Karboksüülhapeteks nimetatakse ühendeid, missisaldavad karboksüülrühma. Valem CH3CH2COOH- PROPAANHAPE JA CH3CH2CHCICOOH 2-KLOROBUTAANHAPE. 1.2 KARBOKSÜÜLHAPETE KEEMILISED OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad kergesti aktiivsete metallide,metalli oksiidide ja leelistega. Mõned karboksüülhapped on mürgised või iseki väga mürgised, sest nad muutuvad organismis toksilisteks. Karboksüülhape on kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetus. Hape dissotseerub siis, kui on võimalik prootonit üle anda mingile alusele.karboksüülhapped reageerivad ka endast vähempüsiva happe sooladega. Karboksüülhapped reageerivad kaltalüsaatoritr manulusel alkoholidega, moodustades estreid. Karbonüülrühmas on süsinik ja hapnik seotud kaksiksidemega. 1.3 KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada
mustusest kustutuskummi, skalpelli või kuiva pintsli abil. 11. milleks mõõdetakse paberi pH-d millseid võimalusi selleks on Paberi pH näitab paberi happelisust, mille järgi otsustatakse edasised tööprotsessid. pH mõõtmine indikaatorpaberiga * pH mõõtmine indikaatorpliiatsiga mõõtmiine pH-meetriga paberimassis pH meetriga paberi pinnalt 12. milliste meetoditega on võimalik vähendada paberi happelisust Paberi happelisus väheneb paberit pestes. 13. milleks kasutatakse paberi pesemist Paberit pestakse happelisuse vähendamiseks ning mustuse ja paberit lagundavate jääkainete väljapesemiseks. Pesus välja tulnud liimaine asendamiseks tõmmatakse paber üle metüültselluloosi lahusega 14. nimeta paberi parandamisel kasutatavaid metoodikaid Paberi parandamisel kasutatakse loorpabereid ja paikamispabereid. Samuti võib parandada ka valamismeetodiga. 15
g/cm³), kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras.[3] Metanooliga võrreldes on see tunduvalt vähem mürgine, kuid suurtemate koguste juures võib ka etanool põhjustada teadvusekaotust, mürgistust ning halvimal juhul ka surma. Etanooli madal sulamistemperatuur on -114 °C, mis leiab kasutust arktilistes oludes termomeetrites tavaliselt kasutatava elavhõbeda asemel. Etanooli keemistemperatuur on 78 °C ning happelisus on 15,9. [3] Põlemisel moodustuvad CO2 ja vesi: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Tootmine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil, tekitades reaktsiooni C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. [2] Kasutamine
Karboksüülrühm on enimesinev funktsionaalrühm keemias ja biokeemias. Karboksüülhappe derivaatideks on happehalogeniidid, happe anhüdriidid, estrid, nitriilid, amiidid. Karboksüülhapped on polaarsed ühendid, nende molekulid võivad moodustada tugevaid vesiniksidemeid teineteisega ja veega. Seega on karboksüülhapetel tavaliselt kõrge keemistemperatuur ja väiksema molekulmassiga karboksüülhapped lahustuvad vees. Karboksüülhapete happelisus Enamikel asendamata karboksüülhapetel on Ka väärtused 10-4 10-5 (pKa = 4-5). Vee pKa ligikaudu 16 ja H2CO3 ligikaudu 7. Karboksüülhapped reageerivad kergesti naatriumhüdroksiidi ja naatriumvesinikkarbonaadi vesilahustega, moodustades lahustuvaid naatriumsoolasid. O O H2O - + COH + NaOH CO Na + H 2O
kõrgemale kui 50 meetrit, seega on vihmametsades palju hapniku Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Vihmametsas on palju hapniku ja samas ka sajab palju, seetõttu ei saa suuremaid tulekahjusid esineda. f)Happelisus Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe. Puudel on pikad ja tugevad juured et mullas saada alumistest kihtidest toitaineid kätte. g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu,
O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt: Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: Omadused: Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused.Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad:
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob
...............................................................................................5 1.2 Temperatuur.............................................................................................................6 1.3 Vesi..........................................................................................................................9 1.4 Toiteelemendid...................................................................................................... 12 1.5 Keskkonna happelisus........................................................................................... 14 2 Tomati keskkonnanõudlusest....................................................................................... 15 3 Materjal ja metoodika...................................................................................................17 4 Tulemused.................................................................................................................... 19 4
Bioloogia Referaat - Troopilised vihmametsad Tallinna Inglise Kolledz 10. klass Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus/eessõna Meie valisime oma teemaks troopilised vihmametsad. Valisime selle teema just sellepärast, et troopilised vihmametsad tundusid meile kõige huvitavamad ning tahtsime neist rohkem teada saada. Vihmametsades on suur osa maailma taimestikust ja loomastikust, ning nad on väga tähtsal kohal kui hapniku tootjad, sellepärast ongi vajalik et me selle ökosüsteemi eest korralikult hoolt kannaks. 1. Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna- Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake...
suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest. Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus) Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5. Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks. Veekogudes on hapniku sisaldus määrav. Külmas vees lahustub hapnik paremini. Jää korral jääb hapnik veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus: normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust. Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Erinevate organismide kooselu võib olla neile kasulik või kahjulik. Sageli on koos elada tunduvalt kasulikum kui üksinda. Koloonialisus on paljude sama liiki loomorganismide(nt lindude, imetajate) kooselu. Koloonias elavad isendid üksteise lähedal.
Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses
Organismide sees ja väljaspinnal elab alati väga palju erinevaid mikroorganisme, mis moodustavad organismi normaalse mikrofloora. Inimese normaalne mikrofloora ehk mikrobioota on väga keeruline ökosüsteem, mis koosneb umbes 1014 erinevast mikroobist. Enamik inimese mikroobe asub soolestikus (kõige enam jämesooles), kuid normaalne mikrofloora on olemas ka suguteedes, suus, hingamisteedes, nahal ja mujal Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Nt: jämesoole normaalne mikrofloora sõltub inimese east ja toidust, mida ta tarvitab. Normaalne mikrofloora on otsekui immuunsüsteemi esimene rinne- kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike baterite kinnitumist kudedele. Lisaks tegeleb normaalne mikrofloora valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustamisega, kasulike bioaktiivsete aine...
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Robin Nurk 9. klass Tabasalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Etanool, teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile. Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI OMADUSED Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemi...
Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetuski. Igapäevases elus kokkupuutudes karboksüülhapetega oleme kogenud, et tegemist on hapetega: nende vesilahused on happelised, mõned võivad toimida isegi söövitavalt. Sageli põhjendataksekarboksüülhapete happelisi omadusi karbonüülrühma mõjuga hüdroksüülrühmale, mistõttu karboksüülrühmas asuv hüdroksüül- rühm on palju polaarsem kui alkoholi molekulis ja sellepärast dissotsieerub kiiremini.
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju püsivam kui side vesinikhapnik (HO). - Isomeeria on ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ü...
Sellist protsessi nimetatakse alkoholkäärimiseks. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Peale käärimise saadava etanooli toodeteakse tööstuses suuretes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Etanooli omadused Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 Etanooli kasutamine · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt)
1) Selle lahuse pH arvutamine, kasutades aktiivsusi: Küllastatud KCl: 34g KCl 100g vee kohta, =1,16 g/ml. Uuesti lahjendatud lahuse HCl kontsentratsioon on Kuna lahus oli lahjendatud 10 korda, siis 2) Ilma KCl lisamiseta oleks selle lahuse pH selline: Kuna ioontugevus on ühest vähem, siis aktiivsusteguri leidmiseks kasutan järgmine valem: KCl lisamine tõstab kloriidioonide kontsentratsioon lahuses, mis põhjustab soolhappe vähem dissotsiatsioon, seega lahuse happelisus väheneb pH kasvab. 4.3 Kontsentratsiooni leidmine pH järgi Mõõtsin tundmatu kontsentratsiooniga ammoniaagi lahus pH=10,38 5. Soolade hüdrolüüs 1) Väike kogus tahket soolad lahustada veega pooleni täidetud katseklaasis. Lahus jagada kaheks, ühte lisada ff, teise mp. Hinnata lahuste pH. Sool ff mp pH hinnang Hüdrolüüsuvus värvitu oranzikaspunan 4.2 6.3
põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele.
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool r...
