub täna otseselt just hariduses toimuvatest arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes...
ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine
Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus töökohtade loomisel. Õppimisvõimaluste suurendamisel tuleks tõsta õpetajate palku ning kärpida nende alade palku, kus töötajaid on palju. See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi. Leevenamisel jagab riik töötutele toetusi nagu näiteks töötu abiraha või kindlustushüvitist. Need summad ei ole tegelikult väga suured, kuid leevndavad natukenegi sissetuleku kaotust. Toetuse suurus sõltub täitsa riigist, kui heal majandusjärjel riik on. Eesti jagab toetusi võrreldes näiteks Soomega 2,8% vähem sisemajanduse kogutoodangust, sest Soome on paremal järjel kui Eesti
Paljud vanema generatsiooni inimesed armastavad öelda, et noorus on hukas. Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor veedab tavaliselt koolis oma päevast 6-8 tundi. Peale seda läheb ta koju ja lahendab seal koolis antud koduseidülesandeid, sõltuvalt päevast umbes 2-4 tundi. Kui noor peaks suutma jääda haigeks siis koolis järelejõudmine on väga väga keeruline. Koolipäevad on alati üpris pingelised. Päevas on mitu kontrolltööd, plus veel mõned tunnikontrollid. Pingete maandamiseks aga jällegi aega ei ole
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes
tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon. Taanis elab väga väike protsent välisriigi kodanikke. 98% Taani elanikest on luterlased. Tööpuudus on 8,8%, võrreldes
juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust. Paljud haritlased pidi oma loomingu ümber hindama kuna nende eelnev looming ei sobinud nõukogude võimule. Kogu senine iseseisvusaegne haridussüsteem, asendati uuega – kasutusele võeti ühtsuskooli süsteem, loodi 8-klassiline haridussüsteem ja kohustuslikuks muudeti keskhariduse omandamine. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Nii väheneski Nõukogude oludes kirikus tähtsus rahva jaoks. 1960. aastate optimis ühiskonna vaimuelus asendus pessimismi ja ükskõiksugusega. Esile kerkis
See on selge märk eelkõige õpilastele ja meile, abiturientidele, et ei tohiks vältida esmapilgul raskemana tunduvaid õppeaineid, nagu infotehnoloogia või inseneriõpetus. Presidendi kõne kajastab ka haridusreformide poleemikat ning hiljutisi vaidlusi Riigikogus selle küsimuse ümber. Riigipea seisukohalt on suurimaks takistuseks suutmatus teha otsuseid ning jõuda kompromissini. Tõepoolest, Eesti haridussüsteem vajab mõistlikke ümberkorraldusi, mis tõstaks tööjõu kui ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011. aastal toimub üleminek eurole, siis saab Eestist Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas demokraatlike
liidu liikmesriikides vaba. See muutis tunduvalt lihtsamaks välismaal töötamise ja õppimise. Ka kaubanduses on märgata muutusi. Tänu Shengenile on muutunud toodete transport kiiremaks ja tooted jõuavad inimesteni väiksema ajaga. Ka reisimine Eestisse on nüüd tunduvalt lihtsam, seega on Euroopa liit kaasa aidanud ka meie turismile, tuues siia külastajaid igast Euroopa otsast. Samuti on positiivseks küljeks suured toetused, mida liit meile annab. Nendest on osa saanud nii haridussüsteem kui põllumehed. Tänu eurorahadele on uue ilme ja moodsa sisu saanud paljud meie koolid, et õppimistingimused oleks üha paremad. Põllumeestele on toetused Euroopa Liidu poolt väga olulised, sest tänu sellele saavad nad soetada uut ja efektiivset tehnikat, ning elada üle ka rasked põuaaastad. Kõigel on oma head ja vead. Majanduslik abi ja toetused on toonud meile kindlasti suurt kasu. Hoolimata sellest, et oleme liidu üks väiksemaid riike, suudame me suurematele konkurentsi pakkuda
Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa valitsemise ajal oli kogu asjaajamine, kirjasõna ja kõrghariduse omandamine saksa keeles. Nõukogude Liidu valitsemise ajal oli eesti keel väga suure põlu all. Eesti keelne kirjasõna oli väga range tsensuuri all, eesti keele avalikult kõnelemist karistati rangelt ja suure venestamispoliitika käigus taheti kogu haridussüsteem venekeelseks muuta. Eesti keelt ohustab ka väljaränne. Välja rännanud kodanike lapsed ei õpi eesti keelt mitte enam esimese keelena, vaid teise keelena ja seetõttu ei omanda nad keelt täielikult ning nende järeltulijad ei pruugi eesti keelt enam üldse mõista. Väga tähtis on eesti keele aktiivne kaitsmine, mis on praegusel ajahetkel väga aktuaalne. Valitsus on rakendanud seadusi, et eesti keelt kindlustada.
