Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega 2. Vasta küsimustele Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest. o Mitmes astmes, nt NaHCO3=Na+HCO3=Na+ H +CO3 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses? o Neutraalse 3. Millised on tugevad elektrolüüdid? Too näiteid. Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit Soolad (CaCl, K2, SO)
Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid: Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine: Karboksüülhapete derivaadid Derivaatide liigid, nomenklatuur: Nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon, derivaatide reaktiivsus, nende vastastikused muundamised: Halogeenanhüdriidid, anhüdriidid, estrid, amiidid: saamine ja omadused: Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Amiinid Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid: Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees:
Täielik ioonvõrrand 2Na+ + CO32- + 2H+ + SO42- 2Na+ + SO42- + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32- H2O + CO2 Reaktsioon toimub, kuna tekivad vesi ja gaas. 4* Molekulaarne võrrand K2SO4 + 2NaCl 2KCl + Na2SO4 Täielik ioonvõrrand 2K + SO42- + 2Na+ + 2Cl- 2K+ + 2Cl- + 2Na+ + SO42- Lühendatud ioonvõrrandit ei saa kirjutada, kuna ioonid vasakul ja paremal on ühesugused ehk reaktsioon ei toimu. Ainete vesilahuse keskkond *Hapete vesilahustes on happeline keskkond H+ tõttu. *Aluste vesilahustes on aluseline keskkond OH- tõttu. *Soola ioonide reageerimist vee ioonidega , mille tulemusel tekib soola vesilahuses aluseline või happeline keskkond, nimetatakse soola hüdrolüüsiks. Tugevast alusest ja tugevast happest tekkinud sool (NaCl K 2SO4 Ba(NO3)2) ei hüdrolüüsu , nende soolade vesilahus on neutraalne. Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soola vesilahuse keskkond on aluseline (Na2CO3 K2S Ba(NO2) ).
FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest
4. millisest toormaterjalist valmistatakse tänapäeval paberit missuguste omadustega sellest valmistatud paber on Alates 19. sajandi teisest poolest on paberi põhiliseks tooraineks puidumass. Puitmassi lisamine muudab paberi tunduvalt odavamaks, aga samal ajal ka omadustelt märksa halvemaks. Põhjuseks on asjaolu, et peale tselluloosi sisaldab puit lisandaineid - ligniini ja hemitselluloose, mis vähendavad nii paberi mehaanilist kui ka keemilist vastupidavust. Tselluloospaber on happeline ja vähem vastupidav. 5. mida tähendab paberi vananemine millest see sõltub Keemilis- füüsikalised muutused tselluloosis põhjustavad paberi vananemist. Paberi vananemise üks silmaga tajutav ilming on paberi värvuse muutus. Tselluloos paberi koostises laguneb ning paber muutub happelisemaks, hapramaks ja jäigemaks. Kõik vananemisprotsessid on üksteisega tihedalt seotud. Mida kaugemale on arenenud tselluloosi hüdrolüüs, seda intensiivsem on oksüdatsioon
lõhna tekitavad bakterid ja hallitusseened. Lõhnavalikud: Õun roheline ,Metsik Kirss punane, Vanilje värvitu. Ei vaja lahjendamist, Vedel vahend. Enne kasutamist loksuta, pihusta toodet mõõdukalt vaipkattele, istmete alla ja ventilatsiooniavadesse. Et meeldiv lõhn kauem püsiks niisuta vatitups tootega ja paiguta istme alla. 6. veljehape - veljepesu veljepuhastaja (MAG-ALUMINIUM WHEEL CLEANER ) Kontsentreeritud tugevatoimeline happeline vahend kroomkattega ning magneesium- ja alumiiniumvelgede puhastamiseks ning läikima panemiseks. toodet on kerge kasutada, kuna ta puhastab ilma küürimiseta. Eemaldab tõhusalt kroomkattega ning magneesium ja alumiiniumvelgedelt kõiksugu mustuse (rasva, teetolmu, piduritolmu jne.) segamine: Kroomkattega veljed (lahjenda vahekorras 1:1), Magneesiumveljed (lahjenda 1:5), Alumiiniumveljed (lahjenda 1:15)
CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32- → H2O + CO2 Reaktsioon toimub, kuna tekivad vesi ja gaas. 4* Molekulaarne võrrand K2SO4 + 2NaCl → 2KCl + Na2SO4 Täielik ioonvõrrand 2K + SO42- + 2Na+ + 2Cl- → 2K+ + 2Cl- + 2Na+ + SO42- Lühendatud ioonvõrrandit ei saa kirjutada, kuna ioonid vasakul ja paremal on ühesugused ehk reaktsioon ei toimu. Ainete vesilahuse keskkond *Hapete vesilahustes on happeline keskkond H+ tõttu. *Aluste vesilahustes on aluseline keskkond OH- tõttu. *Soola ioonide reageerimist vee ioonidega , mille tulemusel tekib soola vesilahuses aluseline või happeline keskkond, nimetatakse soola hüdrolüüsiks. Tugevast alusest ja tugevast happest tekkinud sool (NaCl K2SO4 Ba(NO3)2) ei hüdrolüüsu , nende soolade vesilahus on neutraalne. Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soola vesilahuse keskkond on aluseline (Na2CO3 K2S Ba(NO2) ).
elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline oksiid+alus sool+vesi ; reageerimine veega: happeline oksiid+vesi hape (Happevihmad!) Keemiline Side.
pikk ioonvõrrand: 2 Na+ + 2 OH– + Cu2+ + SO42– → Cu(OH)2↓ + 2 Na+ + SO42– lühike ioonvõrrand: 2 OH– + Cu2+ → Cu(OH)2↓ (toimub, sest tekib sade!) II. molekulaarselt: NaOH + HCl → NaCl + H2O pikk ioonvõrrand: Na+ + OH– + H+ + Cl– → Na+ + Cl– + H2O lühike ioonvõrrand: OH– + H+ → H2O (toimub, sest tekib ülimalt nõrk elektrolüüt vesi) 5) Happeline Neutraalne Aluseline ülekaalus H+, [H+] = [OH–] ülekaalus OH– pH<7 pH=7 pH>7 happed Leelised HCl, HNO3 vesi, orgaanilised NaOH, Ca(OH)2 ühendid 6) INDIKAATOR Happeline Neutraalne aluseline
.......................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Keskkonna hapestumine ei ole eestis terav probleem, kuna eesti pinnas on enamasti lubjakivi aluspõhjakivimiga, mille tõttu happeline depositsioon neutraliseerub. Keskkonna hapestumine siiski on probleemiks ka meile, kuna hapestumist põhjustavad ühendeid paiskab ka Eesti keskkonda. Happeliste ühendid ei ole lokaalsed, vaid need liiguvad õhuvooludega ka tekkepaigast kaugele eemale. Niisiis tegu pole niivõrd lokaalse probleemiga vaid globaalse iseloomuga probleem. Keskkonna hapestumine inimese elutegevuse mõjul avaldub nii happevihmadena kui ka happeliste ühendite kuivdepositsioonil
KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on
2 Keemilised omadused a) aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O c) aluseline oksiid + happeline oksiid = SOOL K2O + CO2 = K2CO3 d) aluseline oksiid + aluseline oksiid MgO + K2O alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde!
Happed on liitained mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. Saamine 1)Happeline oksiid+vesi SO2+H2O -> H2SO3 2)Gaasiline aine + H2 Cl2+H2 -> 2HCl 3)Tugev hape+Sool K2S+2HCl -> 2KCl+H2S 4)Gasilise vesiniku lahustumisel vees HCl(gaas) + H2O -> HCl (hape) Liigitus:Tugevad happed(HNO3;H2SO4;HCl), Nõrgad happed(H2CO3; H2S; H4SiO4; H2SiO3) ülejäänud on keskmise tugevusega. Keemilised omadused: 1)Reageerivad metallidega pingerea alusel (LI-Pb reageerivad, Cu- Au ei reageeri) Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Reageerivad aluseliste oksiididega Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Happed reageerivad alustega Cu(II)(OH) 2+H2SO4 -> Cu(II)SO4+2H2O 4)Reageerivad endast nõrgemate sooladega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O Redoksreaktsioon on keemi...
sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda? Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada
NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega (vee lisaminea) –tulemuseks kas happeline v aluseline keskkond NB ! VAID SOOLAD !! Lahuse keskkonna määramine Lahustumatud alused (kõik, v.a I A, II A) EI muuda lahuse keskkonda Soolade puhul vaatan aluse/happe tugevust. HSiO₃ EI muuda keskkonda, enamus happeid siiski happeliseks Hape→ happeline Alus → aluseline Oksiid →hape →happeline →aluseline→aluseline REDOKSPROTSESSID Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess (o-a suureneb) Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb)
d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4 c)BaCl2 + K2SO4 2 Kcl + BaSO4(noolalla) d) 2Hcl + CaO CaCl2 + H2O 8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape. Seda saadust kontrollitakse indikaatoriga, mis muudab värvi ja tõestab, et see on happeline keskkond. SO2 + H2O H2SO3
happest välja 3+ Au ML- mittelahustuv alus REAKSIOONIVÕRANDID Amfoteersed metallid: metalli oksüdatsiooni aste peab olema +III (nt Zn, Al) Neutraalsed oksiid: N2O, NO, CO Oksiidid: 1. Metall + hapnik aluseline oksiid Na + O2 Na2O 2.Mittemetall + hapnik happeline oksiid S + O2 SO2 3.Aktiivne metall + vesi leelis + vesinik Ca + 2 H2O Ca(OH)2 + H2 4.Keskmise aktiivsusega metall + vesi (t) oksiid + vesinik Zn + H2O (t) ZnO + H2 5.Aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH 6.Happeline oksiid + vesi hape SO2 + H2O H2SO3 7.Mittelahustuv alus (t) metallioksiid + vesi Cu(OH)2 (t) CuO + H2O 8.Leelis (t) ei lagune NaOH (t) 9.Karbonaadi lagunemine CaCO3 (t) CO2 + CaO 10.Happeline oksiid + alus sool + vesi CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O 11
+ Coca-Colat kasutatakse Kuna Coca-Cola söövitab ja Kuna Coca-Cola sisaldab Coca-Cola sisaldab endas rooste eemaldamiseks kaotab rooste happeid, mis aitavad hapet eemaldada roostet + Coca-Cola muudab Kuna Coca-Cola on Tegime katse rooste Coca-Cola eemaldab tuhmunud metallid piisavalt happeline eemaldamise kohta ning korrosiooni säravamaks see väide on tõene - Coca-Cola on Kuna Coca-Cola on Coca-Cola sisaldab endas Coca-Cola on hammastele kahjulik happeline fosforhapet, hammastel on hammastele kahjulik, kaltsium ning Coca-Cola kuna fosforhape on
Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu.Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks.Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist.Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele.Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna happevihmad on ohtlikud isegi tervisele. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja põhjustada haigus
Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+) kestva liigniiskuse korral tekib toorhuumuslik horisont sest anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma
Veega ei hape, peab tekkima võetud happest nõrgem 4) Lagunevad kuumutamisel reageeri SiO2. hape või sade. aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune c)aluseliste oksiididega happelisele oksiidile 6) Lagunevad kuumutamisel vesi ja 1.A rühma metallide alused. vastava happe sool. Toimub alati. happeline oksiid (ainult hapnikhapped). Saamine 1 Alati toimuvad reaktsioonid: 1) Lihtaine põlemisel: 2H2 + O2 2H2O 1) Hapnikhappeid saadakse vastavate 1) Leeliseid saadakse: a) alus + hape. b) aluseline oksiid + hape. c) happeline oksiid +
heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne. Üle 8,5- tugevasti leeliseline. Mullas toimuvad pidevad protsessid mille tulemusena jääb mulda kord happeid, kord aluseid. Kõige rohkem mõjutab mullas toimuvat väetamine, mille käigus viiakse sinna kord füsioloogiliselt happelisi, kord leeliselisi väetiseid. Taim on kohanenud teatud kindlatele keskkonna tingimustele. Järsud muutused kasvutingimustes oleksid kahjulikud. Tegeltikult
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks. Näiteks: H Cl H + Cl ...
Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv Vees lahustuvad: tugevad alused: IA(Li alla) ja IIA(Ca alla) ja tugevad happed: HCl, HBr, HI, HNO 3, H2SO4 Tugevam aine määrab keskkonna: NaCl (mõlemad tugevad) => nautraalne keskkond pH=7 Na2SO3 (T(ugev) ja N(õrk)) => aluseline pH>7 ZnBr2 (N ja T) => happeline pH<7 Indikaator Neutraalne keskkond Happeline Aluseline lakmus lilla punane sinine universaalne kollane kollakas-rohekas punane sinine paber metüül-oranz (m.o.) kollakas-oranz punane happe kollakas - oranz indikaator (sobib ainult
HAPPED VIII klassi KEEMIA Koostanud SIRET SAARNIIT ÄÄSMÄE PÕHIKOOLIST 01.02.2002 HAPPED · Koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist · Happelise lahuse pH>7. Mida väiksem on pH väärtus, seda happelisem on lahus · Muudavad lakmuse punaseks · On söövitava toimega · Reageerivad metallidega, seejuures eraldub vesinik Happed liitained, mis koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist H Cl -vesinikkloriidhape H NO3 - lämmastikhape H2 CO3 -süsihape H2 SO4 - väävelhape annavad lahusesse vesinikioone Hapete iseloomulikud omadused on tingitud sellest, et... hapete vesilahustes on mingi osa happe molekule vee molekulide toimel jagunenud ioonideks - positiivse laenguga katiooniks ja negatiivse laenguga aniooniks. Näiteks: H Cl H+ + Cl- ...
kogunemine väga aeglane. See paikneb kohe igikeltsa peal. Maakasutus: Prudhoe Bay, AK Hooned ehitatakse sügavatele vaiadele ja paksule killustikupadjale, et vältida igikeltsa sulamist ja pinnase vajumist Termokarst Kui igikelts sulab, siis võivad tekkida maa sisse tühemikud. Halvasti planeeritud maantee on purunenud. Okasmetsamullad Leetmullad · Okkavarist tekib vähe ja see laguneb aeglaselt, mullapinnale kujuneb kõduhurisont. · Kõduhorisont on happeline · Sademeid on palju ja mulla toitained (aluselised katioonid Ca, Mg, K) uhutakse sügavamale, toimub leetumine. · Mulda kujuneb heledat värvi leethorisont Sademed ületavad Okasmetsad, okkavaris aurumise tekitab happelise keskkonna C vett hästi läbilaskev kruus või liivakivi Leetumine O happeliste huumusainete mõjul A mulla mineraalosa
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse.
TUGEVAD HAPPED keskmised kõik ülejäänud NÕRGAD HAPPED H2SO3 H2CO3 HNO3 H2S HCl H2SiO3 HAPETE SAAMINE 1) Hapniku mittesisaldavad happed saad vastavate gaasiliste ainete reageerimisel Cl2 + H2 2HCl 2) Hapniku sisaldavate hapete saamisel, happeline (mitte-metalli sisaldav) oksiid peab reageerima veega. Happeline oksiid Vastav hape Süsinikdioksiid CO2 H2CO3 süsihape Vääveldioksiid SO2 H2SO3 väävlishape Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape
Reageerimine leelistega Lisame estrile lahust. Hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit: Toimub nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Kuna hüdroksiidioon ja alkoksiidioon on lähedase tugevusega nukleofiilid, peaksime kirjutama tasakaaluvõrrandi Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades nõrgema happe, siis kulgeb reaktsioon lõpuni Happeline hüdrolüüs Vesi on väga nõrk nukleofiil ja neutraalses vesilahuses kulgeb reaktsioon veega üliaeglaselt. Vesi reageerib estriga väga aeglaselt seepärast, et mõlemad ained on vähese reageerimisvõimega vesi on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrofiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üks neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Amiidi hüdrolüüsi reaktsioonid Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid
aluselised (SiO2 40–52%) keskmised (SiO2 52–65%) happelised (SiO2 65–80%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud
5. Nõrgalt happelised puhastusained 6. Happelised ja tugevalt happelised puhastusained 7. Hoiatusmärgid 8. Tensiidid 9. Doseerimine 10. Ühikute teisendamine 11. Puhastusaine pudelite etiketid 12. Ülesanded 13. Kui tahad rohkem teada... EELMINE PUHASTUSAINETE LIIGITUS pH JÄRGI pH 11-14 Tugevalt aluseline pH 10-11 Aluseline pH 8-10 Nõrgalt aluseline pH 6-8 Neutraalne pH 6-5 Nõrgalt happeline pH 4-3 Happeline pH 2-0 Tugevalt happeline TAGASI SISUKORDA EELMINE NEUTRAALSED PUHASTUSAINED pH 68 Eemaldatav mustus: lahtine, nõrgalt kinnitunud veeslahustuv mustus Kasutuskohad: igapäevane koristamine, nõudepesu, klaaspinnad jne.
Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)] (3)+3H(2)O Alus+oksiid=sool+vesi (oksiid peab olema happeline ja MM) *2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O *CO(2)+2NaOH=Na(2)CO(3)+H(2)O *SO(3)+Ca[OH] (2)=CaSO(4)+H(2)O *CO(2)+2Fe[OH](3)=/Fe(2)[CO(3)](3)+3H(2)O Alus+sool=hüdroksiid+sool (mõlemad peavad vees lahustuma, sool peab olema nõrga happeline sool) *2LiOH+FeS=Fe[OH](2)+Li(2)S *CuSO(4)+2NaOH=Cu[OH] (2)+Na(2)SO(4) *liitiumhüdroksiid-LiOH-I- *raud(II)hüdroksiid-Fe(OH)(2)-II-+ *kroom(III)hüdroksiid-Cr(OH)(3)-III- *alumiinium(III)hüdroksiid-Al(OH)(3)-III-+ *plii(IV)hüdroksiid-Pb(OH)(4)-IV-+
3 - Normaliseeritud kvaliteetterased, millede suurim proportsionaalne voolavuspiir ReH Põhimetalli 360 N/mm2 grupp 1.4 - Ilmastikukindlad terased, millede lisaainete % kogused ületavad rühmas 1 toodud koguseid 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 5 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb nm lisametallita wm lisametalliga A happeline kate B aluseline kate C tsellulooskate Keevitus- R rutiilkate materjalid RA happeline rutiilkate RB aluseline rutiilkate K.a. lisamaterjalid, RC rutiil tsellulooskate kaitsegaasid, RR paks rutiilkate räbustid S muud katted 25.11.12 Aivar Kalnapenkis 6 EN 287-1 135 P FW 1,2 S t5,0 PF ss nb
Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate kristallidena. Kristallide kokkupuutel veega algab ioonide väljumine kristallvõrest ja üleminek lahusesse
pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus – 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast
Nahk: akne, Siberi katku nahavorm, muhkkatk, erüsiipel (roos- hulgipõletik) Hingamisteed: tuberkuloos, bakteriaalne kopsupõletik, difteeria, angiin Seedekulgla: kaaries, salmonelloos, koolera, tüüfus Suguelundid: klamüüdia, süüfilis, gonorröa Lihased: lihasööjabakter (kiiresti progresseeruv) Organism tervikuna: sepsis (veremürgitus) Kaitse bakterhaiguste eest: 1) Loomulik- a) terved biobarjäärid (nahk, limaskestad), b) agressiivne keskkond (happeline nahk, happeline maosisu, aluseline sapp) c) mikroobikooslus (konkurents) d) antikehad ja õgirakud (fagotsüüdid) 2) Kunstlik a) vaktsineerimine b) antibiootikumid Bakterite kasutus inimeste poolt- rakendusbioloogia. Ei maksa üleolevalt suhtuda! Küsida õpilaste käest näiteid, et nad seda millekski ei peaks. Eksamitel palju küsitakse. 1)Toiudainetetööstus a) hapendatud piimatoodete valmistamine: hapukoor, jogurt (Keefir on segajuuretis-pärmid)
Test VI 1. Milline kala on müügil fileena - angerjas - lest - tursk 2. Milline neist on emulgaator - askorbiinhape - letsitiin - nitrit 3. Filotaigen on - hästi magus - hästi õhuke - rasvainerikas 4. Milline on kõige kallim maitseaine - safran - kurkum - ingver 5. Milline leib on kõige vähem happeline? - peenleib - must leib - vormileib 6. Milline neist on energiajook - Red Bull - Isostar - Arctic 7. Milline neist on krõmpsuv salat - jääsalat - bataavia salat - paksoi 8. Milline on happeline vahend - pH 0 5,9 - pH 6 8 - pH 8 10 9. Sõna ,,soodusmüük", ,,allahindlus" kasutatakse: kui kaupu on tavalisest rohkem seisma jäänud kui allahinnatud kaup on pidevalt müügil kui müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast 10. Aerosoolid - kahjustavad keskkonda - ei kahjusta keskkonda - kahjustavad vaid deodorandid 11. Millise jahu liik on spelta? - nisujahu - rukkijahu - riisijahu 12. Mis on märgi nimi?
