aine sisaldus. Leitakse: kui palju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 43. Biodegradeeruvuse määramine: Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine. Uuritava aine kontsentratsiooni määramine võib olla määratud proovi hapnikutarbe või süsiniku sisalduse kaudu. 44. Millest sõltub saasteainete transport vees? vee liikumine; ainete lahustuvus vees; jaotumine: vesi – õhk, vesi – tahke aine. 45. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas: põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Hävitab taimestiku, hapestab mulda ja veekogusid, kahjustab tervist. 46. Kompleksühendid veekogus: klorofüll, Hemotsüaniin. 47. Kompleksühendite nimetamine ja valemite kirjutamine. Nimetuse andmist alustatakse katiooni(de)st, seejärel nimetatakse anioon(id). Kui tsentraalaatomiga on seostunud erinevad
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee...
taastumatu pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei temperatuur, suur rõhk). Küllaltki vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib keskkonnasõbralik kütus. vähe saasteaineid Tahked Suured varud, uued kaevandused on Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 hästi mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla kivisüsi, keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad pruunsüsi, maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele.
Au sees on vanade traditsioonide jätkamine. Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks, seda tänu pingutustele tõsta linnaelu kvaliteeti. Rõhku on pandud veepuhastusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummikumaksudele ja puhkealade rajamisele. Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAmajakas, koorelahutaja, tellitav mutrivõti, Celsiuse termomeeter, kuullaagrid, tuletikud, tõmblukk, Bluetoothi traadita
Seetõttu on need piirkonnad rohkem haavatavamad. Lahendus ei peitu aga madala veejuhtimisomadustega tsemendi kasutamises ja õigetes lisandites või asendusmaterjalides, sest degeneratsioon ei põhjusta hävitavaid tulemusi paljudes kliimades. See põhjendab betooni nii levinud kasutuse sadamates. Hapete rünnak Segu tahenemise protsess on leeliseline, mistõttu võib tsementi pidada happekindlaks. Peamisteks ohtudeks on happevihmad sisaldades endas CO2 ja SO2, mis justkui sulatavad betooni. Mida madalam on PH tase, seda suurem on oht. Nende ärahoidmiseks mängib suurimat rolli kvaliteetse tsemendi ja õigete lisandite kasutamine. Vajadusel saab betooni pindasid katta ka ettenähtud vahenditega. Betooniosakeste ja räni reaktsioonid leelisega Aktiivräni reaktsioonide tulemusel tsemendis, tekivad mikropraod betooni tahkete osade (kruus) ja pinna vahele, millele järgneb murenemine. Nende toimumiseks peavad olema
= 1000 kg x 0,1 = 100 kg Maksimaalne kulliliste (kes on toitunud 100 kg-st närilistest) biomass on: 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Või: 500 kg-st taimedest toitunud jäneste biomass on 50kg, kellest toitunud rebaste maksimaalne biomass on 5 kg. 15. Kõige problemaatilisem on näljahäda, samuti linnastumine, haiguste levimine, mullastiku vaesumine ja kõrbestumine, loodusvarade hävimine, keskkonna (õhu-, mulla-, vee-) reostumine, happevihmad 16. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine on Eesti peamine keskkonnaprobleem. Sellega on muudetud kasutuskõlbmatuks mitukümmend tuhat hektarit maad. Põlevkivi on madala kütteväärtusega ning suur osa paiskub õhku lendtuhana, põhjustades ulatuslikku õhusaastatust. Põlevkivi sisaldab ka väävlit, millest eraldub palju CO2-te. Põlevkivi põletamisega kaasnevad ka suured tuhamäed. Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine on toonud kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise
PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine kivimite mehaaniline kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku, põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine. vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur ...
iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mida on kasutatud ajalooliselt rivaalide kõrvaldamiseks ja pärandusasjade kiirendamiseks. Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust
5.ebasoodne valgus- valguse puudus , valguse liig 6.Mehaanilised vigastused- pinnalised vigastused ( soodustavad bakterite ja seente sissetungimist taimekudedesse ) , ilmastikunähtused ( rahe , torm, vihm ) , valed harimisvõtted , hooldustööd 7.Kiirgused, õhu- ja mullasaaste- liigne päikesekiirgus ja radioaktiivne kiirgus võivad põhjustada häireid rakkude jagunemisel ja taime arengus. Õhu ja mullasaste eest on ohustatud mägised piirkonnad ( happevihmad ) 5.Nimetada neli suuremat biootiliste tegurite rühma mis tekitavad taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad
juba teise tuumajaama Lingao'sse. Prantsuse ettevõte Framatome varustab kahe 985 MW 4 reaktoriga; turbiinidega varustab GEC-Alstrhom. Lingao tuumajaam vajab ehitusteks 4,1 miljardit US$ välisfinantseerimist. Seaduslik küsimus Hiina Rahvavabariigi Keskkonnaseadus võitleb kahjulike efektide vastu, mis on seotud industrialiseerimise ja majanduse arenguga. Näiteks õhusaastatus ja happevihmad, mida tekitab `musta' kivisöe kasutamine, et pakkuda elektrienergiat tootmisettevõtmistele. Samuti kaitsevad keskkonda ka Keskkonna Kontrolli ajutised määrused. Näiteks Hiina Seadus Nr. 339 juhib ka välisinvesteeringute kasutamist, et vältida majanduslikku langust. Hiina keskkonnaseaduste baas on tugev. Praktikas, siiski, neid seadusi tihti ei jõustata. Vastavalt erinevatele aruannetele on Daya Bay tuumajaamaga seotud operatsioonid
Pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Vihma sajab aasta läbi. Sademeid on tasastel aladel umbes 500mm, mägedes umbes 1000mm aastas. Saksamaa pindalast katab mets ligi 30% ning on enamikus lehtmetsade vööndis. Mäestikes on okasmetsad (kuusk, nulg), maa kirde osas mänd. Suur osa metsa on istutatud, looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. aksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi, Kesk- ja Lõuna- Saksamaal kasvatatakse viinamarju. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Järvi on Saksamaal vähe, rohkem on neid Põhja-Saksa madalikul. Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km),
erinevaid rändline . Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud . Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli , rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi . Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutunud delikatessiks . Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala , osa neist on haruldased . Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus . Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas , ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas . Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik . Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane . Keskosas laub Kesk Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik .
· Piirata inimtegevuse mõju · Tarbida energiat säästlikult · Kasutada kvaliteetkütust · Vähendada autotranspordi mõju · Kasutada linnas ühistransporti, jalgratast · Eelistada tooteid, mis ei sisalda freoone · Käituda mõistlikult ja heaperemehelikult · Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest
ja söödakasvatusele. Iirimaa peamised põllukultuurid on teraviljadest näiteks oder ja nisu, samuti kasvab ka palju köögivilju nagu näiteks kartul ja kapsas. Kõige rohkem eksporditakse Iirimaalt elusloomi, liha ja piimatooteid ning ka linnumune. Kõige rohkem imporditakse toiduaineid nt kartuleid. Keskkonna probleeme, mis on tingitud põllumajandusest on Iirimaal üsna palju. Näiteks põllumajandusest pärinev äravool on reostanud Iirimaa järvi, muldade kulumine, happevihmad ja raie. 7 Metsamajandus Metsad katavad umbes 10% Iirimaa pinnast, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja. Hetkel näeb metsanduse arengukava ette metsade osakaalu tõstmist 17%'le aastaks 2035. Peaaegu 2/3 Iirimaa metsadest on alla 20 aasta vanad. Õnneks tänu mahedale kliimale ja pikale vegetatsiooniperioodile kasvab mets kiiremini kui enamikus teistes Euroopa Liidu maades. Suurem osa Iirimaa metsadest on segametsad. Levinumad
näha.19 sajandil olevat Inglismaa lord Elgin ostnud 17 marmorkuju, mis kaunistasid Parthenoni friisi. Mõne aja pärast müüs ta need Inglismaa valitsusele ning need kujud pandi välja Londoni muuseumisse, kus nad ka praegult on. Sellest ajast alates on Kreeka üritanud need marmorkujud endale saada aga London ignoreerib. Selle tõttu Parthenoni restaureerimisel ei kasutata originaal kujusid. Aga viimastel aastakümnetel on Akropoli peamiseks vaenlaseks happevihmad mis söövitavad marmorit muutes selle kipsiks. 4 Kasutatud kirjandus : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13-3.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/klassarh.htm http://www.countries.ru/library/ant/acropol.htm http://www.afina-div.ru/akropol.htm http://www.otdihinfo.ru/catalog/985.html ,,Klassikalise aja Ateena"
