Teistele on niiskus väga tähtis roomajad, isopoodid, ümarussid, nälkijad. Mulla/vee pH'st. Nii maismaa kui veeorganismide levik ja arvukus sõltub mulla/vee happelisusest antud kasvukohas. Kui pH<3 või pH>9, siis taimejuured saavad kahjustatud. pH<4,5 on enamikele taimedele tugevalt mürgine. Madala pH puhul võib mullas esida toksilistes konsentratsioonides Mg ja Fe. pH skaala teises otsas ei omasta taimed enam fosforit. Selline happelisus võib esineda kolmel viisil: (1) otseslt, häirides osmoregulatsiooni, ensüümide talitust või gaasivahetust läbi hingamispindade. (2) kaudselt suurendades toksiliste raskemetallide, eriti Al konsentratsiooni läbi ioonvahetuse setetega. (3) kaudselt vähendades loomadele kättesaadavate toitainete kättesaadavust. Soolsusest. Soolsus e saliinsus on vees lahustunud mineraalsoolade hulk promillides. Soolsuse
poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele. Keskkonna reaktsiooni (happelisuse - aluselisuse) hindamiseks kasutatakse negatiivset kümnendlogaritmi vesinikioonide kontsentratsioonist, mida nimetatakse vesinikeksponendiks ning tähistatakse pH - ga. pH < 7 happeline keskkond pH = 7 neutraalne keskkond pH > 7 aluseline keskkond Paberi reaktsioon sõltub tema valmistamiseks kasutatud toorainest, valmistamise tehnoloogiast ning hilisematest säilitustingimustest. Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele. Kvaliteetsetel pikaealistel paberitel on pH > 6,5. Happelisust vahemikus 6,0 ... 7,0 peetakse üldjuhul paberi normaalseks happelisuseks. Paberi reaktsioon 5,0 ... 6,0 näitab meile, et tegemist on keskmiselt happelise paberiga ning pH < 5,0 et paber on happeline. Happeline paber vananeb tunduvalt kiiremini, ta on mehaaniliselt vähevastupidav ning tundlik erinevate kahjulikult toimivate keskkonnategurite mõju suhtes. Tselluloosi lagunemine
neelamine – fikseerimine Mulla happesus ja selle kujunemine • Happesuse (pH) all mõistetakse negatiivset logaritmi vesinikioonide (H+) kontsentratsioonist • pH skaala varieerub 1-14, kusjuures 7 on neutraalne (puhta vee pH) • Happelised mullad kui pH < 7; aluselised mullad kui pH >7 • Happelisust põhjustavad H+ ja kaudselt ka Al3+ ioonid; aluselisust põhjustavad peamiselt Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+ ioonid • Seega, mulla happelisus sõltub sellest, millised katioonid on mulla osakestega seotud (või mulla lahuses) Happesuse allikad • CO2 mõju (juurte ja mulla mikroorgamismide hingamine, lahustumine vihmapiiskades) • Mineraalainete neelamine taimede poolt (vesinikioonide eraldamine mulda) • Väävli ja lämmastiku ühendite oksüdeerumine (vabaneb vesinikioone) • Inimtegevus (happevihmad) Mulla puhverdusvõime – mulla võime vastu panna pH muutustele ükskõik millise teguri mõjul
Kalkogeenide aatomite väliselektronkihil on 6 elektroni, mida iseloomustab järgmine valem: s2p4. Ühendeis on kalkogeenide o.-a. II kuni VI. Kalkogeenide rühmas OPo toimub üleminek mittemetallidelt metallidele. Esimesed kolm elementi (O, S, Se) on mittemetallid, Te on poolmetall ja Po on metall. Kalkogeenide vesinikuühendi valem on H2E. Seejuures muutub vesinikuühendi iseloom rühmas korrapäraselt. H2O on neutraalne aine, H2S, H2Se, H2Te ja H2Po on happelised, kusjuures happelisus kasvab H2OH2Po suunas. Kalkogeenid (välja arvatud O) moodustavad kaks oksiidi EO2 ja EO3, mis mõlemad on happelised, ning neile vastavad happed H2EO3 ja H2EO4. FOSFOR---PHOSPHORUS---P 1s22s22p63s23p3 1. Leidumine looduses ja saamine. Fosforit leidub looduses ainult ühenditena fosforiitide ja apatiide näol. Nende peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2. Fosforit saadakse fosforiidi või apatiidi, liiva ja söe segu kuumutamisel elektriahjus:
