Aluselisest oksiidist on kõige lihtsam alust saada. Näide : CaO + H2O -> Ca(OH)2 Nii saab aluselisest oksiidist hüdroksiidi. On ka selliseid metalle, mis ei anna hüdroksiidi ioone. Selleks et neist saada hüdroksiid tuleb panna see aine reageerima algul happega ja pärast hüdroksiidiga ja tulemuseks on see et saab sellest ainest hüdroksiidi. Näide : CuSO4 + NaOH -> Cu(OH)2 + Na2SO4 Happed: Happed on ained mis koosnevad ALATI vesinikust ja happelisest oksiidist. Happeid on 2 liiki tugevad ja nõrgad. Tugevad happed on näiteks : HF, H2S ; ja nõrgad : H2CO3, H3PO4. Tugevad happed on tavaliselt ühe prootoniga aga on ka üks erand : H2SO4. Happeid on samuti lihtne saada. Näide : SO2 + H2O -> H2SO3. Kuidas teha kindlaks et tegu on happega? Indikaatoriga saab määrata kas tegu on happega või mitte. Kui panna indikaator paber happesse ja see näitab punast värvi tähendab see seda et tegu on happega.
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon happelised - enamasti mittemetalli oksiidid (B met max o- MgBr2 + 2KOH - Mg(OH)2 + 2KBr astmega) ·...
Happe valem Happe nimi Happe anioon -üldnimetus -1 HCl Soolhape Cl Kloriid HNO3 Lämmastikhape NO3-1 Nitraat H2SO4 Väävelhape SO4-2 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3-2 Sulfit H2S divesiniksulfiidhap S-2 Sulfiid e H2CO3 Süsihape CO3-2 Karbonaat H3PO4 Fosforhape PO4-3 Fosfaat H2SiO3 Ränihape SiO3-2 Silikaat (H4SiO4) (SiO4-4)
docstxt/135879068299.txt
Kuidas happeid kindlaks määrata ja millised on hapete ühised omadused? Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna happelisusest. Neid kasutatakse hapete lahuste kindlakstegemiseks. Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranž, fenoolftaleiin, tümoolsinine ja universaalindikaator. ● Lakmus on broomtümoolsinine (või muud pH-taseme 6–8 ulatuses) tundlik paber. ● Metüüloranž on happesusindikaator, mis värvub happelises keskkonnas punakaks. Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le. Looduslikud indikaatorid on taimemahlad või mitmed marjad. Nt muutuvad nii punase peakapsa mahl kui ka mustikamahl hapetes lillast punaseks. Kuna kõikide hapete la...
4.Iseloomusta pH skaalat. Happe ja aluse vahelise neutralisatsioonireaktsiooni käigus muutub lahuse pH. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse keskkonnaga. Vesinik- ja hüdroksiidioone on võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline. Kui pH on suurem kui 7, siis on hüdroksiidioone vesinikioonidest rohkem ning keskkond on aluseline. pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste. 2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O
Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused nt:Al2O3,Cr203,ZnO.Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet nt: CO,NO,N2O.a)Mittemetallide oksiidid on kõik happelised (moodustavad veega happe) (H2SO3) .Metallide oksiidid on põhiliselt aluselised (osad moodustavad veega aluse) (Ca(OH)2) .Kõrgema o.-a.-ga (4..8) metallide oksiidid on happelised, paljud annavad veega happe. 3.Milliseid happeid nimetatakse mitmeprootonilisteks, hapnikhapeteks, hapnikuta hapeteks? Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks
või kepike (0,5- 0,8*1,6-6,6 m) Liikumatu Asporogeenne Prevotella multifomis (koloonia iseloomustus) Diameeter 1-2 mm Hall kuni helepruun Ümmargune Sile Kumer Prevotella multiformis (koloonia iseloomustus) 1. Suured kolooniad kokid 2. Väikesed kolooniad kokid ja kepikesed Tegemist on sama bakteriga: 1. 16S rRNA analüüs 2. Fenotüüp 3. Biokeemia Prevotella multiformis (biokeemia) Happeid toodab: Happeid ei tooda: D-tsellobioosist L-arabinoosist glükoosist D-mannitoolist laktoosist D-maletsitoolist maltoosist D-sorbitoolist sukroosist D-trehaloosist D-mannoosist D-ksüloosist D-rafinoosist glütseroolist D-ramnoosist salitsiinist Prevotella multiformis (biokeemia)
Piisab neutraalsete puhastusainete kasutamisest Kui vaja, kasutatakse ka nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Kuivad, kergelt niisked ja niisked meetodid. Kui juhtub, et põrand jääb peale puhastamist märjaks, tuleb see üle kuivatada. Kaitsmine: lakkimine, vahatamine, õlitamine ja värvimine. *PVC TARKETT SPIRIT260 Canada Hind: 7.36 m2 Omadused: on tehismaterjal, ei talulahusteid ja tugevaid happeid, talub rohket niiskust, ei talu kuumi esemeid, kaitsmata pinnale võivad värvilised plekid jäädavalt kinnituda. Sobib niisketesse ruumidesse aga kööki ei sobi sest seal võib kuuma vett maha minna ja PVC ei talu kuuma. Hooldamine: tavalises puhastuses neutraalsed ja nõrgalt aluselised puhastusained, suurpuhastuses pesta aluseliste puhastusainetega ja loputada. Kasuta kergelt niiskeid ja niiskeid meetodeid- pinnad püsivad kauem tolmuvabad.
vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei reageeri vesinikust
hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained). Väävlishape H2SO3 Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka. Saadakse vääveldioksiidi lahustamisel vees
vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton. Metalli reageerimisel happega tekivad sool ja vesinik. See on redoksreaktsioon, kuna oksüdatsioonide astmed muutuvad, redutseerijaks on metalli aatomid, oksüdeerijaks aga vesinikioonid. Hapete lahustega ei
Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul. Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga. Orgaanilisi happeid on mahlades 0,4-1,7%. Maitsmismeelele sobib kõige paremini mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus on vahemikus 12...15%. Naturaalmahlad on oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel. Puuviljade ja marjade orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust ning ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist ja
KT nr 2 harjutusülesandeid. Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, b. hapniku sisalduse, c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c. P4, e. Ca(HCO3)2, g. H2TeO4, b. Mn(OH)4, d. CrO, f
Keemia on üks lahutamatu osa meie igapäeva elust. Eriti suure osa sellest moodustavad kivimid ja mineraalid, mida saab kasutada ehitusmaterjalidena. Viis tuntuimat looduslikku ehitusmaterjali on liiv, puit, savi, graniit ja paas. PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
sisaldavad elusaid baktereid. Selline jogurt säilib jahedas vähemalt kakskolm nädalat. Nii öelda "elavaid jogurteid" tuleb tingimata hoida temperatuuril +2...+6 °C. Järelpastöriseeritud jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud
mikroorganisme. See sisaldab kontsentreeritud piim-, viin- ja sidrunhapet või nende soolasid. Kuivjuuretis lisatakse otse taignasse, seejuures tuleb kinni pidada tootja poolt ette antud kogustest, sest suurem kõrvalekalle halvendab lõpptoote kvaliteeti. Juuretise tegurid Mõjutavad tegurid Konsistents. ehk jahu ja vee suhe. Kui juuretis on liiga vedel, käärib juuretis liiga aktiivselt, sama käärimisaja juures tekib soovitust rohkem happeid (eelkõige äädikhapet), mille tõttu võib valmida liiga hapu leib Temperatuur. Tavaliselt on juuretise valmistamiseks vajalik kindel temperatuurivahemik, mis tagab stabiilse ja õige tulemuse. Käärimisaeg. Liiga lühikese käärimisaja korral tekib juuretisse vähem happeid. Liiga pikk käärimisaeg halvendab aga juuretise kvaliteeti, kuna happeid tekib liiga palju. Keet parandab taignate füüsikalisi omadusi ja leiva kvaliteeti
anorgaanilised ained. Mineraalid on näiteks: Teemant ja Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme rühma grafiit. 1. tardkivimid 2. settekivimid 3. moondekivimid Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat (CaCO Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. ... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest .
Marjad sisaldavad säilitusainena kasutatavat bensoehapet, mistõttu säiluvad hästi. Marjadest valmistatakse enamasti hoidiseid. Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g, teised aga C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega 6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7
Keemilist koorimist tehakse kõige sagedamini näole, kuid seda võib teha ka kätele, kaelale, rinnakule ja muudele piirkondadele. 5 Keemilise koorimise käik ja mõju Happed tekitavad nahas lokaalse stressiseisundi ehk aseptilise põletuse. Happeline pH tagab toodete toimimise ja sellest sõltub toime tugevus. Neutraalseks peetakse pH 7,0 tooteid. Ohutu on kasutada happeid, millede pH ei lange alla 2,0. Protseduuri käigus tekitatakse happega nahale nö kerge põletus, mille ajal võib tunda kipitust ja õhetust. Nahk reageerib punetusega, mis möödub enamasti paari tunni kuni päeva jooksul. Olenevalt nahaprobleemist ja kasutatud happest nahk kas kestendab veidi, ei kestenda üldse või hakkab 3.-4.päeval kilejalt kooruma. Tänu happekoorimisele eemaldatakse naha pindmist ehk surnud rakkudest koosnevat kihti,
2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tingimustes imenduvad kõik ioonid neeru (proksimaalses) torus
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta
ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest
Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks MUSTAD SÕSTRAD : Cvitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta Väga palju on Pvitamiini, umbes 1,1 1,2 % Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini Mustas sõstras on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi Orgaanilistest hapetest domineerib sidrunhape MUSTA SÕSTART ON HEA TARVITADA : organismi vastupanuvõime tõstmiseks külmetus ja nakkushaiguste ennetamisel palaviku korral, nahahaiguste korral immuunsüsteemi tugevdamiseks väsimuse korral rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks
HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui
Stearidoonhapet 0,083 0,00083 0,83 Arahhidoonhapet 0,267 0,00267 2,67 EPA-d 0,321 0,00321 3,21 DPA-d 0,287 0,00287 2,87 DHA-d 1,115 0,01115 11,15 Kirjanduse andmed klapivad hästi – enamik kirjanduses olevatest rasvhappetes leidus ka analüüsitavas proovis. GC analüüsi tulemusel selgus, et w3 happeid oli segus 14,3%, w6 happeid aga 15,9%. Nende omavaheline suhe on 1:1 ehk w3 rasvhappeid leidus proovis peaaegu sama palju kui w6 rasvhappeid.
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Järgmiseks teguriks on meil samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud, nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust, samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide
sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida, sest viskoos imab hästi niiskust. Kinnitamiseks ei sobi kasutada äädikat, sest viskooskiud ei talu happeid (need lagundavad kiudu). 20. Kas villaseid tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks?Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Villaseid tooteid ei ole kerge värvida, sest vill imab niiskust aeglaselt. Kinnitamiseks võib kasutada äädikat, sest proteiinkiud taluvad hästi happeid. 21. Kas atsetaatkiudu saab kodustes tingimustes kergesti värvida?Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks?
Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades alkoholi, kulgeb reaktsioon lõpuni. Niisugust reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. Estrist moodustuvad happe sool ning alkohol. Reageerimine hapetega Kuna vesi on väga nõrk nukleofiil ja reaktsioon estritega toimub väga aeglaselt, muudetakse katalüsaatori abil üks neist aktiivsemaks. Katalüsaatorina kasutatakse happeid. Happe lisamisel tõuseb lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ning osa estri molekule seob endaga prootoni. Kui prooton liitub estriga, tekitab ta tugevalt elektorfiilse osakese. Vesi liitub nüüd selle tugeva elektrofiiliga. Alkoksiidioon on väga tugev nukleofiil, aga kui ta haarab kaasa prootoni, lahkub ta alkoholina, mis on nõrk nukleofiil. Vee molekul võtab endale etise prootoni ning reaktsioon on lõpuni kulgenud.
