0,52..-0,54 ºC. Külmumistäpp näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui lisada piimale vett, siis külmumistemperatuur tõuseb (vee külmumistemperatuur on teatavasti 0ºC). Standardi järgi ei tohi naturaalse piima külmumistäpp olla üle -0,520º. Vett võib sattuda piima sisse erinevatel põhjustel. See võib olla tootjapoolselt tahtlikult lisatud või juhuslikult ebaõigesti monteeritud piimatorustikust sattunud loputusvesi. · Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1 N leelist (KOH või NaOH) kulub 100 ml kahekordselt veega lahjendatud piimas olevate hapete neutraliseerimiseks. Värske piima normaalne happesus on 17...18 Thº. Kui happesus on üle 25 Thº, siis keetmisel piim kalgendub. Piima happesus tõuseb, kui piima säilitada kõrgematel
reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2 · Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on veel algelisem. 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele. · Ainuraksed kasutavad välismembraanis olevaid molekule ..
Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögivili pehmeneb. Mida kauem köögivilja keeta, seda enam protopektiini laguneb. Köögivili on pehme, kui ligikaudu 40% protopektiinist on lagunenud. Protopektiini lagunemist mõjutab kuumutamise temperatuur. Mida kõrgem see on, seda intensiivsemalt läheb protsess. Protopektiini lagunemist mõjutab ka keskkonna happesus. Happed takistavad protopektiini lagunemisprotsessi. Protopektiini lagunemist takistab ka kareda vee kasutamine köögivilja keetmisel. Rasvade muutumine toiduainete töötlemisel Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Toiduainete keetmisel nendes sisalduvad rasvad sulavad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, seal osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida rasvarikkam on toiduaine, seda vähem läheb sellest rasva puljongisse
kobrutav, large air palju suuri ( 3-5 mm) õhumulle. liiga kõrge vahustatuse aste. suured bubbles õhumullid Kalgendu- curdy Sulanud jäätis näib helbeline. Helbed eristuvad Viga põhjustavad tegurid ja tingimused, mis nud, massist väikeste selgesti eralduvate osakestena. kutsuvad esile valkude destabiliseerumise- kõrge kokkuläi- happesus, soolade tasakaal (Ca 2+ ja Mg2+ soolad), nud jäätise vanus, töötlemistingimused (kuumtöötlemise temperatuur, aeg, meetod; homogeniseerimise temperatuur ja rõhk;
Puisniidud võivad esineda peaaegu kõikides rohumaade kasvukohatüüpides (välja arvatud rannarohumaad): saab eristada nõmme-, palu-, loo-, soostunud-, pärisaru jt. puisniite. Puisniitude liigirikkuse põhjused: Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on aeglane protsess, nõuab kõrge liigirikkuseni jõudmine aastasadu ühtjärge kestvat majandamist. Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Mulla happesus (pH) - happelisel mullal saab normaalselt kasvada vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Suhteliselt madal mullaviljakus, mistõttu konkurentsis nõrgemad liigid saavad püsida. Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv.
Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Sageli kannab mikroobe edasi inimene, näiteks kätega. Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %
all eelkõige imikud ja väikelapsed. Alla aastaste laste seedekanali ja hingamisteede limaskest ei ole täielikult kujunenud ja see laseb kergemini läbi võõrvalku. Toiduallergia tekkel on väga tähtis pärilik eelsoodumus. Peresid, kus mõni laps või lapsevanemad kannatavad allergia all, nimetatakse riskiperedeks. Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada ka teised toidu allergeenid, stress, mao happesus jt tegurid. Toiduallergia kontrolli all hoidmine Toiduallergia kliiniline pilt võib olla väga erinev. Sümptomid võivad olla alates väga nõrkadest kuni äärmiselt rasketeni, isegi surmaga lõppeva anafülaktilise šokini. Toiduallergia kliinilised nähud avalduvad eelkõige hingamisteedes, seedekanalis, nahal. Hingamisteede vaevused väljenduvad aevastamise ja nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib
olema püreestatud. Samuti on kuivatatud ubadel ja hernestel madalam GI kui konserveeritud kaunviljadel. GI sõltub ka toiduaine enda struktuurist. Näiteks on vedelike GI tavaliselt tahke toidu omast kõrgem (n: õunamahla GI indeks on kõrgem kui õuna oma). Samal põhjusel on jahvatatud teraviljad ja helbed suurema GI-ga kui terved terad (n: odrakruup). 4. Teiste toitainete olemasolu ja nende hulk toidus. Rasvad ja valgud aeglustavad mao tühjenemist ja toitainete imendumist. 5. Happesus. Sidruni-, greibi-, laimi- või apelsinimahla ning looduslike äädikate kasutamine madaldab toidu GI-st. 6. Puu- ja köögiviljade küpsusaste. Veidi toorem banaan tõstab veresuhkrut vähem kui täielikult küpsenud banaan. 7. Toiduainete säilitamine pikka aega. Kartuli säilitamisel tõuseb tärklisesisaldus ning väheneb C-vitamiini sisaldus. Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8
· Kaalium o 1l higi sisaldab 0,1-0,3g o 10l higiga kaotame 1-3g, 20 l higiga 2-6g Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Optimaalse spordijoogi koostis · Süsivesikud · Naatrium · Kloriid · Kaalium · Kaltsium · Magneesium · Osmootsus · Happesus (pH) · 60 80 g/l · 0,4-1,0 g/l · Alla 1,5 g/l · Alla 225 mg/l · Alla 225 mg/l · Alla 100 mg/l · 200-300 mosmol/l · Üle 4,0 Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15.km 5.km 1967 Vesi 11.km 5.km 1977 Vesi 5.km 2,5.km 1990 Vesi 3.km 3. km + süsivesikud +elektrolüüdid
taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Üsna sageli klassifitseeritakse patareisid ja akusid neis kasutatava elektrolüüdi omaduste järgi. Levinuim jaotus on happelised, kergelt happelised ning aluselised. Näiteks kõik mootorsõidukites kasutatavad akud on happeakud. Kergelt happeliste omadustega on aga enamus koduses majapidamises kasutatavatest patareidest. Madalam happesus on saavutatud mitmesuguste soolade lisamisega elektrolüüdilahusesse. Aluselistes patareides kasutatakse elektrolüüdina naatrium- või kaaliumhüdroksiidi. Aluselised patareid on kasutusel mobiiltelefonides, kaasaskantavates CD-mängijates, raadiotes jne. Samuti võib patareisid ja akusid klassifitseerida elektrolüüdi oleku järgi kas nn "märg-" või "kuivelementideks". Märgelementides on elektrolüüt vedelas olekus. Kõik mootorsõidukite akud on märgelemendid
Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. 4 Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
Organismi mittespetsiifiline resistentsus. See kaitsevõime on omane igale organismile veel enne kohtumist konkreetse infektsioosse teguriga. Ta on kaasasündinud omadus. Ta pole aga spetsiifiline konkreetse mikroobi (haigustekitaja) suhtes, vaid avaldub erinevate tekitajate suhtes. Mittespetsiifilise resistentsuse ehk vastupanuvõime loovad erinevad ained või süsteemid organismis. Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2. Lüsotsüüm - imetajate süljes, makrofaagides ja neutrofiilsetes leukotsüütides sisalduv ensüüm, mis lõhustab bakterite kestas β (1- 4)-glükosiidsidemeid. 3. Hüalüroonhape – pärsib mikroobide levikut rakkudevahelises ruumis. 4. Vereplasma valkude poolt moodustatud komplemendi süsteem – osaleb bakterite ja viirustest nakatatud rakkude lammutamisel. 5
