vastupidavust, vähendab vanumise ohtu Puuvill + viskoos puuvillal parema läike, erksam värv Viskoosi hooldamine: color pesupulber -talub hästi keemilist puhastamist -pesta temperatuuril 40 C -kerge tsentrifuugimine - vältida happeid - vältida otsest päikesevalgust Kasutusalad Hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks Sobib hästi just suverõivasteks: pluuside, kleitide, seelikute valmistamiseks, samuti valmistatakse voodrikangaks. Viskoosist voodrikangas sobib just talverõivastele. Kasutatud allikad: 1. http://boliree.weebly.com/materjalidest.html 2.http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/?Tekstiilid:Tehiskiud 3. http://www.e-ope
Lämmastikhape Anett Roosa 9. a Kärdla Ühisgümnaasium Lämmastikhape Lämmastikhape (HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Värvuseta või pruun vedelik. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel Füüsikalised omadused Molekuli mass: 63,0 amü Sulamistemperatuur: 231,15 K (-42 °C) Keemistemperatuur: 356,15 K (83 °C) Tihedus: 1,522×10³ kg/m³ Lahustuvus: Segunev Ohutus Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid.
(tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist.
Millest Happevihmad tekivad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale Happesademete mõju inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Kui loomad on söönud seda taime mis on kokku puutunud hapevihmaga ja Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada
Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab?
sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab. Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat. 2 Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad. Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas ning sisaldab rohkelt vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide. Enamikel liikidel on vili söödav, kuid kahjuks mõnedel inimestel võivad nad põhjustada allergiat. Vilja värvus on tavaliselt oranz, kollane või kollakasroheline. Lõuna- ja Kagu-Aasias leidub 1216 tsitruste liiki koos hulga alamliikidega. Enim levinuid tsitruselisi kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati ka troopikas. Väga palju kasvatatakse tsitruselisi Ameerika Ühendriikides, Brasiilias ja Vahemeremaades.
kaevanduse ümbruses pinnavesi. Selle tagajärjel kannatab eelkõige reostunud vett tarbivate inimeste tervis veenappus (või puudumine) kaevudes kaevuvee halb kvaliteet (pruun rauaühenditest tingitud sade) vee hägustumine pärast karjääris tehtavaid lõhkamisi. Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3 3) SO3 + H2O = H2 SO4 + H2 4) H2SO4 + 2K = K2SO4 + H2 5) Ba(NO3) + K2SO4 = BaSO4 + 2KNO3 Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) Cu + konts 2H2SO4 ® CuSO4 + SO2 + 2H2O b) Cu +konts 4HNO3 ® Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5. 100 cm3HCI lahusele (p= 1,12g/cm3) lisati 150 cm3 vett
· Osmootse rõhu regulatsioon- osmootne rõhk tõuseb kui inimene kaotab suhteliselt rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
Imab hästi niiskust. hügeenilised. niiskust. toimele. 8. HAPETE & H: kahjustavad; tselluloos Tugev pleegitamine võb Vähendavad siidi LEELILISTE laguneb. lina leotoniseerida. tugevust. Keemiliselt on TALUVUS L: hea vastupidavusega, Talub happeid ja siid vähem vastupidav kui eriti lahjadele lahustele leeliseid halvasti. lambavill, eriti leeliste ja/või madalal toimele. temperatuuril. 9. PÄIKESEKIIRTE Kiud kolletub ja selle Peab vastu valgusele
Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt
Füüsel Annika Saar 2013 Iseloomustus Taimed on 1m kõrgused Viljad sarnanevad kirsstomatitele Samad kasvunõuded, mis tomatil Vilja valmides avaneb laternake Viljad sisaldavad C-vitamiini, orgaanisili happeid Füüsel rahvameditsiinis Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna, sest ta on võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Kasutamine Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Ettevalmistus:Enne tarvitamist eemaldage viljadelt tupp ning need üle valada kuuma veega, et eemalduks vahataoline kaitsekiht. Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele. Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, dzemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid. Füüsalit soolatakse nagu ka kurki ja tomatit. Erin...
graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimidena igal pool. PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad) · Kardab happeid, sellepärast laguneb paas pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri.
· Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). · Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). RAKUKEST
vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed.
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist. Linnatänavaid tuleks pidevalt puhastada, sest autokummide kulumisest tekkiv tolm ärritavad silmi ja hingamisteid. Inimene põhjustab happesademeid Ener...
Vee tähtsus: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu näiteks õlid ja rasvad, lahustuvad vees vähesel määral. Veel on ka suur soojusmahtuvus( See soojeneb ja jahtub aeglaselt). Rakkudes esineb: Happeid, Aluseid, Sooli. Anioonid- negatiivselt laetud ioonid. Olulisemad: hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja joodiioonid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid- ehk süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu) Leelis (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiid) = tugevalt aluseline oksii...
MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 1720%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste ja...
veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka karulitest ja teraviljadest – Tärklis muudetakse maltoosiks ja see edasi glükoosiks Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete töötlemine – Kasutatakse suurt kuumust ja happeid – Selle tagajärjel laguneb tselluloos glükoosiks – Glükoos aga kääritatakse etanooliks – Sellist etanooli nimetatakse hüdrolüüspiirituseks – Sellisel viisil toodetud piiritust juua ei tohi, kuna sisladab mürgist ainet, metanool Nafta krakkimisel eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumine – Toimub kõrgemal temperatuuril (200-300C) ja rõhul (100Pa) ning katalüsaatorite manustel – Eteeni hüdraatumisel moodustub etanool
Lisades kokku erinevaid lähteaineid polümeeri tootmiseks, saab erinevaid tüüpi nailoneid, millel kõigil on erinevad tugevused ja omadused. Polümeeri valmistamiseks ühendatakse väiksemad molekulid, et luua pikad, ahelataolised molekulid. Segu kuumutatakse kuni see muutub vedelaks, seejärel lastakse sel tahkuda. Enim nailonit tootvad riigid on Hiina, USA, India ja Taiwan. Nailon on väga tugev, veniv, elastne, siidine ja termoplastne. Nailon on veekindel ning talub isegi lahjasid happeid. Samuti on ka väga vastupidav hallituste, kõdunemise ja paljude kemikaalide suhtes. Nailonit kasutatakse väga laialdaselt paljude erinevate igapäevaste asjade tootmiseks. Levinumad on näiteks erinevad kangad, sukad, langevarjud, õngejõhvid, köied, rihmad, autoturvavööd ja ujumisriided. 1940.aastatel hakati kasutama ka nailonist pillikeeli. Nailonist on valmistatud ka enamus meile tuntud veekindlaid asju, nagu näiteks vihmakeebid, matka- ja tööriided.
Kodumaine õun säilib tõesti kehvemini kui soojemas kliimas kasvavad paksukoorelised sordid, mis looduslikele omadustele lisaks saavad ka keemilist turgutust. Õunu hinnatakse maitse, lõhna ja välimuse järgi. Õunad on magusad või hapud, harvem kohtab kibeda või mõru maitsevarjundiga vilju. Viljaliha on kas peene- või jämedateraline, jahune või sitke, mahlane või kuiv, selle omadused muutuvad valmimise ajal pidevalt. Toores õunas on vähe suhkruid ja rohkelt happeid ning parkaineid, ka on ubinad toorelt kõvad. Ülevalminud viljad on seevastu jahused ning kaotanud karastava magushapuka maitse. Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis. Koristuse järel mõjutavad seda kõige rohkem temperatuur, õhuniiskus, hapnik, süsihappegaas ja etüleen ehk õunas sisalduv taimne hormoon, mida viljad valmides gaasina eritavad ja mis nende küpsemist kiirendab