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
kaane alla paigale. Sellised ilmastikutingimused võivad püsida mitmeid päevi, mille jooksul õhku paisatud ühendid reageerivad omavahel ja moodustavad veelgi ohtlikuma sekundaarse saasteaine (Maasikmets 2004: 11). 1.3. Puude kasvu mõjutavad tegurid Kõige olulisemad puude kasvu mõjutavad tegurid rabades on mullastik, veestik ja kliima (Valk 2005: 62), millele lisandub tänapäeval ka õhusaaste (Pärn, Mandre 2010: 88). Raba mullastikku iseloomustab kõrge happelisus ja toitainete vaesus. Rabamuld on küllastunud 14 oligotroofsest sademeteveest, sisaldades seda oma massist tavaliselt üle 90%. Äärmiselt vähe on mullas puudele vajalikke mineraalseid toitaineid ning mida tüsedam on rabaturbahorisont, seda halvemad on tavaliselt tingimused puude kasvuks (Valk 2005: 62). Rabamulla toiteväärtuse üheks iseloomustavaks näitajaks peetakse turba lagunemisastet.
veinide valmistamine sai alguse destilleerimise arenedes. Eesti entsüklopeedia 10, Valgus, 1998 a, lk 170 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2. Veini valmistamine 2.1. Valgete viinamarjade koristamine Täpse koristushetke määramine on valgete viinamarjade kasvatajatele raske ülesanne. Marjade küpsedes väheneb nende happesisaldus, suhkru-, värvi ja parkainesisaldus aga suureneb.Valge veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema tulemuse valge veini värvi suhtes, kuid hilise koristusega kaasneb hallituse, rahe ja sügiskülmade oht. Käsitsikorjamine on küll aeglane ja töömahukas, kuid võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. 2.2. Mille jaoks kuivatatakse valgeid viinamarju Valgete viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu väärishallituski
üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminohappeid klassifitseeritakse proteogeenseteks ja aproteogeenseteks nende kuuluvuse järgi valkude koosseisu. Klassifitseerimise aluseks võivad olla ka kõrvalahelda omadused: - Suurus (suured ja väikesed) - Polaarsus (apolaarsed ja polaarsed neutraalsed) - Hüdrofoobsus (hüdrofoobsed ja fiilsed) - Happelisus (happelised ja aluselised) LIISI KINK 10 BIOKEEMIA test I NIMETUS SÜMBOL TÄHIS RADIKAAL -R 1 Glütsiin Gly G H- 2 Alaniin Ala A CH3- 3 Valiin Val V (CH3)2-CH- 4 Leutsiin Leu L (CH3)2-CH-CH2- CH3-CH2-CH-
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
1. Ravimi ja ravimpreparaadi mõisted. Ravim igasugune aine mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, raviks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Ravimpreparaat tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks Biofarmaatsia mõiste. Biofarmaatsia tekkis 1960-ndate alguses, ta täidab tühimikku kliinilise meditsiini ja farmaatsia vahel ning tekkis selleks et seletada arusaama, et ravimpreparaadi toime sõltub keemilisest struktuurist ja manustamisviisist. 2. Biofarmaatsia mõiste Biofarmaatsia teadus, mis seletab ravimi toime olemuse ja intensiivsuse sõltuvust inimesel ja loomal järgmistest teguritest: Toimeaine keemiline kuuluvus (alus, hape, kompleks jne.) Toimeaine füüsikalised omadused (kristallvorm, osakeste suurus, pinna omadused) Kasutatud abiained ja nende omadused Ravimvorm ja manustamisviis Ravimi val...
