Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 27. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevaid vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks:
Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine Lubjatarbe määramise meetodid: · Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 · Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. · Asendushappesus (H5,6). · Küllastusaste · Mullaprofiili ehitus ja kihisemine · Indikaatortaimed Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi
Liidete lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku). Kõikuv hääldus raskendab kas, -tu, -tus, -stik liidete puhul õigekirja. Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus. Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana. Rõhuliide gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu.Helitute häälikute g, b, d ja k, p, t ning f, h, s, s, z, z järele kirjutatakse liide ki. 2.4 Veel sulghäälikutest Inimestele tekitab probleeme ma-tegevusnime ilmaütleva käände ehk -mata vormi kirjutamine. Õige on kirjutada esitamata, kordamata, pesemata, koristamata jne. Ühegi mata vormilise sõna
Et alandada või temperatuuri, vajadusel sõtkuda sisse vett, et saavutada soovitud konsistents Et eemaldada võisse jääv pett (soodne arenguKK mikroobidele) Eraldada antioksüdante Kahjuks pestakse välja ka võile iseloomulikud lõhna- ja maitseained. Seetõttu tänapäeval, kui koor on eelnevalt korralikult pastöriseeritud ja tootmistingimused hügieenilised, püütakse suurt pesemist vältida. 35. Milliseid või omadusi mõjutavad juuretised? · pH (Hapukoorevõi plasma happesus on 30 .. 55 oTh), · aroom (diatsetüülisisaldusvähemalt 0,2 mg%) · maitse 36. Missugust kahte põhikomponenti (mikroobiklassi) peavad sisaldama võijuuretised? · Piimhappebaktereid, mis tagaksid hapuka maitse Lactococcus lactis spp. Lactise ja Lactococcus lactis spp. Cremorist tekitavad piimhapet, mis annab happesuse · Aroomibaktereid tsitraati kääritavad lactococcid ja Leuconostoc mesenteroides spp.
Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur:
kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml Pidurdusainete sisaldus: 0,01RÜ Tiitritav happesus: 17°Th Th- Thörneri kraad: Piima neutraliseerimiseks kulutatud leelise hulk ml-des ff manulusel Kultiveeritavate bakterite koosluse struktuur toorpiimas: 1. GP kokid: Micrococcus Streptococcus Lactococcus Staphylococcus 2. GP pulkbakterid: Microbacterium Lactobacillus Corynebacterium Arthrobacterium Kurthia
patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3. Keskkonna happesus e. pH - bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja sellele lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda. Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. 4. Vaba vee olemasolek, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu, mistõttu mikroobid neis toitudes ei kasva või kasvavad aeglaselt.
palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on lammaste ja kitsede rasvkoe rasvhappelises koostises võrreldes lihaveise ja sealihaga. (vt. tabel Erinevate loomaliikide rasvkoe rasvhappeline sisaldus) Järeldus: Kitseliha on võrreldes lambalihaga suurema lõiketugevusega (sitkem), madalama rasvasisaldusega ja ligilähedase liha õrnusega. 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis Happesus on enamvähem võrdne. Lambaliha on rasvasem kui kitseliha. Lambaliha on suurema valgusisaldusega.
Esitada vähemalt 2 tegurit. Pihusti tüübist, pihusti liigist ja liinide hermeetilisusest. 52. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Vaba rasva sisaldusest Niiskusesisaldusest Aglomereeritusest 53. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). Algtooraine happesus Temperatuurirežiim Säilitustingimused- liiga niiske, liiga soe 54. Millest sõltub kõrbenud osakeste arv pulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Tooraine ja kuivatusõhu puhtusest Pulbri kuumenemisest 55. Millest sõltub vaba rasva sisaldus piimapulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Homogeniseerimisest Pihusti tüübist Mehhaanilisest töötlusest 56
kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist j. Tootmisruumides nõuetekohase puhutuse tagamist k. Töötajate üldiste hügeenireeglite tundmist ja isikliku hügeeni tagamist l. Kontroll süsteemide efektiivset toimimist...
