matemaatiliste seoste järgi: *funktsionaalsed(determeneeritud), *stohhastilised asukoha hindamise kriteeriumid(tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast. (juhulikkust arvestavad), *lineaarsed,*mittelineaarsed:-kitsendusega/ kinsenduseta kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, maj. ja pol. Juhtimisotsuse liikid * intuitiivsed stohhalised otsused *ratsionaalsed stohhastlised mudelid, -multiplikatiivne/aditiivne 4.aja arvestamise järgi(3 ajahorisonti: *lühiajaline-1 stabiilsus, maksundus, ametiühingud, õkoloogia); 2)identifitseeritakse tähtsust omavad otsusused *optimalsed..
info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta.
ei pea alustamiseks palju raha kulutama; ei ole vaja tegeleda liigse bürokraatiaga. Puudusteks võib aga nimetada piiramatut vastutust, piiratud rahalised vahendid ja piiratud potentsiaali. FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga ning on suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga. Puudused: peab üksi kogu äri eest vastutama; FIEt ei saa osta, müüa ega pärandada; võib tekkida raskusi lisaraha leidmiseks ärisse kliendid ja hankijad võivad FIEsid umbusaldada (Ettevõtlusvormid 2008) 3. FIE REGISTREERIMINE ÄRIREGISTRIS FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 200 krooni pluss käibemaks)
Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele
nõudlusvõimu esindaja ja tarbija suhtes pakkumisvõimu esindaja. Paljude kaubandusettevõtete tegutsemine aitab pakkumis- ja nõudlusvõimu tükeldada ja hajutada ning selle kaudu ka tasakaalustada. Kaubandusettevõtte turusidemed realiseeruvad väliskeskkonnas. Kaubandusettevõtte väliskeskkonda võib skemaatiliselt esitada ühe-, kahe- või kolmetasandilisena (vt. joonis 7 slaidil). Ühetasandilise esituse korral tuuakse teguritena näiteks hankijad, konkurendid, riik, ühiskond, ostjad, pangad. . Kahetasandilise esituse puhul eristatakse mikro- ja makrokeskkonda. Kaubandusettevõtte mikrokeskkond koosneb hankijatest, konkurentidest ja ostjatest, mistõttu on kasutatud erialakirjanduses ka mõistet mikrokolmnurk. Makrokeskkond hõlmab sotsiaal-kultuurilised, õiguslik-poliitilised, klimaatilis-geograafilised, tehnoloogilised ja majanduslikud raamtingimused.
või reklaamitegevus), firma turuosa suureneb. Väline areng moodustatakse äriühendus. Soetatakse tütarettevõtteid, moodustatakse iseseisvaid filiaale, toimub ettevõtete ühinemine. Ettevõtete ühinemised võib jagada kahte suurde alagruppi: 1) Vertikaalne ühinemine puudutab selliste ettevõtete liitumist, kes kuuluvad küll ühte tootmisharusse, kuid asuvad erineval tootmistasandil (nt. lennukompanii omandab reisifirma), ühinevad tarnijad ja hankijad (lõpptootja ostab materjalitootja). 2) Horisontaalne ühinemine kahe või enama ühesugust või sarnast teenust pakkuva või toodet tootva ettevõtte ühinemine, ülevõtmine või liitumine ehk ühinevad konkurendid. Alljärgnevalt on näha, millised osalused võivad tekkida ettevõtete ühinemisel ja omandamisel. Otsene osalus üks ettevõte omab teisest ettevõttest teatud osa. Üks ettevõte ,,A" omab teisest ettevõttest ,,B" üle 50% (Joonis 1).