1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa
· Mineraalil on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused · On olemas settekivimid ja tardkivimid · Muld koosnebki mineraalidest, mis on koos orgaanilise ainega Mulla füüsikalis-keemilised omadused · Ära määratud mulla kolloidide poolt · Kolloid on peendispersne aine · Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad aga savimullad · Mulda saab oma keemilise koostise lähtekivimilt · Mulla iseloomustamisel on tähtis happesus · Kui pH on alla 7, on tegemist happelise mullaga, kui aga üle 7, siis on tegemist aluselise mullaga. · Alumiiniumi hüdrolüüs keskmiselt või nõrgalt happelises mullas tõstab selle happelisust · Selline hüdrolüüs mullas on iseloomulik niisketele savimuldadele · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest · Kaltsium ja magneesium võivad sadestuda sinna karbonaatidena suurendades puhverdusvõimet Mullas esinevad saasteained
1988- liike 4600. · Enam surevad välja: - suure kasvuga - aeglase sigimisega - spetsiaalse toidduvalikuga - kõrgel troofsusastmel elavad - kindlate rännuteedega - inimesele ohtlikud liigid Füüsikaline keskkond: · valgus(päikesekiirgus) · temperatuur · rõhk · tuli · vesi · muld · hoovused keemiline keskkond: · niiskus · atmosfäärigaasid · toitained · soolasisaldus · happesus päikesekiirgus on peamine kliimat kujundav tegur, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Saadav energia: · paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse. 4 · Tapab taimedes fotosünteesi püsivuse. Seda päikesekiirte hulka, mis jõuab Maale nimetatakse otseseks kiirguseks. Üks osa
Seotud enamasti kovalentse sidemega. • Leelismetallid (K, Na, Mg, Ca) - taimes tavaliselt katioonina (positiivse laenguga) absorbeeritud teistel ühenditel • Raskemetallid (Fe, Mn, Cu, Zn, Mo) - enamasti metallkelaatidena, ensüümide kofaktorid Toitained mullas ja nende ringe 7.2.1. Muldade varieerumise põhjused • Lähtekivim • Kliima • Topograafia • Vanus • Taimestik – varis – hapestumine – selektiivne neelamine – fikseerimine Mulla happesus ja selle kujunemine • Happesuse (pH) all mõistetakse negatiivset logaritmi vesinikioonide (H+) kontsentratsioonist • pH skaala varieerub 1-14, kusjuures 7 on neutraalne (puhta vee pH) • Happelised mullad kui pH < 7; aluselised mullad kui pH >7 • Happelisust põhjustavad H+ ja kaudselt ka Al3+ ioonid; aluselisust põhjustavad peamiselt Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+ ioonid
o Tekke bioloogiline olemus. Organismidest asustamata ja puutumata kivimitel muld puudub (kuu, Marss). o Mulla tekkele viitavad orgaaniliste ja huumusainete olemasolu lähtekivimites. o Huumusainete hulk, koostis ja seisund on mullale sama olulised, kui DNA organismides. o Huumusainete seas on domineerivad (või vähemalt esindatud) huumushapped. Neist tingituna on mullale iseloomulik lähtekivimist suurem happesus. o Tänu huumusainetele ja mullas mistahes viisil moodustunud saviosakestele on katioonide neelamisvõime ja eripind suuremad kui lähtekivimis. o Kõiki muldi iseloomustavad lähtekivimist värvuse, koostise, omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või
Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit, heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine (muudab konkurentsisuhteid liikide vahel annab nõrgematele võimaluse). 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Komplekskoosluses leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mullaviljakus, mulla niiskus ja mulla happesus (pH) - Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Kui kasvukoht on abiootilistelt tingimustelt varieeruv, tõuseb liigirikkus veelgi. 4) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Kuna taimekooslus on avatud süsteem liikide ringe mõttes, siis saab kõrge liigirikkus kesta üksnes juhul, kui ka lähemas ümbruses (alal, millest liigid ulatuvad levima) floora ei vaesu. Muu elurikkus
Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30
Selline kali on kasutuskõlbmatu. Need bakterid sattuvad kalja suhkrust. Tuleb hoolikalt kontrollida suhkru ning suhkrusiirupi valmistades keeta seda vähemalt 30 minutit. Bakterid ei talu kõrget pH, sellepärast, limastumise tunnuste avastamisel peaks tõstma pH tehnoloogiaga lubatud piirini. Kõik seadmeid tuleb desinfitseerida. · Äädikhappelised bakterid Seda põhjustavad äädikhappelised bakterid. Baktrid pärsivad kalja pärmide ja piimhappe bakterite arengut, järsult kasvab happesus, kuid see on terav ja ebameeldiv spetsiifilise äädikhappe maitse tõttu. Väheneb kalja etanooli massiosa, kuna äädikbakterid muundavad alkoholi äädikhappeks. Kalja säilitamise aeg väheneb. ,,Haige ,,kalja pinna peal võib ilmuda õhuke kile. Bakterid sattuvad kalja halvasti pestud voolikutest, torudest ning aparaatidest. Äädikhappe bakterid on aeroobid, vajavad hapniku oma elutegevuseks, sellepärast, eelistatav kasutada hermeetiliselt kinni pandvaid aparaate
näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik. Summaarne kütuse väävlisisaldus on riikliku standardiga rangelt normeeritud. Vees lahustuvate (mineraalsete) hapete ja leeliste olemasolu määratakse indikaatoritega (fenoolftaleiin ja metüüloranz)
näitab rõhu langus. Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik. Summaarne kütuse väävlisisaldus on riikliku standardiga rangelt normeeritud. Vees lahustuvate (mineraalsete) hapete ja leeliste olemasolu määratakse indikaatoritega (fenoolftaleiin ja metüüloranz)
Head on ka Lõuna-Aafrika Vabariigist pärinevad Sauvignon Blanc'd. Veinid sobivad hästi grillitud mereandide ja kalast valmistatud eelroogadega ning on vääriliseks partneriks punasest kalast valmistatud eel- ja pearoogadele. Semillon Sauvignon Blanc' traditsiooniliseks partneriks Prantsusmaal Bordeaux's. Tagasihoidliku tsitruselise aroomi ja happe, kuid maheda ja küpse virsiku nüansiga valge vein. Sordi põhiline viga on vähene happesus ja seetõttu on see ideaalne segatuna Sauvignon Blanc'ga, mis on kõrge happesuse ja elava värske aroomiga. Bordeaux' alampiirkondades, Graves'is ja Pessac- Leognan's valmistatakse Sauvignoniga segatuna häid ja elegantseid kuivi veine, mis on veidi mesise sügavkollase värvuse ning kuivatatud puuviljade ja kuivanud rohu aroomiga. Ületamatuks jäävad viinamarja omadused Sauternes's, kus valmistatakse ehk maailma kauasäilivaim valge, väärishallitusega kaetud marjadest valmiv dessertvein
sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. 4. Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse
(kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuokaste tugev katte- ja vahakiht, okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus ja toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.). Need omakorda soodustavad toorhuumuse teket ja turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline leethorisont e. eluviaalhorisont (A2). Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun)
· Sinna satub see loomupärase imemisasendi korral piki maovagu. · Vasikate pangest jootmisel on vao asend väär ning siis valgub osa piimast ka vatsa, kust organism ei suuda seda omastada · Vatsas tekib roiskumine, mille tagajärjeks võivad olla seedehäired ja nendega kaasnev kõhulahtisus. · Vatsajärgne seede ja toitainete imendumine · Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku. · Libediku happesus on väga kõrge, selle pH jääb vahemikku 23. · Seda põhjustab libediku limaskesta nõre, mis sisaldab endas rohkesti soolhapet. · Kõrge happesus soodustab valkude lahustumist ja on üheks hüdrolüüsi soodustajaks. · Samuti sisaldab limaskesta nõre valke lõhustavaid ensüüme, eelkõige pepsiini ja mõningal määral ka kümosiini. · Pepsiin aktiveerub kõrge happesuse toimel ja selle abil toimub valkude lõhustumine pikaahelalisteks peptiidideks.
