- DNA pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest. - RNA molekulidel oluline roll päriliku info avaldumises. Anorgaanilised ained - Vett on organismis rohkem kui kõiki teisi anorg ja org aineid kokku. · Vesi täidab rakus järgmisi funktsioone: hea lahusti osaleb keemilistes reaktsioonides aitab säilitada püsivat sisetemperatuuri. · Lisaks veele esineb happeid, aluseid, ja sooli. - Need ühendid on enamasti dissotsieerunud olekus. - Nendest moodustuvad ioonid: katioonid ja anioonid. · Katioonidest on olulised H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe2+ ja Fe3+. - Kaalium- ja naatriumioonid (K, Na): osalevad närviimpulsi moodustumises. - Ammooniumioon (NH4): tekib valkude lagundamise käigus. - Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga).
Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid
keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised, vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ). Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega veel mineraalaineid, orgaanilisi happeid ja vitamiine, piima-, muna-, ja kohupiimamagustoitudega valke jne. Toidunõud, milles magustoite valmistatakse, peavad olema paksupõhjalised, et vältida kõrbemist, ning sellisest materjalist, mis ei reageeri hapetega. Sobivad on emailitud või tulekindlast klaasist keedunõud või ahjuvormid. Sama nõue kehtib ka töövahendite puhul. Puuviljade tükeldamisel ja koorimisel tuleb kasutada ainult
Kui tinatatud(Sn) pleki(Fe) pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe-Sn. 3 Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO 2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1. Tabel 1 Tsingitud raudpleki pinnal Tinatatud raudpleki puhul (Fe - Vaskneet ja raud (Fe - Cu) (Zn - Fe) korrodeerub Zn. Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe.
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
Ära pane põletushaavale või põletusele mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, vaseliin jne). 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav toime. Happe või leelise sattumisel nahale loputa eriti hoolikalt ja kaua, happeid ca 2 tundi ning leeliseid kuni 12 tundi, st võimaluse korral ka lapse transportimise ajal haiglasse. Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi. Ütle arstile, milline kemikaal last söövitas, et arst oskaks efektiivsemalt ravida! · Esimese , teise ja kolmanda klassi põletusastmed. 4. Plahvatused Plahvatus on mingi aine ülikiire põlemine (oksüdeerimine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja helibarjääri ületamine (pauk)
mulda) ja suurendamise (surutakse käik laiemaks) abil. Olulist osa liikumisel etendab ka kehaõõne vedelik ja nahas paiknevate limanäärmete eritis. Närvisüsteem on neil tüüpiline nöörredel-tüüpi. Silmad puuduvad, valgusele reageerivad kogu keha pinnaga. Seedeelundkond on ruumikas, kohastunud toitumiseks kõdunevatest taimejäänustest. Neelus paiknevad vihmaussil lubjanäärmed, mille eritis aitab neutraliseerida taimede lagunemisel tekkivaid humiin happeid. Edasi järgneb seedesüsteemis ruumikas pugu, lihasmagu ja sooltoru. Ekskremendid eritatakse tavaliselt maapinnale. Sellega toovad vihmaussid pidevalt mulda alumistest kihtidest üles maapinnale ja parandavad nii mulla kvaliteeti. Erituselunditeks on metanefriidid. Hermafrodiidid, sigimiselundid ainult mõnedes lülides keha eesosas. Kopulatsioonil kattuvad ühise limakihiga ning vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlates. Munad munetakse vöö
2OH- 2e = H2O + 0,5H2O E=+0,401 Leeliselistes lahustes toimub sõltuvad pH-st anoodil mõõdukatel voolutihedustel hüdroksüülrühma depolariseerumine, nagu on kirjeldatud eelnevalt, happelise või leeliselise keskkonna korral toimub kõrgetel voolutihedustel elektronide ärastamine hoopis veelt. H2O 2 e = 2H+ + 0,5O2 Voolu ülekandes osalevad kõik lahuses olevad ioonid. Kuna puhta vee juhtivus on liiga väike tööstusliku elektrolüüsi läbiviimiseks, lisatakse selleleleeliseid, happeid või soolasid, selleks et tõsta ioonide hulka ja seega voolujuhtivust. 2.3.Soojusmahtuvus Tänu rohkete vesiniksidemete olemasolule on veel võrreldes teiste ainetega väga kõrge erisoojusmahtuvus (veel kõrgem on ainult ammoniaagil). See omadus võimaldab veel stabiliseerida Maa kliimat leevendades suuri temperatuuride kõikumisi. Jää sulamissoojus 0 °C juures on 333,35 kJ/kg (suurem ainult ammoniaagil). Tänu sellele sulab triivjää (eriti kui see on massiivne) väga aeglaselt
Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide. Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid. Kui lämmastikoksiidid reageerivad õhus oleva niiskusega niiskudega, siis moodustavad nad happeid ning vihmana alla sadades põhjustavad loodust kahjustavaid happevihmu.
Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne).
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
mootorit 7 Bensiinijaamades on kasutusel peamiselt bensiinid oktaaniarvuga- 92, 95 ja 98. Need bensiinid erinevad kvaliteedi poolest. Varem kasutati ka madalama oktaaniarvuga bensiini, kuid tänapäeva autod nõuavad kõrgema kvaliteediga kütust. Keskkonnaprobleemid Kütuste põlemisel tekkivad vääveldioksiid (SO2) ja lämmastikuoksiidid (NO, NO2) moodustavad veega reageerimisel happeid, millega kaasnevad happesademed. Kütuste põlemisel tekkinud CO2 suurenemine atmosfääris tekitab kasvuhooneefekti. Kütuste põlemisel tekkinud lämmastikuoksiidid lagundavad osoonikihti. Mootorikütuste hind Mootorikütuste hind sõltub suuresti- hooajaliste toodete sisseostuhindade erinevusest, valuutakursside kõikumisest, maksudest, poliitikast, maailma majandusest, kohalikust konkurentsist. Bensiinijaamades ei ole müügil toornafta vaid sellest valmistatud tooted
Seetõttu tõstab fruktoosirikas dieet veres lipiidide sisaldust ja seega ka südamehaiguste riski. Suhkur põhjustab hambakaariest Hambakaaries võib tekkida juba kahe aasta vanuselt. Seda põhjustavad suus elavad bakterid, mis kasutavad toidus suhkrut ja moodustavad hambaemailide peale kolooniaid. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liiga suurtes kogustes, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. Kaariest tekitab ka paljudes toiduainetes sisalduv tärklis, mis suus lõhustub suhkruks ja kasutatakse bakterite poolt. Kaariese teket mõjutab see, mis kujul ja kui tihti suhkrut tarbitakse. Happerünnak kestab umbes pool tundi. Kui näksid tihti, on happerünnak sagedane, kui sööd tärklise- või suhkrurikast toitu, mis kleepub hammaste külge, on samuti hambad pikemat aega rünnaku all. Ainus võimalus seda vähendada on regulaarne hammaste puhastamine ja
Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske
Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske
valuvaigistit, kuna see põhjustab liikuma läinud jääkainete settimist uuesti sama kohta. ( PH Tasakaal ) Puhastumine seisneb selles , et süüa võib nii palju kui isu on, kuid toit peab olema püreestatud ja kindlasti roheline ja värske. Lisada tuleks püreestatud rohelisele ka külmpressi õli. Süüa tuleks ka soola sool peaks olema hea ja kvaliteetne, selleks sobib puhastamata meresool. Seda võiks tarbida päevas kuskil 2-3 teelusikatäit. Sool neutraliseerib happeid meie veres. 14 kilogrammikohta tuleks päevas juua ära 1 liiter aluselist vett, mis oleks segatud pH tilkadega ja supergreens pulbriga. ( Kaija, 2009) Üks puhastumise päeva tavaline menüü, mida sa vastavalt enda vajadustele ja soovidele ka ümber muuta, nii et meile paremini sobiks: 6 7.00 : üks liiter puhast vett pH tilkadega (soovi korral sidruni- või laimimahlaga ) 7
- moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%.
hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt. sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt. süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3. 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest.