Na + ioone on lahuses kokku 0,2 mooli + 0,4 mooli = 0,6 mooli. Et lõpplahuse ruumala on 1dm 3 +1dm 3 = 2 dm 3 , saab arvutada Na + -ioonide kontsentratsiooni selles lahuses: 0,6 mol [Na + ] = = 0,3 M . 2 dm 3 B. Vee ioonkorrutis. Hapete ja aluste lahuste pH 19 Paljude keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside kulgemisel on oluline keskkonna happelisus, s.o. H + -ioonide kontsentratsioon lahuses. Vesi väga nõrga elektrolüüdina dissotsieerub vähesel määral ioonideks: H2O H + + OH - . Vesilahuses [H + ][OH - ] = K v , (15) kus K v on vee ioonkorrutis. K v arvuline väärtus sõltub temperatuurist, kusjuures temperatuuril 25 o C K v = 10 -14 . Puhtas vees [H + ] = [OH - ] = K v = 10 -7 M.
Membraanipotensiaali olemasolu on rakkude normaalse talitlise põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks. Maomahla normaalne happelisus on inimese seedesüsteemi häireteta talitluse põhitingimusi. Väävel (S) - Tsüteiini molekulis esinevad väävlit sisaldavad tioolrühmad omavad märkimisväärset tähtsust valgu molekuli kõrgema struktuuri stabiliseerimises Magneesium (Mg) - kofaktoriks paljudele, eelkõige raku energeetikas ja valgusünteesi protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleerivates ensüümides
nasõõrmed, kus hakkab arenema seeneniidistik. Haiguse süvenedes täidab see ninasõõrmed, tungib välja ning katab valge padjana ninamiku ja silmadevahelise ala. Tugevasti tabandunud kalad hukkuvad. Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus ja arengus kängunud kalad. Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. 2) Diplostomoos (parasitaarne katarakt ja tserkarioosne diplostomoos) Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: Tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse
PH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. Vere pH regulatsiooni keemilised ja füsioloogilised mehhanismid. *Hingamise osavõtt pH regulatsioonist- hingamise üheks ülesandeks on suures koguses tekkinud CO2 väljaviimine. Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima
ekstratiivaineid. 3. Piim – pole tugevat maitset/lõhna ja seetõttu reflektoorne faas pm puudub. Kümosiini tootes jõuab alles maksimumi. Hästi rasvarikas toit pärsib maomahla eritumist, pikendab maos toimuvad seedeprotsessi. Kange alkohol pärisb maomahla eritumist. 4. Seedimine sooletraktis 12-sõrmiksooles Seeditav materjal liigub maost väikeste portsjonite kaupa 12sõrmiksoolde. Seal neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning
sademeid. Igikelts on ka oluline reljeefikujundav tegur. V Pedosfäär 1. Pedosfääri mõiste ja üldiseloomustus. Pedosfäär on geosfääride osa, mis hõlmad muldi.Pedosfääri mullad jagunevad: Eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%)ja elus osa(mikroorganismid ja suuremad loomad). 2. Mullatekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas
keskkonnreaktsioon on neutraalne. Arvuliselt on 1 dm3 vees 1 x 10-7 mol H+ ja 1 x 10-7 mol OH-. Arvutuste hõlbustamiseks on võetud kasutusele vesinikeksponendi ehk pH mõiste pH = -log [H+],Seega on puhtas vees pH väärtus 7. Kuna hapete dissotsiatsioonil tekib juurde H+ ioone, siis on happelises keskkonnas [H+] suurem kui [OH-]. 254 pH Happelisus suureneb neutraalne Aluselisus suureneb C[H+] 10 100 10-1 10 -2 10 -3 10 -4 10 -5 10 -6 10 -7 10 -8 10-9 10-10 10-11 10-12 10-13 10-14 10-15 Mol/l pH -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon. 2) Toiduainete steriliseerimine a) surmapunkt madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril.