vaadid) imiinid) vaadid) R-C-H R-N-H R-S-H R-O-H Ar-O-H R-COO-H pKa (keskmistatud arvuline väärtus) 40-50 30 12 18 10 4,7 Teooria võimaldab kõiki vesinikku-sisaldavaid orgaanilisi ühendeid käsitleda hapetena (s.t. C-H, N-H, S-H, O-H hapetena). On aga selge, et ühendi reaalne ionisatsioonivõime, s.o. re- aalne happesus kõigub, laiades piirides. Selgitagem alljärgnevalt põhireegleid, mille alusel saab võrrelda erinevate orgaaaniliste ühendite happelisust. Orgaanilise ühendi happelisuse määrab tema aniooni stabiilsus, st. vastava konjugeeritud aluse stabiilsus. Mida stabiilsem on anioon, seda tugevam on vastav hape, s.t. seda kergemini dissotsieerub antud orgaanilisest ühendist prooton (üle kantuna alusele). Ani-
Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Tagajärg: Vee reostatus, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Vesi võib osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. HAPPEVIHMAD pH on normist madalam. Põhjused: 2/3 juhtudest on happesus põhjustatud H 2SO4 ja 1/3 HNO3-st. SO2 + H2O = H2SO4 NO2 + H2O = HNO3 SO2 söe, põlevkivi põletamine NO2 heitgaasid jt tööstusjäätmed. Mõju: 1. Pestakse maha taimelehtedelt vahakiht ja lakkab fotosüntees taimed kuivavad. 2. NO2 ahendab lehtede õhupilusid, mõjutab rakumembraanide läbilaskvust. 3. Toiteelemendid uhutakse sügavamatesse kihtidesse. 4. Kaltsiumi puudus tigude kodades, linnumunakoortes happelisel alal hoiavad teod majade, teede lähedusse. 5
Põhjameres (35 promilli) umbes 1500 hulkrakse looma liiki., Soome ja Botnia lahes (6 promilli) 52 liiki. Taimedele mõjub soolsus vähem. Mageveekogudes enamasti sekundaarsed elanikud (kuivalt sinna tagasi pöördunud, meredes sellised nt vaalalised). Optimaalsed tingimused järve elustikule Eestis: harilikud kalgiveelised järved (0,1-1 g mineraalaineid liitris). Madalsoodes elustik nagu eutroofsete järvede taimestikalad, rabades on kõrge happesus, puuduvad lubjaskelettidega loomad. Turbasamblad. Suvel rohevetikad ja räniveikad. Areaale (taksoni levimisalasid) määravad abiootilised ja biootilised tegurid. Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali).
0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära pärmide ja hallitusseente kasvu hoidistes. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda Oma elutegevuse käigus hapestavad keskkonda atsidofiilid, kääritaja bakterid Oma elutegevuse käigus muudavad keskkonda aluseliseks alkalifiilid, tsüanobakterid? 17. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape,
· toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid · mikroorganismide omavahelised suhted (konkurents) healoomulised suhted või konkureerivad 3. Kaupade kvaliteedi määramise meetodid. Ristsaastumine. Kaubaline naabrus. Kvaliteedi määramiseks teevad tootjad kas ise või lasevad teha pidevalt erinevaid teadusuuringuid. Kvaliteedi
Bakterid paljunevad pooldudes ja lähevad paljunedes kaheks. Osa baktereid moodustavad spoore ehk puhkeseisundis olevate bakterite hulki, mis on paksu kihi all. Paljunemiseks on vaja vajalikke tingimusi: 1. Toit- orgaaniline aine. Bakterid lagundavad surnud orgaanilist ainet. 2. Hapnik vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev) 3. Niiskus 4. Soojus 5. Keskkonna happesus. Ehitus: ümber raku kest, Raku kesta all membraan, Tsütoplasma (seisab paigal) Organelle suhteliselt vähe, Puudub tuum, 1 kromosoom 7. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS Bakter on väikseim iseseisev ja rakulise ehitusega organism. Looduses: 1.Bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad. 2.Mügarbakterid elavad sümbioosis liblikaõieliste taimede ja leppade juurtega ning nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavaks. 3.Heitvee puhastamine
mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Mulla ülaosa vaesub mitmetest elementidest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning kujuneb valkja värvusega leetehorisont (E horisont). Osa lagusaadusi ning mulla ülaosast pärinevaid peenemaid mineraalosakesi kuhjub aga sügavamale, kus moodustub sisseuhtehorisont (B horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad
Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Detridofaagid ja redutsendid toituvad surnud orgaanilisest ainest ja seega lagundavad seda uuesti algaineteks (toiteelementideks, süsihappegaasiks, veeks). Abiootilised faktorid Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Siia kuuluvad valgus (energia), temperatuur, vesi, tuul, biogeenid, happesus (pH), soolsus, tuli. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu või puudumine ohustab mingi liigi organismide eksisteerimist ja elujõulisust. Materiaalseteks (füüsilisteks) abiootilisteks komponentideks on kivimid ja vesi. Peamine osa toitainetest, mida elusorganismid kasutavad toiduks ja mis ringleb ökosüsteemis, tuleb maapinna kivimitest. Kuid ei ole ühtegi mineraalset kivimit, mis sisaldaks lämmastikku. Lämmastikku leidub
Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Allikas : http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 - 50 - GOLFI HOOVUS Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja- Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani
Kaugemal idas rannikumägedel kasvavad sordid on pealinna Caracase nimelised ja La Guiaras, Caracase sadamas lastitud. Tuntumad Maracaibo kohvid lisaks Cucutale on Merida, Trujillo ja Tachira. Merida on kõige iseloomulikumalt Venetsueela kohv, mida tõenäoliselt võib leida USA eripoodides. Trujillo on elutum, ainult sammukese võrra parem odavatest Brasiilia kohvidest. Tachira ja Cucuta moodustavad rühma, sest nende rikas happesus vastandub Kolumbia kohvidele. Hoolimata müüginimest on parim sort Lavado Fino. Üllatava kontrastina võrreldes naabruse Kolumbia kohvidega on Venetsueela kohvid hämmastavalt madala happesusega. Halvimal juhul on nad hingetud, parimal juhul magusad ja hõrgud. Kõige
Kamardumine on intensiivsem seal, kus on head tingimused orgaanilise aine akumulatsiooniks (settimiseks) ja humifikatsiooniks (huumustumiseks) rohkelt vett ja soe kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate
Nimeta mikroobide elutegevust mõjutavaid faktoreid. Mikroobide elutegevust mõjutavad niiskus, orgaaniline mustus, temperatuur, happesus, soola sisaldus, õhu hapniku sisaldus. Mida mustem, niiskem ja soojem koht, seda parem elukeskkond on see mikroorganismidele. 4
lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). 82. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid a) varjupõlgavad e. valgusnõudlikud (valgustaimede e. valguslembesed), mis
neelamismahutavus jne); · õhuke mullaprofiil, mis on tingitud muldade väljaarenematusest ja mille tagajärjeks on sageli suur koreselisus; · turvastumine, mille tagajärjel toimub orgaanilise aine akumulatsioon, mineralisatsioon puudub; · leetumine mulla pindmine kiht vaesub ibeosakestest ja kergesti lagunevatest mineraalühenditest, mille tagajärjel väheneb toiteelementide sisaldus künnikihis ning halvenevad ka mulla füüsikalised omadused; · happesus, mille tagajärjel kuhjub mulda toksilisi mangaani ja alumiiniumi ioone ning halveneb toitainete omastatavus; · vähene bioloogiline aktiivsus, näiteks orgaanilise aine vähesuse tõttu; · erosioon kalletega aladel ja deflatsioon tuulele avatud põldudel; 6 . S Õ N N I K U K E S K K O N N A S Ä Ä S T L I K K A S U TA M I N E Loomapidamisel tekkiva sõnniku koguvad targad põllumehed hoolikalt kokku ja kasutavad taimede väetamiseks
bulgaricust. biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi. Peale hapendamist võib jogurtile lisada moosi, marju, puuvilja jt lisandeid. Jogurtibakterid toodavad ka lõhna- ja maitseaineid ning paksendavad eksopolüsahhariide. Hapukapsas esialgu hakkavad kapsamahlas paljunema taimedel laidunud soolekepikese sugulased, kes moodustavad käärimisel erinevaid happeid, aga ka gaase. Happesus tõuse ja kk muutub kolilaadsetele bakteritele ebasoodsaks ning leukonostokidele sobivaks. Leukonostokid moodustavad käärimisproduktina lisaks piimhappele ka CO2. Seega jätkub gaaside teke kapsa pinnale. Piimhappe sisalduse tõustes leukonostoki paljunemine aeglustub ja paljunema hakkavad hapet paremini taluvad pediokokid ja laktobatsillid. Nende toimel hakkab piimhappe sisaldus tõusma. Gaase enam ei teki, moodustub vaid piimhape.
