gaasi arvestamist. Vastavalt toiteelementide sisaldusele mullas jaotatakse mullad väetistarbe klassidesse: kõrgema toiteelementide sisaldusega mullad on väiksema väetistarbega ning madalama toiteelementide sisaldusega mullad suurema väetistarbega. väävlit on enim turvasmuldades, mineraalmuldadest on seda aga enam huumusrikastes rähkmuldades ning vähem huumusvaestes leetunud muldades Mulla reaktsioon näitab, kas muld on happeline, neutraalne või leeliseline. Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH 6), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 (tugevalt leeliseline) ja alla 3,5 (tugevalt happeline). Näiteks vihmaussid eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda, samas traatusse(naksurlaste vastsed) levib rohkesti happelises mullas. Analüüsi kasutatakse et kindlaks teha mida konkreetne muld sisladab ning mida
· Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2 · Ba(OH)2 + FeCl2 Fe(OH)2 + BaCl2 SOOL + METALL SOOL + METALL · Sool peab olema vees lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) · FeSO4 + Zn ZnSO4 + Fe · Cu(NO3)2 + 2 K 2 KNO3 + Cu
ning seejärel lisasin tõmbe all 1 ml tioatseetamiidi lahust. Katseklaase kuumutaain vesivannis kuni ühtlase sademe tekkeni. Soolade reageerimine H2S/ TAA ga Sool Keskkond Sulfiid Sulfiidi värv CaCl2 aluseline CaS valge MnSO4 aluseline MnS beez NiSO4 aluseline NiS must CuSO4 happeline CuS must CdSO4 aluseline CdS kollane Hg(NO3)2 happeline HgS must SbCl3 happeline Sb2S3 oranz Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25) Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10 -25
kõrgemad on tahked ained.. Estrid kuuluvad karboksüülhapete funktsionaalderivaatide hulka. Estrite füüsikalised omadused: kergesti lenduvad (kuna molekulid ei moodusta vesiniksidemeid), vees mittelahustuvad, alkoholid lahustuvad, reeglina meeldiva lõhnaga, kergelt narkootilise toimega. Estrite keemilised omadused: estrite tähtsaim omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs. Estrite happeline () ja neutraalne () hüdrolüüs: Estrite aluseline hüdrolüüs: Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas,
Lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks Leelis soolad on kõrge sulamist, kõvad, kuid haprad, valged ja tugevad elektrolüüdid. Vees hästilahustuvad Siirdemetallide oksiidid on vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, erineva värvusega. Nõrgalt aluselised omadused, reageerivad hapetega. 10. Aine on aluseline kui on nõrk hape, reageerib veega. Happeline kui on tugev hape ja nõrk oh. Neutraalne kui on tugev sool ja aine. p- ja d- metallide keskkond võib olla happeline või neutraalne. D- metallidest alates on ained ml. 11. aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid IA ja IIA rühma metallid happeline aine + aluseline aine= sool+ vesi väljaarvatud SiO2 metall + hape =sool + vesinik pingereas vesinikus vasakul sool+ hüdroksiid= sool+ alus lähteained on lahustuvad ja üks saadus sadeneb välja
Vees vähelahustuvad LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 3. Tugevuse järgi Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 Aluste keemilised omadused 1. alus + happeline oksiid = SOOL + VESI Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O 2. alus + hape = SOOL + VESI KOH + H2SO4 = K2SO4 + 2H2O 3. leelis + sool = UUS ALUS + UUS SOOL 3KOH + FeCl3 = 3KCl + Fe(OH)3 4. Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side
Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall ...
.................................. Kuidas muutub mõlemal juhul reaktsiooni kiirus. Vastuseid põhjendage. a)................................................ b)................................................ Ülesanne 6. (3 punkti) Milline keskkond tekib lahuses järgmiste ainete reageerimisel veega või lahustumisel vees? (Märkige iga aine valemi järele õigesse lahtrisse ristike) Aine Lahuse keskkond Happeline Neutraalne Aluseline CH3CHO NH3 NaCl SO2 HCOOH CuSO4 Ülesanne 7. (6 punkti) Kirjutage lõpuni (ning tasakaalustage) järgmised lühendatud ioonvõrrandid. Teisele reale kirjutage vastav molekulaarne võrrand, valides sobivad lähteained. a)NH4+ + OH- .......................... ................................................ b)CO32- + H+ ............................ ................................................
