tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape!
tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: nõrgad happed- ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks N: Hapete saamine:1) Hapnikhapped: vastav happeline oksiid + vesi N: vääveltrioksiid + vesi 2) Hapnikuta happed: vastavagaasilise vesinikuühendi lahustumisel vees N: 3)Hapnikhapped lagunevad kuumutamisel vastavaksoksiidiks ja veeks N: Keemilised omadused: hape + metall = sool + vesinik !vt pingerida , hapetega reageerivad kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool ! N: alumiinium + väävelhape Neutralisatsiooni reaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon kus tekivad sool ja vesi Hape + alus = sool + vesi N: vesinikkloriid hape + raud(III) hüdroksiid Hape + aluseline oksiid = sool +vesi N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape!
N2O – naerugaas, neutraalne oksiid CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj
Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl 2) H2S - divesiniksulfiidhape · mädamuna lõhnaga 3) H2SO4 - Väävelhape · hästi tugev hape · söövitav · 100% hape - tume, õlitaoline · 30% lahus - auto akus 4) H2SO3 - Väävlishape · H2O + SO2 -> H2SO3
sidemed jäigad, hästi polariseeritavad sidemed pehmed. Elektronvaesed tsentrid (osaliselt)vabad orbitaalid elektrofiilid+(Lewis'e happed) Elektronrikkad tsentrid (osaliselt) vabad elektronpaarid nukleofiilid-(Lewis'e alused. I parim Nu. Seda tugevam, mida kergemini loovutab elektronpaari. Kaksiksidemed on elektronrikkamad kui üksiksidemed, kolmiksidemed, kõik O,N,S on nukleofiilid) Steeriline ruumiline põhjus, miks ei saa olla nukleofiil Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas. Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt Mida stabiilsem on tekkinud konjugeeritud alus, seda tugevam on lähtehape(mida tugevam on
3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2). 2) reageerimisel happelise oksiidiga tekib sool ja vesi (2HCl + CaO CaCl2 + H2O). 3) reageerimisel alusega tekib sool ja vesi (HCl + NaOH NaCl + H2O). · Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine.
NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side F2 kovalentne mittepolaarne side NO2 kovalentne polaarne side −¿¿ Cl iooniline side Na iooniline side 4. Kirjuta välja, mis reegli alusel toimub a) Sool+alus=uus sool+uus alus reegel: lähteained peavad vees lahustuma ning 1 saadus peab olema lahustumatu b) Sool+hape=uus sool+uus hape reegel: üks saadustest peab olema reageerinud happest nõrgem või sadenema 5. Täida table, pane õiged värvid: Indikaator Happeline Aluseline Neutraalne keskkond keskkond keskkond Lakmus Punane lilla sinine Fenoolftaleiin värvuset Vaarika punane värvusetu 6. Kirjuta nimetus ja pane juurde aineklass
Kontrolltöö ,,Elektrolüütide lahused" kordamisteemad. Õ lk 85-116 1. Elektrolüüt on aine mille vesilahus või sulatud olek jaguneb ioonideks(H2SO4,NaCl) Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7
Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi alust ega hapet. Seega hapete, leeliste ega veega need ei reageeri. Sellesse rühma kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: CO, NO ja N2O. Happed Hape on aine mis annab vesiniklahuses vesinikioone. Hapete liigitamine · Hapnikusisalduse järgi Hapnikuta hape- hape mis ei sisalda hapnikku. Nt HCl, HBr, H2S. Hapnikhape- hape mille koostisesse kuulub ühe elemendina hapnik. Nt: H2SO4, HNO3, H2CO3 · Vesinikioonide(H+) ehk prootonite arvu järgi, mida happe molekul saab anda lahuses. Üheprootonihape- hape mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt: HNO3, HCl jne. Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni Nt: H2SO4, H2CO3, H3PO4. · Happe tugevuse järgi
a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid. reageerimisel veega moodustavad vastava happe. nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid, · CO2 süsinikdioksiid · SO3 vääveltrioksiid · N2O5 dilämmastikpentaoksiid Omadused (I) Vesi + happeline oksiid = hape H2O + SO2 = H2SO3 *veega ei reageeri SiO2 (liiva koostisaine) Vesi + aluseline oksiid = hüdroksiid H2O + Na2O = 2NaOH H2O + CaO = Ca(OH)2 *reageerivad ainult need aluselised oksiidid, millele vastavad vees lahustuvad alused. Omadused (II) aluseline oksiid+hape = sool + vesi Na2O + H2SO4 =Na2SO4 + H2O happeline oksiid+alus=sool+vesi SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Na2O+SO2=Na2SO3
Katseandmete põhjal joonestatakse graafik juhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse sirgetega, mille lõikepunkt annab mõõtelahuse koguse ekvivalentpunktis. Hapete segu tiitrimisel on graafikul kaks ekvivalentpunkti. Ekvivalentpunktile vastava mõõtelahuse mahu ja tema normaalsuse alusel arvutatakse tiitritavas lahuses olev happe hulk milligrammekvivalentides. Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1010n NaOH Tugev hape HCl(10 ml) Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml S/m Algne lahus 478 µS + 0,5 ml 410 µS + 1 ml 372 µS + 1,5 ml 339 µS + 2 ml 299 µS + 2,5 ml 267 µS + 3 ml 231 µS
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 ...
Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.) Reageerib aluseliste oksiididega----> Happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt
2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus
tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin ~2,5ml 2M soolhapet, teise 2M etaanhapet. Mõlemasse panin ühesugused tsingitükkid ning kuumutasin katseklaasi veevannis. Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja
tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4
tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4
Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond Nõrk alus + Tugev hape Neutraalne keskkond Tugev alus + Tugev hape
ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel: a) hapnikhapete lagunemisel II Happeline oksiid+ALUS =sool+
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA
1. Kõik happed annavad lahusesse vesinikioone. 2. Hapete omadused on tingitud vesinikioonide esinemisest lahuses. Om.-d: hapu maitse, muudavad indikaatorite värvust, reag. aluste ja aluseliste oksiididega, reag. metallidega. 3. Indikaatori muudavad happed punaseks. 4. Happed liigitatakse: 1)hapnikusisalduse järgi- *hapnikuta hape (n. HCl), * Hapnikhape (n.H2SO4) 2)vesinikioonide e prootonite arvu järgi-*üheprootonihape, *Mitmeprootonihape 3)tugevuse järgi- tugevad happed, nõrgad happed 5.Üheprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. (n. HCl, HNO3) 6.Mitmeprootonihape- hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. (n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist.
1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
H 3O + + Cl - + NaOH 2 H 2O + Na + + Cl - tekkiv vesi praktiliselt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel juhtivus väheneb ja saavutab miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( cm 2 0OH - = 198,3 gekv ) arvu suurenemise tõttu. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, s. t. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide ( oOH- = 198,3) arvu suurenemise tõttu. Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti. Tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel reageerib leelisega kõigepealt tugev hape ja alles pärast
1 2 1 C 2 z 22 ... C n z n2 ai i C i 2 2 1 V ( L) C M M V (mL) C% 1 I I 1 100 I 2 I1 a H aOH K w 1 10 14 H C M hape OH C M alus a H H a OH OH 2 CM K 1 H 12 K 1 2 h
pole hüdroksüülrühm (OH). Mis on ester? Ester on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C OR Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuviljalõhnaga. Nad ei ole mürgised, kuid kui nad lagunevad võivad tekkida mürgised ühendid. Estrite keemilised omadused: Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape & alkohol. Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist hape, sool ning alkohol. Ester saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas. Amiidid Amiid on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C NH2 Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest asendades liite- hape liitega amiid.
OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet ega H+ koos hüdroksiidiooniga alust (moodustavad H2O ehk vee)! (Nt: NaCl, MgSO3, Ca3(PO4)2) Reageerivad oksiid ja vesi 1. Vaata, kas tegemist on aluselise (metall+O) või happelise (mittemetall+O) oksiidiga Kui tegemist on nõrgalt aluselise (kõik metallid peale IA ja IIA rühma metallide), siis REAKTSIOONI EI TOIMU! Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Happeline oksiid + vesi = hape NT: CaO + H2O = Ca(OH)2 (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna ühendis on vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on aluseline, kuna Ca on metall. Ca on IIA rühma metallic, seega on CaO tugevalt aluseline oksiid ja reageerib veega, tekib leelis) NT: CuO + H2O = ei reageeri (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna ühendis on vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on aluseline, kuna Cu on metall
toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle tuleb teada, millisest alusest (tugevast või nõrgast) ja millisest happest (tugevast või nõrgast) on sool moodustunud. · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (pH = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2
pH arvutused Tugevad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C- M ( alus ) I= 1 2 [ C1 z12 + C 2 z 22 + ... + C n z n2 ] ai = i C i C% 2 - 1 V ( L) C M M = V (mL) = 1 + ( I - I1 )
