Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
Betooni vastupidavus Sissejuhatus Vastupidavust võib defineerida, kui materjali võimekust olla kasutamiskõlbulik kogu temale ettenähtud aja jooksul. Vanasti arvati betoonil olevalt uskumatult suur vastupidavus, aga kogemused viimaste aastakümnete jooksul on tõestanud vastupidist. Betooni omadus sõltub üldjuhul kahest aspektist: füüsilisest ja keemilisest vastupidavusest. Füüsilise all on mõeldud eelõige ilmastikutingimusi (külmumine, kuumus, tuul, vesi) ja keemilise all porsumist (reaktsioonid sooladega, mereveega, hapete ja leelistega). Lisaks tuleb veel arvestada betoonis olevate raudstruktuuridega, mis kipuvad roostetama. Järgnevalt on ära toodud võimalikud variandid nende probleemide lahendamiseks ja soovitused, et ära hoida tulevikus ulatuslikke parandustöid, mis antud juhul on päevakorras ebakvaliteetselt ehitatud hoonete puhul. Betooni poorsus Kivistunud tsement sisaldab endas poore ja pragusid, mis on varieeruvad. Betoon...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria..............................................................................................................................
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja : Juhendaja : Tabasalu, 2012 Sisukord 1. Leidumine 3 2. Tekkimine 3 3. Saamine 3 4. Omadused 5 5. Ühendid 5 6. Kasutamine 5 7. Kahjulikkus 6 8. Kastutatud kirjandus 7 9. Lisa 8 2 Leidumine Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (2) Tekkimine Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikkudeta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (3) Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist ...
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja...
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide ar...
Tarmo Soots ALUMIINIUM JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 1. SISSEJUHATUS 1827 a sai Saksa keemik, kes oli hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Algul eraldas ta metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kas...
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetaks...
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega. Kui vaadelda füüsikaliste omaduste muutumist rühmas, siis rühmas allapoole liikudes alaneb metallide sulamis- ja keemistemperatuurid, kasvab nende tihedus Keemilised omad...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Mullatekketegurid Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Mullatekketegurid Reljeef Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, v...
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit j...
Tallinna Kristiine Gümnaasium Tsirkoonium Referaat Koostaja: Grete Vaalma 9b Juhendaja: Getter Leppik Tallinn 2011 1 SISUKORD Tallinna Kristiine Gümnaasium...................................................................................1 Tsirkoonium.................................................................................................................1 Referaat........................................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 2.AJALUGU.............................................
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga, kuid tean, et Alumiinium reageerib aeglaselt, sest teda katab õhuke oksii...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
Süsivesikud Süsivesikute funktsioonid 1) Magustavad 2) Geele-ja kliistreid moodustavad 3) Paksendavad 4) Stabiliseerijad 5) Aroomi-ja värvainete eelühendid 6) Rasvaasendajad Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O) Süsivesik suhkur Taimedes 75-90% Loomades kuni 2% Seentes 1-3% Kasutamise ajalugu Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon ...
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 ...
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, ...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle ...
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...