PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi
seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3
Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus. antifriis jahutusvedelik (etaan1,2diool) 2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH rühma? Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine, nad eraldavad vesinikioone. 3) Alkoholid kui happed (miks alkoholid käituvad reaktsioonides kui happed, miks saab alkohole vaadelda kui vaid ülinõrkade hapetena?) Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud
toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. Kandjad on selektiivsed, nad võivad küllastuda ja neid on võimalik inhibeerida (takistada). Transtsütoos Osa rakumembraanist sopistub sisse, moodustub rakuväliseid osiseid sisaldav põieke e. vesiikul. Vesiikuli sisaldis võib vabaneda raku sisse või vastasmembraani taga asuvasse rakkude vaheruumi. Selline mehhanism töötab mõnede makromolekulide, näiteks insuliini puhul. Nõrgad elektrolüüdid Enamus ravimeid on kas nõrgad happed või alused ning esinevad ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormis. Mitteioniseeritud ravimid on tavaliselt lipiidlahustuvad ja läbivad rakumembraane passiivse difusiooni teel. Ioniseeritud osakesed lahustuvad lipiidides halvasti ja saavad membraane läbida spetsiaalse transpordimehhanismi abil. Imendumine seedetraktist Nõrgad happed imenduvad paremini happelisest keskkonnast aluselisse keskkonda ja vastupidi. Nõrgad happed esinevad mao happelises keskkonnas (pH = 1,4)
Elektronkihid võimaldavad metallikristallis üksteise suhtes nihkumist ning libisemist, ilma, et need puruneksid. Kuumutamisel saab metalle voolida, painutada ja valtsida. 7)ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised (CaO, MgO), happelised (SO2 , CO2), amfoteersed(ZnO, Al2O3), neutraalsed (NO, CO). HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeid liigitatakse: · vesiniku aatomite arvu järgi: üheprootonilised happed (HCl, HNO3) mitmeprootonilised happed (H2S, H2SO3) · hapniku sisalduse järgi: hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S · tugevuse järgi: tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl nõrgad happed H2CO3, H2S
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma.
organismis kaua. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ja paberi- ja tselluloositöösus. Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjult, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. Alkohol on äärmiselt nõrk hape, reageerimisel leelisega muutub vaid väike osakse alkoholis alkoholaadiks. Fenoolid on aga märksa tugevamad happed, seepärast on fenolaadi tekkereaktsiooni tasakaal nihutatud paremale Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL
elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv
kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest neil olemas aastate pikkused kogemused, ning ka saanud koolitust kuidas vigastusi maksimaalselt ennetada. Teatud vanuses hakkavad sportlased tarvitama teatud toidu lisandeid, mis aitavad neil lihastel kiiremini taastuda.Kuid jällegi ilma bioloogiata ei teaks sportlane milliseid ja kui palju aineid ta võtta tohib. Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed. Proteiin aitab organismil trennis ,,lõhutud" lihaseid taastada ja taastuse ajal samal ajal neid ka tugevdada. Proteiine on erinevate süsivesikute ja valgu kogustega mida suurem valgu protsent seda rohkem ja kiiremini taastab ja vähem annab massi.Samas on kreatiin mis on puhtalt mõeldud neile sportlastele kes tahavad kiirelt oma lihasmassi suurendada nt kulturistid, kes suurendavad keha normaal kreatiini koguse kahe või kolmekordseks ning pikaajalise trenniga hakkavadki lihased paisuma
4. Stereovalem 5. Lewise punktvalem 6. Graafiline Aldehüüdid -oon -CO Butaan-2-oon Ketoonid propanoon e dimetüülketoon Lewis´i struktuurid näitavad küll sidemete ja vabade elektronpaaride Karboksüül- -hape -COOH CH3-CH2-COOH ligikaudset paiknemist molekulis, kuid ei kirjelda molekuli happed Propaanhape kolmedimensionaalset kuju. CH3-CH-COOH Molekuli ruumiline kuju on väga oluline molekulide reakt.võime ja NH2 omaduste kirjeldamiseks. 2-aminopropaanhape
3.loeng Neutralisatsiooni tiitrimine Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite
Füüsikalised omadused(4) Termiline püsivus: Polüamiidid sulavad enne lagunemist. Polüamiidid pehmenevad sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril. Põlemisel erituv lõhn meenutab selleri või põlenud luu lõhna. Keemilised omadused Aine Toime polüamiididele Vesi Ei põhjusta keemilisi või füüsikali muutusi Leelised Polüamiidid taluvad leeliseid hästi Happed Taluvad lahjasid happeid, kanged happed võivad molekuliahela katkestada ja kiu lagundada Värvained Suhteliselt hõlbus värvida Pleegitusvahendid Üldiselt ei kahjusta pleegitusvahendid polüamiide Orgaanilised lahustid Enamik orgaanilisi lahusteid polüamiide ei kahjusta Füsioloogilised omadused
ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld
Amiinid on ammoniaagist NH3-st tuletatud ühendid kus 1 või mitu H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaalidega. (nomenklatuuris -amiin lõpp) Üldvalem R-NH2 Liigitus NH3 alküülamiin dialküülamiin trialküülamiin metüülamiin dimetüülamiin trimetüülamiin Primaarsed Sekundaarsed Tertsiaalsed Amiinid on orgaanilised alused, seega reageerivad hapetega moodustades soolasid. 1) NH3 + HCl -> NH4Cl 2) RNH2 + HNO3 -> RNH3NO3 3) R2NH + H2SO4 -> R2NH2SO4 Füüsikalised omadused: väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, nõrgad happed, madal keemistemp, ebameeldiv lõhn
Paljud mürgised kemikaalid imenduvad läbi naha ja sellepärast ei tohi nad nahale sattuda. · Kemikaalidega töötades tuileb olla väga ettevaatlik tuleohutusega. Paljude keemiatooted on väga tuleohtlikud ja kergesti süttivad. Põlema eisütti mitte vedellahusti ise, vaid selle auru ja õh segu. Sellepärast on soovitatav teha kõik tööd ja uurimused kemikaalidega tõmbekapis. · Kontsentreeritud happed ja leelised on söövitava toimega, nende käsitlemisel tuleb kanda kaitseriietust. · 1 - · Kui leelis või hape satub nahale, tuleb kiiresti kokkuputunud koht vee alla panna. Kui oled koolis teavita juhtunust õpetajat, kui oled laboris helista kiirelt arstile ja palu kaastöötajatelt abi. Paljud leelised ja happed on väga tugevalt söövitavad ( HCl,
vereplasma valgust fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin. + Verehüübe teke tagab verejooksu lõpliku peatumise veresoontest. + Verehüübe punane värvus tuleneb fibriinivõrgustikku takerdunud erütrotsüütidest. 11) Tõesed väited: + Vereplasma on aluselise reaktsiooniga. + Vereplasma pH väärtus on 7,35-7,4. 12) Millist tüüpi hape ja millist tüüpi alus sobiks pH puhverdamiseks? V. Nõrk. pH puhverdamiseks sobivad nõrgad happed ja alussed. Tugevad happed ja alused, nagu HCl või NaOH, ei saa olla pH puhvriks, kuna dissotsieeruvad vesilahuses praktiliselt täielikult. 13) Seleta, miks tekivad tugeva maksakahjustusega inimestel sageli ulatuslikud tursed? V. Enamus vereplasma valkudes sünteesitakse maksas. Vaid väike osa globuliinide fraktsiooni kuuluvatest immuunoklobuliinidest (antikehad), on sünteesitud lümfotsüütide poolt. Vereplasma valgud tagavad selle, et vereplasma
7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes dissotsiatsioonivõrrandites tuleb märkida nooled kahes suunas? Miks? 14. Nimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. 15. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioonid? Millisel juhul kulgeb neutralisatsioonireaktsioon lõpuni? 16
Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 Nonaan C9H20 Noneen C9H18 Nonüün C9H16 Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees.
Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. 2. Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH-rühma? - Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli.
Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll toiduainete tootmisel ja säilitamisel Olga Grygorieva 092990 KATM 1. Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7
Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH- II aste HCO3- ⇋ CO32- + H+ | II aste BaOH+→Ba2+ + OH- Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.t. mida vähem on
elektrit. 58) Dissotsiatsioonimäär - on keemias dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. 59) Polaarne aine - polaarsetest molekulidest koosnev aine. 60) Iooniline aine - ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. 61) Hape - on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62) Happeline oksiid - hapnikhappele vastav oksiid, reageerib alustega. 63) Tugev hape - on hape, mis dissotsieerub vees täielikult. 64) *Tuntuimad tugevad happed: HI, HClO4 , HBr, HCl , H2SO4 , HNO3. 65) Nõrk hape - on hape, mis ei lahustu vees täielikult. 66) Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 67) Aluseline oksiid - hüdroksiidile vastav oksiid, reageerib hapetega. 68) Leelis - vees hästi lahustuv tugev alus.1A ja 2A rühma elemendid. 69) Neutralisatsioonireaktsioon - aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 70) Lahuse Ph skaala - 71) Sool - kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidestja happe anioonidest.
Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine hapendamisel keemiliselt tugeva oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Happed- on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist: Jagatakse kahte rühma: hapnikuga happed (H2SO3) ja hapnikuta happed.(HCl) Soolad- on liitained, mis koosnevad metalli ioonist ja happejäägist. Tekib happe ja aluse reageerimisel.Näiteks NaCl. Jagatakse: lihtsoolad (NaCl); vesiniksoolad (NaHCO3); Hüdroksiid soolad (Mg(OH)Cl) ja Liitsoolad. ALUS elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil lähevad lahusesse hüdroksiidioonid (üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st
OHUTUSNÕUDED KAVA: Ohtutusnõuete täitmise tähtsus Tarbekeemia omaduste tundmise tähtsus Tarbekeemia tooted Tingmärgid OHUTUSNÕUETE TÄITMINE ON TÄHTIS: Tööstuses Tehnikas Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID: Mürgisus. Paljud kemikaalid on mürgised. Plahvatusohtlikkus. Tuleohtlikkus. Söövitav toime. ÜLESANDED: Nimeta 4 lahustit?! Kus on tähtis ohutusnõuete täitmine? Nimeta mõned tarbekeemia tooted?! ? Mis kuuluvad söövitavate toimega keemiatoodete alla? AITÄH KUULAMAST!
Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
Oksiidid Metalli(aluselised, Metall ja hapnik -oksiid lõpp CrO amfoteersed) kroom(II)oksiid Mittemetalli (happelised, Mittemetalli ja -oksiid lõpp Cl2O7 - neutraalsed) hapniku dikloorheptaoksiid Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka
CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)
lahustunud aine mass x% Lahustunud aine mass : Lahuse mass: Nt. 21.Happed on liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesinikioonist ja happejäägist. *Hapete olemasolu saab kindlaks teha ainetega,mida nim. indikaatoriteks. Kõige tavalisem indikaator on lakmuspaber. Muutub hapetes alati punaseks. *Happeid saadakse, kui happeline oksiid reageerib veega (see kehtib väävelhappe,väävlishappe,lämmastikhappe,fosforhappe, süsihappe). Nt. *Omadused. 1. Vees lahustuvad happed on hapu maitsega ja muudavad indikaatorite värvust. 2.Vedelad (nt. soolhape,väävelhape) ja kui tahked. 3.Paljud happed on söövitava toimega. 4. Veest raskemad, seepärast tuleb alati hapet vette valada. 5. Reageerivad metallidega ja annavad soola ja eraldub vesinik. Aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid pingeritta. See tähendab seda, et need metallid, mis jäävad vesinikust tahapoole, ei reageeri hapetega ja mis vesinikust ettepoole reageerivad.Nt.
Veeimavus on suurem kui puuvillal. Kiud märgub kiiresti, kuid kuivab aeglaselt. Hea veeimavuse tõttu on kiud hõlpsasti värvitav. Märjana viskoos tursub märgatavalt, selle pikkus väheneb ning ei taastu enam pärast kuivamist. Leelised - talub leeliseid suhteliselt hästi. Tugevad lahused muudavad kiu nõrgemaks. Tavaviskoos nõrgeneb merseriseerimisel. Happed - puuvillast väiksema happetaluvusega, reageerimismehhanism on sama: happed lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - sõltub viskoosi valmistusviisist. Üldiselt talub suhteliselt hästi. Orgaanilised lahustid - talub hästi kemopuhastuse ja plekieemaldusvahendite lahuseid, paremini saab puhtaks pestes. Päikesevalgus - vastupidavus päikesevalgusele on väiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime
2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained - flavonoidid (taimsed pigmendid) 5 · Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut 6 Mee koostis · Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn,
parafiinsetel õlidel. Sünteesõlidel on tavaliselt suurepärased külmaomadused (külmapüsivus). Määrdeõlide korrossivsus Korrosioon ehk korrodeerumine on enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, eriti aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse happearvuga. Korrosiooni põhjustavad veel leelised, väävel ja mõned selle ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit mootoriõlid sisaldada ei tohi.
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees.