haakumiseks. Noored lehed võivad ilmneda moondunult. Juurestik võib olla pruunikas, lühike ja tugevalt hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Mida suurem on mulla puhverdusvõime, seda
Ostetakse sisse toores kakaouba. Põhiline oasort on Gana, kuid kasutatakse ka Elevandiluuranniku ube. Toored oad sorteeritakse, eraldatakse võõrlisandid (kahjustatud oad, kivid, pulgad, pinnasetükid jne). Sellele järgneb ubade röstimine kõrgel temperatuuril. Röstimisprotsessis toimuvad esimesed muutused kakaoubade värvis aroomis ja füüsikalis- keemilistes omadustes. Ubade värv muutub punakaspruuniks, maitse paraneb, tekib shokolaadile iseloomulik mõrkjas maitse, väheneb ubade happesus ja parkainete sisaldus. Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe. Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist. Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt sokolaadimassi valmistamiseks. Teine osa aga
naatriumi ja magneesiumi vastu ning anioniite, mis vahetavad negatiivselt laetud vee ioonid (kloriidid, sulfaadid). Kasutatakse paralleelset ja järjestikust vesinik-kaltsiumkationeerimist, mille puhul lastakse vesi läbi filtrite, mis on täidetud katioonidega (laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonidega). Filteerimisel läheb vesi läbi vesinik-kationiidi ja kõik vee soolades lahustunud katioonid vahetatakse kationiidis s.t. vette läheb üle ekvivalentne kogus. Vee happesus peale kationiitfiltri läbimist on võrdne lähtevees olnud tugevate hapete soolade summaga. Järgneval H-kationeeritud vee kaltsiumkationiidi läbimisel toimub vahetus kaltsium-kationiidi ja soola vahel. 5. Elektrolüüs. See on vee soolatustamine ioniit6sete membraanide abil positiivsete ja negatiivsete ioonide vahetamise teel. Need membraanid pideva elektrivoolu olemasolu korral lasevad läbi töödeldava lahuse ioonid, mis asuvad membraani ühel pool kontsentreeritud
Torusselüpsi rakendatakse suuremates lautades, kus piimaruum asub lehma asemest suhteliselt kaugel. Robotlüps: automaatsüsteem, kus inimesel ei tarvitse enam osaleda tootmisahela aktiivse osana ning tema rolliks jääb tootmise üldine juhtimine. Karja optimaalse suuruse määrab lüpsiroboti jõudlus, mis olenevalt tüübist, on umbes 6090 lüpsilehma ööpäevas. 23. Vatsajärgse seede üldiseloomustus Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku. Libediku happesus on väga kõrge, mida põhjustab libediku limaskesta nõre. Kõrge happesus soodustab valkude lahustumist. Samuti sisaldab limaskesta nõre valke lõhustavaid ensüüme, eelkõige pepsiini, mille abil toimub valkude lõhustumine pikaahelalisteks peptiidideks. Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles
• Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest • Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt Mulla happesus, happeliste muldade lupjamine Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne
reaktsioonide suhtes. Kui seda puhverdamist poleks, siis iga kemikaal muudaks mulla reaktsiooni happelisemaks või leelisemaks. Kui mulda tekib orgaanilisi happeid, siis orgaaniliste hapete vesiniku neutraliseerivad ära Ca ja Mg, leeliselist ühendit neutraliseerib aga vesinik. Füüsikalis- keemiline neeldumine aitab hoida mulla looduslikku reakstsiooni. Mingi kokreetse mulla puhverdusvõime on erinev happesuse ja alususe suhtes. Puhverduse etalon on pestud mereliiv. MULLA HAPPESUS Vesinik ja alumiiniumioonide oelmasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. pH määratakse kahel viisil. Ühel juhul lisatakse mullale destileeritud vett ja mõdetakse pH meetriga tulemus, tulemusele lisatakse alati juurde, et see on vees määratud (pHH2O), aga see tulemus muutub kiiresti. Teine võimalus on määrata pH
Adsorptsioonpuhastuse korral juhitakse bensiiniaurud läbi 3...6 m paksuse aktiivmulla kihi. Aktiivmullas leiduvad alumiiniumiühendid toimivad katalüsaatorina. Nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ning vaikained adsorbeeruvad mullabooride pinnale. Sellele puhastusele järgneb leelispuhastus. Leelispuhastus toimub NaOH lahusega. Selle protsessi käigus eraldatakse kütusest fenoolid, nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Ajaloolisi aastaid nafta ajaloost 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises. 4 sajand Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud.
