HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena
Näiteks oli Delfis ükskord uudis eksitava pealkirjaga „Venemaa elanike keskmine eluiga on 37 aastat“, kuid artiklit ennast lugedes saab teada, et oli mõeldud, et Venemaa elanike keskmine vanus on 37 aastat. Rumalad isegi ei hakka edasi lugema, vaid edastavad seda vale edasi oma foorumites ja vestlustes. Inimest on palju raskem niimoodi pealkirjade ja valeuudistega manipuleerida, kui ta on haritud. Kui sul on hea haridus, siis sul avaneb ka rohkem võimalusi elus. Näiteks kui sul oleks ainult põhiharidus või ei olegi üldse mingisugust haridust, siis väga paljud tööandjad, kes palkaks sind kui sul oleks keskharidus ning võib-olla ka kõrgharidus, ei palkaks sind tööle. Mitte ainult ei avane sulle rohkem erinevaid töökohti, vaid ka kõrgemapalgalised töökohad. Nii sa saad piisavalt raha ning raha abil saad näiteks ka vanemate sõltuvusest vabaks, ei sõltu enam vanematest, et nemad sulle söögi
Haridus- kohustus või võimalus Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. Haridus kuni 17. Eluaastani Esimese kooliminek- iseseisva elu alustamine tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Perekonna toetus Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul
Haridus Koostasid: Eleri ja Raily On olemas kaks ülesannet, mida tänapäeva hariduse juhtimisele ehk nn haridusvalmimisele omistatakse ESITEKS… … majanduslik TEISEKS… vaade, mille …kultuuriliseks ja kohaselt on hea poliitiliseks haridus riigi ülesandeks on majandusliku suurendada konkurentsivõime sotsiaalset ja sidusust. kestlikkuse võti. MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON HARITUD INIMESED: o sallivamad o demokraatiat pooldavamad o konstruktiivsema tervisekäitumisega o õnnelikumad o tööturul paremini toimetulevad. o Teadmuspõhise ja globaalse majanduse kõrval on olulised
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused.
Eliise Simanson ja Margot Privoi 10C Hellenite haridus ja kasvatus Poiste kasvatus Harimine algas 7. aastaselt Suur tähelepanu füüsilisel trennil Kui noormees sai Spartas 30. aastaseks, sai ta kodanikuks. Ateenas sai noormees kodanikuks alles 20. aastaselt, neile anti oda, kilp ja nad pidid vanduma isamaale truudust Ateenas kodanikuks saades, oli noormeestel kohustus järjekindlalt relva kanda, kes seda ei teinud, jäi kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama ·
EKSAMIKÜSIMUSED HARIDUS JA HARIDUSSÜSTEEM · Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid. Nüüd oleme aga seisus kus terve kool on täis mornide nägudega õpilasi ja on ka neid, kes jäävad kahe astme vahele kõõluma ja satuvad hiljem elu hammasrataste vahele. Miks selline asi aga üldse juhtub? Arvan, et kool on hetkeseisuga ülepaisutatud teema
Mari Murakas 10. A Haridus on vabadus kannatada Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline tervis. Nende mõlema eest peab inimene hoolt kandma. Sellegipoolest hoitakse ühiskonnas sageli kõrgemal kohal füüsist ning vaimsus ja selle korrasolek näib justkui tähtsusetuna. Ka koolist puudumist ei saa välja vabandada millegi nii ,,labasega", kui seda on näiteks: ,,Vabandan, ma ei saanud täna kooli tulla, mul oli hommikul tunne, et ma ei ela seda päeva üle
Haridus ei võrdu haritusega Tere, minu nimi on Kristin ja räägin teile teemal haridus ei võrdu haritusega. Me elame maailmas, kus väärtustatakse kõige rohkem raha ja haridust. Tänapäeval saab igaüks osta haridust ning selle raha eest, mida inimene maksab, peab õpetaja suutma õpilasele selgeks teha info, mille eest makstakse. Kuid kui õpilane ei ole võimeline õppima või ei taha seda mingil põhjusel teha, siis ega kulbiga saa tarkust pähe panna. Inimesel võib küll olla paber, millele on trükitud "diplom", kuid see ei tähenda, et ka