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2, nemad veega ei reageeri) Näide: SO3 + H2O H2...
e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel: a) hapnikhapete lagunemisel II Happeline oksiid+ALUS =sool+ vesi b) lahustumatute aluste lagundamisel Happeline oksiid+ALUSELINE OKSIID=sool c) soolade(karbonaatide, nitraatide) Happeline oksiid+vesi = HAPE lagunemisel (va. SiO2-liiv ei reag. veega) (nitraatide lagun. sõltub metalli aktiivsusest:
tooted tuuakse meile välismaalt, seal korjatakse puuviljad toorelt ja pritsitakse ainetega üle, mis meie organismis tekitavad mürke ja kogunevad meie kehasse. Selleks, et me saaksime oma kehale vajalikud ained kätte, tuleks meil siiski tarvitada toidulisandeid. Õige toitumine ja toiduainete kombineerimine tagab meile terve keha ja vaimu. Kuna meil ei ole aega jälgida, mida me sööme ja kui palju, teeme me oma kehadele liiga. Meie organismis kasvab happeline keskkond üle normi ja enam ei suuda organism jääke väljutada ja jäägid ladestuvad meie kehasse. Üha enam haigestuvad inimesed erinevatesse viirustesse kergemini, kuna meie immuunsüsteem on nõrgenenud. 1. PH OLEMUS 3 Kõige alus on tasakaal see on põhiline, mis iseloomustab pH olemust. Meie igapäevased toitumisharjumused mõjutavad meie organismi rohkem , kui me arvata oskamegi
mustusest kuni 6 tundi. Pärast pesu loputada süsteem puhta veega. Eemaldab fajansspindadelt hästi roostet pinda kahjustamata. Kasutuskontsentratsioon 3- 8%. Küttesüsteemide läbipesul kontsentratsioon 1-3%. Kasutatav happelise üldpuhastusvahendina kontsentratsioonis 0,5-1%. Töötamisel kasutada isiklikke kaitsevahendeid kaitsmaks silmi, nahka ja hingamiselundeid. Hoida lastele kättesaamatus kohas temperatuuril 5-40°C, kaitstuna otsese päikesevalguse eest! Movek H Tugevatoimeline happeline desinfitseeriv rasvaeemaldusaine pH 3,5 Bioloogiliselt lagunev rasvaeemaldusaine, mis lahustab efektiivselt rasvu, tahma, kuivanud ja kõrbenud mustust. Loputamisel kergesti eemaldatav. Sobib metall-, betoon-, kahhel-, ja kunstmaterjalides pindade desinfitseerivaks pesuks. Kasutamine: töölahus valmistada sooja vette, kanda töölahus pestavale pinnale ja lasta toimida 5-10 minutit. Seejärel puhastada pinnad vajadusel harjaga ja loputada puhta veega. Doseerimine: 0,3-0,5% s.o
Kasutada pindade puhastamisel õigeid koristustarvikuid ja densifitseerivaid puhastusaineid. Kui biofil on tekkinud on selle eemaldamiseks vaja mitmekordset ja intensiivset pesu koos korraliku mehaanilise tööga. 10. Kuidas jagunevad puhastusained pH järgi? Tugevalt aluseline aine ph 11,1-14 Aluseline aine pH 10,1-11 Nõrgalt aluseline aine pH 8,1-10 Neutraalne aine pH 6-8 Nõrgalt happeline aine pH 5,0-5,9 Happeline aine pH 2-4,9 Tugevalt happeline aine pH0-1,9 11. Kuidas ja kus kasutada köögis puhastusainet, mille pH on 10? Kasutatakse enamasti suurpuhastusel, ahjude,grillide, pliitide puhastamiseks, nõudepesumasinas, sööbinud mustuse eemaldamiseks eri pindadelt ja vana vaha eemaldamiseks põrandalt. Tuelb hoolikalt jälgida kasutusjuhendit ja pidada kinni antud doseeringust ja
Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana. moodustumisel algavad Happeline vesi oli söövitava keemilised reaktsioonid toimega ja muutis Maa 4,6 miljardit a. tagasi tekkis Maa pinnamoodi ja vormi. Nt. Fe + S > FeS (mineraalid) Happeline vesi lagundas kivimeid Algas soojenemine. Põhjused: ja uute ainete vette sattudes 1. Massi tihenemine muutus see sarnaseks omadustelt 2. Gravitatsiooni mõju tänapäevaga. Tekkis elu.