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Toimib ainevahetuse korrastajana. Rukkijahu on rikas B1, B2, B12 ja mineraalide poolest. Sepikutarbimine on populaarsem noorte inimeste hulgas.Rukkileib on 100% see kõige tervislikum, meie Pärnu leib on lisaks 100%le rukkisisaldusele ka pärmivaba, nii et igati tervislik leib. Täisteraleib on seemnetest rikas. Sealt saab organismile vajalikke rasvhappeid. Peenleib on kõige vähem tervislik suure nisujahu sisalduse tõttu, aga inimestele meeldib selle toote magusus ja väiksem happesus ning meeldiv köömnete maitse. Mõni aeg tagasi saime rukkileivale, peenleivale ning teraleivale Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgid. Seda märki saavad kanda ainult need tooted, mis on kõrge kvaliteediga ja mille põhitooraine on kodumaise päritoluga. Eelistustega on ka sama lugu nagu toitumisega üldse, et kes sööb ainult peenleiba ning kes otsib vaid pärmivaba leiba ning kolmandale on täitsa ükskõik, mida ta sööb. Teine peamine valdkond on kondiitritooted. Valmistame
liikunud veega küllastunud substraatidest, kus hapnikusisaldus on vähenenud või kus süsinikdioksiidi või vesiniksulfiidi kogus oli suurenenud. Kuid samas on vihmaussid võimelised elama ka pikka aega hapnikuga rikastatudvees nagu näiteks reoveepuhastusjaamade filtrites. 12 Seega on tähtis, et vermikompostimisel oleks piisavhapniku juurdepääs. Seda saab kindlustada, puurides mõned augud vermikompostimisekasti või lisada struktuuri hoidvat materjali, näiteks heina või põhku. Mulla happesus Enamik mulla pindmistes kihtides elavatest vihmaussiliikidest on suutelised taluma suhteliselt suurt pH vahemikku (pH 5-9), aga kui anda neile võimalus valida, siis liiguvad nad nõrgalt happelise keskkonna poole, eelistatult pH on 5, Üldiselt reguleerivad vihmaussid substraadi happesust ise küllalt suures vahemikus. On teada, et värskete jäätmete lisamine vermikompostimise käigus suurendab vähesel määral happesust, kuid vihmaussid neutraliseerivad seda eritades kaltsiumi
purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l. HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest. Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0. Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu. Peensooles .. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt
9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil
võimalikku tihedust. B on õige. 47. Süsinikuringe neli olulist fondi on: A. Atmosfäär, lubjakivid, fossiilsed kütused, ookeanisetted; B. Muld, mageveekogud, turvas, ookean? C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B
T=H+S (mg ekv/100 g) 33. Küllastusaste Küllastusaste (V) näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 34. Mulla happesuse liigid ja reaktsioon. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus (põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid) ja potentsiaalne happesus, mis jaguneb a) asendushappesus b)hüdrolüütiline happesus. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne,
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
Põlduba kasvatatakse inimtoiduks kui ka loomasöödaks. Seemnetes on toorproteiini 28-35. Põlduba on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui hernes. Seemned hakkavad idanema 3-40C juures. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist öökülma. On niiskusenõudlik taim. Eriti tundlik enneõitsemist ja õitsemise ajal. Niiskuse nappus sel perioodil vähendab saaki tunduvalt. Mulla suhtes on ta samuti nõudlik. Sobivad keskmised ja rasked mullad, mis ei kannata põua all. Mulla happesus neutraalne. Põldoa kasvufaasid · Tõusmete faas · Õiepungade moodustumine · Õitsemine · Valmimine AGROTEHNIKA Eelviljade suhtes ei ole tundlik kultuur. Põld peab olema toitaineterikas ja umbrohupuhas. Suure saagi moodustumiseks vajab palju toitaineid eriti P ja K. Mikroväetised soodustavad mügarbakterite tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile
34. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik, pihusti tüüp, aglomereeritus 35. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik(rasvasisaldus), aglomereeritus, niiskusesisaldus, vaba rasva sisaldus 36. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). Algtooraine happesus, temperatuurireziim, säilitustingimused 37. Millest sõltub kõrbenud osakeste arv pulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri ülekuumenemine, tooraine ja kuivatusõhu temperatuurireziim 38. Millest sõltub vaba rasva sisaldus piimapulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Mehhaaniline töötlus, homogeniseerimine, pihusti tüüp 39. Milliste teguritega tuleb arvestada pulbrite säilitamisel? Esitada vähemalt 3 tegurit koos põhjendustega.
