Essee Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest.
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisi...
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal,
Haridus Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest.
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
............................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul
sõltumata. Progresseeruv maksusüsteem on oma mehhanismiga taganud avaliku sektori rahastamise. Avaliku võimu elluviidav heaolupoliitika on nõudnud kõrgeid makse ja õigustanud riigi ning kohalike haldusüksuste suure planeerimis- ja haldusbürokraatia ülalpidamist. Näiteks naised osalevad tööturul seda suuremal määral (st. suurema tööturuaktiivsusega, pikema tööaja ja pidevama osalemisega), mida parem on nende haridus ja seega konkurentsivõime tööturul Inimkapitali teooria kohaselt võib hariduse omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali, millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja elukäigu eri perioodidel. Inimene valib oma koolituse nii, et 3 2007
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel
Piirangud Ideoloogilised kultuurilised Õppimine on sügavalt individuaalne protsess, mis 1. Toimub ühiselt loodavad ruumis (füüsiline, virtuaalne), kus võetakse ühine vastutus 2. Seisneb isiklikes kohtumistes, kus vanus ei oma tähtsust Erinevad haridussüsteemid 1. Formaalharidussüsteem ehk täissüsteemne harius (koolid) 2. Informaalne haridussüsteem ehk täiskasvanu- ehk vabaharidus (huviringid) 3. Nonformaalne haridus (ise õppimine) Elukestev õpe on oluline igas variandis Õpetamise eesmärgiks on ennastjuhtiv õppija. Peamine haridusfilosoofiline probleem seisneb selles, kas inimeses tekib ennastjuhtivus või mitte. Selle teke on vaadeldav läbi nelja tasandi: Õpilane Õpetaja Meetod Sõltuv Autoriteet, treener Loeng Huvitatud Innustaja, motivaator, karismaatik Seminar
Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nagu...mida näiteks tähendab carpe diem, või kes on Hispaania, Prantsusmaa või Hiina president. Või siis teadmine, et..kes oli Oskar Luts? Haritus võib olla ka see kui inimesel on tähtsad elu põhimõtted või kriteeriumid näiteks ausus, tõe ja õigluse, õige ja vale tunnetamine või teistega arvestamine. Ka siis ollakse haritud. Võib ju öelda tõesti, et tal on sisemine haridus, anne või tugev intelligents. Harituse alla käib ka see mida sa omandad väljaspool kooli igapäevases eluvõistluses. Kindlasti on vaja ka mingisugust kaasasündinud annet, et olla haritud. Või ka mingisugust loogikat. Haridus on see, mille sa koolis õpid. Haritus on see, mis jääb järele, kui kõik mis sa oled õppinud on ühel hetkel unustusse kadunud. Tuleb aru saada, et haridus on vaid paber, aga haritus on oskus. Ja ma siiski
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist,
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame
HARIDUS ON VALGUS Haridusest sõltub kõik Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM ...
Haridus ja tulevik Tänapäeval peetakse haridust üheks suurimaks edu aluseks. Inimesi hakatakse ühiskonna normide järgi kujundama juba lapsepõlves. Lastele sisendatakse, mis on õige ja vale ning kuidas tuleb käituda erinevates olukordades. Tavaliselt kujuneb inimene siiski temale antud keskkonnas ning haridus ei ole alati kõige suurem mõjutaja. Mida annab haridus inimestele tulevikuks? Paljudel vanematel on tavaliselt oma laste suhtes kõrged ootused. Tahetakse, et lapsed saaksid tulevikus hakkama ning kujundaksid heaoluühiskonda. Näite võib tuua Jaan Krossi teose "Wikmani poisid", kus poiste vanemad lootsid, et hea haridus toob hea töökoha. Paraku on reaalsuseks see, et kõik alati ei õnnestu ning võib juhtuda, et tulevikust on oodata ainult halba. Selle
suured ambitsioonid. Üheks selliseks õppuriks oli Jaak Sirkel, kes oli lausa klassi priimus ja isehakanud diplomaat. Samas oli Wikmani koolis ka veidi teistsuguse käitumisega õpilasi nagu ka tänapäeval. Näiteks Juhan Pukspuu, keda võib nimetada isegi huligaaniks, kuna teda taheti koolist välja visata, sest ta ei tähtsustanud ei haridust ega enda harimist. Kool pärsib küll meie vabadust, aga lõpuks loob haridus inimesele mitmeid valikuid edaspidiseks eluks. Selle tõttu on hariduse ja kooli tähtsustamine siiani au sees ning seda võetakse enesestmõistetavalt. Haridus on tähtis, et luua valikuvõimalusi ning olla edukas.