Haridus kui võti maailma Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiizsema ülesande
kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5
1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteaduslikku ajakirja" 192030 avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi, esseid, teaduslikke tööd 1933 hakkab Tartus õpetama semiidi keeli ja Vana Testamendi aineid
GEOGRAAFIA KT: TEENINDUS Teenindus ehk teenindav majandus ehk teeninudssektor on majandussektor, milles osutatakse teenuseid. See hõlmab väga paljusid inimtegevuse valdkondi. Teenusena võib käsitleda iga tegevust, kus inimene panustab oma aega, teadmisi ja oskusi töösse, mis ei loo ainelist kaupa, kuid annab kliendi jaoks muul moel väärtusliku tulemuse. Teenindusharud: kaubandus veondus haridus pangandus tervishoid Kõige arenenumates riikides töötab enamasti 70-80% hõivatutest teenindavas majanduses. Euroopa riikidest enamus inimesi tootab teenindussektoris Teenindussektorile omased tunnused: tegeletakse inimesega (nt nagu arst patsiendiga) masinaid ja tööriistu kasutatakse vähesel määral vigade tegemis oht on suurem kui tööstussektoris Teenuste liigid-teenuse osutajad:
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
õppetasemeti, õppevormiti ja omandivormiti võib nende osaluse määr olla erinev. 8. Tõhusus. Haridussüsteemis piiritletakse täpsemalt õigused, kohustused ja vastutus. Otsuseid võetakse vastu majanduslikul analüüsil põhineva finantseerimisskeemi rakendamise abil. 9. Tulevikule suunatus. Õppesisu ja hariduse kvaliteedi tagamine on suunatud indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tuleviku haridusvajaduste rahuldamisele. Praegusel ajal on minu arvates Eestis toimunud palju muutusi. Haridus on muutunud kõikidele kättesaadavks, on olemas lai valik erinevaid õppeasutusi, alatest koolist kuni kõrgkoolideni, haridus ja õpe tingimused muutusid kättesaadavaks ka vene rahvale...jne. Kuid praegu on veel probleemiks õppejõudude vähenemine. Paljud ei ole huvitatud õpetajate koolitustest, sest see töö nõuab palju energiat, närve ja palk ei ole ka suur. Eesti on aga taganud ressursse õppimiseks, on olemas ka erinevad programmid selleks et õppida kas välismaal,või kohapeal.
FREDERIC CHOPIN (1.03.1810-17.10.1849) Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopini isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozartiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbriks. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku- ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini kö...
FERENZ LISZT (22.10.1811-31.07.1886) Ferenz Liszt oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooj...
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov KOOL MUUTUB KOOS ÜHISKONNAGA Sirje Tohveri intervjuu Tõnu Otsaga Ajakiri "Haridus 3/2010" kokkuvõte Juhendaja: Ene-Silvia Sarv Rakvere 2010 Psühholoog ja koolimees Tõnu Ots peab tähtsaks õpilaste erisuste arvestamist ja valikuvabadust. Tõnu arvab, et ühiskond muutub ja nii toimuvad muutused ka koolis. Üks suurimaid muutusi on, et ühiskond vananeb, meil küll aeglasemalt kui naaberriikides, kuid siiski. On olemas "paindlik kool" ehk elukestev õpe, kuid tulevast ühiskonda valmistab ette ikkagi eelkõige üldharidussüsteem. Nooruse sisuks on õppimine ja nii peaks õppimist olema kauem. Meil on seda "kohustuslikku noorust" tervelt 12 klassi, st inimese 19-aastaseks saamiseni. Koos sellega pikenes kooliaeg ka allapoole: tekkisid nullklassid ja lasteaiaharidus. ...