sudu tekib sompus, niiske ilmaga jahedal sügis-talvisel aja. Sudu tekkele aitab kaasa tuulevaikus. Kaasjala sudu peam. põhjustaja fotokeemilise reaktsioonid, mis toimuvad sisepõlemismootorites heitgaaside osavõtul moodustuvad toksilised ained nn Los Angelese sudu sel juhul oluline osa osoonil, mis inimtegevuste tõttu tekib maapinnalähedal õhus, tekib pilvitu, kuiva ilmaga; teket soosdustavad atmosfääri sattunud süsivesinikud. 7. Happevihmad N ja S oksiidid lahustuvad vihmatilkades ning muudavad nee happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja , taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine muutused liigilises koostises. VT õp lk 100. 8. INVERSIOON õp lk 101 9. Väävliühendid SO2 - tekib põlemisel, nafta töötlemisel ja tselluloositööstuses . Looduslik - vulkaanid. S02 mürgine mõju hingamisorganitele jne. Niiskes
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15. Heterotroofne organism organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16. Hüdrosfäär Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid: o metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne o puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine Metsade hävimise põhjused: o Röövmajandus, suur kasutus o Alepõllundus o Tulekahjud o Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: o Kliima muutused (troopikaaladel) o Taime- loomaliikide kadumine o Erosioon
Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne Front üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga) Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes.
Tekke alusel jaotatakse kivimeid: Sette-, tard- ja moondekivimiks. Settekivimi teke algab maapinnal murenenud kivimitest päris pudeda kruus ja liiva sette kuhjumisega. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Moondekivim tekib maapinnal, maakore lõhedes kuumuse käes. 2) Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist ? Kõrged temperatuurid, palju sademeid, niiskus, happevihmad. 3)Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5
(põllumajandus) pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte Veereostus ühiskonna poolt tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide 10 naftareostus (viimati oli suurem naftareostus Mehhiko lahes, mis oli looduslik) On tehtud uurinuguid ning kalkullatsioone, et peale inimkonna väljasuremist surevad ka need elusolendid, kes suudavad vees hakkama saada, sest vette satub kõik inimeste poolt toodetud plastmass, mis hävib väga aeglaselt. Puhastamine
Populatsioon- ühisel territooriumil elvad ühe liigi isendid. Stabiilne kahanev või kasvav populatsioon. Iga järgmine püramiidi tase on 10% eelmise biomassist. Püramiid algab taimest ehk tootja. Ökosüsteem on isereguleeruv, kui see muutub siis muutub populatsioonide arvukus. d) Ökolooglised globaalprobleemid, looduskaitse, keskkonnapoliitika, säästev areng. Inimkonna juurde kosv, toidupuuudu, üleharimine, metsade raie., happevihmad, kasvuhooneefekt. KONVEKTSIOONID LEHELT! 8. Inimene. Bioloogia II 3. kursus lk 64- 112 a) Inimese elundkondade iseloomustus Katteeelundkond- kaitseb keskkonnamõjudeest, so nahk juuksed küüned. Nahk on üks suurimaid elundeid. Termoregulatsioon. Tugielundkond- võimaldab liikuda, so lihased koos skeletiga. Seedelundkond- lagundab toitu. Suuõõs-söögitoru-magu-12sõrmik-peensool-jämesool. Hingamiselundond- varustab organismi hapinkuga
Olukord Eestis: Kõige rohkem saastavad õhku tööstus ja liiklus. Happesademed pole kõige põletavam keskkonna probleem. Pigem on mureks aluselised sademed ja tolm Kirde-Eestis. Viimasel ajal on õhk Eesti kohal paranenud. Happesademete mõju inimesele: Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigusi nagu kopsupõletik ja bronhiit. Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem, mida happevihmad inimesele tekitavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi. Kõige rohkem nendel inimestel, kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademed kahjustavad ka taimi, mida võivad süüa loomad ja kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused,
üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides välk, bioloogilised protsessid, kui ka suurem osas inimtegevuse tagajärjel. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter.