40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe. Leetunud mullad (Lk) Karvonaadivabal lähtekivimil tekkinud. Ülemised hor. mineraalainet vaesed, laskuva vee tõttu. 3% põllumaast. Lõuna-Eesti, Võrumaa, Valga ja Põlvamaal. Metsad laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega. Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja
Ricotta 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 153 kcal Valke 11.0 % Süsivesikuid 7.0 % Rasvu 8.0 % Põltsamaa kohupiim- Ricotta Ei sisalda taimerasva 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 153 kcal Valke 11.0 % Süsivesikuid 7.0 % Rasvu 8.0 % Rannu kohupiim Tegemist on ricotta- sarnase piimatootega Kodujuust Kui juuretisebakterite töö tulemusena lõssi happesus on piisav, lisatakse kalgendavaid ensüüme ehk laapi Kalgendi piisava happesuse ja tugevuse korral lõigatakse ta teraliseks ja jäetakse seisma Osa vadakut nõrgub välja, järgneb järelsoojendus, segamine ja pesemine Alma kodujuust 4% 100 g toodet sisaldab: Energiat - 460 kJ/110 kcal Valke - 16 g Süsivesikuid - 2,6 g Rasvu - 4 g Soola max 1% Toorjuust Toorjuustud on piimavalkude kalgendamise teel valmistatud tooted, mida ei järelvalmitata
vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. Happelisteks nimetatakse kõiki sademeid (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam )isegi 10...100 korda). Nt. pH=5 on happesus 10 korda suurem kui pH on 6, pH 6 ja pH 3 vahe on juba 1000 kordne. 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. PÄIKESEKIIRGUS:Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni
Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus. Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on lehtkapsa teisend, kuulub ristõieliste teisend. Kuulub ristõieliste sugukonda. Kaheaastane taim , risttolmleja, kasvuaeg 140- 160 päeva ja teisel 120- 130 päeva. Söödakapsas pikapäevataim, Leplik temperatuuride suhtes. Sügisel täiskasvnud 10 -12 kraadi külma. Ladvaleht kasvan 3-4 kraadi külma. Niiskuslembeline, samalajal juurestik tugevalt arenenud, seetõttu talub
Käpaga võetud proovide analüüsimiseks on Phoenixil koguni kaks laboratooriumi. Esimeses neist proove kuumutatakse ja analüüsitakse eraldunud gaaside koostist. Peale veeauru ja süsihappegaasi on võimalik leida ka orgaanilisi aineid. Kokku on nii võimalik 5 uurida kaheksat erinevat proovi. Teises laboratooriumis lisatakse sinna paigutatud proovile vett ja määratakse saadud lahuse happesus ning keemiline koostis. Niiviisi saab uurida nelja proovi. Proove saab vaadata ka mikroskoobiga, mille lahutusvõime on 10 mikromeetrit. Seejuures saab uuritavat objekti valgustada punase, rohelise, sinise ja ultravioletse valgusega, et paremini esile tõsta pinnase ja jääkristallide struktuuri. Samuti on Phoenixil seadmed Marsi pinna soojus- ja elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Loomulikult ei puudu ka kaamerad, millest vast
Kõrgus merepinnast MULD moodustumiseks kulub ~3000 Nõlvade kallakus 12000 aastat Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus Mineraalne koostis (toitained) Happesus või aluselisus Sügavus, värvus, struktuur Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. ? Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Selgitage veel ühe vabalt