· Täiendava ostjagrupi ilmumine · Madalate hindadega välisvõistleja · Barjääri kadumine välisturult · Üldise majandusolukorra · Konkurentide turult tagasitõmbumine halvenemine · Nõudluse kiire kasv · Uute konkurentide turuleilmumine · Konkreetset äritegevust soodustav · Ostjate eelistuste muutmine seadusandlus · Tarijad ja hankijad hakkavad järjest · Integratsioon toorme või turustuse enam tingima suunas · Riiklik regulatsioon/piirangud · Soodsad krediiditingimused · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus · Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine
Tööjõu hankimine probleeme ei tekita, sest alustatakse ainult kahe töötajaga, kellest üks on omanik. Konsultantide kasutamine Vajadusel konsulteeritakse vastava eriala spetsialistidega (nt. ettevõtlus-, teenindus-, turunduskonsultandid) 2.5 Tootmisprotsess Missugust toorainet, allhanget vajatakse Toiduained · Lihtsamad salatid, võileivad, kuivtoiduained (krõpsud, pähklid jne.) · Karastusjoogid (limonaad, mahl, vesi) · Alkohoolsed joogid Kes on hankijad? · Hankijateks on kohalikud hulgimüügifirmad, toitlustusasutused. Hankijate asukoht, usaldusväärsus. 6 Hulgimüügifirmad asuvad 3 kilomeetri raadiuses. Kuna tegu on suurte ja tunnustatud hulgimüüjatega on nad kindlasti usaldusväärsed. Kulutused tarnetele. Laokulud puuduvad, ka kauba transport on üldjuhul hankija kulul. 2.6 Tootmistegevus Tootmistegevuse korraldus. 1. Teenuse väljatöötamine. 2
bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma Pangagarantii 1. Maksegarantii pank garanteerib selle, et ettevõtte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta, siis saab selle garantiiandja vastu pöörata 2. Lepingu täitmise garantii garanteeritakse konkreetse lepingu täitmist 3. Pakkumise garantii hankijad või ehituse tellijad kui nad hanke teevad kasutavad seda. Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi 4. Ettemaksu tagastamise garantii ettevõtte, kes ettemaksu teeb, kui ta teist poolt ei usalda, võib nõuda pangagarantiid Laenude intressid 1) Fikseeritud intressiga laenud 2) Ujuva intressiga laenud intress koosneb kahest osast, ujuv intress, mis reageerib laenuturule + fikseeritud osa, mis on panga riskipreemia, panga kasum
YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a
b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:
22 17. Ettevõttesisesed ja -välised huvigrupid, nende huvide vastuolulisus. E/v tegutsemiskeskk. isel., et e/v on oma tegevuses seotud mitmesug. gruppidega, kellest igaühel on ettevõttega seotud teatud huvid. Neid gruppe nim. e/v huvigruppideks. E/v huvigruppide hulka kuuluvad kõik grupid ja org-d, kes on e/v-ga otseselt või kaudselt, praegu või tulevikus seotud: kapitaliomanikud, mänedzerid, töövõtjad, kliendid, hankijad, konkurendid, riik ja ühisk. Suures plaanis jaot. huvigrupid: e/v sisesteks ja välisteks. I. E/v sisesed huvigrupid: 1) Omanikud: sissetulek/kasum, invest. kapitali säilit. ja kasvat.; 2) Tegevjuhtkond: iseseisv. ja otsustusauton., võim, mõju, prestiiz, oma ideede ja võimete realis.; 3) Töötajad: sissetulek, sots. kindlustatus, oma võimete realis., in.vah. suhtlem., staatus, tunnustus, prestiiz. II. E/v välised huvigrupid: 1) Võõrkapit. oman.: kindel kapitalipaigutus, rahuld
Ärikeskkond jaguneb kaheks: 1) Makrokeskkond ehk kaugkeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis mõjutavad ettevõtet kaudselt ja mida ettevõte oma igapäevaste äriliste otsuste tegemisel ise mõjutada ei saa. 2) Mikrokeskkond ehk lähikeskkond asjade, suhete ja tingimuste süsteem, millest sõltub ettevõtte eesmärkide saavutamine ja majanduslik edukus (nt kliendid, koostööpartnerid, konkurendid, töötajad, hankijad, tooted). Rahvusvahelises äriteooriates tuntud PEST analüüsi (PEST analysis) kasutatakse, et välja selgitada makrokeskkonna erinevate tegurite/faktoritega kaasnevaid riske. Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutatakse poliitilisi (Political), majanduslike (Economical), sotsiaalseid (Social) ja tehnoloogilisi (Tehnological) tegureid (vt Tabel 1 Makrokeskkond). Poliitiline keskkond Kooli kui munitsipaalkutseõppeasutuse tööd reguleerivad seadused (nt. Kutseõppeasutuse
konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. . Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks,
reklaamituru hetkeolukorrale Järgnevalt analüüsivad autorid reklaaminduse olukorda Porteri mudeli ehk konkurentsijõudude mudeli abil. Selle järgneb tabelis 2 SWOT-analüüs ning tuuakse välja mõlemas analüüsis esinenud kitsaskohad ning tehakse parendusettepanekuid. Porteri mudelisse kuuluvad viis aspekti mida vaadeldakse (Kurtz 2011: 41): 1. Turukonkurents ehk turul tegutsevad ettevõtted 2. Turule sisenejad, 3. Ostjad, 4. Hankijad, 5. Asendustooted, Turukonkurentsi võib nimetada kõrgeks, sest ERAL-il on 24 liiget (Liikmed 2011) ning on mitmeid ettevõtteid, mis ei ole astunud ERAL-i liikmeks. Reklaamindus suurendab konkurentsi, kuna ettevõtted ei ole nimepidi tarbijatele tuntud ja kliendid ei oska eristada ühte ettevõtet teisest pelgalt reklaamplakati vms põhjal. Reklaamindusest tuleb ainult juttu meedias siis kui on iga-aastane Kuldmunade jagamine ja siis saavad edukaimad ettevõtted tähelepanu.
möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. · Pangagarantii maksegarantii pank garanteerib selle, et ettevõte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta, siis saab selle garantiiandja vastu pöörata lepingu täitmise garantii garanteeritakse konkreetse lepingu täitmist pakkumise garantii hankijad või ehituse tellijad kui nad hanke teevad kasutavad seda. Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi. 11 ettemaksu tagastamise garantii ettevõtte, kes ettemaksu teeb, kui ta teist poolt ei usalda, võib nõuda pangagarantiid. Otsene tagatis finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist:
intressimäärasid tõstma või nad ise turul raha suurema nõudluse tulemusena ei tõuse) 4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs 16. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1. Investeerijad (aktsionärid) 2. Laenuandjad, võlakirjade omanikud 3. Analüütikud, konsultandid, ajakirjanikud 4. Advokaadid ja hagejad 5. Hankijad ja kreeditorid 6. Riigiorganid (n MTA) 7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 17. Majandusaasta aruande komponendid 1
EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Seisukoht: Eesmärke püstitavad ettevõtte omanikud, juhid aga tegelevad eesmärkide saavutamisega. Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuste kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Võimalikud huvigrupid: Omanikud Juhtkond Töötajad 9 Kliendid Hankijad Kreeditorid Omavalitsused Eesmärkide sõnastamine Prioritiseeritus Mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus Keskendatus tulemusele, mitte tegevusele Seotus kindla ajakavaga (tähtaeg) Reaalsus - pingutust nõudvad, kuid saavutatavad Omavaheline kokkusobivus Aktsepteeritus töötajate poolt Eesmärkide täitmisega siduda töötajate motiveerimine Eesmärkide täitmise mõõtmine (milline on tulem?) Lühiajalised finantsnäitajate parandamise sammude põhjused
konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne; klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
32 laudlinad ning muud sisustuselemendid. Samuti tarkvara, telefonid ja muud kontoritarbed. 7.4 Varustajad Ettevõtte äriidee kohaselt kasutatakse ainult kohalikku ja kodumaist mahetoorainet. Seetõttu on valitud varustajad valdavalt kohalikud ettevõtjad. Koostöös Saaremaa talumeestega hangitakse hooajati erinev värske puu- ja köögivili, liha- ja piimatooteid tellitakse Riido Ökotalust . Tihe koostöö on Saarte Sahvriga. Tabel 9. Tooraine hankijad Tooraine Hankija Köögi- ja puuviljad Saare Ubin, Kasesalu Mahetalu, Lepiku talu Kuivained Koplimäe Talu, Saarte Sahver Liha- ja piimatooted, Riido Ökotalu munad Teed ja Popi Ökotalu maitsetaimed Jäätis Saksa talupood Alkohol, mahlad, Tridensi Kuressaare karastusjoogid Kaubalao OÜ Kohv Joogiekspert OÜ 7
IT osakonna ja sisekliendi koostöös luuakse ja hooldatakse reeglina organisatsiooni infosüsteeme teenuste osutamiseks väljapoole ning oma töö korraldamiseks. Koostöös väliskliendiga luuakse temale vajalikke IT lahendusi kasutades oma organisatsiooni teadmisi ja oskusi. Missugune järgnevatest annab õigeima huvigrupi loetelu IT ettevõtte jaoks? Kliendid, töötajad ja juhtkond, omanikud, hankijad, kreeditorid, valitsus, kohalik omavalitsus ja eriala liidud. Missugust arvutikasutajat loetakse regulaarseks kasutajaks? Kas seda, kes kasutab arvutit: vähemalt kord nädalas? Missugune dokumendi kooskõla organisatsiooni strateegiaga järgneva loetelu seast on kõige olulisem? infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava projekti majandusliku tasuvuse kohta ettevõtte jaoks
te hnilis e d x ........ ........ Andres Laar 2008 2007 KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Tegutsemiseks on vaja kapitali. Selle allikad on: 1) Omanikud 2) Võlausaldajad 3) Hankijad Kõik kolm soovivad teenida tulu, seega kapitalil on hind. Järeldus on lihtne, mida väiksema kapitaliga suudame oma tegevust korraldada, seda suuremat tulu teenime. Käibekapitali juhtimise eesmärk laiemalt on tagada ettevõtte likviidsus. Väide: vähendades käibekapitali 1 milj. võrra, hoiate aastas kokku vähemalt 100 tuh. Andres Laar 2008 2007
Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga.
54. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel peab arvesse võtma suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. (SME IFRS 33.3). 55. Osapooled ei pruugi olla omavahel seotud ainuüksi järgmiste asjaolude tõttu (SME IFRS 33.4): (a) kaks ettevõtet ainult seetõttu, et üks isik on mõlema ettevõtte juhtkonna liige; (b) ettevõtte finantseerijad, riigiasutused, jne., isegi kui nad võivad mõjutada ettevõtte tegutsemisvabadust või osaleda otsustusprotsessis; (c) kliendid, hankijad, müügiesindajad jne., kellega ettevõttel on märkimisväärsed tehingud, ainult nendest tehingutest tuleneva majandusliku sõltuvuse tõttu. JÕUSTUMINE 56. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi rakendamine on kohustuslik raamatupidamise aastaaruannetele, mida koostatakse 1.01.2013 ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta. Käesolevat Raamatupidamise Toimkonna juhendit võib 11
on toote firmale lojaalne. Teine müügitoetuse tehnika on müügi aktiviseerimine lühiajaline müügi elavdamine, näiteks läbi messide. Kolmandaks isiklik müük. Siinkohal on võimalus ostjal küsida otse müüja käest kõikvõimalikke küsimusi toote kohta. Neljandaks on avaliku arvamuse kujundamine ehk organisatsiooni suhtlus erinevate valdkondade esindajatega ettevõtte/organisatsiooni hea maine hoidmiseks ja loomiseks (suhtekorraldus). Nt: suhtlemine: tarbijad, töötajad, hankijad, aktsionärid, investeerijad, konkurendid, valitsusametnikega. Peamine suhtluskorralduse ülesanne on hinnata organisatsiooni sees- ja väljaspool esinevaid arvamusi ja seisukohti. 12. Selgitage millist rolli mängib toetus turundusmeetmestikus ja millest koosneb toetusmeetmestik (10 punkti) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist toode, hind, turustus ja toetus.
