LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
Mittemetallid Fosfor Jane Floren Ev12 Rakvere 2013 Üldine v Fosfori keemiline sümbol on P . v Järjekorra nr. on 15. v On looduslik isotoop. v Massiarv on 31. v Värvuselt on olemas valge,punane ja must. v Ei oma kindlat kuju. v Fosfori oksiidid on happelised. v On vesinikühendid, fosfaanid ehk fosfiinid, on tugevad redutseerjad. Ajalugu v Fosfori avastas Saksa alkeemik Henning Brand 1669 aastal Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v
Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine ○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks ➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket
Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad.
ühest loputusest. Tuleb kindlasti kasutada kaitsekindaid. Väikestes ja umbsetes ruumides survepesuriga pestes ja tugevalt aluselisi aineid kasutades on soovitatav kasutada respiraatoreid. Suurpuhastuse ja vahaeemalduse puhul on soovitav kasutada kummist jalatseid. Tänapäevased põrandakattematerjalid enamus taluvad aluseid. Aluste suhtes tundlikud on linoleum (max pH 10 ), nõrgemad metallid (alumiinium), email, värvitud ja lakitud pinnad. Happelised pH 2 6 ja tugevalt happelised puhastusained 0 2 Happelisi aineid kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi, rooste, kusekivi, lubjaseep. Happelised ained võivad söövitada nahka, seega kaitsekinnaste kasutamine on soovitav. Happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Kui aine sisaldab tugevaid happeid nagu sool ja fosforhape, siis tuleb pinnad hiljem loputada ja neutraliseerida aluselise ainega (soodalahus). Kui aine sisaldab lenduvaid happeid,
Mulla lähtekivim (C) on mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud. Paikneb mullahorisontidest sügavamal. 6. Kui mullahorisontide all esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud saviliivade ja liivadega), ülavesi, happelised, keskmise viljakusega (A-E-B2-C2). Leede- (L) ja leetunud liivmullad (Lk) Huumushorisont puudub või on õhuke, esineb Ehorisont, tüse B-horisont, happelised mullad, madala viljakusega (O-(A)-E-B-C). Gleimullad (G) Liigniisked, esineb G-horisont, tüse AT või OT horisont, happelised.
HNO2 lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape) SiO2(ränidioksiid, tahke, ei reageeri veega) H2SiO2(ortoränihape) 5. Metallide reaktiivsusrida(pingerida),selle kasutamine metallide reageerimisel hapetega
lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Alkoholid ei ole alused Kuna side O-H on pisut polaarsem, kui C-O, siis on isegi tõenäolisem alkoholi dissotsieerumine happelise tüübi järgi ( R-O-H RO:- + H+) , kui aluselise tüübi kohaselt (R-O-H R+ + :OH- ). Seega on alkoholide happelised omadused isegi tugevamad, kui aluselised, aga hapeteks pole neid ka mõtet pidada, indikaatoreid nad ei värvi ja isegi leelistega ei reageeri. Alkohoolsete jookide kangus Kangust väljendatakse mahuosades. 400 tähendab seda, et 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Kontraktsiooni tõttu on massiosa leidmine raskendatud, kuid ligikaudu on ta 33% Veini kääritamisel hakkab pärmiseentel paha ~14% juures ja varsti lõpetavad nad glükoosi redutseerimise sootuks
Kogu suve vältel võib sada lühiajaliselt lund ja võib esineda öökülmi. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid öhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Suvel lahtisulanud pinnasekihid on liigniisked ning veega küllastunud muld hakkam mõõda nölva alla valguma, tekidades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkatte võõndi. Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt
Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria. Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3). HALOGEENID: Tüüpilised mittemetallid keemiliselt aktiivsed, ei reageeri lämmastiku, hapniku, süsiniku, kergemate väärisgaasidega. Metalliga reageerides ->metallhalogeniid. F2: F2+ H2O -> O2+ 2HF; 2F2+ SiO2-> SiF4+ O2; 2F2+ 2OH- -> OF2+ 2F- + H2O. Cl: Cl2 + H2O-> HOCl+ H+ + Cl- ; 3Cl2+ 6OH- -> HOCl + H+ Cl-
piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise
13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine. Valkude tähtsamaks omaduseks on hüdrolüüs (reageerimine vee, vesinikku või hüdroksü-rühmaga, mille tulemusena tekivad peptiidid ja selle protsessi kordamisel aminohapped) ja denatureerimine(valgu ehituse pöördumatu muutumine) 16
Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti 7)Kasvuhooneefekt-Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid( metaan, CO2, N2O). Metaani eraldub soodest, riisikasvandustest. CO2
kui on piisavalt niiseke või isegi väga niiske siis võivad veekogud üle ajama hakata. 4.4 Ala suurim järv on Dami 4.5 Jah on küll laevatavaid veekogusid, sest muidu ei saaks saarele ning selle tähtsus majandusele on suur, kuna inimesed tahavad puhata ning see toob saare inimestele palju kasu ja majandus kasvab. 6 6. Mullastik 6.1 Antud piirkonnas rannikualal on peamiselt happelised sulfaat mullad. 6.2 Need on tekkiud hoovuste üleujutuste teel. 6.3 Saare mullad on toitainete vaesed ning orgaanilisete ainete sisaldus on vähenenud. 7 7. Taimestik 7.1 Antud piirkonnas on taismestik liigirikas. Ülekaalus on enamasti igihaljastest koosnevad põõsastikud. Neil on sügavale ja hästi tugevasti harunenud juurestik 7.2 Andamani Padauk on pikk Lehtpuu see puuliik on leitud ainult Andamanis.
