Allikas põhjavee väljavoolu koht Soo toitaineterikas niiske ala Turvas sootaimede osaliselt lahustunud mass 9. Mis põhjustab Eestis jõgede ebaõhtlast paiknemist? 10. Mis põhjustab Eestis järvede arvu muutusi? Järved kasvavad ajapikku kinni. 11. Kuidas järvi liigitatakse? Sissevoolujärved ja väljavoolujärved. 12.Võrdle madal-, siirde- ja kõrgsood! Madalsoo kõige rohkem taimi, kõige vähem happeline, kõige levinum, vesi tuleb nõlvadelt. Siirdesoo keskmiselt taimi, keskmiselt happeline, keskmiselt levinud, vesi tuleb mõlemast kohast. Kõrgsoo kõige vähem taimi, kõige rohkem happeline, kõige vähem levinud, vesi tuleb sademetest. 13. Miks peab soid kaitsma? Soid peab kaitsma, sest seal on palju taimeliike, saab turvast, vee hoiukoht, turismiks vajalik, teadusuuringuteks vajalik.
H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19. metall + hape sool + vesinik (lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 20. Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 21. 22
REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool
Hape + metall sool + H2 Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline hüdroksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metal sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid(metall)+ happeline oksiid (mittemetall) sool Metal + mittemetall sool
SADEMED JA SADEMED AURUMINE ÜLETAVAD TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED
Fe(OH)3 Fe2O3+ H2O · Alus + hape sool + vesi · Karbonaadi lagunemine CaCO3 CaO + CO2 2LiOH + H2SO4 Li2SO4 + 2H2O · Aluseline oksiid + hape sool + vesi Happed CaO + H2CO3 CaCO3 + H2O · Alus + happeline oksiid sool + vesi · ühe ja mitmeprootonilised HCl (1) H3PO4 (mitu) LiOH + SO3 Li2SO4 + H2O · hapnikhapped, mitte O happed · Aluseline oksiid + happeline oksiid sool · tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid
reaktsioon omavahel ei reageeri Pöörduv reaktsioon -reaktsioon, mis võib kulgeda kahes suunas: lähteainete reageerimisel tekivad reaktsioonisaadused, need aga moodustavad omavahel reageerides uuesti lähteaine Sool -kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati
omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine
SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla Aluselises Sinine Metüülorants Happeline Punane Neutraalne Orants Aluseline Orants Fenoolftaleiini värvused Happeline värvusetu Neutraalne Värvusetu Aluseline Punane/roosa Kasutatud materjal · Õpik , · internet , · oma teadmised.
näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3
a) KCl + Na2SO4, b) H2SO4 + BaCl2, c) NH4Cl + Ca(OH)2 (tº), d) Ba(NO3)2 + LiCl, e) K2CO3 + NaOH, f) CuSO4 + Na2S, g) FeSO4 + KOH, h) Ca(OH)2 + HCl, i) HNO3 + KCl, j) MgCO3 + HCl, k) KCl + Cu(OH)2. Põhjendage reaktsioonide toimumist või mittetoimumist. Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid molekulaarsel ja ioonsel kujul. 17. Otsustage lahuse pH väärtuse põhjal, kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline: a) pH = 3,1; b) pH = 9,3; c) pH = 11,7; d) pH = 5,5; e) pH = 7,0; f) pH = 0,5. Reastage need lahused happelisuse vähenemise suunas. 18. Milline saadus tekib, kui 0,1 mol H3PO4 reageerib lahuses: a) 0,1 mol NaOH-ga, b) 0,2 mol NaOH-ga, c) 0,3 mol NaOH-ga ? 1. Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. 2. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone, mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. 3
amfoteerseteks ning neutraalseteks oksiidideks (happelisust, ega aluselisust üldse ei avaldu) ALUSELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib hapega NB! Kõik aluselised oksiidid on mittemolekulaarsed. Tugevalt aluselised oksiidid reageerivad aktiivselt veega, nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri. HAPPELINE OKSIID - Oksiid, mis reageerib alusega Suurem osa tuntumaid happelisi oksiide on molekulaarsed, kuid nende seas on ka mittemolekulaarseid aineid(nt SiO2 ja CrO3). Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O Happeline oksiid + vesi = vastav hape P4O10 + H2O -> 4H3PO4 AMFOTEERNE OKSIID - Oksiid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised omadused(omadustelt vahepealsed). Amfoteersete oksiidide aluselised ja happelised omadused avalduvad väga nõrgalt. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Al2O3 + H2O = EI REAGEERI NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape
Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
(mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE Nõrga aluse katioon Tugeva happe anioon HAPPELINE Tugeva aluse katioon Tugeva happe anioon NEUTRAALNE Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE Lakmus sinine lilla punane Fenoolftaleiin vaarikapunane värvusetu värvusetu Metüüloranz kollane kollane punane
a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3, b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS. 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega, moodustades aluseid. b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid on seotud happekatioonidega. d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid. f. Leeliseid saadakse vastava aluse reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8
toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) happeline oksiid + alus sool + vesi + - + 2- 2+ - 2+ 3- SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O P4O10 + 6Ca(OH)2 2Ca3(PO4)2 + 6H2O 2) happeline oksiid + vesi hape + 2- + 2- CO2 + H2O H2CO3 SO3 + H2O H2SO4 Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri veega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2
Oksiidid Oksiidid on kahest elemendist koosnevad liitained, millest üks on hapnik. +I -II Na2O 1) Oksiidide nime panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul CaO – Kaltsiumoksiid Na2O – naatriumoksiid BaO- baariumoksid Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine ...
vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega
·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O Na+ + OH-- + H+ + HSO4-- Na+ + HSO4-- +H2O OH-- + H+ H2O pH ·pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ·Neutraalses lahuses (pH=7) ·Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavadvesinikioonid ·Aluselist keskkonda (pH>7) põhjustavadhüdroksiidioonid Soolade hüdrolüüsi võrrandid ·Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, milletulemusena tekib happeline või aluseline keskkond ·tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) 2Na+ + CO32 + H2O 2Na+ + HCO3 + OH ·nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) Zn2+ + SO42 + H2O ZnOH+ + SO42 + H+ ·tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Hüdrolüüsi ei toimu Keskkonna määramine sooladehüdrolüüsil ·Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, milletulemusena tekib happeline või aluseline keskkond ·tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7)
vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega
10) Ioonireaktsioonid Toimuvad lahustes ioonide vahel 11) Mis on neutralisatsioonireaktsioon? Aluse ja happe vaheline reaktsioon. 12) Osata teha kindlaks, kas etteantud reaktsioon läheb lõpuni. a)Kui tekib vesi b)Kui tekib gaas c)Kui tekib sade 13) Osata kirjutada ioonvõrrandeid. Eelmine küsimus 14) Hüdrolüüsi olemus. On soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib kas happeline, aluseline või neutraalne keskkond. 15) Osata määrata etteantud ainete vesilahuse reaktsiooni keskkonda ja pH väärtust. Aluseline, nõrk elektrolüüt pH>7 Happeline, tugev elektrolüüt pH<7 Määra antud ühendite vesilahustes reaktsiooni keskkond ja pH väärtus Kaaliumoksiid- aluseline, ph>7, väävelhape- happeline ph<7, kaaliumsulfit, vääveldioksiid-neutraalne, vask(II)sulfaat, lämmastikhape 16) Teada happe-aluse protolüütilist teooriat.
1. Metall + mittemetall sool NB! H2CO3 2Na + S Na2S H2O + CO2 2. Metall + hape sool + H2 Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 3. Metall + sool uus metall + uus sool Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 5.Alus + happeline oksiid sool + vesi 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O 6.Hape + aluseline oksiid sool + vesi 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 7.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 8. Alus(leelis) + sool uus alus + uus sool CuSO4 + NaOH Cu(OH)2 + Na2SO4 9. Hape + sool uus hape + uus sool H2SO4 + BaCl2 HCl + BaSO4 10. Sool + sool uus sool + uus sool K2SO4 + BaCl2 KCl + BaSO4
Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses. Na2CO3 aluseline (NaOH tugev alus ; H2CO3 nõrk hape). FeCl3 happeline ( Fe(OH)3 nõrk alus ; HCl tugev hape). Na2SO4 neutraalne
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool N: 2Fe + 3Cl2 -) 2FeCl3 · Aluseline oksiid + happeline oksiid -) Sool +Vesi SIIN ON KÕIK MIDA TARVIS KT-S VAADAKE KA MINU TEISI KEEMIA KONSPEKTE!
Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid •NaOH Na+ + OH- •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2: •I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- •II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH- •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH- •Praktiliselt toimub dissotsiatsioon ainult esimeses järgus (astmes) Soolade hüdrolüüs on soola reageerimine veega, mille tulemusel moodustub happeline või aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h. • nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) n.a. t.h. ZnSO4 • tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Na2SO4 ta th Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad ei hüdrolüüsu, nende soolade lahused on neutraalse keskkonnaga Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on aluselise
NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva. N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus.
Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning
Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Teised saasteained lihtsalt kogunevad madalal õhus ja kahjustavad meie tervist. Happevihmad mõjuvad hävitavalt kaladele ja metsadele. Ma usun ,et see probleem puudutab meid kõiki kuna happevihmad on ohtlikud isegi tervisele. Lämmastikoksiidid võivad nõrgendada kopse ja
Aluseline Hüdrok- Hape Sool Vesi Metall Happeline oksiid siid oksiid Aluselin Sool+ vesi Hüdroksiid Sool e oksiid + vesi Hüdrok- Sool+ vesi Hüdroksiid+ LAHUS Sool+ vesi siid sool
H I Cu I ja II F -I Sn II ja IV Pb II ja IV Hapete ja happeanioonide nimetused vastav hape happeline oksiid happeanioon happeaniooni nimi (saadakse veega reageerimisel) SO2 vääveldioksiid H2SO3 väävlishape SO32- -sulfit SO3 vääveltrioksiid H2SO4 väävelhape SO42- -sulfaat
Koristuskemikaalid Ainete omadused pH järgi pH 0 2 tugevalt happeline (vajab neutraliseerimist) pH 3 4 happeline pH 5 6 nõrgalt happeline ( KÕIK HAPPED erinevate setete eemaldamine katlakivi, rooste, kusekivi) pH 6 8 neutraalne kuiv ja lahtine mustus igapäevane koristus, käsitsi nõudepesu, klaaspinnas. pH 8 10 nõrgalt aluseline ( lahtine ja kinnitunud mustus igapäevane koristus. On sobiv mööbli ja värvitud pindade puhul) pH 10 11 aluseline (tööstusruumide koristus, eemaldab rasva ja õlimustuse, kasutatakse vaha eemaldamisel, ihurasvad, ahjud, nõudepesumasinad)
+ aluseline oksiid = sool + vesi Hape + sool = uus sool + uus hape (uus hape peab nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi + happeline oksiid = sool + vesi * Alus + sool = uus alus + uus sool (lähteained peavad vees lahustuma, vähemalt üks saadustest mitte) t° = aluseline oksiid + vesi (lahustub va. NaOH ,KOH ) Soolad +hape = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool lahustumatu)
k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida Cu + 4k. HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O + SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja
happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2 Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui saaduseks on nõrgem või lenduvam hape või sade. 2NaCl + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2HCl H2CO3 laguneb kohe Co2-ks ja H2O-ks. Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel ---> Happeline oksiid ja vesi H2SiO3 ---> SiO2 + H2O Aluste keemilised omadused Reageerivad happeliste oksiididega ---> happesool ja vesi CO2 + CaOH2 ---> CaCO3 +H2O Hapetega ---> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Sooladega ---> uus hüdroksiid + uus sool Lähteained peavad mõlemad lahustuma ja vähemalt üks saadustest ei tohi lahustuda. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + NaCl Lagunevad kuumutamisel ---> aluseline oksiid ja vesi Ei lagune IA-Rühma metallide hüdroksiidid. Cu(OH)2 ---> CuO + H2O
Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3 Veega ei reageeri SiO2 (liiva põhiline koostisosa). SO2 + H2O →H2SO3 - REAGEERIMINE ALUSTEGA Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2 NaOH →Na2SO4 + H2O 3. ALUSELISTE JA HAPPELISTE OKSIIDIDE OMAVAHELINE REAGEERIMINE - Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool CaO + CO2 →CaCO3 NB! Veega ei reageeri: Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, ZnO, CO, NO, N2O 4. OKSIIDIDE SAAMINE LIHTAINETEST: Lihtaine reageerib hapnikuga: C + O2 → CO2 2Ca + O2 → 2CaO 2CuO + O2 → 2CuO
TEKIB SOOLA SADE Sool+sool=sool+sool LÄHTEAINED VEES LAHUSTUVAD, SAADUSTES ÜKS MITTELAHUSTUV(SADE) Mittelahustuv alus=metallioksiid+vesi Vees lahustumatu karbonaat=metallioksiid+CO2 LAHUSE pH TASE pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happelistes lahustes pH<7, leidub vesinikioone. Aluselistes lahustes pH>7, leidub hüdroksiidioone. Neutraalsetes lahustes pH=7, vesinikioone ja hüdroksiidioone võrdselt. HAPPELINE NEUTRAALNE ALUSELINE LAHUS LAHUS LAHUS Lakmus Punane Lilla Sinine Universaalindikaat Punane Roheline Sinine or Fenoolftaleiin - - Roosakaspunane Metüüloranž Punane Oranž - Anorgaaniliste ainete põhiklassid
toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti. Kanarbiku kasvukohatüüp toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja- Eesti, saartel 1.3 Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm, I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk) Pohla kasvukohatüüp kõrgematel osadel, muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld, põhjavesi sügaval, muld happeline, domineerivad männikud, kuuske vähe, alusmets puudub või hõre, alustaimestikus pohl, mustikas
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: #
probleemid karstiga- *põhjustab madalate alade liigniiskust *raskendab ehitustegevust *maapinna sisselangemised Soo soo on püsiva liigniiskusega ala kus ladestub turvas soo tekib kui sademete hulk ületab auramise ja puudub vee äravool turvas- *niiskuse ja hapnikuvaeguse tõttu osaliselt lagunemata,jäänud taimejäänustest tekib sete *turvas koguneb,kui taimse materjali lagunemise jaoks pole tingimused soodsad-vesi külm, hapniku vaene ja happeline vesi soo definitsioon eestis- *kui on üle 30cm turvast *soode areng algas u 10000 aastat tagasi põhilised soostumise viisid- *veekogu hakkab kinnikavama(järv) *mineraalmaa soostumine soid liigitatakse toitumise järgi- Madalsoo- *soostumis esimene etapp *turvast vähemalt 30cm *taimede juured hakkavad kaotama kontakti maaga *palju taimeid *toituvad põhjaveest Siirdesoo- *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+...
