last kooli on vaja nõustamiskomisjooni kinnitust! • Haridus- ja teadusministeeriumi pädevus (peab tellima materjale+teste+uurimusi) • Kohaliku omavalitsuse pädevus (lasteaiad ei ole riiklikud asetused!) – haridusasetuste metoodiline teenindamine. (???) Järelvalve koolikohustuse täitmisest. Omal soovil lapsevanem last koju jätta ei tohi ja tagasiminekut koolist lasteaeda Eestis ei eksisteeri!!! • Hariduse tasemed • Haridusasutused § 24. Koolieelsed lasteasutused (1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. § 9. Koolikohustus (2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks
Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud
kohaliku kultuuri väärtused ning normid, müüdid ja tabud, väärikus, au ja austus, pühadus, heldus, andestus, usk, lotus, armastus. psüühiline keskkond ehk situatsioon- inimene leiab selles end olevat igal ärkveloleku hetkel, sotsiaalne keskkond- selle moodustavad ühiskond kui institutsioonaalse struktuuriga süsteem ja kultuur kui holograafilise struktuuriga süsteem, see on majandus, poliitika, õigus oma korrakaitsevahenditega, ajakirjandus, kultuuri-ja haridusasutused, kohus koos prokuratuuri ja advokaatidega (Vooglaid 1999). Virtuaalne keskkond Selle loovad igasugused tekstid. Osa neist on fikseeritud paberkandjatel, osa lintidel ja plaatidel, osa eksisteerib vaid elektroonilisel kujul. Osa tekste on ametliku, osa mitteametliku sisuga, os kõlbeliselt korrektsed, osa kõlvatud, osa hariva või lagastava toimega, osa inimesi innustava ja julgustava, osa masendava ja räsiva sisuga. Et
antitehnitsism kartus tehnika arengu ees. UUS KULTUUR – olulised sotsiaalsed muutused (kristluse teke ja areng). Kultuuri arengu tasakaalu rikkumine toob aga kaasa palju neg nähtusi: konfliktid, ökoloogilise tasakaalu rikkumine jpm. Kultuuriline lõtk- sotskultuurilise muutuse esmane stiimul industriaalühiskonnas on tehnika areng. UUED SOTSIAALSED STRUKTUURID - Paljudest eri tasemega elementidest koosnev moodustis. Nt sotsiaalsed kihid ja klassid, rahvused, parteid, haridusasutused jne. SÜSTEEMISISESED KONFLIKTID – annavad märku ühiskonna muredest ja muutuste vajadustest; konflikti lahendus võib tuua muutuse. MUUD . Sotsiaalsete parameetrite kasv ja oluline muutumine (rahvastik, linnastumine jne). SüsteemiVÄLISED tegurid: *Difusioon ehk kultuurielementide levik. võõra päritoluga, lähedastest või kaugematest ühiskondadest. Nim ka sisseimbumiseks. Teistest kultuuridest üle võetud omadusi. Alkoholi levik, arvutid,
arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe, millises lasteaias ja milliste õpetajate juhendamisel laps oma päevi veedab. Seega võib lasteaia mõttena näha koolivalmiduse saavutamist. Oleme ju harjunud, et iga haridusastme sihiks on valmidus järgmiseks astmeks. Millisel astmel tegutsetakse aga õnnevalmiduse nimel hea, ausa, hooliva, loova ja õnneliku inimese kasvamise nimel? Igal astmel? Kahjuks mitte. Takistab teine müüt haridusasutused tegelevad tarkuse suurendamisega ja laste-noorte isiksust ei kujunda. Panus kujundamisesse on aga paratamatu, olgu see siis teadlik või juhuslik. Isiksuse kujunemisele jätavad oma jälje suhtlemismustrid, õpetaja eeskuju, õpetamise protsess, hindamine, motiveerimine ja karistamine jpm. See jälg on sügavam ja mõjutab edasist elukäiku rohkem kui pähe õpitud raamatutarkus. Lasteaia «jälg» ilmneb otseselt juba koolis, eelkõige suhtlemis- ja õppimispädevuse kaudu. Nii
Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................................4 Üldised andmed......................................................................................................................6 1.Äriidee.................................................................................................................................7 1.1Konkurentsieelis............................................................................................................8 1.2Visioon...........................................................................................................................8 1.3Missioon........................................................................................................................8 1.4Eesmärgid.................................................................................................................
Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga. See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda. Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed. Mitu väärtuste tasandit. "Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata teatud institutsioonide tasandil, materiaalne praktika, IRA sellele vastandub RRA. Ideoloogiliste riigiaparaatide hulka kuuluvad haridusasutused, meedia jne. Inimeste konstrueerimine subjektidena. Tema väide: subjektidena oleme me valmis ideoloogiale alluma, mingit teadust, identiteeti väljaspool ideoloogiat olla ei saa. Ideoloogia on loom, inimene suhtleb ideoloogilise kõnetamisega ära tundmise, mitte teadmise kaudu. Reklaamid nt ei anna meile uut teadust, vaid ära tundmist. Mõiste mida Althuster kasutab: interpellatsioon, näide kõnnite tänaval, eemal on
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
primaarsuse põhimõte. Lisaks oleks vajalik teatud perioodide jooksul teha kokkuvõtteid senise eelarvepoliitika mõjust lastele. 18 Samuti on laste üldise heaolu kindlustamiseks vajalik, et nendega tegeleksid pädevad inimesed. LÕK artikkel 3 lg 3 nõuab, et laste ning lastega seotud küsimustega tegeleksid professionaalsed (eriettevalmistuse saanud) isikud. Eestis ei ole üldjuhul, haridusasutused välja arvata, kehtestatud lastega tegelevatele isikutele mingeid täiendavaid nõudeid. Vt muuhulgas punktis 4.1 toodud probleem eriettevalmistusega kohtunike, prokuröride ja politseiametnike puudumise kohta. Samuti ei ole professionaalne kaader reaalselt tagatud kohalikes omavalitsustes, laste hoolekandeasutustes. Muuhulgas ei ole nendele kehtestatud riiklikke pädevusnõudeid.2 Eestis ei uurita, erinevalt näiteks Soomest ja Ühinenud Kuningriigist ka lastega töötavate
Identiteedikapital (formaalsed ja mitteformaalsed linna identiteeti määravad tegurid) o Sümboolika näitab kuulumist kuhugi Formaalsed- ühistransport, riigikogu Tallinnas Mitteformaalsed- kultuuriobjektid Intelligentsuse kapital (strateegilise planeerimise võimekus) o kas ja kuidas on kovil võimalik vaadata tulevikku? o Mida saaks paremini teha, et inimesed ei läheks tallinnast, eestist ära o haridusasutused, teadusüritused Finantskapital (majandusnäitajad) o skt, kui palju on kodanikke, kui palju nendest on töötavaid, keskmised palgad Suhtekapital(sotsiaalne integratsioon) o koostöö teiste sektoritega, organisatsioonidega, välisriikidega, sõpruslinnad o Kuidas integreeritakse muukeelseid inimesi, kas neid kaasatakse o Koostööorganisatsioonid,toetusprogrammid, ajalehed(kakskeelne)
Hilist keelekümblust on võimalik nimetada täiendatud kakskeelse hariduse mudeliks, mille eesmärgiks on anda lapsele võimalus omandada riigikeelt kõrgel tasemel emakeele teadmisi kahjustamata. Esimesed neli hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli hakkasid antud metoodikat juurutama juba 2003. aastal Tallinnas, Narvas ja Tapal, kusjuures alates 2004. aastast on see arv mitmekordistunud ulatudes 20-ni. Märkimisväärne on ka see, et nende seas on ka eestikeelse õppega haridusasutused. 20 hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli: KARJAMAA GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM TALLINNA PAE GÜMNAASIUM TAPA VENE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTÕE GÜMNAASIUM SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUM LASNAMÄE GÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU GÜMNAASIUM NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUM NARVA JOALA KOOL KOHTLA-JÄRVE 3. KESKKOOL KOHTLA-JÄRVE SLAAVI GÜMNAASIUM NARVA SOLDINO GÜMNAASIUM HAAPSALU ÜLDGÜMNAASIUM
aastatel) ei välista ju muude organite töös hoidmist, st surm ei ole osa elust, ega elu eitus. Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja (ülikoolid- Euroopas esimesed vastavad haridusasutused, matemaatika ja astronoomia). Islami ja ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad ja elushoidjad. Meditsiinis- humoraalteooria. 9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