6. Mikrobioloogias levinumad steriliseerimis- ehk steriilimisviisid Levinumad viisid. Steriilimine on söötmete, töövahendite vabastamine kõikidest mikroobidest. Puuduvad elavad mikroobid, spoorid. Bakteriotsiidne toime surmav mõju mikroobidele: kõrge temperatuur jne. Bakteriostaatiline toime bakterite kasv ja paljunemine on pidurdatud. Ka mitmesugused värvid. Steriilimise edukus sõltub: 1) steriilitava keskkonna omadustest ( happelisus, niiskus ); 2) mikroobi eluvorm a) vegetatiivsed bakterid; b) eoseid moodustavad bakterid. 3) bakteri füsioloogia; 4) mikroobi liik. Jaotatakse: 1) kuumsteriliseerimine mikroobide häving toimub kõrgetel temperatuuridel, denaturatsioon. 2) Toiduainete steriliseerimine a) surmapunkt madalaim temperatuur, millega mikroobid surmatakse 10 minuti jooksul. b) Minimaalne surmaaeg aeg, mis kulub surmamiseks vedelsöötmes vastaval temperatuuril.
Skandinaavia). Fossiilsete kütuste põletamisel ja väävlit sisaldavate maakide sulatamisel tekivad väävliühendid. Kui väävel ja lämmastik jõuavad atmosfääri HNO3 ja H2SO4 need võivad kanduda ulatuslikule territooriumile. Näiteks Saksamaalt kanduvad õhumassid liguvad Lõuna-Eestisse. Seal, kus happelist vihma ei saja, on aluselised omadused ülekaalus. Happeliste omaduste vastu on ANC –acid neutralisation capacity – võime neutraliseerida happeid. Kui happelisus suureneb, siis liikide arv väheneb, kuid veekogu võib toimida. Tegelik veekogude happelisuse aste sõltub veevahetuskiirusest, ka sügavusest ja setete koostisest. Ränivetikad – osad väga happetundlikud, teised neutraalsemad. Happelisusega kaasneb liigilise koosseisu vähenemine. See ei toimu järsult, kuid võib kaduda 30-50%, mõnikord isegi kuni 100% liigilisest koosseisust. Kui pH on üle 5,7, siis nitrifikatsioonid tõusevad ja kui pH on alla 5,5, siis nitrifikatsioonid lakkavad.
2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Eemaldada: puhastusvahendiga, mille happelisus on (pH<6) katlakivi tekke vähendamiseks ei ole otstarbekas keeta vett pikka aega; soojavee boilerites ei ole otstarbekas kuumutada vett üle 60 oC; 60 oC juhul kui boileri süsteem ei sisalda Zn pindega detaile (tsingitud terasest detaile- torud jm.). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC.
kahjustuvad peamiselt ni nasõõrmed, kus hakkab arenema seeneniidistik. Haiguse süvenedes täidab see ninasõõrmed, tungib välja ning katab valge padjana ninamiku ja silmadevahelise ala. Tugevasti tabandunud kalad hukkuvad. Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus ja arengus kängunud kalad. Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. · Branhiomükoos Branhüomükoosi tekitajaks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust, läbimõõduga 915 mikromeetrit. Seeneniidistik tabandab üksnes veresooni,
otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab väävliühendeid kui ainsat energiaallikat. Erinevalt varemtuntutest oli uus tüvi atsidofiilnejaomas optimaalset kasvu madala pH väärtuse juures. Vapo Oy sai patendi Thiobacillus sp. TJ 330-le. Juba looduslikult happeline turvas on sobivaks kasvukohaks leitud mikroorganismile. Turba happelisus biofiltris tõuseb aja jooksul veelgi, kuna sulfiidi oksüdatsiooni lõppsaaduseks on happeline sulfaat. On täheldatud ka mõne vahesaaduse esinemine. 35. Põllumajandussektoris on kasutatud turvast järgmistes valdkondades: 1. alusturbana loomakasvatuses-Kasutatakse vähelagunenud (10…14%) rabaturvast, mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on porine
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
o Vesi * puder o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli o Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka hapepmürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus 3. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide 12 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
Hea oleks, kui päeva normist 70-80% oleks aluselised toiduained ja ülejäänud happelised. Aluselised: Happelised: o Vesi * puder o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka happe mürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus C. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus Veregrupid: AB0-süsteem.