Iseloomustamisel lähtutakse veini: · välimusest kirkus, värvus, voolavus · aroomist marja- ja käärimislõhnad, laagerdumisel tekkinud bouquet, väärlõhnad, mis viitavad võimalikule riknemisprotsessile · maitsest, mis koosneb omakorda: · algmaitsest, luues ettekujutuse joogi intensiivsusest ja täidlusest · keskmaitsest, näidates mahlakust ning puuviljasust · järelmaitsest, mida iseloomustab selle pikkus, vürtsisus, happesus, tanniinisus, alkoholisisaldus jne. Tarbimine Veini maitse puhul räägib kaasa kõik: optimaalne serveerimistemperatuur, pudeli õigeaegne avamine, sobiv klaasivalik, samuti see, millist tüüpi toidu/suupistete juurde antud veini pakutakse. Õige temperatuur: 68 ºC kangestatud ja lühidalt tammevaadis laagerdunud valge vein 1012 ºC rosé; tammes küpsenud valge vein 12 ºC kangestatud ja pikalt tammevaadis laagerdunud valge vein
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD) SEEDEORGANID PÕRSASTE EDUKAT ÜLESKASVATAMIST TAKISTAB: 1. MAOS EI OLE PIISAVALT SOOLHAPET; 2. MAO Ph ei lange 2-ni, pepsinogeen eu aktiveeru PEPSIINIKS, proteiini hüdrolüüs maos madal 3. MITTEKÜLLALDANE HAPPESUS SOODUSTAB PATOGEENSE MIKROFLOORA ARENGUT. Sigade lõpmine Imikpõrsad (esimesed päevad) väiksemad Võõrutusjärgselt suured 33. Põrsaste võõrutamise viisid. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISE VIISID 1. põrsaste järk-järguline võõrutamine 2. põrsaste kohene ehk järsk võõrutamine Järk-järgulisel võõrutamisel eraldatakse põrsad emisest ja lastakse põrsad imema 1.päeval 3 korda, 2.päeval 2 korda ja 3.päeval 1 kord. Seejärel aetakse emis ära või põrsad viiakse
piimavalkude allergeensus.Keefiris on tavapiimaga võrreldes vähem laktoosi, sest piimhappebakterid kasutavad osa laktoosi piimhappe valmistamiseks ja alkoholi tootmiseks. Enne põhieinet joodud keefir soodustab hilisemat seedetegevust ja tõstab isu. Keefir sobib edukalt ka teiste janukustutajatega, näiteks erinevate mahladega. Keefiri ja puuviljalisandite kooskasutamisel saab valmistada smuutisid. Happelise keskkonnana kasutatakse keefiri erinevate lihamarinaadide alusena, mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist. Keefir on maitsvaks niisutavaks lisandiks müslide ning kama-ja helbetoitude juures. Kombineerides erineva värvusega lähteaineid saab keefiri abil teha kihilisi tarretisi. Keefiri valmistamiseks lähtepiim normaliseeritakse, pastöriseeritakse ja jahutatakse vajalikule temperatuurile, seejärel lisatakse vajalik kogus juuretist ja temperatuuril 20...25C toimub hapnemine. Hapnemise lõppjärgus toimub keefiri segamine, mis kindlustab joogi ühtlase
Gaasilise faasi - peam N2, 02, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine 19 Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus
seeneniidistikud. Mida jämedamafraktsioonilisem on kasvupinnas, seda olulisem on struktuuride kujunemise seisukohalt mulla bioloogilise aktiivsus. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Nii näiteks on enamiku kasulike bakterite aktiivseks toimimiseks sobiv pH-vahemik 6 … 7,5. Seente tegevuseks sobib pH- vahemik 5,5 … 8. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Nii näiteks hakkavad happelises keskkonnas arenema kasulike mikroorganismide (mügarbakterid, nitrifitseerivad bakterid jt) asemel mitmed haigusetekitajad ning roisubakterid. Aga samas langeb mikroorganismide aktiivsus ka liiga aluselises keskkonnas. 2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine Kasvupinnase liigset happesust vähendatakse mitmesuguste lubiainetega (vt punkt 5.3.4), mille +
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