milles on ka antiikolümpiamänge tutvustav jutt "Olimpia mängupühad". Sergei Sahhovskoi 1885.a Eestimaa kuberneriks määratud vürst, kes toetas vene õigeusu levitamist ja asutas Kuremäe kloostri Ado Grenzstein ajakirjanik ja pedagoog. Asutas ajalehe Olevik. Võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia. Karl Eduard Körber andis 1860. aastal välja esimese eestikeelse raamatu, kus on viidatud antiikolümpiamängudele. Eesti hariduselu kujunemine ja areng: vanimad haridusasutused Vanimaks haridusasutuseks olid toomkoolid. Vana-Pärnus (1252), Tartus (1299) ja Tallinnas (1319). Seal õpetati seitset vaba kunsti (alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Haridust anti ka kloostrites dominiiklased tegutsesid Tallinnas alates 1229. aastast ja Tartus 1300. aastast. (Kloostrite juures olid sisemised koolid munkade ja nunnade ettevalmistamiseks ja välised koolid linnarahvale). 1424
Ta on polüfunktsionaalne linn, mille tagamaa hõlmab kogu Eesti. Tallinn on peaaegu igal elualal Eestis kaugelt tähtsaim. Loomulikult asub seal enamik valitsusasutusi, suuremad pangad, tööstus-, ehitus ja veondusettevõtted, hulgikaubanduse organisatsioonid. Tallinna sadam on suurem kui ülejäänud Eesti sadamad kokku, Tallinna lennujaam on ainus tõeline lennujaam Eestis. Kuid Tallinn on ka kultuurilinn, seal asuvad Eesti tähtsamad kultuuri- teaduse- ja haridusasutused. Ainult kõrghariduse ja tervishoiu alal suudab talle konkurentsi pakkuda Tartu. Esikoha hõivas Tallinn tänu asendile mere ääres, laevasõiduks soodsaima rannikuosa keskel. Kuid ta pole alati olnud vaieldamatult tähtsaim linn Eestis. Veel XIX sajandi lõpul oli Tallinn võrdlemisi väike linn, millega esikoha pärast konkureerisid Tartu ja Narva. Kuid Eesti iseseisvudes 1918. oli Tallinn oma
8.5.3 Isikukaart Isikukaart on töötajate kohta arvestuse pidamise põhidokument. Isikukaardile kantakse järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanimi; isikut tõendava dokumendi nimetus, number ,väljaandja, väljaandmise aeg ja kehtivuse aeg; isikukood; kontaktaadress, sihtnumber, telefoninumber, e-posti aadress; ülalpeetavad ja nende isikukoodid; haridustase, eriala nimetus, lõpetatud haridusasutused ja nende lõpetamise aastad; elamisloa kehtivusaeg isikul, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik; tööloa kehtivusaeg isikul, kellel Eestis töötamiseks peab olema tööluba; ametinimetus(ed) ja kood(id) ametite klassifikaatori alusel; tööle asumise aeg; töösuhte lõpetamise aeg ja alus. Isikukaarte säilitatakse 50 aastat. 8.5.4 Isiklik toimik Töötaja kohta on otstarbekas sisse seada toimik, kuhu paigutatakse kõik aastate jooksul
VÄLJAÕPE · § 29. Tuletõrje- ja päästetöötajate koolitus · (1) Tuletõrje- ja päästetöötajate kutseõpet korraldab riik. · (2) Tuletõrje- ja päästetöötajate kutsealast väljaõpet ja täienduskoolitust korraldavad Siseministeerium ja kohalikud omavalitsused Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. · § 30. Elanike väljaõppe korraldamine · Elanike tuletõrje- ja päästealast väljaõpet korraldavad haridusasutused, ettevõtted ja kohalikud omavalitsused Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras. · VII peatükk FINANTSEERIMINE · § 31. Finantseerimine · (1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutusi finantseeritakse riigieelarvest. · (2) Kohalik omavalitsus finantseerib tuletõrje- ja päästeasutusi täiendavalt valla- või linnaeelarvest lepingu alusel.
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
hostide nimesid näiteks nii: Raivo.postimees.ee Tippdoomen ee tähendab Eestit postimees - ajalehte Postimees 65 Raivo - arvuti meelevaldne nimi Tippdoomenite nimed on rangelt fikseeritud. Nendeks on riikide tähised, millised on määratud ISO standardiga ISO9166. Kasutatakse ka nn. mittestandardseid tähiseid: edu - haridusasutused com - ärifirmad mil - sõjandusasutused gov -riigiasutused jne. Toome ka mõned riikide tähised: ee - Eesti fi - Soome se - Rootsi ru - Venemaa no - Norra Seega on hosti nime järgi üldjuhul võimalik arvata, millise riigiga on tegu. Võimalik on aimata ka hosti omanikku või nime. Näiteks "WWW.PLAYBOY.COM" kuulub
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
