KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape . 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1...
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid....
klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...
RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)...
CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenesest ei ole eriti mürgised. Organismis lagunedes võivad mõnedest estritest tekkida vägagi mürgised ained. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. CHCO OH etaanhape > CH CO NH etaanamiid Amiidid on tahked ja värvusetud ained. Paljud amiidid on mürgised, kahjustades eeskätt maksa. Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul, nii nagu karboksüülrühmaski, on elektrofiilsustsenter, mida võivad rünnata nukleofiilid. Reageerimine leelistega Lisades eetrile leelise lahust, hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit. Toimub...
Tertsionaalne nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid võtavadprimaarstruktuuri kuju. Komplementaarsus keemiliste mol. Vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. Replikatsioon DNA mol. kahekordistumine. Seda viib läbi ensüüm. Toimub komplementaarsuse järgi. Transkriptsioon protsess, mille käigus DNAs olev pärilik inf. kantakse üle RNA molekulile. Translatsioon RNA järgi valgumol. süntees. Biomolekul elusorganismide koostises olev orgaaniline hape . N. sahhariid. Bioaktiivneaine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis regul. organismi ainevahetust ja mõjutab organismi elutalitusi. Sahhariid orgaaniline ühend, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariid madalamol. org. ühend, mille süsiniku arv on 36ni. Riboos 5 süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisse. Desokuriboos kuulub DNA koostisse. Oligosahhariid madalamolekulaarne org. ühend, koosneb 210 monosahhariidist. Polüsahhariid Kõrgemolekulaarne org...
) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist.Trükkimiseks kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Seejärel trükitakse litopressi abil soovitud arv kujutisi (kivilt on võimalik saada piiramatul hulgal tõmmiseid). Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja...
a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv · Kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupa...
Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees. ...
eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks....
NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)] (3)+3H(2)O Alus+oksiid=sool+vesi (oksiid peab olema happeline ja MM) *2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O *CO(2)+2NaOH=Na(2)CO(3)+H(2)O *SO(3)+Ca[OH] (2)=CaSO(4)+H(2)O *CO(2)+2Fe[OH](3)=/Fe(2)[CO(3)](3)+3H(2)O Alus+sool=hüdroksiid+sool (mõlemad peavad vees lahustuma, sool peab olema...
aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah.) = sool + sool Sool (lah.) + leelis (lah.) = sool või hüdroksiid Sool + hape (tugevam) = sool + hape (nõrgem) Lahuse pH skaala PH-ga määratakse vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Kontsentratsiooni hulga tähis on mol/dm(kuubis). 1mol/dm (kuubis) PH=0 0,1mol/dm (kuubis) PH = 1 PH = -log [H+]...
Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
oksiid siid oksiid Aluselin Sool+ vesi Hüdroksiid Sool e oksiid + vesi Hüdrok- Sool+ vesi Hüdroksiid+ LAHUS Sool+ vesi siid sool Hape Sool+ vesi Sool+ vesi Sool+ hape LAHUS Sool+ vesinik Sool Hüdrok Sool+ hape Sool+ sool LAHUS Sool+ metall siid+ sool Vesi Hüdroksiid + LAHUS LAHUS LAHUS Hape vesi Metall Sool+ vesinik Sool+ metall SULAM...
Orgaanilise keemia algtõed Alkaanid Alkeenid Alküünid Alkoholid Orghapped Üldvalem: CnH2n+2 CnH2n CnH2n2 CnH2n+1OH CnH2n+1COOH CnH2n1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape - esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat...
1 mg = 103 g KEEMIA HAPE + METALL SOOL + VESINIK · Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul · 3 H2SO3 + Al Al2(SO3)3 + H2 · H2SO4 + Zn ZnSO4 + H2 HAPE + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2...
3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. 3) Estri saamine: saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). 6. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul)....
Na2CO3 Roosa Kollane pH>7 Jah Na2SO3 Läbipaistav Kollane pH>7 Jah CH3COONH4 Läbipaistav Oranz pH<7 jah Al2(SO4)3 2Al3++3SO4 NaClNa++Cl- Na2CO32Na++CO3- Na2SO32Na++SO32- CH3COONH4CH3COO++NH3- Na2CO3- tugev alus ja nõrk happe Kv 1*10 -14 = = = 0,046 K hape C sool 4,8 *10 -11 * 0,1 K hape * Kv 4,8 *10 -11 *1*10 -14 = = C 0,1 [H+]= sool 2,19*10-12 pH=-log(2,19*10-12)=11,7 Na2SO3-tugev alus, nõrk happe 1*10 -14 = = 2,77*10-6 1,3 *10 -2 * 0,1 1,3 *10 -2 *1*10 -14 [H+]= = 3,61*10-8 0,1...
2P + 3Br + 6H O 2H PO + 6HBr - gaasilise divesiniksulfiidi juhtumisel läbi vedela broomi (veekihi all) HS + Br 2HBr + S - naftaleeni või tetraliini reaktsioonil vedela broomiga C H + Br C H Br + HBr HBr on termiliselt stabiilne , lahustub ülihästi vees. Vees lahustudes moodustab vesinikbormiid vesinikbromiidhappe HBr, mis on kõige tugevamaid happeid. Kontsentreeritud (65%-lise) happe tihedus on 1,77g/cm³. Hape on tugev redutseerija ja oksüdeerub osaliselt ka õhus toatemperatuuril ( Br, mistõttu sageli värvunud kollakaks.) Vesinikbromiidhape reageerib paljude metallide ja metalliühenditega , moodustades bromiide ; erinevalt HCl-ist reageerib HBr külmalt metallide Hg ja Ag-ga, moodustades vastavaid bromiide. Enamik metallibromiide lahustub vees hästi, raskestilahustuvad on PbBr, HgBr, AgBr, TlBr jmt. Praktiliselt olulisemateks bromiidideks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid....