Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. See on happelise reaktsiooniga seepärast, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni] käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Happesademete tekkepõhjused:
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
kutsuda nende aju alaarengu.Arvatakse, et Läänemere äärsetel naistel avastatud kõrgem rinnavähi oht, ning imikute sünnikaalu alanemine on tingitud Läänemere kalade kõrgest saasteainete sisaldusest. 20.sajandi tööstusrevolutsiooniga said alguse õhusaastega kaasnevad probleemid mitmel pool maailmas, eriti Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Nafta ja teiste fossiilkütuste põletamine energiamajanduses, tööstuse ja transpordi areng, mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine jm. tõid kaasa happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemise, mürkkemikaalide kuhjumise meie toidulaual jpm. Keskkonnamürgid kanduvad kaugele ja püsivad kaua. Genfi konventsioonis käsitletud keskkonnamürgid püsivad orgaanilised ained (POSid) ja raskmetallid (Pb, Hg, Cd) on väga püsivad ning kuhjuvad seetõttu ökosüsteemides ja elusorganismides, kahjustades elutähtsaid organeid, ainevahetust, immuun- ja närvisüsteemi, paljunemist jm. Paljud POSid on inimese
järelküttepindu. Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele. 25. Lämmastikuheitmed. · Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama. Rääkides NOx mõjust keskkonnale märgitakse ära happevihmad, fotokeemilise saastesudu tekkimine, mõju osooni tekkimisele tihedasti asustatud linnades. 26. Vedelkütuste põletamisest ja põletid. · Vedelkütuste korralikuks põletamiseks on vaja: Pihustada kütust korralikult Põlemisõhk suunata leegi südamikku Õhk ja kütus korralikult segada Hoida temperatuur leegis küllaltki kõrgel, nii et temperatuur leegi lõpus ei langeks alla 1000C Küllaldase ruumi andmine leegile.
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki. *alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada vee taset. Ehitamine kallis; tasub ära vaid suure languga või veerikastele
levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv ● elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
põhja Kanada, kus on nii külm, et seal ei kasva ühtegi puud. Metsa kasutatakse ümarpuidu ja paberipuidu valmistamiseks. Kanada metsaturus on palju väikefirmasid ning tootmine ei ole väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus,
asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu
· KK käsitlemine riigi ja rahva ühise vara ja vastutusena · KK kahjude vältimine ja ennetamine · Ettevaatusprintsiip otsustamisel · KK valdkonna integratsioon teiste valdkondadega · Saastaja maksab PM · Koostöö teiste riikidega globaalsete probleemide lahendamisel · KK meetmete rakendamine parimal tasandil KK-probleemid (3) Globaalsed (5): kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, BM vähenemine, energiakriis, rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus,
loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. · Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. · Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina (lauad, talad jne.), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks. · Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. · Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Tundra Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni
mõjutab kahepaiksete nahka ja on tihti surmav. Selle seene eosed elavad üle märjad tingimused ja seda võib kohast kohta kandamärgade riiete või saabastega. Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti
veeaur kontsentreerub, pilved tihenevad, laskuvad. Tekib lauspilvkate, hakkab sadama lausvihma. Talvel sajab lund ja tuiskab. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees. Ilmastik külma frondi üleminekul Edasiliikuv külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal lükates sooja õhu enda ees üles. Tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb. Külma frondi puhul on sajuala frondi taga. 11.Happesademed, nende tekkimine, loodusele Happesademed happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Acid rain Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Lämmastikuoksiidid ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vihmavee happeliseks. Happesademete tekkepõhjused: 1) Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks
Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta. 3. Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis. Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele? 1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2
metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine · Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi · Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. VEE REOSTUSE ALLIKAD pinnase ehitus, kus põhjavesi maasse imbub tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiid naftareostus REOSTUS AINED Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tarbijad, tootjad ja lagundajad. Ökosüsteemide muutused Kasvav ja kahanev populatsioon. Iga järgmise troofilise taseme biomass in ligikaudu 10% eelmse taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Globaalsed probleemid Erosioon. Kõrbestumine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Happevihmad. Kasvuhooneefekt. Eestis on peamine probleem põlevkivi kaevandamine. 1. Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...
69. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega.
69. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega.