o Kartuli-hõbekärn haigustekitaja kahjustab ainult mugulate epidermist ja selle all paiknevat õhukest mugulakude. Säilib seemnemugulatel või taimejäänustel mullas. Haigestunud mugulad tõmbuvad krimpsu, põhjustavad põllul tühimikke. Tõrje: seemnemugulate puhtimine sügisel, seemnematerjali uuendamine. o Kartuli-süvikkärn kandub edasi nakatunud mugulatega ja mulla kaudu. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus, madal temp ja happesus. Deformeerunud mugulad ei oma majanduslikku väärtust, saak väheneb, säilitamisel on mugulad vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje: seemnematerjali uuendamine, pikk kartuli kasvatamise vahe külvikorras. o Kartulivähk kahjustab kõiki maaaluseid organeid. Kandub edasi nakatunud mugulate ja mulla kaudu. Säilib mullas püsieostega eluvõimelisena kuni 40 aastat. Nakatumist soodustab suur mullaniiskus ja temperatuur 15-20 kraadi. Muudab kõlbmatuks suure osa saagist
Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsused on erinevad. Tekib siis, kui üks aatomitest on tugevalt elektronegatiivne. 2. Toiduainete töötlemisel kulgevad protsessid. Temperatuur, happesus jne nende najal leiavad muutused aset. Põhilised protsessid, mis kuumtöötlemisel muutuvad, on seotud struktuurimuutustega. Kuumtöötlemisel tselluloos pundub, hemitselluloos osaliselt destruktureerub, protopektiin osaliselt hüdrolüüsub, valk laguneb, tekivad lahustuvad ühendid. 3. Vesi toiduainetes. Vee molekul on polaarse ehitusega. Molekulid moodustavad assotsiaate, seotud vesiniksidemega. Vesi on hea lahusti lahustab hästi sooli, aluseid happeid ioonivõrega
LUBJATARBEKS MÄÄRATAVAD ELEMENDID CaCo3 t/ha määratakse. Lubjatarbe määramise võimalusi on mitmeid: 1. AKTIIVNE HAPPELISUS määratakse kas vesilahustes või kaaliumkloriidides. pH määratakse KCl enamasti vesileotises teadustarbeks pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama. 7 Lubjatakse pHkCl 5,5 Taimedele sobib enamasti nõrgalt happeline ja/või neutraalne muld. 2. HÜDROLÜÜTILINE HAPPESUS - H8,2 täpsem eelmisest, praegu kasutatakse vähe. Lubjatarvet arvutatakse: (peab olema mg.ekv/100g mulla kohta) H 8,2 x Dm (lasuvustihedus). Lasuvustihedus Dm=1,50-0,035 x Huumuse % Meie muldades on Hu2 H8,2 x 1,5 = lubjatarve, CaCO3 tarve ha kohta. 3. ASENDUSHAPPESUS H5,6 mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mingit osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu; peam. Vahetatakse katioone. Asendushappesus näitab kõige kahjulikumat osa potentsiaalsest
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
Heal lapsel on ikka mitu nime - nii kutsutakse ka seda viinamarja erinevalt: Cencibel (La Manchas ja Valdepeñases), Tinto Fino (Ribera del Dueros), Tinto de Toro (Toros), Ull de Llebre (osaliselt Kataloonias) jne. Tempranillo on väga hea viinamari valmistamaks nii mahlaseid, värskeid, noori veine, kui ka tammevaatides laagerdunud rariteete. Selles viinamarjas peitub tõelisele veinile iseloomulikud meelitav vürts, värskendav happesus, mõrkjas ja tervislik tanniin, tubaka kõrkus, isikupärane aroom ning täidlus. Veini aroomis võib leida maasika, vürtside, naha ning mõnikord mustsõstra lõhna. Garnacha - Traditsiooniline, eriti just Põhja-Hispaanias laialdaselt levinud viinamari. Pea-aegu alati kasutatakse Garnachat Kataloonia rosé veinide valmistamisel. Garnacha on omamoodi kuulus, kuid tundmatu, kuna on levinud nn. segumarjana. Kasutatakse palju teiste viinamarjade toetamiseks, kus
17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid
17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 18. Tähtsamate fosforväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus ja kasutamise omapära 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid 23. Väetiste andmise ajad ja viisid 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapara erinevates maaviIjelusviisides 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus Et teadlikult planeerida peab teadma kui palju üks taim toodab ja eemaldab mullast toitelemente. Peame teadma liikuvaid toitaineid. Väetustarbe
koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed.