o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts O ; elektr.ts C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus karb.happe sool + alkohol R COO R' + NaOH R COO Na + R'OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester karb.hape + alkohol R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ester + vesi R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ester + alkohol R COO R' + R* - OH R COO R* + R' OH Amiidid: o Leeliseline hüdrolüüs Amiid + alus karb.happe sool + ammoniaak (amiin)
o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts – O ; elektr.ts – C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus → karb.happe sool + alkohol R – COO – R’ + NaOH → R – COO – Na + R’OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester ↔ karb.hape + alkohol R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ↔ ester + alkohol R – COO – R’ + R* - OH ↔ R – COO – R* + R’ – OH Amiidid: o Leeliseline hüdrolüüs Amiid + alus → karb
Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr. Kultuur Pindala Mullaliik Lõimis P- tarve K-tarve Boniteet pHKCl Huumuse ha sisaldus % 1. Põldhein I 12 LP(g) Sl P-2 K-3 49 6 3,4 2. Suvinisu 10 LP(g) Sl P-3 K-2 50 5,6 2,2-3 3
Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Bon. IV-Va. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud (peamiselt põdrasamblikud, islandi samblik). Puhmasrindes kanarbikku. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Raiestid uuenevad väga raskesti. Levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga
kasutamine. Hapniku ringkäik looduses (oksüdatsioon: hingamine, täielik/ mittetäielik põlemine; fotosüntees) koos võrrandiga. Miks on Maa atmosfääris esineva osoonikihi hõrenemine kahjulik? UV-kiirgus Kus on hapniku elemendina kõige rohkem ja millise aine koostises? Litosfääris SiO 2 - liiv, hüdrosfääris H2O, atmosfääris O2. Kuidas jaotatakse oksiide omaduste järgi? Happelised, aluselised Reaktsioonivõrrandid: lihtaine + O2, metall + vesi*, aluseline oksiid + vesi*, happeline oksiid + vesi*. Väävel Millised on väävli o-a? VI - -II Väävli füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). tahke Mille poolest erinevad väävli allotroobid? Neutronite arvu poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): H2S, SO2, SO3, H2SO4. Kuidas lahjendada kontsentreeritud väävelhapet? Valades veele hapet peale Mis on happevihmad? Millised ained põhjustavad happevihmasi? Milliseid probleeme põhjustavad happevihmad?
Proovi KT Nimi: Sinu punktid /10p Kuupäev: 1. Mis on oksiidid? (1p) 2. Lõpeta lause: happeline oksiid + alus = . (0,5p) 3. Mis tingimustel reageerivad veega aluselised oksiidid? (alati/ainult tugevad/ainult nõrgad/mitte üldse) (0,5p) 4. Mis on keemiline sool? (1p) 5. Millised on happelised oksiidid? (1p) 6. Nimeta järgmised ühendid. (3p) a. Na2O b. MgSO3 c. HNO3 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonid (3p) a. H2SO4 + MgO → b. Vesinikkloriidhape + naatriumhüdroksiid → c. Kaalium → kaaliumoksiid Boonus: (1,5p)
true&id=969 – animatsioonid KLIIMA MÕJU SADEMED JA SADEMED AURUMINE ÜLETAVAD TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD
1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle tuleb teada, millisest alusest (tugevast või nõrgast) ja millisest happest (tugevast või nõrgast) on sool moodustunud. · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (pH = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 · Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (pH > 7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 · Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (pH < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3