Tegevusulatus: Kohalik: Sierra Club, BUND Ülemaailme: Greenpeace, WWF Eesmärgid: Tuumavastased liikumised alates 70ndatest. Bioloogiline mitmekesisus, WWF. 7 Universaalseim: Greenpeace. Keskkonnapoliitika probleemid: Globaalsed: Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energia, rahvastiku juurdekasv. Regionaalsed: Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv. Kohalikud: Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon Maailma rahvastik: Thomas Malthus: Maailma rahvastik suureneb geomeetrilise jadana. Eluks vajalike ainete hulk suureneb aritmeetilise jadana US Census Bureu hinnang Jaanuar 2007 6,6 miljardit inimest ÜRO hinnanguks on (2000) 1,14% juurdekasv aastas. Miljardid: 1802-1928-1961-1974-1987-1999
surnud kaladega. Tulemuseks on tugevasti vaesunud ja lihtsustunud kooslus, kus saavad elada vaid reostuse suhtes tolerantsed ja hapnikupuudusele kohastunud liigid. Õhureostus. Tänapäeval on õhureostuse eri vormid üldlevinud ning kahjustavad terveid ökosüsteemi. Needsamad saasteained kahjustavad ka inimeste tervist, näidates veel kord, et inimese huvid ja vajadused ei eristu muu looduse omadest. Happevihmad. Happevihmad tekivad siis, kui suured tööstusettevõtted paiskavad õhku suures koguses lämmastik- ja väävelokside. Õhus reageerivad need veeauruga ja nii moodustuvad lämmastik- ja väävelhape ning teised happed. Pilvedesse jõudnud lämmastik- ja väävelhape alandavad vihmavee pH-d drastiliselt. Happelised sademed nõrgendavad ja tapavad puid suurtel aladel. Osooni tekkimine ja lämmastiku sadestumine. Autod , elektrijaamad ja
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
· näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus · terrorism (sh küberterrorism) Keskkonnaprobleemid: · kliima muutumine (sh globaalne soojenemine) · süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID Sotsiaalseteks probleemideks nimetatakse ebasoovitavaid, kahjulikke asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonnaliikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majanduslikku edenemist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali, inimeste tegutsemisvabadust ning riigiaparaadi toimimistki. Sotsiaalsed probleemid on: · alkoholism, · narkomaania, · uimastite levik, · suitsetamine,
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused sel...
imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. ,30 24.Populatsioonide väljasuremiskeeris on populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. 25.Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud Otseses väljasuremisohus olevad liigid. Neid saab säilitada loomaaedades, akvaariumides ja botaanikaaedades. 26
Metsandus * Metsatööstus tegeleb töötlemisega. * Metsamajandus tegeleb puude kasvatamine ja hooldamine. * Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab. * Mis kahjustab metsa: röövraie vihmametsad; metsatulekahjud, happevihmad. Energeetika * Jaguneb: -) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani) -) Kütusetööstus (nafta, maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia uraan, tuul, vesi, päike) * Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad. * Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina. * Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed.