a=0 lihtsaines) Mittemetallilised elemendid võivad esineda ühendites nii pos.kui ka neg. o.a-ga a)negatiivne o.a-ühendis metallilise elemendiga ja vähemaktiivse mittemetalliga b)positiivne o.a-ühendis aktiivsema mittemetalliga(elektronegatiivse elemendiga) Elektronegatiivsus näitab elektronide külgetõmbamise võimet-mida suurem,seda tugevam on mittemetall(O-3,5;Cl-3,0)->O on tugevam,tema peal -2. Perioodilisustabelis perioodis vasakult paremale elementide oksiidide happelisus tõuseb.Mittemetall-happeline.Metall-aluseline. Keemiline side-vastastiktoime aatomite või ioonide vahel molekulid või kristallis. Kovalentne side-kahe mittemetalli vahel,kahe aatomi elektronorbitaalid kattuvad:moodustub ühine elektronpaar;aineosakesed lähevad püsivamasse olekusse.Molekul või aatomvõre.1)Mittepolaarne-sama/lähedase elektroni sidumise võimega mittemetalliliste elementide aatomid nt.H2,B,CH4.2)Polaarne-erineva elektroni sidumise võimega
maksimumväärtus on 26 623,1 (ergastus/emissioon 240/375 nm). Seega on hiniin väga kõrge fluorestseeruvusega. Degaseeritud toonik, EEM spekter: Kuna hiniini fluoresetsentsi segavad toonikus mullid ja happelisus, oli vaja toonik degaseerida. Tooniku pH on 2-3. .- . . . . . Degaseeritud tooniku fluorestsentsi intensiivsuse maksimum on 24 636
Hapnikusisaldus Hädavajalik taimedele ja loomadele hingamiseks. fotosünteesi põhisaadus. Anaeroobsed hapnikuvabad Aeroobsed hapnikurikkad Õhust vette lahustuva hapniku hulk tõltub temperatuurist ja soolsusest. Soolasisaldus mõjutab neid kes elavad soolases vees. Happelisus e pH Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohksuest. Inimsed taju. happed mis vihma teevad vihma happeliseks lämmastikhape ja väävelhape Mis juhtub, kui mulla happelisus juhtub? Tekivad keemilised reaktsioonid ja need toitained mis olid neile kättesaadavad, need muutuvad selliseiks, mida taimed enam ei omasta. Kohanemine pöörduv, pärandub järglastele Kohastumine pöördumatu, ei pärandu järglastele Adaptatsioon organismide ehituse või talituse kujunime sellesk, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik
Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. · Hapniku puudumisel mulla toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. · Paljude rabas elutsevatel soontaimedel (tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida. Mulla happelisus Rabade muld on ülimalt happeline tänu turbale. Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult need, kellel on aeglane või pikaajaline kasv. Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi näide Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust .
toitaineid rakuväliselt) on nii päris kui ka eeltuumseid rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül Piilid kinnitumiseks (nt hammastele) , geneetilise info vahetamiseks Membraan Limakapsel kaitse , kinnitumine, koos hoidmine Tsütoplasma ja ribosoomid energia toomine, valgu süntees Vee tähtusus : · Kaitse (silmad, sülg, loode, liigesed) · Kindlustab siseelundite töö (lümfiringe , vereringe)
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt. A Jah B Oleneb olukorrast C Ei 29 Joonista langeallika pilt 30 Joonista tõusuallika pilt 31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile C Bakterite arv 1dm3 vees 32 Mis on pH? A Vee happelisus B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe 34 Mis on gramm-evivalent-protsent?
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli)
eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus oleneb teistest organismidest. St. Elutegevuse käigus kulutavad organismid need ära. Ökoloogid proovivad teha kolme asja: kirjeldada, seletada ja arusaada, ennustada. 2. Loodust mõjutavad biootilised ja abiootilised tegurid? Abiootilised tegurid on füüsikalised ja keemilised nähtused, mis organismi mõjutavad.
Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või neutraalne keskkond) Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranz, fenoolftaleiin. Neid kasutatakse keskkonna määramiskeks, saadud värvi võrdleme tema spetsiifilise värviskaalaga. 16.Lahuse pH kui keskkonna happelisuse näitaja. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja pH väärtuse vahel. pH7 on naturaalne keskkond Happelisust mõõdetakse 0-14 Mida suurem arv seda madalam happelisus, mida väksem arv seda väiksem happelisus. 17.Lahuse pH määramise võimalused. Lahuses määratakse pH universaalse indikaatoriga või pH meetriga. (pH-meetri viga ±0,1) 18.Soolade hüdrolüüs ja selle hindamine. Näited. Soola dissotsatsioonil eralduvate ioonide reageerimist, vee dissotsatsioonil tekkinud ioonidega (H ja OH ioon) mille tulemusel üks nendest ioonidest jääb ülekaalu (happeliseks / aluseliseks) CH3COONa+H2O=NaOH++CH3COO-+H+ Al(NO3)3+ H2O= AlOH2++H++3NO3-
nõrgalt happelised, neis on soodsad Sea-, veiseliha tingimused mikroobide arenguks. Hallitusseened, pärmid, piim- ja Keeduvorst, keedusink. äädikhappebakterid taluvad ka tugevalt happelist keskkonda. kapsas, porgand jt. köögiviljad Toiduainete happelisus Happelised pH 5,3-3,7 9 Happelised pH 5,3- 3,7 Toorpiim, munad, mereannid 2. Mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb Jogurt hakkimine, vahustamine võ muu Hapupiim mehaaniline töötlus ( salatid) Keefir
koopia, selle alusmaterjal, formaat, mustvalge või värviline, heli, helitu või tumm, defektid. Kopeerimise puhul fikseerida kopeerimise aeg ja selle formaat a/v ainese saabumise aeg kogusse ja tingimused (nt andmed autoriõiguse kohta) FOTODE KORRASTAMINE NEGATIIVIDEL JA FOTODEL ESINEVATE KAHJUSTUSTE PEAMISED PÕHJUSED: Valguse mõju Ebastabiilne temperatuur ja õhuniiskus Õhusaastatus Ümbrispaberi happelisus Hallitus, putukad, närilised Fotode ebaõige või hoolimatu käsitsemine nii nende valmistamisel kui ka hiljem Vee- ja tulekahjustused 1. FOTOMATERJALIDE SÄILITAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1.1 Käsitsemine Panna kätte puuvillased sõrmikud, et mitte jätta fotodele ja negatiividele sõrmejälgi Vältida negatiivide ülemäärast valgustamist Originaale võtta välja võimalikult harva, kasutada koopiaid Töötada puhtal alusel, töölauale asetada valge
bakterititsiitsed omadused · Kuni 2 h tunniga peab olema piim maha jahutatud, kiireimin jahutades säilib piim kauem värskena. PIIMA KOOSTIST JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Laktatasiooni periood · Kogu valk langeb 14,9- 3,5 · Kaseiin langeb 5,1- 2,5 · albumiinid ja globuliinid lanevad 8,3- 0,5 · Laktoos tõuseb 4,0 - 4,6 · Rasvad langevad 6,3- 3,9 · Happelisus langeb 53,3- 19,5 · tihedus langeb 1,0397- 1,0298 Laktatsiooniperiood kestab lehmal tavaliselt 300 päeva. selle aja jooksul muutub piima koostis kolmel korral . Esiteks poegimisjärgselt saadakse viiendast kuni seitsmenda päevani ternespiima, mille koostis erineb oluliselt tavalisest piimast. 10 kuni 15 päeva enne lehmade kinnijäämist saadkse kinnijäävate lehmade piima, mis on madala happesusega,
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) · Püsiv happelisus · Püsiv temperatuur Kõigusoojased...? Püsisoojased ...? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut
pealemääritavad Vajalik eelnev kokkupuude. fototoksiline reaktsioon ei ole seotud immuunsüsteemiga Kliiniline pilt: päikesepõletus Minutite kuni mõne tunni jooksul • Reaktsiooni tugevus on sõltuvuses ravimi annuse ja UV-kiirguse intensiivsusega. 12. Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel? Vanurid Seedetrakt- aeglustub peristaltika ja mao happelisus Vereplasma- albumiinide osakaal väheneb, valguga liigub ravim organismis, kui valku ei ole, võib osutuda toksiliseks Vedeliku hulk langeb Muutused neerues ja maksas- võib muuta ravimite farmakokineetikat Maks- mass väheneb Süda- väjutusmaht langeb GRF langus Peab ravimite annusei vähendada!!! Lapsed Seedetrakti motoorika kiirem Nahk- õhuke ja parem verevarustus, ravim imendub hästi Rektaalne imendumine parem imikutel ja vastsündinutel 13
hapnikuga, mille 6 tulemusel vabaneb 7 ENERGIA ja tekib 8 süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub 9 kõigis organismides v. a. bakterid. Kas auto- või heterotroofid? http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut
· Toitained ergutavad taimede kasvu, samas orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik. · Eutrofeerunud järvi ohustab hapnikupuudus. · 40% Eesti järvedes on rohketoitelised. Mis on osmoos?: · Läänemere riimvee soolasisaldus on Taani väinades 1,5%, Põhjalahe põhjaosas 0,2% · Nii madala soolasisaldusega suudavad kohastuda väga vähesed ookeaniliigid. · Seega osmoosiga saab seletada Läänemere liigivaesust. Happelisus: · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vesinikuioonide (H+) rohkusest. · Väljendatakse pH- arvuga. · Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus, neutraalse lahuse pH on 7, üle 7 on lahused leeliselised. Eesti loodusturismi võimalused Mis on põlismets? · Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks- kooslus) , mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus
Pagari- ja kondiitritööstused ning maiustustevabrikud kasutavad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks madalama, vaid 10% kakaovõi sisaldusega kakaod. Maailma mastaabis eristatakse kaht põhimõtteliselt erinevat liiki kakaopulbrit. Euroopa kakao on töödeldud nõrga leelisega. Töötlemise tagajärjel omandab kakaopulber endisest tugevama, kuid samas mahedama maitse ning sügavama punakaspruuni värvuse. Märgatavalt väheneb ka kakaopulbri happelisus. Seda kakaod pruugivad profikokad meelsasti küpsetiste ülepuistamiseks, sokolaaditrühvlite pinna katmiseks ning jookide ja külmutatud magusroogade maitsestamiseks. Ameerika ehk tavaline kakao on töötlemata ning seetõttu happelisem ja veidi teistsuguse maitsega. Seda pulbrit eelistavad pagarid ja kondiitrid tainaste maitsestamisel. Kõrgema happelisuse tõttu kohtab USA kokakirjanduses kõrvuti
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, eri...
Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Lk - Leetunud mullad Viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobivad neile muldadele rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Miinused: - liigne happelisus (lupjamata mullad), mis põhjustab vähekvaliteetse huumuse teket - vähene produktiivse vee varu - vähene bioloogiline aktiivsus, mille tõttu on pärsitud orgaanilise aine muundumine - vähearenenud või arenemata mulla struktuursus struktuur on üksikteraline - harimisõrnus - madal liikuvate toitainete sisaldus Säästlik kasutamine: -vajadusel perioodiline lupjamine -korralik väetamine -kergematel lõimistel põhjavesi halvasti kaitstud, piirata väetiste ja
hakatud nimetama „suureks kiirenduseks”: see on lävend, millest alates inimkonna mõju globaalsele keskkonnale on hüppeliselt kasvanud (vt pilt 2): linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide kasutuselevõtt, energiakasutus, turism, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite kasutus ja maailmakaubanduse globaliseerumine suurenevad hüppeliselt ning sama järsult kasvavad kasvuhoonegaaside emissioon, osooniauk, maailmamere happelisus, troopiliste metsade hävimine, liikide väljasuremine, kalapüük, eksootiliste ja võõrliikide invasioon jne. 5 2.1. Antropotseeni lõpp Kui rääkida Antropotseeni algusest, siis kerkib koheselt esile küsimus ka selle võimalikust lõpust: kas Inimeste Ajastul on lõpp? Keskkonnaprobleeme kaardistavad graafikud ei jäta kahtlustki, et lõpp on lähedal. Praktilise poole pealt muundub see küsimuseks, kui kaua me
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks ...
13. Kõrge riskiteguriga toidud · Mida tarbitakse kuumtöötlemata · Mille kuumtöötlemisele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või muu mehaaniline töötlus salatid kuni 6 tundi · Mida ei kuumutata piisavalt kaua · Mida pärast kuumtöötlemist hoitakse ohtlikus temperatuuride vahemikus 14. mikroorganismide paljunemine toidus sõltub · Mikroorganismide alghulk toiduaines · Toidu keemiline koostis · Keskkonna happelisus mida happelisem keskkond, siis ei saa mikroobid areneda · Aeg · Niiskus · Õhu juurdepääs · Temperatuur 15. Temperatuur Enamikul bakteritest on paljunemiseks optimaalne temperatuur 8...65 kraadi, eriti kiiresti toimub paljunemine 20...37 kraadi juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim soojas ruumis väga kiiresti, pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi
Viburite abil. Osa baktereid liigub endast lima välja surudes, või kruvitaoliselt pööreldes. 5. bakterite paljunemise tingimused? Paljunevad pooldudes. Vaja on: piisavalt niiskust mõnede puhul jääkülma temperatuuri, mõnedele kõrget. Inimese kehas olevatele bakterite 36-37 kraadist temp. Toitainete olemasolu Jääkainete hulk ei tohiks olla suur Keskkonna happelisus. Nt äädikhappebakterid paljunevad happelises keskkonnas. Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust. Osa baktereid vajab õhuhapnikku, osa mtite. 6. millistel tingimustel moodustuvad spoorid ning kuidas spoorid levivad? Spoorid tekivad äärmuslikel tinigmustel. Siis kui bakterid iseseisvalt ei suudaks ellu jääda. SPOORID ON ERILISED MITME PAKSU KESTAGA KAETUD RAKUD, VEESISALDUS ON NEIS VÄHENENUD JA AINEVAH. AEGLUSTUNUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