värv värv Tuhk HCl’s Tumesinine Valge sade Valkjas värv Oranž värv Värvusetu värv Nii vees, kui HCl’s on sulfaatioon. Ainult vees on kaltsiumioon. Ainult HCl’s on fosfaatioon, kloriidioon ja raud(III)ioon. Tuhast saadud vee- ja happe lahused on värvilt ja pH väärtuselt erinevad, sest vesikeskkond on neutraalne ja happe keskkond on happeline. Tuha koostis on ilmselt puit, sest kokkupuutel HCl’ga toimus oksüdatsioon ja eraldus gaas, s.t toimus põlemine. Töövahendid: Spaatel, klaaspulgad, 2 keeduklaasi (100 mL), 2 koonilist kolbi (100 mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus Na3PO4, 5% askorbiinhappe lahus, 0,2M ammooniummolübdaadi (NH4)2MoO4 lahus, 0,2M
hüdroksiidioonidest 3. ALUSTE LIIGITAMINE 1) Vees lahustuvad hüdroksiidid 2) Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid 3) Teised alused 4. ALUSTE SAAMINE 1) Leeliseid saadakse: metall + vesi 2) Leeliseid saadakse: aluseline oksiid + vesi 3) Lahustumatuid hüdroksiide saadakse: sool + leelis 5. ALUSTE KEEMILISED OMADUSED Aluste sarnased omadused on tingitud hüdroksiidioonidest 1) Alus + happeline oksiid 2) Alus + hape 1 3) Alus + sool 4) Aluste lagunemine kuumutamisel 5) Amfoteerne hüdroksiid + hape 6) Amfoteerne hüdroksiid + alus 2
Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Mõisted: Mulla peenes- mulla osakesed alla 1 mm Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm Mulla pH pH skaala 1-14: alla 4,5 tugevalt happeline 4,5-5,6 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline ehk aluseline Kõige parem taimekasvuseisukohalt 6-7. Siin omastuvad väetised kõige paremini. pH määratakse: 1) vesiloodi baasil 6,0; 2) kaaliumkloriidi baasil 5,1 Kui pH on alla 6, saab lupjamistoetust PRIA-st. Keemine ehk kihisemine Kasutame 10% soolhapet. Katse: * valkjas-hall rähkmoreen- tekkis reaktsioon, kihises * punakas-pruun moreen- ei tekkinud reaktsiooni Mineraalid
..1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. lisamisel läheb lahus kollaseks ja tekib sade. Sademeks oli . Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 lisasin metüülpunast, lahus muutus punaseks. Na2CO3 lisasin fenoolftaleiini, lahus muutus roosakaslillaks. Metüülpunase pöördeala on ph 4,2...6,3; järelikult on lahuse pH < 4,2. Lahus on happeline, st lahuses on ülekaalus H+ ioonid. Fenoolftaleiini pöördeala on pH 8,3...9,9; järelikult on lahuse pH > 9,9 . Lahus on aluseline, sest ülekaalus on OH- ioonid. (tugev hape ja nõrk alus, järelikult lahus happeline) (tugev alus ja nõrk hape, järelikult lahus aluseline) Gaasi teke Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust
1. Sademe teke 2. Gaasi teke 3. Vähedissotseeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke, nõrga happe teke, nõrga aluse teke, vee teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid, mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi (kui lahuses ülekaalus OH- ioonid, lahus aluseline; kui lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist ja sellega seotud ligasnditest. Need on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Redutseerija on aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, aine ise seejuures oksüdeerub
olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest. Happesademeid imavad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades
Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone (H+) Happeline keskkond ülekaalus on vesinikioonid (H+), pH<7 Happeline oksiid mittemetalli oksiid, hapniku ühend mittemetalliga Hüdroksiid - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Indikaator aine, mis muudab värvust vastavalt keskkonna pH-le (aluseline, happeline, neutraalne) Ioon aine osake (aatom, või aatomite rühmitus), mis tekib elektronide liitmisel või loovutamisel, positiivse+ või negatiivse- laenguga Iooniline side keemiline side, mis on erinimeliste laengutega ioonide vahel Katioon positiivse laenguga ioon+ Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb aine muundumine teiseks aineks Keemiline reaktsioon- aine muundumine teiseks aineks, keemiliste sidemete muutumine