6) H2CO3 – süsihape See on väga nõrk ja ebapüsiv hape, mis laguneb kergelt süsihappegaasiks ja veeks. Süsihape tekib süsihappegaasi ja vee omavahelise reageerimise tulemusena. Kasutatakse karastusjookide valmistamisel. Kui karastusjoogipudelilt kork maha keerata, siis süsihappe lagunemisel moodustunud süsihappegaas tekitabki seal mulle ja kihisemist. 7) Orgaanilised happed (ehk karboksüülhapped) Orgaanilisi happeid (sidrunhape, õunhape, bensoehape, askorbiinhape ehk vitamiin C, sorbiinhape, oblikhape jt) leidub palju taimedes, nende viljades, marjades, mahlades. Samuti võivad orgaanilised happed tekkida orgaaniliste ainete käärimisel (äädikhape, piimhape) Neid kasutatakse palju lisaainetena toiduainete säilitamiseks, kuna nad aitavad ära hoida toiduainete riknemise. Nad takistavad toiduainetes kahjulike mikroobide elutegevust ning
kergelt narkootilise toimega. Estrite keemilised omadused: estrite tähtsaim omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs. Estrite happeline () ja neutraalne () hüdrolüüs: Estrite aluseline hüdrolüüs: Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. Esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete
ülejäänud maadest kokku. Ent ka Itaalia, täpsemalt Sitstiilia, toodab ligi 100 000 tooni suureviljalise viigikaktuse marju. Viljade suurus ja kaal on sorditi erinev, ulatudes sajast grammist kahe ja poolesaja grammini. Erinev on ka viljade suhkrusisaldus, mis parimatel sortidel ulatub peaaegu 20%-ni. Üldiselt on marjad üsna seemnerohked, ja et seemned on suured, häirivad need söömisel rohkemal või vähemal määral. Happeid on viljades vähe, vaid 0,03-0,012% ning C-vitamiini 20-30 mg/ 100g. Itaalia sortidel on viljaliha osakaal 60-65% vilja massist, Mehhiko omadel 40-60%. 4 Metskatkused(Hylocereus) Enim tuntud on tõenäoliselt maasik- metskaktuse (Hylocereus undatus) viljad, mida
70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes
Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi.
O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. Sissevõetud mürgiste ainete puhul sõltub esmaabi kasutatud mürkainest. Alati tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mürgi eemaldamiseks võib esile kutsuda oksendamist, kuid mitte siis kui on sisse võetud seepi, leeliseid või happeid. Sellisel tuleb kannatanule anda palju piima, soovitav lisada sinna tooreid mune. Kui on aga toidumürgitus, siis soovitatakse mürgi sidumiseks võtta sisse aktiivsütt ja juua palju vett. Tuleoht on seotud nii lahtise tule kui ka kergsüttivate ainetega. Kodus on suurim süttimisoht köögis ja garaazis. Kõiki tuntumaid aineid tuleb käsitseda väga ettevaatlikult. Pärast ainete käsitsemist
5) keemiliselt väga püsiv Kasutamine: 1) kasutatakse poleerimisvahendites 2) kasutatakse tehiskristallide kasvatamiseks 3) kasutatakse ülitugevas keraamilises massis, terariistades, ülipuhtastes tiiglites jne Magneesiumoksiid (MgO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) sulamistemperatuur on 2800 °C 3) kõrgetele temperatuuridele keemiliselt väga stabiilne Kasutamine: 1) kasutatakse meditsiinis happeid neutraliseeriva vahendina 2) kasutatakse elektriahjude voodrina 3) kasutatakse tiiglitena kõrge sulamistemperatuuriga metallide ja sulamite sulatamiseks Ränidioksiid (SiO2) Omadused: 1) happeline oksiid 2) on amorfne 3) sulamistemperatuur on 1710 °C Kasutamine: 1) kasutatakse klaasi valmistamiseks 2) kasutatakse keraamika-, valu-, tsemendi jne tööstustes
Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 10. Millised on karboksüülhapete füüsikalised omadused (agregaatolek, keemistemperatuur, lahustuvus vees)? Mõned karboksüülhapped on mürgised või väga mürgised, enamjaolt on need vees mingil määral lahustuvad. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 11. Milliseid happeid nimetatakse aminohapeks ja rasvhapeteks (nende struktuur)?' Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikuühendid. Neid esineb kõigis elusolendites. NH2 Rasvhapped on glütserooli triester karboksüülhappega. 12. Mille poolest erinevad küllastumata ja küllastunud rasvhapped? Küllastumata rasvhappes on esimese kaksikside karboksüülrühmast eraldatud seitsme metüleen ( - CH2 - ) rühmaga ja järgmised , kui neid esineb on omavahel eraldatud ühe metüleenrühmaga.