11.pH- rahvusvaheline sümbol, märgib keemilise aine happelisust. 12.Tensiidid: vähendavad pindpinevust, aitavad mustust eemaldada, katavad mustuseääre ja hoiavad seda puhastusaine lahuses. Tõstab ka märgumisvõimet. 13.Neutraalne - pH 6-8. Igapäevaselt vett-taluvatel pindadel, seovad mustust. Eemaldatakse kergelt mineraalset mustust ( kasutatakse lisaks ka metanooli ja desnfitseerivaid aineid (kloor) ) 14.Happeline - 1. tugevalt happeline 0-2 2. happeline 2-4 3. nõrgalt happeline 4-6 Eemaldatakse setteid, sademeid ( rooste, lubjasete, katlakivi ) maksimaalselt 10 min toimeaeg, vesi +25 temperatuuril Pärast kasutamist pinnad loputatakse, vajadusel ka neutraliseeritakse. 15.Leeliseline - Kasutatakse kui igapäevased puhastusained ei anna tulemusi Tugevalt paakunud rasvase, sissesööbinud ja valgulise mustuse, tahma eemaldamiseks. Minimaalne toimeaeg 5 minutit. Vesi alates 40-60 kraadi.
mikroorganismide hävimise. Desinfektandiks kvaternaarsed ammoonimühendid. Töölahuse kontsentratsioon 1,0-2,0% (100-200ml/10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesulahus valmistada 40-50°C vette. Kanda töölahus puhastatavale pinnale ja lasta toimida 5-15 minutit. Vajadusel harjata. Loputada korralikult leige veega. DESO+ PESUAINE! 4 Skimmer Happeline desinfitseeriv vahu puhastusvahend Tugevalt happeline vahutav desinfitseeriv puhastusvahend toiduainetetööstuse ettevõtetele desinfitseerivaks happeliseks pesuks. Eemaldab veest ja toormest tekkivad ladestused. Sisaldab ortofosforhapet. Kasutuskontsentratsioon 100- 300ml/10l vee kohta. Töölahuse pH 2,8. Kasutamine: Töötamisel kasutada kummikindaid ja teisi isiklikke kaitsevahendeid kaitsmaks silmi ja nahka! Laktor Pulbriline pesuvahend piimamajandusele Pulbriline pesuvahend Laktor sobib kogu piimamajanduses kasutatava inventari:
asuvatelt istandustelt (nt Tsiili, Bulgaaria, Hispaania). Väga tihti segatakse teda teiste sortidega, et saada paremaid maitseid. · Välimus: noor vein lillakasmustjas, küpsena granaatpunane. · Lõhn: must sõstar, seeder. Soojades tingimustes mustikas, põldmari. Jahedamas kliimas pipar, rohi. · Maitse: tugev ja puhas, domineerib must sõstar. Väga tanniinine, mõõdukalt happeline. Pehmeneb aja jooksul. · Tekstuur: noorena tihke, küpsena ümar ja mahe. Syrah/Shiraz Sordil on kaks nime prantslastele Syrah, austraallastele Shiraz. Pärit on sort Rhône´st, kuid teda kasvatatakse kõikjal. Selle sordi eripäraks on, et ta suudab üllatava täpsusega anda edasi neid aroome, kus ta on kasvanud. Syrah on väga vürtsikas ja tugeva karakteriga vein. Kuna tegu on tugeva veiniga, siis teda segatakse väga tihti teiste sortidega
8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14. Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustamisel vees. H2O Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2
Estrid RCOOR´ alküülrühma nimi + happeaniooni nimi CH3CH2COOCH2CH3 ehk CH3CH2OOCCH2CH3 etüülpropanaat karboksüülhape + alkohol = ester + vesi Estrite keemilised omadused Estri teke (happekatalüütiline) CH3COOH+CH3OHCH3COOCH3+H2O Estri leeliseline hüdrolüüs (seebistamine) CH3COOCH3+NaOHàCH3COONa+CH3OH Estri happeline hüdrolüüs CH3COOCH3+H2OàCH3COOH+CH3OH (H OH) Estrite füüsikalised omadused · Vedelad või tahked · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Kasutatakse toiduainete tööstuses essentsidena Estrite kasutamine Vahad Lahustid Polümeerid Maitseained Lõhnaained Amiidid RCONH2 vastava karboksüülhappe nimetuses asendada liide hape liitega amiid CH3CH2CONH2 propaanamiid
põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. – harilik pihlakas Sorbus Väike vääriselupaikade galerii. aucuparia http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg Rohurinne on hõre, tavalised liigid on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