AlF2+, AlF3, [AlF6]3-, Al(OH)F+, Al(OH)F2 ja Al(OH)F3-. Seejuures sõltub ühendi moodustumine alumiiniumi- ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning pH- st. Ka berüllium, boor, raud, ränihape jt võivad moodustada F-komplekse, viimase puhul võib tekkida näiteks heksafluorosilikaatioon [SiF6]2-. Kindlate pH väärtuste juures võib selline kompleksimoodustumine ära kasutada kindla koguse fluoriidioone. Fluori esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus. Sõltuvalt vee (lahuse) fluoriidioonide kontsentratsioonist ja pH väärtusest võib fluor lahuses esineda ka HF2- ning dissotsieerumata HF kujul. Lahjendatud lahustes ja neutraalses keskkonnas esineb suurem osa fluorist F- ioonidena. Lahuse happesuse suurenedes väheneb F- osakaal ning HF2- ja dissotsieerumata HF hulk suureneb. Tänu fluori suhteliselt suurele sisaldusele maakoores leidub seda varieeruvates kogustes ka veekogudes
Maonõre üldhappesus on pärast sündi juba olemas, ainult et see on piimhappest, mitte HCl-ist. Maonõre pH imikul 3,8- , aga täiskasvanud seedimise ajal 1,5-1,2 Vastsündinud ensüümpepsiin ei ole HCl’i puudumise tõttu veel aktiivne ja alustab ainult piimavalke – kaseiini, fibriini. See pepsinogeeni isoensüüm, mis lõhustab piimavalke, kannab nimetust kümosiin. Mao lipaas ainult lapseeas oluline, kuna lõhustab piima...valke???? Maonõre happesus ja ensümaatiline aktiivsus on emapiimal madalam kui lehmapiimal. Üleminek kaksteistsõrmiksoolde Vedelik läheb maos kaksteistsõrmiksoolde pidevalt, kiiresti. Kui magu on tühi, siis on ühendus mao ja soole vahel avatud. Kui sinna vedelikku lisandub, saab see vabalt läbi minna. Kui aga magu täitub toiduga, siis toit koguneb just mao põhimikku ehk funduse piirkonda. Ülejäänud allapoole jäänud mao osa on
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
mineraalsed, mahlase happe ja pika ning veidi torkiva pipra, idamaiste vürtside ja küpsete puuviljade järelmaitsega; ei vaja tammevaati; hea arengupotentsiaal Sauvignon Blanc maailma üks populaarsemaid; aromaatne ja puuviljana kuiv valge sort; vein on värske puuviljasusega, mineraalne ja rohuse aroomiga, tihti on aroomis nõgest ja rabarberit Semillon tagasihoidliku tsitruselise aroomi ja happe, kuid maheda ja küpse virsiku nüansiga; viga on vähene happesus Silvaner, ka Sylvaner Saksamaa sort; üldjoontes lihtne hea happeline vein meeldiva puuviljasusega va saksamaal, kus tulevad särtsakalt mineraalsed, elegantse puuviljasuse ja elava happega tsitruselised veinid Torrontes hetkel tähtis Argentina sort, mis pärineb Hispaaniast; veinide aroomis on tsitrust, muskaati, basiilikut ja teisi värskeid ürte; vein on suhteliselt kõrge happesusega ja kerge,mahlase puuviljasusega, ideaalne noorelt joomiseks
• 12. Dekstriinid. • Dekstriin on polüsahhariid, mida saadakse maisi, kartuli jt. tärkliste termilisel töötlemisel. Dekstriin on kuumutamisel, hapetega töötlemisel või ensüümide toimel tärklisest tekkiv aine, süsivesikute segu. • Kuiva tärklise kuumutamisel kuni 200…250C toimub tema osaline lagunemine ja saadakse enam keeru- liste polüsahhariidide segu (dekstriinid). Reaktsiooni tingimused (temperatuur, happesus, kestus) valitakse selliselt, et saadakse nõutud kvali-teediga dekstriinid. • Harilikult saadakse dekstriine selliselt, et kuiv tärklis segatakse lenduvate hapetega (näiteks soolhape), ning edasi kuumutatakse saadud segu kõrgel tem-peratuuril vastavates aparaatides. Dekstriinide liimimisomadused on eriti tähtsad neil juhtudel, kui on vajalik kasutada nö ohutut liimi, näiteks toiduainetööstusele taara valmistamisel jt.
[3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik. Seevastu rihmsamblik ja habesamblik happelises keskkonnas ei kasva, sest nemad eelistavad aluselisemat kasvukohta. Linnade suurimateks reostajateks on tehased ning ka rohked autod. [2] SO2 õhku sattudes reageerib õus leiduva veega ja tekib H 2SO4. Lahustunud SO2 satub kergesti sambliku talluse rakkudesse, mida ei kaitse vahaja kutiikulid ega õhulõhed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