sademeid Mandriline kliima: - Soe suvi, pakaseline talv, suur aastane temperatuuri amplituud, vähe sademeid Troopiline vööde (sademete hulk aastas alla 250mm, suur ööpäevane temperatuuri amplituud) Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Mõju elusloodusele: • Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast
NEGATIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES
koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda.
• Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga
Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb
kiirem metsa hävinemine leiab aset troopilises vöötmes, kus kasvavad troopilised metsad. Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks. Sesoonsetes metsades on sademeid kuni 2000 millimeetrit aastas ning kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Humiidsetes esineb sademeid üle 2000 millimeetri aastas ja kuivaperiood puudub üldse või on lühike. Selliseid metsi nimetatakse vihmametsadeks. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Sealsed mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära. Troopiliste metsade ehk vihmametsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks. Uusi maid saadakse, aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ...
Lämmastiku püsivamad ühendid negatiivses oksüdatsiooniastes on ammoniaak (NH3) ja ammooniumühendid. o Ammoniaak Terava lõhnaga kerge gaas. Lahustub vees. Nõrk redutseerija. Põleb vaid puhtas hapnikus. Põlemisel oksüdeerub vabaks lämmastikuks. Katalüsaatori toimel võib ammoniaak oksüdeeruda lämmastikoksiidiks. o Ammooniumsoolad Vees hästilahustuvad. Lahused nõrgalt happelised. Kuumutamisel lagunevad kergesti. Kui anioonil pole oküdeerivaid omadusi tekib lagunemisel ammoniaak. o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES
apelsin,mandariin,banaan,mango,kohvipuu,pipar,kardemon,ingver,kaneel jne 8. Iseloomusta parasvöötme okasmetsi. Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv, Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood 9. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade ökoloogiline tähtsus? Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks 10. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade majanduslik tähtsus? Tähtsamad liigid nagu kuusk, mänd, lehis, nulg, tsuuga jt. on hinnatud ehitusmaterjali ja küttepuuna. 11. Võrdle inimtegevust ekvatoriaalsetes vihmametsades ja parasvöötme okasmetsades. ekvatioraalsetes vihmametsades elavad siiani hõimud,kes pole siiani tsivilisatsioonis
kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivadvulkaanid). 24. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige O2 ja Si siis kivimite koostises valdavalt SiO2 (see ei lagune kunagi O-ni) ja seega jagatakse: Ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised. 25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud
Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid. Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006) 4. MULLASTIK Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes
süsihappegaas, lahjendatud alkohol, saponiinid) soodustavad ravimite imendumist seedetraktist, seevastu adsorbeerivad ained, limad ja adstringeerivad ained takistavad seda. Vastavate ainete lisamisega on suu kaudu sissevõetava ravimi imendumiskiirust võimalik teatud piires muuta. Imendumine sõltub ka ravimi ioniseerumisastmest ioniseeritud aine imendub halvemini. Happelisest keskkonnast imenduvad happelised ained paremini kui leelised ja leelisest keskkonnas leelised paremini kui happelised. Mao pH vastava muutmisega on võimalik imendumist mõnevõrra mõjustada. Peensoolest imendumine on komplitseeritum, soolesisu leelisus mõjustab imendumist vastupidiselt maosisuga. Paljude ainete imendumist peensoolest mõjustavad aktiivsed transpordimehhanismid (näiteks
133) Sigma side- ühekordne kovalente side. 134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm 134) Leelismetall- I A rühma metallid 135) Leelismuldmetallid- II A rühma metallid (va. Mg, Be) 136) Halogeenid- VII A rühma elemendid 137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 140) Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO
moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus.
funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm. Keemilised omadused Karboksüülhappe kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetuski. Igapäevases elus kokkupuutudes karboksüülhapetega oleme kogenud, et tegemist on hapetega: nende vesilahused on happelised, mõned võivad toimida isegi söövitavalt. Sageli põhjendataksekarboksüülhapete happelisi omadusi karbonüülrühma mõjuga hüdroksüülrühmale, mistõttu karboksüülrühmas asuv hüdroksüül- rühm on palju polaarsem kui alkoholi molekulis ja sellepärast dissotsieerub kiiremini. Hape dissotsieerub siis, kui on võimalik prootonit üle anda mingile alusele. Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on
aste -2 · H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 · HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 · HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: · prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja). · happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid. H2SO3 - SO2 H3PO4 - P2O5 H2CO3 - CO2 HNO3 - N2O5 H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum) Hapete reageerimine metallioksiididega Reaktsioonil tekib sool ja vesi. Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid
CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed. Ühe keemilise murenemise alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju.
2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v.a. SiO2) 3. Happed koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis
bioloogiliste kudedega),filjeeride ja raketidüüside materjalina,keemialabori nõude valmistamisel jm. Tuntud on ka keerulisemad segaühendid :niobaat-tantalaadid,titanaatniobaa-tantalaadid jmt. Ta O tantaaloksiid(ditantaalpentaoksiid) on värvusetu rasksulav, st 1787 kraadi) kristallaine,tähtsaim Ta-ühend .Ta O ei lahustu vees ega reageeri hapetega, v.a HF ,millega moodustab heksafluorotantaalvesinikhappe. Ta O on amfoteerne oksiid,mille happelised omadused on nõrgemad kui Nb O -l.Erinevalt viimasest ei redutseeru Ta O vesinikuga vaba metallini,kuumutamisel söe või Mg-ga tekib aga TaO .Ta O sulatamisel leelistega moodustuvad metatantalaadid,karbonaatidega- ortotantalaadid:2 Tantaal oksiidhüdraadid Ta O *nH O tekivad lahj hapete toimel tantalaatide lahustesse:3 Sültjas hüdraadisade(tehnilise nimetusega tantaalhape või tantaalhüdroksiid) lahustub kergesti
Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga
reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID Aluselised Amfoteersed Happelised Oksiidid Oksiidid Oksiidid CaO ; Na2O ; FeO..... Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ......... CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad
Seepärast peab marmorpinda kohe paigaldamise järel kaitsma. Marmorist kivipõrandat tuleb pühkida piisavalt tihti, et liiv, tolm ja mustus ei kulutaks ega kriimustaks põranda pinda. Marmorpinnale tekkinud plekid tuleb kiiresti eemaldada. Pind ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi puhastusaineid. Kui happelist ainet kasutatakse võimalike setete eemaldamiseks, siis tuleb pind seejärel kindlasti neutraliseerida. Valida värvaineta puhastusaine. Sageli on happelised ained punase tooniga, need aga võivad heledale marmorpinnale jätta roosa jälje, mida ei saa eemaldada. Marmorpõrandat võib kaitsta vahatades, kristalliseerides, küllastades või õlitades. Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Plast Plastist põrandad on peamiselt kilepinnalise PVC (polüvinüülkloriid) või lamineeritud polüuretaankattega (PUR)
Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu
5 MULLAD Tasmaania mullad ei ole nii viljakad kui mandri Austraalias, suures osas sellepärast, et enamik neist on leostunud. Mullad lääne-Tasmaanias ja idarannikul on väga viljatud ning neid ei saa kasutada põllumajanduses, kuid nad on palju tootlikumad metsamajanduses, mis on üks riigi suurimaid tööstusharusid. Põhjaranniku mullad on väga happelised, kuid nende äärmiselt soodsad füüsikalised omadused teevad need laialdaselt kasutatavaks piima-, veise- ja söödakultuurideks. TASMAANIA KURAT Pärast Tasmaania tiigri väljasuremist eelmise sajandi algul on Tasmaania kurat (nimetatud ka kui kukkurkurat) ainus algupärane kiskja lõunamandril. Armas valge kaelusega toakoera suurune loomake paljastab oma tegeliku olemise, kui avab nõelteravate hammastega tulipunase suu. Neil on tugev pea ja kael, mis
vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. / ...on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). 10. BIOOTA ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11.BIOTROOFID on seened, kes suudavad hankida orgaanilis ühendeid organismide elsuatest rakkudest. Nad on kas sümbiondid või parasiidid. 12. DETRIITAHEL on toiduahel (laguahel), mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. HAPPELISED VIHMAD on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. HETEROTROOFNE ORGANISM on organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad, inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 15. HÜDROSFÄÄR ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 16. KANTSEROGEENNE AINE on vähkitekitav aine. 17
inimeste tervist kui ka keskkonda. Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi. Rääkimata siis muudest keskkonda reostavatest teguritest nagu heitgaasid, tööstusettevõtete tegevuse tagajärjel õhku paiskuvad happelised oksiidid, jäätmed, ravimijäägid looduses jms. Väetiste ja tõrjeainete kasutamine saastab keskkonda ning kahjustab inimeste tervist. Lisaained toidus, säilivusaja pikendamiseks, maitse tugevdamiseks, lõhna ja kaubandusliku välimuse andmiseks, mõjuvad otseselt inimeste tervisele. Antibiootikumide liigtarbimine kas otseselt – tervisehädade puhul, või kaudselt – loomsete toiduainete kaudu, põhjustab uute, senimaani tundmatute bakterite teket. Ning seega on
1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na 2O, FeO jt.). b. Happelised oksiidid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO 2, SO2, SO3) c. Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega (kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes); ei reageeri veega
Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse. Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud
3. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Abinõud: 1. Kokkuhoid 2. Korduv kasutamine tööstuses 3. Reovee puhastus ja reostuste vältimine 4. Jää sulatamine 5. Merevee kasutamine 6. Läbimõeldud niisutussüsteemid ja vihmavee kogumine Hapestumine Keskkonna (muld, vesi) happelisemaks muutumine. Põhjustavad peamiselt väävel- ja lämmastikoksiidid Pärinevad: Tööstus, transport, põllumajandus (väetamine) Happevihmad: Kütuste põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed Kuivsademed: Õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumine. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Tagajärjed: Mulda (muutub mulla keemiline koostis) Metsi (eriti okasmetsi) Veekogude elustikku, Kultuurväärtuseid (hooned/kujud, mis on ehitatud hapetega kergelt reageerivatest kivimitest) Abinõud: Tööstuses korstnatele filtrid
samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja
MEIE LOODUS ON OHUS? Teaduse ja tehnika kiire areng on inimese elutingimusi tundmatuseni muutnud, andnud inimkonna käsutusse vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihma...
..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST... · Happesademeid põhjustavad: happelised oksiidid, peamiselt SO2, NOx, ... · Kasvuhooneefekti põhjustavad: peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 2 Mg + O2 2 MgO 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2 Fe2O3 + 3 CO 2 Fe + 3 CO2
Leedemullad Leedemullad on liivalõimisega metsamullad, mille pealmiseks kihiks on metsakõdu. Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja
c) tagavad rakkude pinnalaengu ja elektriliste impulsside edastamine Na <- peamiselt loomsest toidust K <- peamiselt taimsest toidust (kaaliumpreparaadi asemel) Ca- kaltsium a) raskeltlahustuvate sooladena luukoe koostises Ca vähesus organismis viib osteporoosi e. luudehõrenemiseni (55-80 a. naistel rohkem). Vanasti oli piim mitte Coca-cola, suur risk luuvigastuste tekkeks on just nooremal põlvkonnal.Põhjused: * Ca vähene saamine * Ca väljaviivate toiduainete (mahlad, happelised karastusjoogid, sokolaad) tarbimine b) Ca on vajalik vere hüübimiseks c) Ca on vajalik lihaskokkutõmbeks ja lõdvestuseks. Puudusel tekivad krambid d) Ca on biosignaalide vahendaja rakkudesse (nt: hormoonsüsteemis) Ca <- peamiselt loomsest toidust. Taimne Ca on raskesti omastatav. Taimedest on suure Ca sisaldusega maitsetaimed (petersell, till) ja köögiviljad (peet). Orgaaniliste hapete tõttu ei saa sealt Ca kätte. Vähese rasvasisaldusega (0,05%) ja termiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