3. Kirjuta lihtsustatud valemitega reaktsioonivõrrandid, nimeta tekkivad ained. a) Propaanhape + metanool ................................................................................................................................................................ b) 2-metüülbutaanhape + etanool ................................................................................................................................................................ c) Pentüülpropanaadi happeline hüdrolüüs ................................................................................................................................................................ d) Butüületanaat + naatriumhüdroksiid (aluseline hüdrolüüs) ................................................................................................................................................................ e) Etüülpentanaadi saamine esterdamisel .........................................................
H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3 dilämmastiktrioksiid K2CO3 Sool-aluseline-kaaliumkarbonaat
NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O + SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja
karbonaadist! hüdroksiidid. 2 + 3 H20 8. karbonaac oksiid + cucoy— Cuo + C02 FeC03 süsihappegaas /agunevad + FeO+ C02 vaid veer lahustumatud 9. hape— happeline oksiid H2S03 H20 + S02 + vesi lagunevad mimed H2C03 {-420 + CO, nörgemad Elektrolüütidc 10. sool + sool 5001 5001 I CuSO, +2 NaOH— NazS04 reaktsioone l . sool + alas sool + alus NaaSO, 4 BaCla-• BaS041 + 2 Naa toimuvadsiis, kui mölemad Pb121 + 2
· reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu - soola hüdrolüüs kulgeb enamasti vähesel määral. Vabade hapete ja aluste tekkeni reaktsioon ei kulge. - Hüdrolüüsi kulgemisest annab märku see, et soola vesilahus pole neutraalne. - Kõik ioon reaktsioonid (sh
eelistada Ei sobi 50x20- Kaalikas Ristõieline 2 +2-+3 -5 raskemaid 5,5-6,5 ristõielised 25 nõrgalt happeline või neutr. huumusrikas Ei sobi 15- Naeris Ristõieline 2 +1-+3 -3 saviliiv, liivsavi- 6,5-7,2 ristõielised 20x50 10-
tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised. 1.1.2. Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp - nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud, puhmasrindes kanarbik, pohl. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Metsa looduslik uuenemine on puudulik, raiestikud uuenevad väga vaevaliselt. Kanarbiku kasvukohatüüp – toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes sambliku kkt on muld tugevamini leetunud. Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline
Sn: +50/ 2)8)18)18)4) 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 min 0 max +IV 2. KC l- iooniline Na2O- iooniline HNO2- kovalntne polaarne Br2- kovalentne mittepolaarne C- kovalentne mittepolaarne CO- kovalentne polaarne CO2- kovalentne mittepolaarne Al2(SO4)3 - iooniline H2- kovalentne mittepolaarne Zn(OH)2- iooniline 3. KC l- neutraalne Na2O- aluseline HNO2- happeline Br2- neutraalne C- neutraalne CO- neutraalne CO2- happeline Al2(SO4)3 - happeline H2- neutraalne Zn(OH)2- neutraalne 4. NaBr- ioonvõre S8- molekulvõre O2- molekulvõre Fe- metallivõre SO2- molekulvõre 5. temperatuuri alandada- aeglustab; rõhku tõsta- kiirendab; lähteainete kontsentratsiooni tõsta- kiirendab (saaduse kontsentratsiooni vähendada) 6. vt töövihikust või õpikust 7
Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine. a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape Näiteks: SO2 + H2O -> H2SO3 Erand: SiO2 veega ei reageeri! b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape Näiteks: H2 + Cl2 -> 2 HCl 7. Aluste saamine. a) Aluseline oksiid + vesi -> alus (leelis) Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallioksiidid, tekib leelis. Näiteks: Na2O + H2O -> 2 NaOH CaO + H2O -> Ca(OH)2 b) Leelis- ja leelismuldmetall + vesi -> leelis+ vesinik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