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga
suhkrut, kuid seetõttu on see kahjulik + Coca-Colat kasutatakse Kuna Coca-Cola söövitab ja Kuna Coca-Cola sisaldab Coca-Cola sisaldab endas rooste eemaldamiseks kaotab rooste happeid, mis aitavad hapet eemaldada roostet + Coca-Cola muudab Kuna Coca-Cola on Tegime katse rooste Coca-Cola eemaldab tuhmunud metallid piisavalt happeline eemaldamise kohta ning korrosiooni säravamaks see väide on tõene
Puuviljad Svetlana Samsonov TT 13 TartuKHK 2013 Pihlakas Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Leviala Pihlakad kasvavad kogu Euroopas ja Aasias ning PõhjaAmeerikas . ...
kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks veel soolasid. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Usuti, et alkeemia,
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Kuni 19. saj. alguseni saadi orgaanilisi aineid (suhrut, tärklist, glütserooli, mitmesuguseid happeid, rasvu jm.) taimsest või loomsest toorainest, seepärast arvati, et orgaanilised ühendid saavad tekkida ainult elusorganismides. See õpetus on tuntud vitalismi (ladinakeelsetest sõnadest vis vitalis elujõud) nime all. Vitalism pidurdas keemia arengut, kuna koosnes valedest arvamustest. Ilma vitalismita võinuksid inimesed varem avastada orgaaniliste ühendite erinevaid kasutusviise. Esimeseks vastuväiteks vitalismile oli saksa keemiku F.Wöhleri avastus, kes 1828.aastal ammooniumtsöanaadi kuumutamisel sai uurea ehk karbamiidi (kusiaine). Vitalismi pooldajad kaitsesid oma seisukohti, väites, et uurea on organismi heitprodukt. Järgnevatel aastatel sünteesisid keemikuid aga uusi orgaanilisi ühendeid: rasva (M.Berthelot, 1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov,...
Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3. sool + hape = UUS SOOL + UUS HAPE CaCO3 + 2HCl = CaCl + H2O + CO2 4. sool + sool = UUS SOOL + UUS SOOL Happed koosnevad vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happeid liigitatakse tugevuse järgi, vesinike arvu järgi, hapniku sisalduse järgi ja hapnikku mitte sisaldamise järgi. H Cl vesinikkloriidhape H NO3 lämmastikhape H2 CO3 süsihape H2 SO4 väävelhape Keemilised omadused: 1. hape + ALUS = sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2. hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 3. hape + METALL = sool + vesinik
Tomat Solanum lycopersicum Tomati lühi kirjeldus Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. tomat paljuneb suguliselt. Tomatikasvatus Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USAs viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja ja LõunaAmeerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise...
5).Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. 1.1 Hapestumine Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. 2. Kuidas tekivad happevihmad? Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Happevihmade kahjustused. · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik
tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli ei püsi(rattalaagrid); kõige levinum on litool 1500C vee suhtes ebakindel; solidool sulamistemp. 900C vee suhtes kindel. Ehitus: karter; õlimõõtevarras; õlitäiteava koos
sisepõlemismootorite kasutamise tõttu. Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävlit saab kasutada ka värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete ja paberi valmistamisel. Väevlist saab ka erinevaid väetisi, happeid jt. ühendeid, kunstkiude, värve, lakke, mürkkemikaale, lõhkeaineid. nafta ja kütusetööstuses. Seda kasutatakse ka metallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel jne.
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti
Süsivesikud Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Leidumine Looduses Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Veel kuuluvad nad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuvil...
Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsaimad paas ja graniit ning need mõlemad on laialt levinud. Paas Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Paas on värvuselt hallikas, ei ole väga kõva - laguneb kergesti kihtideks ja teda on lihtne töödelda (raiuda ja saagida). Paas ei ole vastupidav hapete suhtes. Seepärast lagunevad paekiviehitised pikkamööda happevihmade, aga ka samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas on tekkinud umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Graniit Graniit on teralise ehitusega. See koosneb kolmest erinevast mineraalist: kvarts, päevakivi ja vilk, mis moodustavadki graniidi teralise struktuuri. Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv
struktuuris) rasvhapped transs-rasvhapeteks ( töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde. Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Tervisele pole ohtlik kui päevassöödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Halb on aga see, et just kõige paremad ja ihaldatuma toidud sisaldavad kahjulike happeid kõige rohkem. Näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, majonees, vahukoor, friikartulid, krõpsud, kohukesed jpm. Margariinides on trans-rasvhappeid kuni 10 korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid kauem, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante ( E 320 ja E 321 ), mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid. Võile ei lisata erinevalt margariinist lisaaineid. Või on palju naturaalsem ja tervislikum kui margariin. Loomulikult on mõlemate
inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Ei tohiks pakkuda: Piim Kohupiim Juust Toorjuust Kodujuust Soovitatavad toiduained: Hapupiim ( kuna osa laktoosi on käärinud piimhappeks) Pika valmimisajaga juustud Marjad Kartul Tatar Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toit.
·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid mida kasutavad elutegevuseks limaskesta rakud Lisaks kiudained ·kalorite vähesuse tõttu kaalukontroll ·väldivad hemoroididide teket e päraku veenide pundumist ensüüm töötamas ensüüm ,aktiivsus tsenter,selle külge kinnitub sahhariidi molekul probleemid raku keskkonnaga ·ensüümid võivad ka ise laguneda,kui rakusisene temp.üle 40*C ·Optimaalne pH jääb 6..8 vahel magu ·maonõre- eritub mao sisepinna limaskesta nöörmetsest ,sisaldav soolhapet ja ensüümi pepsiini, mis
põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise happesademete panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad tekkest. soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2, NO ja NO2, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Happesademed on sademed, mille pH tase jääb alla 4,5. Sademed pH tasemega <4,5 on püsivad USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas ning muudel aladel, kus on suur õhusaaste. Kuigi probleeme märgati ja mõõtmisi tehti varem, hakati pöörama ülemaailmset tähelepanu happesademete probleemile alles 1970. aastatel. Kuna happesademed võivad liikuda ennem alla sadamist sadu kilomeetreid on oluline rahvusvaheline koostöö.
· zelee - läbipaistev, sülditaoline mass · sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid) Puuvilja-marjamarmelaad saadakse puuvilja-marjapüree keetmisel suhkru ja tärklisesiirupiga. Lisatakse pektiini (zeleeruv aine), happeid , aroomiaineid.. Põhiliselt õunapüreest. Pektiin on materjaliks, millest moodustub karkass. Mida rohkem pektiini, seda tihedam marmelaad. Suhkur on vett siduva toimega. Kui vett vähe, saadakse liiga tihe mass, mis viib marmelaadi kuivamiseni. Tärklisesiirup vajalik suhkrustumise vältimiseks. Kuna põhitooraineks on püree, siis iseloomustab seda marmelaadi teraline lõikepind. Valmistatakse lõike-ja vormimarmelaadina, samuti villitakse purkidesse ja tuubidesse.
väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis - Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi - glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. LÄMMASTIKHAPPE Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Lämmastikhape on laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Lämmastikhappel on iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Toatemperatuuril eraldub kontsentreeritud, veevabast lämmastikhappest lämmastikdioksiidist koosnevat punast või kollast suitsu. 4 VESINIKJODIIDHAPE Vesinikjodiidhape on gaasilise vesinikjodiidi lahus. Vesinikjodiidhape on tugevaim hapnikuta hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