· laboris- punase fosfori reageerimisel broomi ja veega (toatemperatuuril) 2P + 3Br + 6H O 2H PO + 6HBr - gaasilise divesiniksulfiidi juhtumisel läbi vedela broomi (veekihi all) HS + Br 2HBr + S - naftaleeni või tetraliini reaktsioonil vedela broomiga C H + Br C H Br + HBr HBr on termiliselt stabiilne , lahustub ülihästi vees. Vees lahustudes moodustab vesinikbormiid vesinikbromiidhappe HBr, mis on kõige tugevamaid happeid. Kontsentreeritud (65%-lise) happe tihedus on 1,77g/cm³. Hape on tugev redutseerija ja oksüdeerub osaliselt ka õhus toatemperatuuril ( Br, mistõttu sageli värvunud kollakaks.) Vesinikbromiidhape reageerib paljude metallide ja metalliühenditega , moodustades bromiide ; erinevalt HCl-ist reageerib HBr külmalt metallide Hg ja Ag-ga, moodustades vastavaid bromiide. Enamik metallibromiide lahustub vees hästi, raskestilahustuvad on PbBr, HgBr, AgBr, TlBr jmt
katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või
Sorgo päritolu ja kasutusviisid. Aafrika, kust levis Aasiasse. Toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks, käsitööesemete valmistamiseks, teradest tangu ja jahu, sorgoviin, loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. 47.Tatra toiteväärtus. palju kiudaineid, - vähe kaloreid ja rasva. Valgud on rikkad asendamatute aminohapete poolest. Rohkesti fosfori-, - kaltsiumi-, - vaseühendeid, - orgaanilisi happeid 48.Köögiviljade olulisus. 49.Maailma suurimad köögiviljakasvatajad. USA, Venemaa, Jaapan, Itaalia. 50.Köögiviljanduse areng Eestis. 51.Olulised nüansid köögiviljade säilitamisel. Enamike köögiviljade puhul on sobiv temperatuur säilitatavas kihis 0ºC lähedal. Optimaalne õhuniiskus 90 – 95%. Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv. Säilitatavaid köögivilju ümbritsev keskkond peab olema madalama temperatuuriga.
suurem lahuse opt. Tihendus. Leekfotomeetria- kasutatakse leeki värvivate elementide juures. Pihustatakse aine mõõdetud konsentratsiooniga vesilahusena gaasileegi värvitusse ossa. Kiirgund valguskiired suunatakse fotorakule mis muudab need elektrivooluks mida saab kalvanomeetriga täpselt mõõta. Lubiväetised- väetised mida kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks. Nende kvaliteedinäitajas neutraliseerimisvõime e leelisus(omadus neutraliseerida happeid,väljendatakse CaCO 3 %) Leelisuse määramine- lubiväetisele lisatakse kindel kogus ( tingimata liiast) hapet ja tagasitiirimise teel selgitatakse välja kui suure koguse suutis lubiväetis neutraliseerida, milleka tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOHga. Kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Arvutustel kasutame leelisust ( mida väljendatatakse protsentides ) võrdväärsena CaCo 3sisaldusega Aktiivne happesus- nimetatakse ka mulla reaktsiooniks. Põhjustavad
Siiski üsna varsti lakkab seegi reaktsioon kuna alumiiniumi pinnale tekib tihe alumiiniumhüdroksiidi kiht. Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu, nõrkade aluseliste omadustega tahke aine. 4.4. Reageerimine lahjendatud hapetega Lahjendatud hapetega reageerib alumiinium energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt.) alumiiniumnõudes. 4.5. Reageerimine kontsentreeritud hapetega Toatemperatuuril kontsentreeritud ja lahjendatud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri, sest nende mõjul tekib tema pinnale eriti püsiv ja hapetele oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri isegi enam tavaliste lahjendatud hapetega. Seepärast ongi võimalik alumiiniumtsisternides transportida lämmastikhapet
70kg kaaluva inimese vajadus on 1960-2800ml) * Imikutel on 120-170 ml/kg * 4-6 aastastel on 75-100 ml/kg 2. Mis on elektolüütide ülesanne organismis? * tagavad kehavedelike osmolaarsuse * on ainevahetuse katalüsaatoriteks * määravad kehavedelike pH * osalevad vere hüübimises * moodust. energia depoosid * stabiliseerivad teatud kudesid (nt. luukude) * moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale Elektrolüütide all mõistetakse soolasid, happeid ja aluseid, mis vesilahuses suuremal või vähemal määral lagunevad (dissotseeruvad) vabadeks ioonideks: anioonideks ja katioonideks. 3. Vaja teada vitamiinide võõrnimesid (kindlasti õpi vitamiinide keerulised nimed pähe) ja milleks ta kasulik on! Nt. on mõistena antud: Kaltsiferool - on D vitamiin : mis on vajalik luude ja hammaste kasvuks Retinool - A vitamiin : nägemine; luude kasv Tokoferoliid - E vitamiin : antioksüdant; kaitseb rakumembraane, lihaseid ja vereringeelundeid