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist liiki energia loomiseks (nt. Põlevkivi elektrisaamiseks).
kõikumise ulatus ja ja mikroorganismid, sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas -soodustavad HAPPEVIHMAD KORROSIOON- kivimipindane uuristumine ja krobelisemaks muutumine keemilise murenemise käigus murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine KUIDAS ON MURENEMISKOORIKU PAKSUS SEOTUD TEMP ja SADEMETEGA ( tv, 29 ül. 6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt.
o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist. o Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid. o Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine. Millist kahju tekitavad happevihmad? o Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. (väävel ja lämmastikoksiidid) o Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alimistesse kihtidesse. o Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine. Millest on tingitud kasvuhooneefekti süvenemine?
pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus Bakteriaalset reostust võivad meie oludes kõige sagedamini põhjustada: bioloogiliselt puhastamata reovee juhtimine pinnasesse või pinnaveekogusse; nõuetele mittevastavalt ehitatud sõnnikuhoidlad; sõnniku ja stabiliseerimata reoveesette laotamine põllualale, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja
Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri- kliima muutused ja kliimavõõnite nihkumine, ilmastiku muutumine, looduskatastroofid, inimtegevus. Põhjustavad sekundaarsuktessioone. Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus. Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele?
Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavadmulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu, mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonikihi hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib
(Dolomiidid Mg). Palju Saaremaal, Pärnus. Lupjamisega saab Mg puudust vähendada, kui teame Ca : Mg suhet mullas. Normaalne suhe 10...20Ca : 1Mg. Lupjamisel tuleks valida lubiväetisi nagu dolomiidi jahu. VÄÄVEL (S) 90% mullas olevast S-ist on orgaaniliste ühendite koostises. Meie mullad on S suhteliselt hästi varustatud. Väävli ühendeid saab mulda viia orgaaniliste väetistega. Fosforväetist lihtsuperfosfaati kasutades (väävelväetis), S sisaldavad ka kompleksväetised ja happevihmad. Tendents mida lähemal tööstuspiirkonnale, seda happevihmana S` (elektrijaamaas kasutatakse põlevkivi). S puudus avaldub eriti ristõielistel (raps, kapsas, kaalikas) ja liblikõielistel kultuuridel. MANGAAN Vaesemad mullad Lääne-Eesti madalik. Liikuv mangaani sisaldus muutub vegetatsiooni perioodi jooksul kui siis on piisavalt sademeid, pole mangaani puudust. RAUD (Fe) Mullas 1-6%, valdavalt mineraalide koostises. Fe liikuvus mullas sõltub mulla reaktsioonist st
Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Piiratud ulatuses on looduses alati tuld olnud ja seetõttu on ka näiteks putukaliike, kes on küllalt haruldased ja sigivad just tulest kahjustatud puudel. Õhusaaste Tehased, autod, lennukid, küttekolded jne saastavad atmosfääri heitgaasidega, mis mõjutavad puude kasvu kas otseselt (saastekahjustused võras) või mulla kaudu. Väävli- ja lämmastikuühenditega saastatud õhu tõttu tekivad nn happevihmad. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Keskkonnaohud Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Igaüheõigus Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga
vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus leiduvate katalüsaatorite (lämmastikoksiidid jt) toimel väävelhappeks, põhjustades happevihmade teket. Happevihmad kahjustavad veekogusid, taimestikku, ehitisi. Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli laguneist, lehtede kolletumist ning varisemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Boriss Konarev ,,Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast," Valgus, 1987
kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. · Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmade ilminguna. · Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri,
asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude liigsed taimtoitained ja happevihmad on põhjustanud veekogude elukeskonna muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva, aga ilma õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti.
soojenemine Erosioon reostumine Vaesus Märgalade Mageveevarude Kõrbestumine hävimine puudus Terrorism AIDS-i levik Õhusaaste Liigilise Maavarade Kliimamuutus mitmekesisuse ammendumine Happevihmad vähenemine Nälg Veekogude Süsinikdioksiidi Vihmametsade reostumine emissiooni kasv pindala Maailma vähenemine toitlusprobleemid 9. Valitsemine Euroopa Liidus. Millega tegelevad järgmised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus,
saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Kõige lihtsamat elukeskkonnas on kõik organismid, liigid, isendid ja keskkonnatingimused (elusa ja eluta looduse vastastikused seosed) omavahel tihedalt seotud. Kõik need erinevad soesed kokku moodustavadki ökosüsteemi. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). 10 Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks
inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna.
tasemed tasemed Joonis 1 MITMEKESISUS oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest, ende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