aluselisteks ehk basoidseteks, ja amfoteerseteks kolloidideks. K. võivad esineda mullas kahes olekus : hõljuvas olekus ehk soolina ja sültja helbetaolise sadestisena ehk geelina. Et k. Kannavad elektrilaengut, siis osalevad nad aktiivselt mullas toimuvates füüsikalis-keemilistes protsessides. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni. Nende hulgalisest vahekorrast olenevalt on muld kas happeline, aluseline või leeliseline. Neutraalse reaktsiooni korral on H +- ja OH-ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. pHKCl näitajate järgi mullad on järgmised : < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline
7. Soolade hüdrolüüs Indikaatoritega võib tuvastada, et soolade lahused võivad olla kas happelise, neutraalse või happelise reaktsiooniga. Näiteks kodudes leiduva sooda (Na2CO3) vesilahus on märgatavalt aluseline( sooda vesilahus tundub näpu vahel ka libe nagu leelistel). See nähtus on põhjustatud soola hüdrolüüsist, mis kujutab endast soola reaktsiooni veega, mille tulemuseks on aluseline või happeline keskkond: Soola hüdrolüüsi võib vaadelda kui neutralisatsioonireaktsiooni osalist pöördumist: Sool + vesi = hape + alus Soola lahuse keskkonna üle otsustamiseks kasutame praktilise võttena järgmist skeemi: NaOH-tugev alus Cu(OH)2-nõrk (vees mittelahustuv) alus NaOH-tugev alus Na2CO3 CuSO4 NaCl
aox+hape=sool+vesi aox+vesi=leelis(1,2arühm) aox+hox=sool hox+alus=sool+vesi hox+vesi=hape neut ox:NO,N2O,CO ei reag. aluse, hape, soolaga. Hape+metal=sool +H2 (vesinikust vasakul) Hape+ aox=sool+vesi Hape+alus=sool+vesi Hape+sool=hape+sool(kuitekib nõrgem hape v sade) Alus+hox=sool+vesi Alus+hape=sool+vesi Alus+sool=alus+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Sool+met=sool+met(met aktiivsem) Sool+hape=sool+hape(kui tekib nõrgem hape v sade) Sool+alus=sool+alus (mõlem. Lah+lah=sade) Sool+sool=sool+sool(mõlem. Lah+lah=sade) Aox = aluseline oksiid Hox= happeline oksiid
Leedemullad Peamised tunnused: Liivalõimisega metsamullad Põuakartlikud, parasniisked või ajutiselt liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
N2 + 3Ca = Ca3N2 kuid hingamiseks ei SO2 +NO2 NO+SO3 kõlba C + N2O = N2 + CO Alus:seob endaga prootoni Happeline oksiid, millele Happeline oksiid, millele vastab HNO2 ja HNO3 Happelised Hapetega annab soola Neutraalne oksiid Neutraalne oksiid vastab HNO3
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
lahuses olev metal CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu · Reageerimine sooladega NB! Reaktsioon toimub kui lähteainetes olevad soolad on veeslahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt üksrasklahustuv ühend 3MgSO4 + K3PO4 3K2SO4 + Mg3(PO4)2 · Soolad lagunevad kuumutamisel Na2CO3 Na2O + CO2 SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolade reagerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, kus tasakaal on nihutatud neutralisatsiooni suunas. Na2CO3 + H2O Na + CO + H+ + OH 2Na+ + OH + HCO3 + 3 2 Kk: aluseline hP > 7 FeCl2 Fe + 2Cl + H+ + OH FeOH+ + H+ + 2Cl Kk. happeline pH < 7
Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017
Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017
neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on 1 H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad
Estrid on karboksüülhapete funktsionaalsed derivaadid, mis saadakse alkoholide ja karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester)
Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS Happeline oksiid + vesi HAPE c) Neutralisatsioon (aluse ja happe vaheline reaktsioon, tekib sool ja vesi) Alus + Hape SOOL + vesi
Mis reageerib millega Metall +hapnik oksiid 4Fe+3O2FeO +väävel sool 2Na+SNaS +vesi leelis+vesinik vaata pinge rida 2Na+2HO2NaOH+H oksiid+vesinik 3Fe+4HOFeO+4H +sool uus sool+uus metall Zn+CuClZnCl+Cu +hape sool+vesinik 2HCl+ZnZnCl+Cu Hape +alus sool+vesi HSO+2NaOHNaSO+HO +AOsool+vesi 2HCl+MgOMgCl+HO +sool uus sool+hape HSO+NaSNaSO+HS Alus +HO sool+vesi 2NaOH+CONaCO+HO +sool alus+sool CuCl+2NaOHCu(OH)+2NaCl AO+vesi lagunemine Ca(OH)CaO+HO HO +vesi Hape SO+HOHSO +AO Sool SO+NaONaSO AO +vesi Leelis NaO+HO2NaOH Sool +Sool 2 Uut soola NaCl+AgNONaNO+AgCl AO-aluseline oksiid=metalli oksiid HO-happeline oksiid=mittemetalli oksiid
Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi
Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III
a) d) 4) Kirjuta kahe erinevasse aineklassi kuuluva ühendi keto- ja enoolvormid. 5) Kirjuta alljärgneva ühendiga toimuva aldookondetsatsiooni reaktsioonimehhanism. Anda nimetused. (6 p) 6) Miline on eelneva ülesande tekkiv krotoonne produkt. Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p) 9) Kirjutage alljärgneva sahhariidi lineaarne vorm vesilahuses. Milline on tekkinud disahhariid, kus glükosiidside moodustub poolatsetaalsete hüdroksüülrühmade kaudu? Kas disahhariidil on redutseerivaid omadusi. (5 p) 10) Millised dipeptiid tekivad alljärgnevatest aminohapetest. Aminohapetele anda süstemaatilised nimetused. ( 5 p)
Oksiidideks nim liitaineid mis koosnevad 2-est elemendist millest üks on hapnik. Saamine: 1)Metall+HapnikOksiid 2Ca+ O2=2CaO 2)Alkoholi põletamine C2H5OH + O2 2CO2 + H2O 3)Lihtaine põletamine S + O2 SO2 4)Aluste lagunemine Cu(OH)2 CuO + H2O 5)Soolade lagunemin CaCO3 CO2 + CaO Liigitus: Aluselised oksiidid ehk metalli oksiidid ja Happelised oksiididel mittemetalli oksiidid. Keemilised omadused: Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Amfoteersus on keemilise aine võime reag...
Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles
· Aminohape Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast. · Üldkuju: · Erinevaid aminohappeid on meie organismis 20. Need aminohapped on moodustanud umbes 50 000 erinevat valku. · Valkudest koosneb meie keha · Taimed valmistavad valke C ühenditest. · Meie saame valke teistelt organismidelt. · Valk on looduslik polümeer. REAKTSIOONID 1. Alus + Hape Sool + Vesi 2. Aluseline oksiid + Hape Sool + Vesi 3. Happeline oksiid + Alus Sool + Vesi 4. Aluseline oksiid + Happeline oksiid Sool 5. Sool + Sool Sool + Sool Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma ja vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu 6. Sool + Alus Alus + Sool Mõlemad lähteained peavad vees lahustuma, vähemalt üks saadustest peab olema lahustumatu. 7. Sool + Hape Sool + Hape Tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja. 8. Aluseline oksiid + Vesi Alus
liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. 6 Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku
6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg
6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg
Alles jääb tavaline O2 , mis enam ei kaiste kahjuliku kiirguse eest. × Tagajärjeks UVkiirguse suurenemine (nahavähk) 3. Happevihmad × Tekivad õhku fossiilsete kütuste põletamisel (tehased, autod) × SO2 , NOx + H2O = nõrk hape × Inimest ei mõjuta × Mõjutab taimkatet × PõhjaEestis neutraliseerib lubjakivi happevihmad ära × LõunaEestis on devoni liivakivi ise happeline ja seetõttu on taimed sellega harjunud. × Tagajärjed: o Muldade happestumine (happeline muld ei sobi kõigile taimedele) o Veekogud muutuvad happeliseks (ei sobi taimedele ja elusorganismidele) o Okaspuud hävivad (happevihmad kahjustavad okaste vahakihti ja puu hakkab kuivama). 4. Sudu × Suits + udu × Põhjustab ülemiste hingamisteede hädasi
viinamarjatäi rünnakuile Pinot Noir Burgundia Enamasti üks kergematest, elegatsematest ja suursugusematest veinitüüpidest. Võib olla kerge, kirsine, happeline, veidi metalne (kui halvasti tehtud), keskmise täidlusega, pehme, sametine, ümar, vähese happega ja rikas Uues- Maailmas, täidlane,
üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://makanature.blogspot.com/2007/03/mangroovi d.html http://vesimaismaa.weebly.com/lisamaterjal- huvilistele2.html http://www.mesa.edu.au/cams/pdf/mangroves.pdf http://www.livingheritage.org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