1 mg = 103 g KEEMIA HAPE + METALL SOOL + VESINIK · Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul · 3 H2SO3 + Al Al2(SO3)3 + H2 · H2SO4 + Zn ZnSO4 + H2 HAPE + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O · 2 HCl + FeO FeCl2 + H2O · H2SO4 + Na2O Na2SO4 + H2O · H2S + K2O K2S + H2O HAPE + ALUS SOOL + VESI · Toimub igal juhul · H2SiO3 + 2 NaOH Na2SiO3 + 2 H2O · H3PO4 + 3 KOH K3PO4 + 3 H2O HAPE + SOOL SOOL + HAPE · Peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade · HI + CaCO3 CaI2 + H2CO3 · 2 HNO3 + K2CO3 2 KNO3 + H2CO3 · H2SO4 + CaF2 CaSO4 + 2 HF · H2SO4 + MgBr2 MgSO4 + 2 HBr ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI · Toimub igal juhul · Ba(OH)2 + CO2 BaCO3 + H2O · NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O ALUS + SOOL ALUS + SOOL · Mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab sadenema · Ca(OH)2 + CuCl2 Cu(OH)2 CaCl2
NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes) •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape •I astmes H2SO4 H+ + HSO4- •II astmes HSO4- H+ + SO42- • Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub praktiliselt ainult esimeses astmes (järgus) Aluste dissotsiatsioon •Aluste elektrolüütilisel dissotsiatsioonil vees moodustuvad hüdroksiidioonid ja metalli katioonid •NaOH Na+ + OH- •Aluste astmeline dissotsiatsioon: nt. Mg(OH)2: •I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- •II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH- •Summaarselt: Mg(OH)2 Mg2+ + 2 OH-
CH3CH(OH)COOH E270 Piimhape Piimhappe erisuguseid keemilisi vorme leiame ka toidu lisaainete registrist tähiskoodiga E270, need on kasutusel konservandi ja happesuse reguleerijana. Kui lisada seda ühendit toiduainele, alaneb selle pH väärtus ja toiduaine omandab hapuma maitse. Looduses laialt levinud ühendina on piimhape inimesele kahjutu. Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse Orgaaniline hape, tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust. Kasutusalad Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha niiskusesisaldust. Niiskusesisaldus tagab naha sileda pinna. Toiduainetetööstuses kasutatakse happesuse reguleerijana ja konservandina (E 270). Ta on ka AHA hape, mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis. E270 - Piimhape Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Milleks lisatakse
· reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu - soola hüdrolüüs kulgeb enamasti vähesel määral. Vabade hapete ja aluste tekkeni reaktsioon ei kulge. - Hüdrolüüsi kulgemisest annab märku see, et soola vesilahus pole neutraalne. - Kõik ioon reaktsioonid (sh
miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide arvu suurenemise tõttu. Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (vt. joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt
Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne. Spinatis, hapuoblikas, rabarbris. Soodustab neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades. Toitude, jookide hapustamiseks.
8,5 211 9 222 9,5 226 10 229 10,5 241 11 259 11,5 285 12 316 12,5 336 13 366 13,5 398 14 421 14,5 451 15 474 Ekivalentne NaOH kogus oli 4,1 ml. St, et ekivalentne happe hulk avaldub järgmiselt: 0,0041 L * 0,1080 n = 0,0004428 g*ekv = 0,4428 mg*ekv Punktis a on neutraliseeritud tugev hape, 1. Ekivalentpunkt. Happe hulk antud punktis: 0,00441 L * 0,1080 n = 0,00047628 g*ekv= 0,476 mg*ekv Punktis b on neutraliseeritud nõrk hape: 2. Ekivalentpunkt. Happe hulk antud punktis: (0,0111-0,00441) L * 0,1080 n = 0,00072252g*ekv = 0,723 mg*ekv JÄRELDUSED Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt dissotsieerunud happe asendamisel hästidissotiseeruva soolaga. Pärast ekivalentpunkti saavutamist kasvab
HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. NaCl naatriumkloriid K2CO3 kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat HAPPEANIOONIDE JA HAPETE NIMETUSED TULEB ÕPPIDA PÄHE! HAPPEANIOON HAPE VALEM NIMETUS VALEM NIMETUS Cl- kloriid HCl vesinikkloriidhape F- flouriid HF vesinikflouriidhape Br- bromiid HBr vesinikbromiidhape I- jodiid HI vesinikjodiidhape S2- sulfiid H2S divesiniksulfiidhape
Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga. O-a (siin ja edaspidi oksüdatsiooni aste) I..-I. Molekulaarne aine(H2), hästi väikese tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes,
Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks. Tasakaal nihkus
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N
nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil. Lämmastik on väga püsiv (elektronegatiivsus väiksem kui hapnikul, ei kisu elektrone enda poole nii palju ja on nõrgemad happed kui alkoholid) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni, alused on ained, mis võivad siduda prootoni. Amiini reageerimine happega: o R-NH2+HCl ->R-NH3Cl Amiinid on alused Kui amiiniga seotud hape neutraliseerida, saame vaba amiini. Amiinide reageerimine hapetega amiin + hape sool (nagu ,,hape + alus" reaktsioonis kombeks). CH3 CH2 NH2 + HCl CH3 CH2 NH3+ ·Cl etüülamiin + vesinikkloriid etüülammooniumkloriid Amiinide põlemine amiin + hapnik süsihappegaas + veeaur + lämmastik 2 C2H7N + 7,5 O2 4 CO2 + 7 H2O + N2 Füüsikalised omadused: Amiinid annavad vesiniksidemeid
ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2). Orto- parasuunajad +I ja +R (aktiveerijad), meta suunajad I, -R (desaktiverijad). Alkaanid: 1)+O2CO2+H2O 2)+[O]alkohol/ ketoon/ karb hape 3)+Hal 4)+ HNO3(nitreerimine)R-NO2 5)võib ära võtta H (Ru; Rh; Pd; Pt; ZnO; Cr2O toimel)alkeen Tsükloalkaanid: 1)+Cl2/ HNO3kloro-, nitrotsükloalkaanid. 2)+Hal/ Hal vesnikhape/ solfohae/ O2tsükl avamine ja lahtise ahelaga üh teke. Alkeenid: 1)+H2alkaanid 2)+H2Oalkohol 3)+Haogeenef liitumine haloheenühendid 4)+vesinikHalMarkovnikovi reegel! 5)põlemine 6)UV(hv) või perroxiidi juuresolekul mittepol lahustisanti markovnikovi reegel. 7)epoideerub vesinikperroxiidi või või perhappe
Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees
vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. 3) Estri saamine: saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). 6. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul).
Fe + S FeS + Q (soojus) Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II)oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem;
( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 ) A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a. Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8. B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e- Prootonite arv= tuumalaenguga Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis? Magneesiumi aatomnumber on 12 Prootonite arv on 12 Neutronite arv = ümardatud aatommass-prootonite arv( 24-12=12) Lahuse keskkond Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 (Tugevad alused on Ia ja IIa) Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3 Muundumiste rida( vaata tv lk 56 ül 3+ 52 ül 4) CH3CH2NH2- aluseline CaCO3 + 2 NaCl = CaCl2 + Na2CO3 NH4Cl + NaOH = NaCl + NH 3 + H2O
miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide arvu suurenemise tõttu. Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (vt. joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus
Leelis hüdroksiidid on tugevad alused, valged kristalsed ained. Lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks Leelis soolad on kõrge sulamist, kõvad, kuid haprad, valged ja tugevad elektrolüüdid. Vees hästilahustuvad Siirdemetallide oksiidid on vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, erineva värvusega. Nõrgalt aluselised omadused, reageerivad hapetega. 10. Aine on aluseline kui on nõrk hape, reageerib veega. Happeline kui on tugev hape ja nõrk oh. Neutraalne kui on tugev sool ja aine. p- ja d- metallide keskkond võib olla happeline või neutraalne. D- metallidest alates on ained ml. 11. aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid IA ja IIA rühma metallid happeline aine + aluseline aine= sool+ vesi väljaarvatud SiO2 metall + hape =sool + vesinik pingereas vesinikus vasakul
miinimumväärtuse ekvivalentpunktis. Leelise edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide (0OH = 198,3 S cm2 mol1) arvu suurenemise tõttu. Nii hüdroksiidioonide kui vesinikioonide (täpsemalt hüdroksooniumioonide) liikuvus on märgatavalt suurem mistahes muude ioonide liikuvusest. Neutraliseerimisel hapet sisaldava lahuse elektrijuhtivus väheneb, kuni kõik vesinikioonid on asendunud naatriumioonidega, st. kuni hape on neutraliseeritud. Edasisel leelise lisamisel hakkab elektrijuhtivus uuesti kasvama üldise ioonide, eriti aga hüdroksiidioonide arvu suurenemise tõttu. Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on elektrijuhtivuse langus kuni ekvivalentpunktini (joonis a, lõik ab) järsem kui elektrijuhtivuse kasv pärast ekvivalentpunkti (lõik bc). Nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega (joonis b, lõik ab) kasvab lahuse elektrijuhtivus nõrgalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