Haridus tagab vabaduse? Hariduse omandamise olulisust hakatakse tänapäeval inimesele rõhutama juba väga noores eas. Aina levinumaks on saamas eelkool, ehk laps alustab haridusteed juba 6 aastaselt. Eesmärgiks on, et laps pääseks sisse võimalikult heasse ning mainekasse põhikooli, sealt edasi gümnaasiumisse ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi
vastu astuda võõrvägedele. Albert Kivikaski on oma teoses "Nimed marmortahvlil" toonud lugejateni Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste julguse vastu astuda punaarmeele. Need noored inimesed läksid lahingusse, hoolimata kuuldusest vastase tugevusest. Nad ei lasknud ennast mõjutada, vaid käitusid väga targalt ja aitasid kaasa meie riigi loomisel. Meilgi tuleb õppida, et omandada samasugune enesekindlus, nagu oli nendel noormeestel. See fakt näitab, et haridus teeb sõna otseses mõttes vabaks. Õppimise käigus loomus muutub ja meis areneb tahte-ja mõttevabadus. See areng aitab kaasa elu ülima väärtuse omandamisele ehk õnnelik olemisele ka siis, kui elu on raske. Lugedes Kätlin Padesaare teost "Veel üks paradiis", võime selles veenduda. Peategelane Elise pürgib oma eesmärkideni ka siis, kui kasuisa Toivo teda peksab ja tüdruk ise omale nädalavahetuseti ülikooli jaoks raha teenib
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnenudautoriõigusterikkumise. Ühekspeamisekskultuuritegelaseks on Andrus Kivirähk, kes on eestilaste- janäitekirjanik, lisaks on ta kirjutanudkaerinevaidnäidendeid. Ta on lõpetanudülikooliajakirjanduseerialal, 2008. aastalvalitiKivirähk 2000. aastatemenukaimakseestikirjanikuks. Haridus Hariduspoliitika on riiklikupoliitikaüksosa, mistegelebhariduselukorraldamisejajuhtimisega. Selle roll ühiskonnas on vägaoluline, sestvastavaltriigiharidutasemestjaoskustesttoimibkariik. Edukas hariduspoliitika vähendab riigi sotsiaalset koormat. Eesti haridusetegelasteks võib lugeda Tartu Ülikooli rektorit Toomas Asser, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen
HARIDUS TEEB VABAKS Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmistele, mis on mingis olukorras õige ja vale. Seega nad teavad, kuidas tuleb teatud tingimustes käituda. Näiteks nad saavad võrrelda oma situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, o...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Koostaja:Evelin Pärn Tartu 2012 Kool ja haridus Poiste haridus Tüdrukute haridus Kokkuvõte Kasutatud allikmaterjalid Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes oleksid väga haritud kunstis, ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks Koolid olid väikesed, 10-15 õpilast Õpilasteks olid vaid rikkad, vabade kodanike pojad Kodune kasvatus ( kuni 7 ) Palestra (7- 16) Gümnaasium (16-18) Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajan...
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides
................................................................................ 4 3. Kasutatud Kirjandus.................................................................................................................. ......5 2 1. ELULUGU Imogene King sündis 3. jaanuaril, aastal 1923 West Point linnas, Lowas. Ta elas 84 aastaseks ja suri jõululaupäeval, 24 detsembril 2007 Floridas, Peterburi linnas (Why I...). 1.1. Haridus Ta oli pere noorim laps. King unistas õpetajaks õppimiseks, kuid kui ta onu, kes oli linna kirurg, pakkus rahalist tuge, siis astus ta õenduskooli. Selle pakkumise võttis ta vastu, kuna nägi võimalust pääseda väikelinnast. Imogene´i haridusalased saavutused algasid aastal 1945, kui ta sai meditsiiniõe diplomi. Edasi läks ta St. Louis ülikooli keemiat ja filosoofiat õppima, kus ta ka 1948. aastal bakalaureusekraadiga lõpetas. 1957.aastal lõpetas ta magistrikraadiga õendue eriala
1+1 Ei Võrdu 2'ga Vaid 3'ga, Sest 1 Naine Ja 1 Mees Teevad Lapse Ja Ongi Juba 3 . Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame.
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism,
küsimusega end heast küljest näidata,kui see, kes pole endale haritust omandanud, ei oskagi end kuidagi välja aidata ning jätab endast rumala mulje. Osad inimesed on hariduse nimel kõigeks valmis ka töö nimel. On riike,kus tehakse tööd isegi palaval põllul,mille tunnihind on ainult 3kr, et endale vähimatki elatist teenida.Haridus ei pruugi ka kättesaadav olla.Eestis on algkool kohustuslik ja tasuta.Igas riigis võiks olla haridus kättesaadav ja tasuta.Rikkad inimesed võivad endale lubada võltstunnistusi,kui on rikkad vanemad,siis ei tahetagi tööle minna ja elatakse vanemate raha peal elulõpuni. Õppimine võiks olla kohustus.Haridus peaks kohustus olema eelkõige enda ees, kui ka vanemate,sõprade ees,osaliselt ka riigi ees.Haridus on suur võimalus,et tulevikus oleks sul hea töökoht,mille nimel sa saaksid olla õnnelik. Õppimise käigus kujuneb inimesel välja oma
Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust. Antud hetkel arvestades majanduslangust läheb kõige paremini riigisektoril. Minuteada puudub ministri kohale kandideerivatel inimestel nõue omada riigiteadustega seonduv haridus ning siinkohal tekibki minul küsimus. Milleks õpetada inimestele riigiteadusi kui selle hariduse omandamisel ei ole neil mingit eelist tööle kandideerides? Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib. Kui mul oleks piisavalt võimu ja tahet, sooviksin süstida inimestesse entusiasmi õppimisel, toetada neid rohkem rahaliselt ja panustada haridusse, sest olen üsna
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste ar...
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast
Oma haridus, Oma valik (Arvamusjutt) Minu arvates on see üleliia, et põhikoolis karistatakse tähelepanematuse ning laiskuse eest. Usun, et peale algkooli lõpetamist tuleks ära lõpetada kõik hoolsusega seoses märkused ning karistused. Arvan, et algkoolis peaksid õpetajad karistama õpilasi, kes jätavad kodused tööd tegemata, vajalikud asjad koju jne. Usun, et põhikooli õpilased on piisavalt vanad, et võiksid ise otsustada kas nad tahavad koolis käia, kas nad tahavad kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusi...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
* ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. Kooli haridus : · ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES · EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI · KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES · SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS · TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD · FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE · HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD · KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS.................................................................................. 8 1.KOLM SEKTORIT Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor, kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või 2
Haridus maailmas – kohustus või võimalus. Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku, kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus? Hariduse omandamine algab juba varases eas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
