1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku
Indias Cherrapunjis on registreeritud üle 24 000 mm sademe aastas, mis on 40 korda rohkem kui eestis. Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimetegevuse mõju atmosfäärile: Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele. Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab osoonkonna hõrenemist atmosfääris. Stratosfääri osoonikiht neelab ultraviolet kiirust ja toimib omaalase kilbina,
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv...
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
raudesemed roostetavad kiiremini. - Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). - Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). - Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). - Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. 73 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest
9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13. 1) Happesademed, 2) osoonikihi hõrenemine, 3) kasvuhooneefekti süvenemine. 9.14. 1) Elupaikade hävimine, 2) küttimine, korjamine, väljapüüdmine vm. Muutused ökosüsteemides mõjutavad inimese tegevust. Lendorav, euroopa naarits. 9.15. Muutus: heitgaaside (süsihappegaas, vingugaas) hulga suurenemine. Tagajärg: soodustavad sudu tekkimist. ÖKOLOOGILISED TEGURID abiootilised tegurid biootilised tegurid elukeskkond kliima organismid 74 9.16. Kaitseb Maad kahjuliku ultrakiirguse eest
ÕHU SAASTAMINE Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Allikas : http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 - 50 - GOLFI HOOVUS
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
radikaalid, mis reaktsioonides annavad aldehüüde (-CHO) ja happeid (-COOH) ja alkohole: (HCHO, HCOOH, CH3OH) * Etaanist C2H6 lähtuvalt tekivad CH3CHO (etanaal ehk atseetaldehüüd), CH3COOH (äädikhape ehk etaanhape) ja etüülpiiritus ehk etanool C2H5OH *Orgaanika (süsivesinikud, aldehüüdid, happed, radikaalid, nitraadid jne) koos osooni, hapniku ja vee ning tolmuosakestega annavadki fotokeemilise sudu. Happevihmad Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Destilleeritud vee pH on seitse
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...