Retsessiivne tunnus- Avaldub orgamismis homosügootsuse korral Genotüüp- Ühe organismi geenide kogum Fenotüüp- Ühe organismi välistunnuste kogum, mis avaldub genotüübi ja/või keskkonnatingimuste koostoimel Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnustepaari poolest erinevaid organisme Intermediaansus- Olukord, kus järglased on mõlema vanema tunnuste vahepealne tunnus Mutageenid- tegurid, mis põhjustavad muutuseid DNA-s a) Keemilised mutageenid- ravimid ja tugevad happed b) Bioloogilised mutageenid- viiruste ja bakterite mürgid c) Füüsikalised mutageenid- kiirgused Polüalleelsus- nähtus, kus ühe tunnuse määravad rohkem kui kaks alleeli Polügeensus- nähtus, kus ühe fenotüüpse tunnuse määrab mitu geeni
liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud 8. nukleiinhapped 9. pigment 10. regulatoorained (ensüümid, hormoonid) 11. lahustunud gaasid Tsütoplasma ülesanne: Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. TUUM Tuumake Poorid
· Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana. Reageerib paljude metallidega (Fe + S (to) FeS) ja mittemetallidega (S + H2 H2S). Õhus põleb (S + O2 SO2). Eriti tugevad happed võivad väävli oksüdeerida väävelhappeks (S + 2HNO3 (to) H2SO4 + 2NO). 3. Väävlit sisaldavad happed · Divesiniksulfiid (H2S) väga mürgine, ebameeldiva lõhnaga gaas. Vees lahustudes moodustab divesiniksulfiidhape (nõrk hape). Võib saada: H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S. Reageerimisel alusega moodustab nii liht- kui vesiniksoolasid. · Vääveldioksiid (SO2) terava lõhnaga, värvusetu mürgine gaas. On happeline oksiid
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad
ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad: · Aegunud ravimid; · Elavhõbedat sisaldavad termomeetrid; · Vanad päevavalguslambid (sisaldavad samuti elavhõbedat); · Vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud; · Vanad akud; · Patareid; · Happed, leelised; · Värvi- laki- ja liimijäätmed; · Lahustijäägid; · Pestitsiidid; · Vanades külmkappides ja sügavkülmikutes leiduv freoon; · Asbest; · Elektroonikajäätmed; · Vanad kütused; · Fotokemikaalid ja muud kemikaalid; · Meditsiinijäätmed. Ohtlikke jäätmeid pole soovitav ka pikka aega kodus hoida, kuna nii säilib terviserisk koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi
Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub NH 3 + H 2O D NH4OH Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe SO 2 + H 2O D H2SO3 tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001
Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH), -hape. Etaanhappe omadused- füs: normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik; kem: reageerimine metallidega: 2CH3COOH+Mg -> Mg(CH3COOH)2+H2; Reageerimine metallioksiididega: 2CH3COOH+FeO -> Fe(CH3COO)2+H2O; Reageerimine hüdroksiididega: CH3COOH+NaOH -> CH3COONa + H2O. Alkoholid- ool, hüdroksüülrühm, aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga.
Reaktsioonid Oksiidid + vesi = leelis Aluseline oksiid + hape = sool + vesi + sool = + vesi = hape Happeline oksiid + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool Happed + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool + vesi Hape + sool = uus sool + uus hape (uus hape peab nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi
ALKOHOLID HAPPED Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahhar...
Lakialustele värvidele(base) enamlevinumad seadmed HS MS Euronõue VOC 420g/l kohta lahustit Laki ülesanne ,kaitseb värvi löögid annab läike ilmastik (päike vihm, happevihmad, temp) happed rasvad soolad värvipüstoliga 1,3 2-2,5 bar Kihtide arv vähemalt kaks 1. kiht a) udu b) märg Vahekuivamine ca 20 min 2. Kiht märg vahekuivamine ca 20 minti 3. kiht Märg kuivamine 10h (värvikambris ca 60 min) HS lakk kuivab 60 min 60 c juures Poleerimiseks aega maks nädal Füüsiliselt tugevam Täiskuivamine kuni 6 kuud kuumaga tasanduvad väiksemad kriimud ise kuivab vabas õhus olnemata tingimustest, niiskus,temp, kuivab uv valguse toimel tugev, samas elastne ei kuiva üldse ilma uv valguseta (nurgatagused) väga vedel, ei nakku Kokkuhoidlik energia koha poolt loodusele ohutumad Maalrile ohtlikud probleemid vastupidamisega Sama pealekanmis ja kuivamis tehnoloogia nagu tavalisel lakil täpselt sama mis...
ning keemistemperatuuriks 4428 °C Fourth level Tihedus normaaltingimustel on Fifth level 22,65g/cm³ On kõige korrosioonivastaseim metall ning talle ei mõju põhimõtteliselt ükski hape Kasutusalad Kasutatakse plaatina kõvendamisel Vahel kasutatakse ka kiiritusraviks Erinevate aparaatide korpustena tänu tema kõvadusele Katalüsaatorina (reaktsiooni kiirendav aine), et toota orgaaniliseid happed nt etaanhape Korrosioonitõrjena jpt Sulatatud kuju Click icon to add picture Click icon to add picture Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