2.Üldandmed Asukoht: Ida-Aasias, saarestik Vaikse ookeani ja Jaapani mere vahel. Pindala: 377,835 km2 Rannapiir: 29,751 km Maismaapiir: 0 km Kliima: Lõunas troopiline ja põhjas jahe Pinnas: Enamuses mägine Maismaa ekstreemsused: Madalaim - Hachiro-gata -4m, kõrgeim - Fuji mägi 3,776 m Looduskatastroofid: Kustunud ja ka aktiivseid vulkaane, ~1500 maavärinat aastas (üldjuhul väiksemad), tsunaamid, orkaanid Keskkonnaprobleemid: Happevihmad, järvede reostus, kuna Jaapanis on laiahaardeline kala- ja mereandide püük, siis on nende ressursid vähenemas - Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani
Osooni tekkimine N+O2-NO+O summeerides need võrrandid saame N2+O2-2NO Lämmastikoksiidi oksüdatsioonil sudus tekib lämmastikdioksiid. UV mõjul NO ja NO2 ergastuvad ja moodustub monohapnik ja edasi juba osoon. NO+hv+O2->NO2+O NO2+hv-NO+O NO2+hv+O2-NO+O3 O2+O->O3 Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste ühenditega, tekivad toksilised ained. Happevihmad Tekib fosiilsete kütuste põlemise tagajärjel. SO2 oksüdeerub väävelhappeks, kus väävelhape astub reaktsioon kaltsimkarbonaadiga, mille tõttu ka marmorimst ja paekivi hoonetel tekivad suured kahjustused. H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. Tavatingimustes on stabiilne rombiline väävel
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel. - Enesekeskne keskkonnamure – muretsemine eelkõige omatervise, laste, oma tuleviku ja elukvaliteedi pärast. - Sotsiaalne ehk altruistlik keskkonnamure–muretsemine kõigi inimeste heaolu pärast. - Biosfääriline keskkonnamure–teadvustatakseeelkõigeohtusidelusloodusele. - Kliimamuutus, prügistamine, looduslike alade kadumine, õhu ja veereostus, happevihmad, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine. - Tšernobõli katastroof ? 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel. - Lihtsustatud mõtlemine - komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks. Lihtsustatud mõtteviisi tulemusena saavad looduskatastroofid suurema ühiskondliku tähelepanu osaliseks ja tunduvad seetõttu ohtlikumad kui näiteks
lokaalne probleem, piirdudes ühe linna metsade ja vetega, siis ajapikku sattusid toksiinid, jäätmed jm nii õhu, loomade kui põhjaveega globaalsüsteemi. Saastumine on inimtegevuse vältimatu tulemus ning kuigi valitsus on proovinud erinevate abinõude ja kontrollmeetmetega kõigesse sekkuda, siis säilib teatud soovimatus vaadata tulevikku ning tegeleda juba varakult tulevikuprobleemidega. Säilib lähiaja lahenduste eelistamine pikemale perspektiivile. Jäätmete kogunemine, happevihmad, tööstusega seotud haigused, radioaktiivne saaste, osoonikihi hõrenemine, globaalne soojenemine – need probleemid on oma kasvavas järgus ning jääb vaid loota, et millalgi suudame jätta need vaid oma mineviku õppetunniks. Miski, mitte miski ei ole leebem kui Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud looduse vastu julmem kui inimene. (Walsch, 1995) 4 Eesti ökoloogiline jalajälg
Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi. Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. - Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas - Keskkonna saastumine süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine - Happevihmad - Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. - Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu, mullastiku väljakurnamine - Linnastumine - Toitluskriis näljahäda- ÜRO ekspertide hinnangul moodustab inimese päevane energiavajadus 2500-2600 kcal, kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. 450 000 Area : Km2
ei saa kaugele vedada reostused, ajakulu/aeglasem Kasutamise puudused Puuraukude rajamine merre keerukas, reostuseoht, vajab puhastamist ja ümbertöötlust Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude
· leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul 34. Biodegradeeruvuse määramine: · degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine · uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme
Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 22. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · Soodustatakse välisinvesteeringuid
Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 23. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest. Soodustatakse välisinvesteeringuid
CO2 ja CH4 mudelid sarnased. Samad asjad on toimunud ka 150000 a tagasi. Suved lähevad soojemaks, talved külmemaks. 4000-6000 a tagasi oli keskmine temperatuur oli 1 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Metsatulekahjud tugevamad tuuled järved segatakse põhjani ja kantakse juurde toitaineid. Vetikate kasv intensiivistub, vee 1 sissekanne langeb, eutrofeerumine ülikiire kahjulik mõju, happevihmad. Happevihmad Mageveesüsteemide hapumaks muutumine. Seal, kus aluspõhi lubjakividest, probleeme pole veel – puhverdusvõime! Suur osa maakerast on kristallilise aluspõhjaga (Põ-Am ja Skandinaavia). Fossiilsete kütuste põletamisel ja väävlit sisaldavate maakide sulatamisel tekivad väävliühendid. Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse
· Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia · Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud · Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu · Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis rahu altar · See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist
Loetleme need ka siin: 1. Rahvastiku kiire kasv 2. Liikide hävimine 3. Metsade pindala vähenemine 4. Märgalade kuivendamine 5. Kõrbestumine 6. Pinnase erosioon 7. Põllumaade sooldumine 8. Põllumaade kasutamine muul otstarbel 9. Põhjavee reostumine 10. Põhjavee tagavarade vähenemine 11. Fossiilkütuste varude kiire vähenemine 12. Mineraaliressursside kiire vähenemine 13. Üldine veepuudus 14. Globaalne soojenemine 15. Happevihmad 16. Stratosfääri osoonikihi hõrenemine On erilise süvenemisetagi selge, et nimekirja esimene tekitab ülejäänud 15 probleemi. Osa neist probleemidest on aktuaalsed vaid teatud regioonides, osa aga globaalsed. Meid näiteks ei ohusta pinnase sooldumine ja kõrbestumine. Eesti oludes ei ähvarda ka demograafiline plahvatus. Viimastel aastatel on põhjust mures olla hoopis eestlaste madala sündimuse ja kõrge suremuse üle. Kogu maailma mastaabis on aga liiga kõrge iive ikkagi tähtsaim
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. 4.6.Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. 5. Haridussüsteem 5.1. Lastehoolekanne Rootsi vallad on seadusejärgselt kohustatud osutama hoolekannet lastele, kes seda vajavad kas lastepäevakodudes, pikapäevarühmades või lasteaedades(üle poole 0-6- aastastest lastest käib lasteaias.) 5.2.Põhi- ja keskkool Rootsi haridussüsteem on hästi paindlik. Kuigi põhisuunised (nt: millised teadmised peavad olema 16-aastasel noorel) on haridussüsteemile antud valitsuse poolt, on igal
asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähenevad. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.daltonsmi põdev mees abiellus terve naisega.naine on vastava alleeli suhtes heterosügootne.kui suur on TS ,et peresse sünnib daltonismi põdev laps?-daltonismi põdeva lapse sünni TS on 50%.25% poegadest ja 25% tütardest.(25% poegadest on terved.25% tütardest on varjatud daltonismi
Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, Taastumatu transport mahukas ja kulukas Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid väike
peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Praeguseks on puisniite alles naeruväärset vähe ja seda ökosüsteemi ähvardavad enamasti samasugused probleemid, nagu tervet maailma loodust. Globaalne soojenemine ja kliimamuutused võivad kitsa ökoamplituudiga taimede tingimusi saatuslikult muuta ja liikide arv väheneks märgatavalt. Samamoodi ei mõju sellele hästi õhusaaste, sest taimed vajavad ellujäämiseks puhast õhku. Õhusaaste võib ka kaasa tuua happevihmad ning see omakorda reostunud vihmavee, mis jällegi mõjuks sellistele liigikooslustele laastavalt. Lisaks kõigile sellele peame me puisniite kindlasti edasi hooldama, sest vastaval juhul ei jääks neist enam mitte midagi järgi, kuna puisniidud sõltuvadki inimestest ei tohi me kaotada aktiivsust nende säilitamiseks. Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf Kokkuvõte
Nimeta mõni koostootmisjaam. Põhiliselt biokütusest, maagaasi. Koostootmisjaamades toodetud soojus moodustab u 37% toodangust. *Väo koostootmisjaam, Tartu koostoomisjaam 9. Millised on põhilised elektri tootmisel tekkivad atmosfääriheitmed ning millised on nende mõjud keskkonnale? Kuidas mõjutavad atmosfääriheitmed energeetika arengut? Süsihappegaas ja lämmastik, NO2,Kasvuhoonegaasid- kliimasoojenemine. Happevihmad Peab piirama heitgaasi tootvate kütuste kasutamist 10.Kus kohast jõuab Eestisse maagaas ning kuidas seda transporditakse? Kui suure osa ligikaudu moodustab maagaas toodetud elektrienergia kogutoodangus? AS Eesti Gaas impordib gaasi torutranspordiga Venemaalt ja Lätist gaasitorude kaudu Maagaasist toodetud elektrienergia moodustab 5% elektrienerga kogutoodangust. 11. Millistest energiaallikatest Eestis peamiselt elektrit toodetakse (ligikaudne
*Saastekontroll *Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine *Õhukaitse *Veekaitse *Prügimajandus *Keskkonnahügieen *jne Keskkonnamuutuste põhjused *Rahvastiku muutused *Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused *Põllumajandus ja kalandus *Sotsiaal-majanduslikud probleemid *Tervishoid Keskkonnaprobleemid *Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. *Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed. *Kohalikud: linnaõhu saastumine, jäätmed, mere ja vee saastumine, ohtlikud materjalid. Keskkonnakaitse eesmärk *Majanduse arengu mõjutamine keskkondasäästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks Keskkonnakaitse ülesanded
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähen...
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool met...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