· Owensi soolajärve vesi Californias on punane tänu kõrgele halofiilsete arhede sisaldusele vees. Ka sellest veest saadud sool on bakteritest punane. Füsioloogia ja metabolism. · Köik äärmuslikud halofiilid on aeroobid, aga mõned (Halobacterium salinarium, Haloarcula marismortui) suudavad nitraatselt hingata ja kääritada. Hingamisahel on täielik ja oksüdatiivne fosforüülimine töötab. · Eelistavad C-allikana peptiide, aminohappeid ja org. happeid. · Halobakterite genoomide uurimine on siiski näidanud, et nende eellased võisid olla anaeroobsed organismid. · Nimelt hapnikuga hingamist võimaldavad geenid on suure tõenäosusega sattunud nende genoomi tulnud hiljem horisontaalse geeniülekandega eubakterite genoomidest! · Halobakterid sünteesivad ka proteaase ja lipaasi. · Kuna halobakterid elavad kõrge osmootse rõhuga keskkonnas, vajavad nad osmoprotektoreid
annavad vähem mahla kuid sellevõrra kvaliteetsem on vein. VEINIDE EHITUS. Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veinide ehituslik olemus: v HAPE v TANNIIN v PUUVILJASUS v ALKOHOL v KÜPSUSASTE v SERVEERIMISE TEMPERATUUR HAPE Annab selgroo, skeleti, rühi Toimib kui säilitusaine Noores veinis rohkem happeid, vanas vähem Jahedas kliimas rohkem, soojemas vähem Kui happeid on vähem, siis lisatakse Happe rohkus sõltub viinamarjasordist Hape ja tanniin võimendavad teineteist Veinis leiduvad happed Õunhape-tugeva maitseline Piimhape-pehme maitsega Viinhape-tekib peale fermentatsiooni Sidrunhape-tagab hea happesuse veinis Äädikhape-annab rohkust, tõstab aroome, maitset, toob aroome paremini esile Merevaiguhape-annab kibedust, soolasust Tanniinid, parkhapped.
Dissotsiatsioonimäära saab nihutada temperatuuri ja kontsentratsiooniga. Happed dissotseeruvad vesilahustes hüdrooniumioonideks, kusjuures esineb mitu astet. Happe dissotsiatsiooni iseloomustab dissotiatsioonikonstant. Alused dissotseeruvad vesilahustes katiooniks ja hüdroksiidiooniks. Tugevad elektrolüüdid on need, mille dissotsiatsioonimäär on umbes 1.Tugevad elektrolüüdid on tugevad happed ja alused. Nõrgad elektrolüüdid on nt vesi, ammoniaakhüdraat, enamus orgaanilisi happeid ja amiinid. Vesi on nõrk elektrolüüt. Vee ioonkorrutiseks nimetatakse konstantset suurust Kw, mis leitakse vee dissotsiatsioonikonstanti ja molaarse kontsentratsiooni korrutisena. Selle konstandi suurus sõltub temperatuurist. Ph on vesilahuste aluselisuse ja happelisuse mõõtühikuks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Kuna tahke aine kontsentratsioon lahuses on konstantne, siis on lahuses olevate ioonide korrutis samuti konstantne suurus ja seda
Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kaks-kolm nädalat. Nii-öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g
Tasub teada, et aluselisi puhastusvahendeid kasutatakse koos sooja veega, happelisi külma veega. Pärast puhastusvahendi kasutamist tuleb pind kindlasti ka loputada. Portselanist WC-potid ja valamud Läikiva, glasuuritud pinnaga portselanist WC-potid ja valamud on tugevad, samas ka kergesti puhastatavad ja hooldatavad. Puhastage neid vee ja üldpuhastusvahendiga. Ärge kunagi kasutage terasvilla, metallkraabitsaid või teisi pinda kriimustavaid abivahendeid; vältige tugevaid happeid nagu soolhape või väävelhape. Sama kehtib ka tugevate leeliseliste kohta, nagu seebikivi, kuna need võivad hävitada läikiva pinna. Kui piirkonnas, kus elate, on kare vesi, st. lubjane vesi, siis on tõenäoline, et vesi jätab teie WC- potile ja valamule lubjarandid. Et vältida lubja sissesööbimist, piserdage pinda näiteks sidrunhappe või äädikhappega (lahjendatud 1:5). Samuti võite kasutada happelisi WC- puhastusvahendeid, mis on saadaval igas suuremas ostukeskuses
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loo...
kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised,
*bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine nt. B12 *kasutatakse aminohapete tootmiseks toiduainete tööstuses, kasutatakse lõhna ja maitsetugevdajana, lisatakse supile, puljongikuubikusse *kasutatakse toidupaksendajana majonees, jogurt *toiduainete hapendamine kapsa, kurgi, piima hapendamine *bakterite poolt sünteesitud ensüüme kasutatakse biolisandajana pesupulbrites *bakterite abil saab toota ka erinevaid happeid ja etanooli *mügarbaktereid kasutatakse bioväetisena *seenhaiguste tõrjumiseks
preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside. · Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad redu Alkohol 2. Aldehüüd 1. oksü karb hape ROH RCHO RCOCH sarnased 1. Oksüdeeruvad ja moodustavad vastavaid happeid. Nt propanaal > propaanhape HCHO (O)-> HCOOH / metaanhape CH3CH2CHO (O)-> CH3CH2COOH !!! Metanaal oksüdeerub ka mõne spetsifilise oksüdeerija toimel nt hõbeoksiidi toimel !!! HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag HCHO Seda nim hõbepeegli reaktsiooniks ja selle tõttu saab metanaali kasutada peeglite valmistamiseks. Aldehüüd redutseerub (liitub H2) ja moodustab vastava alkoholi. Kasutamine: Karboksüülhapete keemilised omadused etaanhappe nt varal
9.Seitse totainete klassi. Süsivesikud, rasvad, kiudained, mineraalid, valgud, vitamiinid ja vesi. 10. Milised eluseisukohalt olulised veeomadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahel sidemeid ka vee molekulid.Lerga megatiivse laenguga hapnikuaatom veemolekulis moodustab sideme teise veemolekuli positiivse osalenguga vesinukuaatomiga, nii moodustavad vesiniksidemed. 11.Miks ja kuidas valmistatakse transrav happeid? Trasrasvhapped on liik küllastamata rasvhappeid, mis käituvad organismis nagu küllastumatu rasvhapped. Enamik tänapäevaseid transrasvhappeid tekib taimeõlide ja loomserasva osalise hüdrogeenimisel, st kaksiksideme asendamisel veinikuaatomiga. Küllastamata rasvhapped muudetakse nii küllastatuks, toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks. 12. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud?