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement
haigetele · kasutatakse suu ja mao limaskesta põletike ravis, aitab unehäirete puhul · Diabeetikud banaani süüa ei tohi · Rohelised banaanid säilivad 12-14ºC juures 15-20 päeva, 20ºC 4-8 päeva. Kollased 12-14ºC 3-6 päeva, 20ºC 2-3 päeva · Banaane praetakse, keedetakse koos koorega, kuivatatakse, aurutatakse koos riisiga, valmistatakse moosi, banaaniõli jne Kirss · Sisaldab 0,8-1,9% happeid, 0-15% süsivesikuid, Cu, Fe, K, Mg, Ca, P, C- ja P-vitamiini, B-rühma vitamiine, karotiini ning foolhapet · Mida tumedamad kirsid, seda rohkem on nendes vereloomele kasulikke kumariine, kathiine ja antotsüaane · Nad aitavad alandada vererõhku ning palavikku · Heksoolinosiidi sisaldus parandab südamelihaste ja aju toitumist, neerude ainevahetust ning seemnerakkude teket ja arengut
Me e s le iduvate tuntumate s uhkrute lo e te lu Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt. Mees leiduvad mittesuhkrutest koostisosad Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on
Pinnakattematerjalid TT-12 klaas Tihe, sile ja materjal Lihtne mustust eemaldada Kasutada veega niisutatud mikrokiust lappe Talub hästi happeid fajans Pesuruumide valamuid ja WCpotte Puhastamine on lihtne Pindade puhastamisel võib kasutada neutraalset, nõrgalt aluselist või aluselist puhastusainet ning niisket ja märga meetodit või pesemist Vajadusel kasutatakse desinfitseerivaid puhastusaineid, setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid Metallpinnad Ei talu karedaid töövahendeid ega abrasiivseid puhastusaineid. Erinevate metallpindade puhastamisel tuleb kasutada pehmeid pesuharjasid ja
parim suhkrute ja hapete tasakaal. Pohli kutsutakse veel ka palukas, poolamari, poolgad, kuradimari jne. Pohl Pohlad on igihaljad, püstise varrega, lehed on läikivad. Tema lehed elavad kuni neli aastat. Viljaks on punane mari, mis ei ole eriti mahlane ja mitte määriva viljalihaga. Pohl Õied on valged või punakad, enamasti mitmeõielistes kobarates. Pohl õitseb mais-juunis. Pohl Pohlades leidub rikkalikult selliseid happeid, mis teevad marjad hästi säilivateks. Pohlad võivad sageli mitu kuud värsketena seista. Pohl Ravimtaimena kasutadakse varsi ja lehti. Nendest tehakse sageli teed ja keediseid. Lehti kasutadakse reuma- ja neeruhaiguste puhul. Marju tarvitadakse liigesepõletiku korral. Pohl Lehti kogutakse varakevadel või hilissügisel. Marju korjatakse tavaliselt septembris. Pohli pannakse ka eelvalmima.
4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi. *Reageerivad alustega, tekib vesi ja sool. 5. Hapete kasutamine: * Nõrgad happed nagu äädikhape, sidrunhape ja õunhape kasutatakse toiduainetööstuses, ei ole inimesele kahjulikud ning vüib nendega vabalt töödata. * Piimahapet kasutatakse ka toiduainetööstuses. * Happeid kasutatakse erinevates tööstustes, millel on erinevad eesmärgid. Üks nendest on autoakufirmad, sest autoakud sisaldavad väävelhapet. 6. Ohutusnõuded hapetega töötamisel: * Hapet tuleb valada vette peene joana. * Vältida happe sattumist kätele, riietele, töölauale. * Võib kasutada kummikindaid, kaitseprille ja põlle.
turbahooldust ei võiks nahka niisutada ja toita hea loodusliku õli või kreemiga. Kõik järelhoolitsused toimivad peale turbamaski tegemist kordades paremini, kuna nahk on sügavalt puhastatud ja poorid lasevad kasulikel ainetel imenduda paremini ja sügavamale. (Naptal, M., Pappel, J., Mangus, S. (2014), TurBliss) TurBliss toodete põhikomponent on pärit ürgloodusest ja lisaainetena kasutatavad lillevetekompleksid omavad ökosertifikaati. Unikaalseid orgaanilisi happeid sisaldav põhjamaine turbamask on ainulaadne kogu maailmas. TurBlissi tootmise eripära seisenb lisaks bioaktiivsele toorainele ka selles, et loojad tegelevad kogu tootmisprotsessiga ise – maksimaalse tulemuse tagamiseks määratlevad sobiva turba, kaevandavad ise, teostavad 5 vajalikud laboritestid, purustavad, pakendavad ja turustavad. (Naptal, M., Pappel, J., Mangus, S. (2014), TurBliss) 1.3. TurBliss’i tooted
] ja maasikafüüsalis [Physalis pubescens L.]. Aedades kasvatatakse meil sagedasti ilutaimena - jaapani füüsalist ehk hiina laternat-, mis on kuivatatult väga dekoratiivne oma oranzhide laternataoliste õietuppede tõttu. Füüsalise vili on paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga- õietupega. Olenevalt sordist sisaldab vili 6-8% kuivainet, kuni 4% sukrut, 25-30 mg% C-vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Füüsalist kasvatatakse nagu tomatit. Sügisel kogutakse taime küljest mahalangenud vilju, sest need on füsioloogiliselt valminud. Esimesed öökülmad parandavad viljade maitset. Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks. Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga. Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti
Al-leidub looduses savide ja mineraalide koostises, toodetakse sulatatud boksiidi, sulam duralumiinium.Omadused:hea peegeldusvõimega, reageerivad halogeenidega,hapete ja alustega v.a. N- iga elektrijuht, platsiline. Kasutus: aluminotermias, lennukiehitus, autotööstus. Pb-seatina, pakub kaitset radioaktiivse ja röntgenkiirguse vastu. Om:madal sulamistemp. Pehme, raske metall, sinaka läikega. Kasutus:autoakud, haavlite tootmisel. Vees lahutusvad ühendid magusad, mürgised. Sn(tina)-looduses mineraalidena, mille nimeks kassiteriit, painutamisel ragiseb. Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse j...
Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1
(vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Leevendamine - Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega, pliivaba kütust; filtreerida heitgaase
Hapeteks nim. Liitaineid,mis koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4(happejääk) Happejäägiks nim.happe molekuli osa,mis jääb järele peale vesiniku aatomite eraldamist. Happejäägi o-a.näitab happes olevate vesiniku aatomite arv.H2SO4 HJ on SO4 H3 po4 Happeid liigitatakse tugevuse järgi Happed:1)hapnikku sisaldavad HNO3,H2CO3,H2SO4 2)hapnikku mittesisaldavad HCL,HBR Tugevad H2SO4,HNO3,HCL kesk.tugevusH3PO4,H2SO3,nõrgad H2CO3,H4SIO4,H2s H.atomite järgi1 protolisd HCL,HNO3,HBR 2proH2SO4,H2SO3,H2CO3 3jaenam H3BO4 H4SIO4. Hapete füsa omad. 1)hapetel on hapu maitse2)enam. happd on vedelikud3)tugvd happd on sööbivad ja mürgis. Keem.oma. Vees lagunevad happemolekulid ioonideks. 1)HCL-H+Cl(ioon)H2SO4-2H+SO4 2)H ioonide tõttu muudavad indi. Värvi ühtmoodi. Indikaator-nim. Aineid,mis muudavad oma värvi happelises või alustelises keskkonnas. -lakmus sinine-happs punane/metüüloranz punane/universaa indikas.kollane.nätb lahuse ph-d happed...
11A Tutvustus · Sünnimaa India · Üle 6000aasta, hinduismi legendid · Mangopuu (Mangifera) · Luuvili · Ümmargune, muna- või silindrikujuline · Suur kiuline, lame seeme Vili · Pikkus 625 cm · Mass 1,82,3 · Vilja kest nahkjas, vahakas, sile, paks. Värvus hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranz, punakasroosa või punane · Viljaliha mahlane, kiudjas, kreemjas. Värvus helekollasest oranzini · 7680% vett, 1120% suhkruid, 0,20,5% happeid, A-, B-, C-, E-rühma vitamiine. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja mangaani. Puu · Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied · Puud 1030 m · iga 100 aastat ja rohkem Levik · 4000 aastat tagasi Indias · Ida-Aasias 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr. · 10. sajandil Ida-Aafrikas · Ameerikas 17. sajandil · Tänapäeval troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes üle kogu maailma (India ja Hiina) · Euroopas Andaluusias, Hispaanias, Kanaari saartel
Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga.
1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikjodiidhape; H2SO4 väävelhape; HNO3 lämmastikhape. 2) Liigitus hapniku sisalduse järgi; Hapnikuga ja hapnikuta. 3) Liigitus prootonite arvu järgi; Hapete tunnused: · Sööbivad · Hapuka maitsega · Vees hästi lahustuvad · Muudab indikaatori värvi (lakmuse punaseks) · Hapetes on alati vesinik Ohutusnõuded: · Happeid valatakse peene joana, mitte vastupidi; · Happe sattumisel nahale, tuleb seda kohta pesta voolava vee all ja seejärel loputada lahjendatud söögisooda lahuses.
tõsiseid tagajärgi põhjustada. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid: - Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. - Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede
kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees
kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