Haridus- vahend või eesmärk Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval , teadus ja tehnika jõudsa arengu ajastul aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi? Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on- vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakkata palka teenima
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus.
Nad kasvatavad teda nii, et tal tekib juba varakult kohustus koolis käia ja õppida. EMOR-i korraldatud uuringust selgus, et 67% kõrgharidusega inimestest on tänulikud oma vanematele, kes suunasid neid edasi õppima. Mõned vastanud kinnitasid, et ilma kohusetundeta oma vanemate ees poleks nad ilmselt edasi õppinud ja neil oleks elus vähem võimalusi. Inimene õpib kogu oma elu. Kuigi võib tunduda, et lõputunnistuse kättesaamisega on õppimine läbi ja haridus omandatud, see tegelikult nii ei ole. Hille Tänavsuu on öelnud, et haridus on võime end elukestvalt täiendada ning toime tulla kõigi elus ees ootavate raskustega. Paljud inimesed peavadki hariduse lõppu koolis vaid alguseks kogu ülejäänud elu jätkuval õppimisel. Sellised õpilased on kooli õppima asunud soovist ja tahtest end pidevalt täiendada ning kasutavad haridust kui võimalust tulevases elus paremini hakkama saada. Haridus aitab elus seatud eesmärke saavutada
Kuid nad teavad, et õpetajad saavad nii vähe palka, et see töö ja vaev ei tasugi ära ning lähevad hoopis mõnda vähem meeldivat, aga tasuvamat tööd õppima. Pole ju mõtet õppida õpetajaks ja saada vähem palka kui isegi mõni parklavalvur, või on? Minul on käsil 9. klassi lõpetamine ja õppimine on mulle praegu väga tähtis, kuna see mängib mu edaspidises elus kindlasti väga suurt rolli. Meie koolis antakse mu meelest üsna korralik haridus, eriti olen tänulik inglise keele õpetajale, kes on mind võõrkeelt rääkima õpetanud. Ma usun, et inglise keelega ma tulevikus hätta ei jää. Koolist saadud haridust oskame me tavaliselt hinnata, kuid kui hakata põhjalikumalt järele mõtlema ei ole kooliharidus ainuke meie elus. Õpetust oleme ju saanud väikesest peale-kuidas nina nuusata ja kuidas käituda. Lapsepõlves ise õppinud puu otsa ronima ja jooksma ja igasugu muid asju tegema. Lapsepõlves õppinud ka õppima,
a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril. Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks. Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks. Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1 Materjal ja metoodika ............................................................
majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis '' Haridus ja Demokraatia'' toob näite Soomest, kus raha panustatakse ühte nõrgemasse koolipiirkonda, et kõigil elanikel oleksid võrdsed võimalused. Seega ei arvesta Eestis' erinevate koolide eksamitulemustega ja toimubki kõigi õpilaste ühe lauaga mõõtmine, mis tuleb hiljem aga kahjuks. Samas on õppeprogrammid ülekoormatud, mille tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ''Haridus ja Demokraatia'' , kus
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt
Haridus- vahend või eesmärk? Inimsed suhtuvad haridusse väga erinevalt. Mõne inimese jaoks ongi haridus omaette eesmärk ning mõne teise jaoks on haridus pigem vahend, et täita oma eesmärke. Esimene olukord on praeguses ühiskonnas järjest vähenev nähtus, kuid miks siis on haridus rohkem vahend kui eesmärk? Haridus on pigem vahend kui eesmärk, kuna ta aitab pürgida hea karjääri poole. Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele. Vaevalt, et keegi tahaks palgata omale juhatajaks inimest, kes ei tunneks oma eriala sügavuti ning parim ja kõige
päästa inimeste hingi saatana küüsist. Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist. Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete
Ühiskonna arengu võti on haridus Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridusel on tähtis koht ühiskonnas. Ilma hariduseta ei saa inimene ennast arendada, mis on inimese elu eesmärgiks ja kõige olulisemaks ühiskonna toimimise eelduseks. Rahvas peab saab oma võimetele ja huvidele ning ühiskonna vajadustele vastava hariduse, et keegi ei jääks ilma võimetekohase hariduseta. Haritud inimene arendab ühiskonda
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus muutus siin järjest kättesaadavamaks ja levis ka kirjandus. Varsti tekkis siia haritlaskond, kelle mõtted ja ideed viisid eestlased soovini vabaneda sadu aastaid kestnud orjuspõlvest. 1918. aastal õnnestuski saada eestlastel oma maa peremeesteks. Võin selle peale mürki võtta, et ilma hariduse ja kirjanduse levikuta oleksime siiani võõrvõimu all virelev orjarahvas, kelle keelest ja kultuurist oleks väga vähe alles. Just seetõttu peame olema eriti
Haridus -kas kohustus või võimalus ? Haridus-kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes. Meie ühiskonnas on vähemalt üks osa sellest-põhiharidus kohustuslik.Ülejäänud võimalused on valikulised. Kuid mis kuulub veel hariduse alla? Hariduse kujundab haritus,haritus omakorda tuleneb kogemustest,teadmistest ja silmaringist. On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile ju ei sobigi tuupida valemeid ja keelelisi sõnastusi,ehk hoopis laste kasvatamine,maatööd või mis iganes ,mida süda ja hing ihkab.Maailma seisukohalt võttes pole neid võimalusi just sõrmede pe...
Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba enne seda otsustavat sündmust, eriti seoses Noor-Eesti rühmituse tekkega 20. sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aast...
Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just haridus võib olla see võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine.
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, ...
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015 Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Traditsiooniline kool Ülekaalus on avalik haridus. Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne. See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja
2012. aasta seisuga moodustab Saudi Araabia SKP-st erasektor 40% ning valitsus proovib erasektori osakaalu tõsta, et saavutada naftast vähem sõltuvam majandus. Joonis 1. Kahekümne suurima naftatootja nafta reservvarud protsentides kogu maailma reservvarust seisuga 1. jaanuar 2011. Antud jooniselt on näha, et Saudi-Araabia on maailma suurimate naftavarudega riik. Koguni 17,76% naftavarudest asub Saudi-Araabias. Haridus Saudi-Araabias 1932. aastal kui riik asutati , oli haridus kättesaadav vähestele, enamasti lastele, kes olid pärit rikastest peredest suurtes linnades. Alates 1951.aastast asutati riiklikku finantseerimisega ilmalikud gümnaasiumid. 1957. aastal asutati esimene ülikool, tänapäeval kannab nime Kuningas Saudi Ülikool. Haridusministeerium asutati 1954.aastal. Esimene riiklik kool tüdrukutele asutati 1964.aastal. 1990-ndate lõpus oli asutatud tüdrukute koole igas kungriigi osas. Koolide asutamine tüdrukutele leidis aga tugevat vastuseisu
Kas haridus tagab õnneliku elu? Kuidas haridus teeb õnnelikuks? Kõik tänapäeva noored suunduvad õppima. Vanem põlvkond soovib enda lastele head haridust ja töökohta. Haridus muutus niivõrd oluliseks, et inimesed on valmis õppima isegi raha eest. Haritud inimesed on edukad, aga kas edukus on nüüd uus õnne? Antud essees vaatlen haridust kui olulisemat tegurit õnnelikku elu saavutamiseks ja kuidas on see võimalik. Haridus on see, mis määrab isiku rolli ühiskonnas. Harimata inimesi määrab ühiskond tavaliselt automaatselt alamklassi. Nende seas on palju kuritegijaid ja töötuid. Juba 19.
docstxt/1426620395117.txt
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi.
Haridus ei küsi arvamust Raamatus “Tõde ja õigus 2” käsitleti palju erinevaid probleeme. Toodi välja murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta ...
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