eriti vajatakse teda lapseeas, mil toimub luude intensiivne kasv. Ka muudel eluetappidel on kaltsium vajalik nii meestele, eriti aga naistele. Nii on 11-22-aastaste naiste jaoks soovitatav ööpäevane kogus 1,2...1,3 g, üle 24-aastaste puhul aga 0,8...0,85 g. Menopausi järgselt soovitatakse kasutada ööpäevas 1,0...1,35g kaltsiumi. Raseduse ja rinnaga toitmisel kasvab vajatava kaltsiumi hulk 1,2...1,35 g-ni. Kaltsiumi puhul tuleb silmas pidada, et tema imendumist soodustavad keskkonna happelisus, vitamiinid D, C, A, magneesium, fosfor, mangaan, küllastamata rasvhapped, raud. Et vitamiin C, aga ka magneesium, fosfor ja mangaan kuuluvad luukoe koostisse, on vaja nende osa kaltsiumi imendumises ja omastamises samuti arvestada. Näiteks kui kaltsiumi manustamine on kõrge, aga magneesiumi on toidus väga vähe, on kaltsiumi normaalne kasutamine organismis häiritud: kaltsium ladestub lihastes, südamelihases ja neerudes (neerukivid).
määral peamiselt 14-st pinnase omadusest: 1. Pinnase tüüp (nt liiv, paas, liiv-paekivi, tolmliiv, savi, huumus, turvas, rannamaa jm) 2. Pinnase asukoht (nt perioodiliselt vee all olev maa) 3. Pinnase struktuur (puutumatu looduslik maa / liigutatud maa) 4. Pinnase homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas) 5. Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korr) 6. Vee sisaldus (mida suurem, seda suurem korr) 7. pH (mida suurem, seda väiksem korr) 8. üleüldine happelisus kuni pH-ni 7,0. 9. redokspotensiaal pH=7,0 juures (maa omadus õhku läbi lasta, mida rohkem laseb läbi, seda vähem korr) 10. Ca- ja Mg-karbonaatide sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korr) 11. Väävelvesiniku ja sulfiidi sisadlus 12. Süsi ja koks (on / ei ole lähedal) 13. Kloriid (Cl-) kiirendab korrodeerumist 14. Sulfaat (SO42-) kiirendab korrodeerumist. Iga omadust hinnatakse punktidega. Mida suurem punktisumma kokku tuleb, seda väiksem on korrosioon
sotsiaalne rühm Füüsikalised tingimused: Endla Reintam, 2008/2009 21 1. päikesevalgus 2. temperatuur 3. gravitatsioon 4. rõhk 5. muld 6. tuli 7. hoovused (tuule, vee hoovused) Keemilised tingimused: atmosfääri gaasid, soolsus, toitained ja happelisus. Üks tingimus mõjutab teist, näit. temp. mõjutab reaktsioone. Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. sünergismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutusi erinevalt. Tihti on kasulik selgitada katseliselt taluvus- ja optimaalala. Keskkonnatingimusi, mis kitsendavaid isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil, nim. piiravaiks.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
PH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. Vere pH regulatsiooni keemilised ja füsioloogilised mehhanismid. *Hingamise osavõtt pH regulatsioonist- hingamise üheks ülesandeks on suures koguses tekkinud CO2 väljaviimine. Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima
(kuumaveeallikate bakterid). Inimeses elutsevad bakterid paljunevad kõige paremini inimkeha temperatuuril 36-37 °C. 3. Oluline on vees lahustunud toitainete olemasolu. 4. Bakterite elutegevusel tekkivate jääkainete hulk neid ümbritsevas keskkonnas ei tohi olla suur. Sageli pidurdab bakterite paljunemist just keskkonda kuhjuv jääkainete rohkus, mitte aga toitainete vähesus. 5. Bakterite paljunemist mõjutab ka keskkonna happelisus. Eri bakteritele sobib erineva happesusega keskkond, nt äädikhappebakterid paljunevad edukalt happelises keskkonnas. 6. Bakterite paljunemine sõltub õhu hapnikusisaldusest. Osa baktereid vajab paljunemiseks õhuhapnikku, osa aga mitte. 7. Bakterite paljunemist mõjutavad ka teised bakterid, kellega nad konkureerivad elutingimuste pärast. Konkurentide allasurumiseks sünteesib osa baktereid mitmesuguseid keemilisi ühendeid. 8
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
• Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe • C ja H on olemas kõikides elusorganismides, O enamikes Soolasisaldus • Veekeskkonnas 0 – 30% • Ookeanides 3,5% • Läänemeres 0,2 – 1,5 • Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused • Osmoos - molekulid liiguvad läbi membraani lahjemast lahusest kangemasse Happelisus ehk pH • Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohkusest • Neutraalse lahuse pH=7 • Happelise lahuse pH on alla 7 • Aluselise lahuse pH on üle 7 • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus) • Liigilise mitmekesisuse vähenemine
väga individuaalne ning pole võimalik täpselt kindlaks määrata, kui suur kogus näiteks seeneeoseid tekitab haiguslikku seisundit. Hallitusseene eoseid on siseruumi õhus peaaegu alati, kuid alati ei hakka need kasvama. Hallitusseente kasvuks ja elutegevuseks on vajalikud: orgaaniline toitainet sisaldav kasvupinnas (või materjalil olev tolm); sobiv niiskus: >70…80 %; sobiv temperatuur: 0…30 C; kasvu mõjutab veel õhu liikumine, pinna happelisus jm. tegurid. Niiskuskahjustustele viitavad indikaatormikroseened, mida ei esine normaalsetes hoonetes: Aspergillus versicolor, Aspergillus fumigatus, Trichoderma, Stachybotrys atra, Phialophora, Fusarium, Ulocladium, Exophila, Rhodotorula, Chaetomium, Eurotium, Wallemia. 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused Cladosporium (Joonis 9.1 vasakul) esineb väga erinevate materjalide peal – tekstiil, puit,
Kõhuõõne taga (retroperitoneaalselt) asuvad neerud koos neerupealistega. Kõhunääre ja osa kaksteistsõrmiksoolest on tagapool liites ja kõhukelmega kaetud. Retroperitoneaalne – kõhuõõne taga asetsev Magu (ld ventriculus, kr gaster) Magu asub umbes 10.–12. rinnalüli ja 1.–3. nimmelüli kõrgusel ülakõhus, suurem osa maost asub keskjoonest vasakul. Maos toit peenestatakse, segatakse maonõrega läbi (maomahla happelisus surmab enamiku toidu ja õhuga makku jõudnud mikroorganismidest). Mao maht on umbes 1–2 liitrit. Ringlihaskiht moodustab mao ja duodenumi piiril lukutisulguri (sfinkteri). Perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes võimaldab see soolestiku ülekoormamise vältimiseks toitu väikeste annuste kaupa kaksteistsõrmikusse edasi toimetada. Peensoolel eristatakse kolm osa: kaksteistsõrmiksool (duodenum), tühisool (jejunum), niudesool (ileum).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