põhjustada plahvatust, sest ta sisaldab väga oksüdeerivat kloraatiooni. Magneesiumoksiidi saadakse magneesiumhüdroksiidi või magneesiumkarbonaadi kuumutamisel; viimast leidub mineraal magnesiidis. Magneesiumhüdroksiidkarbonaat saadakse näiteks naatriumkarbonaadi lisamisel magneesiumisoolade lahustele. Kui magneesiumkarbonaati kuumutatakse umbes 800 °C-ni, saadakse peen magneesiumoksiidi pulber, mida meditsiinis kasutatakse happeid neutraliseeriva vahendina. Magneesiumi lisatakse ka lahaste tsemendi koostisesse. Magneesium taimedes Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli koosseisius. Taimses organismis aktiveerib magneesium paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu
vein 18–20 ºC noored ja tanniinised veinid üle 20 ºC muutub veinis sisalduv alkohol agressiivseks dominandiks SOBIV KLAAS: Parim veiniklaas on jalaga ning veidi koonduva ülaäärega. Laia äärega klaasist juuakse madala, ahtast kõrge happesusega veine. • Kõhukam klaas, mis taandab veini magusust, toob paremini esile selle vürtsisust, happesust ning tanniinisust. Saledam klaas taandab veini happeid ning toob välja magususe. • Sirgeseinalises klaasis taandub jook neutraalseks ja ilmetuks, mõjudes lõhnatu ning maitsetuna. • Kangestatud dessertveini jaoks on paras väiksem, u 12 cl mahuga klaas. Valge ja rosé veini jaoks sobib ühesugune, u 19 cl klaas. Punane vein tahab suuremat, u 24 cl klaasi. KASUTATUD MATERJAL http://www.veinid.ee/index.php?veiniraamat http://www.prike.ee/uus/et/koolitus-et/2012-0 6-14-22-36-12/veini-ajalugu
molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid )
molekulist saab tuletada ka eetrid- asendades vee molekulis mõlemad vesinikud alküülradikaaliga. Näitas väävelhappe katalüütilist toimet alkoholist eetri sünteesimisel . Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid )
10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses? Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume -aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas. (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja ensüümide (on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.) tööstulikul toootmisel. Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi happeid ja etanooli Ka piimatoodete valmsitamisel 11. Kuidas kasutatakse baktereid põllumajanduses? Õhulämmastiku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikaõieliste taimede bakteriväetistena, et soodustada juuremügarate moodustumisel taimel. Olmeheidete puhastamisel 12. Millised, keskkonna tegurid mõjutavad bakterite elutsüklit. Temperatuur, soolsus, pH, kiirgus, hapnikku konsentratsioon, rõhk. 13. Milles seisneb bakterite roll süsinikuringes?
põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini, bioaktiivseid aineid jpm. Rahvameditsiinis peetakse lodjapuud „imeravimiks“, kuna see aitab tõhusalt väga paljude haiguste vastu. Toored marjad põhjustavad seedeelundkonna põletikku, kuid tänu nende mõrususele on surmavat doosi üsna ebatõenäoline manustada. Mittesöödav Cornus sanguinea(verev kontpuu) Mõrud marjad arvatakse sageli olevat mürgised, kuid see ei ole päris õige. Kuigi mitte
· RNA molekulidel on oluline roll päriliu informatsiooni avaldumises. Anorgaanilised ained · Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. · Vee funktsioonid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides, suur soojusmahutavus. · Lisaks veele esineb rakkudes ka teisi anorgaanilisi aineid: happeid, aluseid, sooli. Need ained on enamasti dissotsieerunud olekus. · Katioonidest on organismis olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (+2) ja Fe (+3). · Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Ammooniumioon (NH4) eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse ning seetõttu on Ca aatomeid rohkelt luukoe koostises.
liigist, vanusest, söögist ja erinevatest protseduuridest. 6. Alternatiivsed kasutusvõimalused kalajäätmetele. · Uuritakse kas paksendatud kalajäätmed kõlbavad toiduks teistele liikidele. · On tehtud kindlaks ,et kalajäänused on sobilik toit krevetile. · On tehtud ka kindlaks ,et kalajäätmed võivad toota kõrgkvaliteedilist toitu. (taimed) · On uuritud kalajäätmete sees kasvavat seent, see organism toodab palju happeid reoveest.Seda saaks kasutada käärimisel. · Fosfori taaskasutamine. Kalajäätmetes on kõrge fosfori sisaldus. Maailmas on fosfori väärtus tõusnud ,seepärast on hakatud uurima ,kuidas vabastada kalajäätmetest fosfor. Swansea Ülikooli teadlased on uurinud kuidas vabastada fosforit Phfunktsioonina. · Biogaasi tootmine. On võimalik ,et forelli jäätmetest saaks toota biogaasi,kui seda saaks paksendada edukalt .On
............................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Süsinik on väga huvitav aine, sest ta oksüdatsiooniaste ühedites võib olla IV kuni IV. Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises. Süsinik võib moodustada nii sooli, happeid, süsivesikuid, oksiide, kui ka paljusid muid aineid. Süsiniku esineb looduses nii lihtainena kui ka liitainena. Liitainetest on levinumad hapnikuga seonduvad ühendid, millest laialdasemalt levinud on karbonaadid. Karbonaadid jagunevad kaheks: kesksed süsihappesoolad ja hapud süsihappesoolad. Keskseid süsihappesoolasid nimetatakse karbonaatideks, hapusid süsihappesoolasid vesinikkarbonaatideks.Nagu süsihappe anioonidki (CO 3 ja HCO3 ), on värvusetud ka enamik neist tuletunud soolasid
Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume - aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas. (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja ensüümide (on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) tööstulikul toootmisel. Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi happeid ja etanooli. 3 11. Kuidas kasutatakse baktereid põllumajanduses? - Õhulämmastiku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikaõieliste taimede bakteriväetistena, et soodustada juuremügarate moodustumisel taimel. - Olmeheidete puhastamisel. 12. Millised, keskkonna tegurid mõjutavad bakterite elutsüklit.
kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siidist rõivad tunduvad suvel jahedad, kuid talvel soojendavad üllatavalt hästi. Kiu pinnale võib tekkida staatiline laeng, eriti kui niiskustase on madal. Higi põhjustab siidkanga nõrgenemise. Seetõttu muudavad siiditootjad tihti kanga pinna kortsulise struktuuriga, et vähendada mineraalhapete mõju kangale. Pinna tugevdamiseks kasutatakse ka orgaanilisi happeid, mis muudavad siidi sahisevaks. Siid on kõige vähem vastupidavam kiud UV kiirgusele. HOOLDAMINE: Sageli ei sõltu materjali hooldus kiust, vaid just kasutatud värv- ja viimistlusainetest. Mõningad siidid on vaid keemiliselt puhastatavad just veeslahustuva viimistluse pärast. Kuna siidikiud on vastupidav orgaanilistele lahustitele, on siidi soovitav keemiliselt puhastada. Pesta võib vaid hoolikalt järgides pesujuhiseid. Tuleks pesta käsitsi
Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavas koguses laktaasi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei suuda imenduda läbi peensoole seina, mistõttu peab see enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks (Joonis 3). Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist, satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta seejärel lagundab, tekitades gaase ning happeid. Hüpolaktaasiat esineb kahes erinevas vormis (Tabel 2). Esimeseks neist on primaarne laktoositalumatus ning teiseks sekundaarne laktoositalumatus (Eesti Tsöliaakia Selts 2009). 6 Joonis 3. Laktoosi normaalne lõhustumine (Valio.ee). Primaarne laktoositalumatus Sekundaarne laktoositalumatus Geneetiliselt päritav
ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone Osa happeid (puhta ainena) on tavatingimustes vedelikud – nt. väävelhape, lämmastikhape, metaanhape, etaanhape Teine osa happeid on tavatingimustes tahked ained – nt sidrunhape, bensoehape ja oblikhape On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), nt süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3 23. Soolad. Soolad on tahked ioonvõrega kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest
erinevate keemiliste ühendite ehituslikest iseärasustest. Süsinikühenditest lõhustatakse kõige kiiremini mono- ja oligosahhariidid. Polüsahhariidide (tärklis, hemitselluloos, pektiin) ja rasvade lõhustamine toimub aeglasemalt. Vastupidavamad mikroobidele on polümeriseerunud ühendid (nt ligniin). Orgaanilisi ühendeid võivad lagundada sõltuvalt keskkonna tingimustest nii aeroobsed kui ka anaeroobsed mikroobid, produtseerides keskkonda CO2 ja H2O või orgaanilisi happeid, alkohole jt ühendeid.Orgaanilisi ühendeid võivad lagundada sõltuvalt keskkonna tingimustest nii aeroobsed kui ka anaeroobsed mikroobid, produtseerides keskkonda CO2 ja H2O või orgaanilisi happeid, alkohole jt ühendeid.Need mikroobid lagundavad taime orgaanilisi molekule ja kasutavad neid raku hingamisel ja ülesehitusel. Hingamise käigus satub enamus süsinikku tagasi atmosfääri. Süsinikku sisaldavaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