Pean seda oluliseks, kuna siis on võimalus väga kiirelt infot vahetada.. On hea, et infotehnoloogiat püütakse kättesaadavaks teha ka vanematele inimestele. Näiteks 2010 aastal oli arvuti kasutamise osatähtsus 16-74 aastaste seas 74,6% ning interneti kasutamise 74,1% Lisaks infotehnoloogiale rõõmustavad mind head tulemused hariduses, näiteks oli Eesti 2009 aastal PISA testi tulemuste põhjal maailmas 13. kohal. Sellegipoolest leian, et tuleks üle vaadata haridussüsteem. Julgen omast kogemusest väita, et paljud õpilased on stressis ning selle tõttu hakkab kannatama nende tervis. Siin tekib minu meelest küsimus, kas pikemas perspektiivis kaaluvad head tulemused üles noorte inimeste tervise. Arvan, et ei ja just seepärast peakski haridussüsteemile suuremat tähelepanu pöörama. Ausaltöeldes leian, et Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas. Siin pole suuri hävitavaid maavärinaid, vulkaanipurskeid, on head mereteed, 4 aastaaega
Võime öelda, et hetkel on haridus Eestis väga heal tasemel. Üldharidus on jaotatud kolmeks tasemeks: algkool, põhikool ja gümnaasium. Väga hea mainega on kutsekoolid ja rakenduskõrgharidust pakkuvad koolid. Ning mis on eriti oluline, kõrgharidust saab tasuta. Ma arvan, et haridus on väga hästi toimiv, kindlasti on lünkasid mida veel täita, kuid kõik need, kes soovivad õppida, seda ka teha saavad. Ja need kes seda teha ei taha, ei hakka seda ka kunagi tegema, isegi siis kui haridussüsteem on maailma parimal tasemel. Viimase aspektina tuleks vaadelda tööjõudu. Iga aastaga lahkub Eestist üha rohkem inimesi, et leida töö ja parem palk välismaal. Kõigepealt läheb pereisa ja varsi juba perekond järele. Nii väikese rahvaarvuga riigile nagu Eesti on iga inimene oluline. Sellest aastast muudeti jälle meie maksusüsteemi. Kõrgemat palka teenivad inimesed peavad ka rohkem oma palgast ära andma. See kõik tähendab seda, veel rohkem inimesi mõtleb ära minekule
Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele...
Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Meediat saaba gruppidesse jagada infovahetuse võimaluse järgi: ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, internet jne. Kanal 2, TV3, ETV, Postimees, Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ja Maaleht. 3. Haridus ja kultuur (lk96-99 ja 100-102): millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nim. elukestvaks õppeks, Eesti haridussüsteem koosneb alusharidusest ja põhikoolist (kohustuslikud). Gümnaasiumist, Kutsekeskkoolist, Kutsekoolist, Ülikoolist ning sealt edasi minnakse tööle peale mida või mille kõrvalt on alati võimalik veel või juurde õppida. Elukestvaks õppeks nimetatakse seda, et inimene õpib kogu elu ning saab iga päev mingil määral targemaks ning kogub mõtteterasid ja laiendab silmaringi. mida nimetatakse aineliseks (e
jooksid üle kuristike köitest sillad. (Kohati olid teed raiutud kaljusse, teisal aga sillutatud.) Teedevõrgu peamised kasutajad olid kuninglikud sõnumiviijad chasquid ja kaupmehed, kes kasutasid koormaloomadena laamasid. Totalitaarne riik (Tähtis esmalt riik ja siis inimene). Tähtis Riigiusundiks päikesekultus. Preestrite osa tagasihoidlik. Inimesi ohverdati väga harva. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja karmim õppedistsipliin. Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja. Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal
suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati,
Euro kasutusele võtt tooks nii positiivsed kui ka negatiivseid asju kaasa. Positiivne oleks see, et meil on ühine raha ja kui tahad välisriiki minna siis ei peaks raha vahetama valuuta punktides ning oleks lihtsam arveldada riikide vahel: ei peaks valuuta kursi jälgima ja ümber arvutisi tegema. Negatiivne on see riikidelt kaob oma raha ära: Eestilt eesti kroon, Soomelt soome mark jne. Lisaks on Euroopa liit kaasa toonud meile palju erinevaid toetusi. Haridussüsteem on oma osa saanud. Palju koole on renoveeritud ja kutseharidus keskused on saanud kaasaegseid seadmeid juurde, et õpilased saaksid omale korraliku põhja alla karjääri alustamiseks. Sammuti läheb suur osa toetusi põllumeestele. Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses
alati keegi kaasmõtleja. Inimestel on avaliku välja kaudu esiteks maailmas ja ühiskonnas toimuvast ülevaade, teiseks saavad nad oma suhtumisega suunata nii avaliku välja moodustavaid arvamusi kui ka reaalseid protsesse ja otsustusi. Teame, et haridusel on ühiskonnas täita oluline sotsiaalse sidustaja roll, seega on vaja kindlustada, et kõik saaksid omandada kvaliteetse hariduse. Pea 20 aastat on möödas Eesti taasiseseisvumisest, kuid kas praeguseks meie haridussüsteem koolitab aktiivseid noori kodanikke piisavalt või jääb süsteemis siiski midagi vajaka. Võiks ju arvata, et tänastel noortel on juba kinnistunud teadmised demokraatlikest väärtustest ning ollakse aktiivseks partneriks oma 1/2 keskkonna kujundamisel. Huvi on olemas, aga tegutsemise võimalusi napib. Paljud noored on huvitatud poliitikast
kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3.HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102): 1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)? *Alusharidus. *Algharidus. (kohustuslik) *Põhiharidus. (kohustuslik) *Gümnaasium või keskeri või amet. *Kõrgharidus 2)Mida nimetatakse elukestvaks õppeks? Kogu elu kestev õppimine, teadmiste omandamine enda ümbert ja elukogemuse saamine. 3)Mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimsekskultuuriks? Aineline kultuur - sinna alla kuulub kõik tehnika ja materiaalsete asjadega seonduv (nt arvuti protsessot, teksapüksid, tuumapomm).
Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides. Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti
ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt. Juba vallakoolides pidid lapsed õppima vene keeles kõiki aineid peale usuõpetuse ja emakeele. Ka omavahel tuli lastel kõnelda vene keeles ja selle nõude vastu eksijaid karistati mitmesuguste leidlike meetoditega.
majanduslikku kui ka sotsiaalset arengut. Mittetulundusühing aitab edendada toimetulekut, suurendada tarbimist ja parandada juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele. Organisatsioon on loonud ka kaupluse. See loodi 1978. Aastal, et põlisrahvas saaks turustada ja edasimüüa oma käsitööd. Kauplus müüb edasi umbes 65000 inimese tööde, mille hulgast võib leida kullast ja hõbedast ehteid, käsitsi valmistatud loomanahast käsitööd ja palju muud. BRACi haridusprogramm on suurim haridussüsteem maailmas, mis on esindatud seitsmes riigis. Organisatsiooni algkoolide eesmärk on anda võimalus õppida lastel, kes elavad ebasoodsates olukordades, näiteks vaesuses või vägivallas. BRACi algkooliprogrammiga liitunutest lõpetab selle umbes 93% ja koguni 98% lõpetanutest lähe edasi õppima. Kooliprogrammi värvatakse õpetajad kohalikest kogukondadest. Õpetajad on naissoost ning abielus. Ühes klassis on umbes 30-36 õpilast.
analüüsida ja loogiliselt järeldada ; võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada ja võimet ületada raskusi, tulla toime keerukate ülesannetega ja saavutada püstitatud eesmärke. Need kolm põhikoefitsenti tagavad Edvinssoni järgi teadmusliku ettevõtte loovuse, mida tänapäeva turumajandus väärtustab. Teadmusmajanduse struktuuri jagab autor kolme astmesse. Teadus kui eesrinne teadmusmajanduses. Läbi teaduse sünnivad uued ideed ja lahendused. Haridussüsteem kui põhirinne teadmusmajanduses, teadmiste õpetamise, omandamise ja rakendamise süsteem. Noorte inimeste vaimse ja ratsionaalse intelligentsuse arengu kõige tähtsam etapp. Ning kolmandaks etapiks on praktika ettevõtetes. Raamatu lõpuosas tuleb veel juttu ka sellest, missugune peaks teadmusloomelise ettevõtte töökeskkond välja nägema. Töötaja peab Edvinssoni arust kontoris ennast tundma
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus. Haridus, kui selline, on midagi väga, võiks öelda isegi, et midagi ülimalt progressiivset. Ideaalses maailmas avab iga uus omandatud teadmine või infokild ukse veel palju rohkemate teadmiste omandamiseks. Uued, ka nii-öelda kõrgema tasandi teadmised põhinevad enamasti madalama tasandi teadmistel ning varem omandatul. Seega peaksid uued teadmised ning oskused olema teatud määral isegi eelteadmistest ning baasoskustest tuletatavad. Kahjuks ei ela me aga ideaalses maailmas. Mis toimub tegelikult? Olen pidanud oma elus vahetama kooli, ning suudan vahet teha kahel erineval koolil, õpetajatel ning õppimistehnikal. Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