y tegevuse lõpetamine ühes ja alustamine teises kohas y vanasse asukohta jäämine. Kui potentsiaalsete asukohtade detailne analüüs ei garanteeri vaadeldud variantidele piisavat tulu, võib ettevõte jääda äraootavale seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks. Asukohavalik koosneb neljast etapist: y valitakse asukoha hindamise kriteeriumid (tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, majanduslik ja poliitiline stabiilsus, maksundus, ametiühingud, ökoloogia) y identifitseeritakse tähtsust omavad tegurid, näiteks turgude asukoht või toormaterjalid y leitakse alternatiivsed asukohad: y määratakse asukoha paiknemise regioon y määratakse mitu alternatiivset ehituskrunti y hinnatakse alternatiive ja tehakse valik. Asukoha valimise meetodid:
kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont
14. Pangaarve avamine, varade hindamine 15. Tegutseva ettevõtte ostmine Ostmise eelised: 1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid; 2) ettevõtte hea maine kandub edasi; 3) asukoha sobivus on tõestatud; 4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi; 5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega; 6) klientuur on juba välja kujunenud; 7) olemas on vajalikud partnerid, hankijad, krediteerijad; 8) sisseseade ja kauba- või materjalivarud on olemas; 9) ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga; 10 ) üks konkurent jääb vähemaks; 11) olemas on väljakoolitatud personal; 12) teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise puudused: 1) päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead; 2) kaubavalik, toodang, tegevuse korraldu jms ei pruugi osbida uue omaniku arvates;
kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont
jms). kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). Informatsiooni leiad ka alljärgnevatelt kodulehtedelt: http://www.stat.ee http://www.eestipank.info http://mkm.ee http://www.fin.ee http://www.envir.ee/ http://www.sisemin.gov.ee/ http://www.vm.ee/ http://www.eas.ee/ Mikrokeskkonna analüüs Mikrokeskkond kujuneb tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Ettevõtte tegevust siinjuures mõjutavad kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad. Mikromajanduslik analüüs on tegevusala (nt transpordiäri või iluteenindus valdkonnad) analüüs, kus tuleb jälgida järgmiseid näitajaid: peamised edutegurid majandusharus (tegevusalal); 6 viimaste aegade trendid majandusharus (tegevusalal); sisenemisbarjääri olemasolu; varustajate/ostjate võimu olemasolu;
hinna tulususe järgi. Ettevõtetele asetati ka muid sotsiaalseid eesmärke tööhõive tgamine, palgatase, konserni või grupi sisene stabiilsus, emapanga tegevuse edukus, emapanga intressitulude eest hoolitsemine, jne. Seda majandusmudelit on isaloomustatud ka kui nn. stakeholder mudelit (Copeland 1996, lk. 3-30). Ettevõtte peab looma väärtust, mis kuulub jaotamisele sotsiaalse kompromissina kõikide ettevõttega seotud osapoolte vahel (töötajad, pank, omanikud, hankijad, kliendid, ametiühingud, valitsus, kindlustusseltsid). Ei tohi eelistada vaid aktsionäride huve. Leitakse, et ettevõtetel on kanda ka laiemaid sotsiaalseid kohustusi või kohustusi kontserni ees, kuhu ta kuulub. Analoogiliselt mõeldi USAs 60ndatel, mil leiti, et ettevõtted ja suurkorporatsioonid ei tohi teenida ainuüksi omanike huve, vaid neil on ka teatud sotsiaalne vastutus (Reich 1997, lk. 53-58). Näiteks Saksamaal on ettevõtte nõukogudes esindatud olnud ka töötajate ja pankade
Vastavalt Äriseadustikule: - ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (aktsiaselts, osaühing jne) - ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Ettevõtte tegutsemiskeskkond Tegutsemist mõjutavad 1. Sisekeskkond (omanikud, juhid, töötajad) ja sisemised tegurid (juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisund jt) 2. Väliskeskkond - mikrokeskkond (tarbijad, hankijad, vahendajad, konkurendid) - makrokeskkond (majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline, tehnoloogiline, looduslik) SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus EFEKTIIVSUSTEOORIA on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võib 1) tegevust, s.o ressursside kasutamist 2) tootmise seisundit, arenguperspektiive Hinnangu andmisel oluline: 1
Võrreldes tarbekaupade müügiga on organisatsiooniturul ostjate ja müüjate vahel rohkem personaalseid kontakte. Arvukad müüki puudutavad küsimused lahendatakse sageli läbirääkimiste teel. Organisatsiooni ostuprotsessi mõjutavad sageli paljud inimesed. Müüja peab tundma võtmefiguure, nende sõnaõigust eri otsustuste puhul ning nende otsustuskriteeriume. Enamasti jagunevad ostuprotsessis osalejad järgmistesse kategooriatesse: Ostjad (varustajad) on isikud, kes määravad kindlaks hankijad, lepivad kokku tingimused ja teostavad ostuprotseduurid. Nad peavad leidma potentsiaalsed müüjad ja tegema nende vahel valiku, arvestades neile etteantud tingimusi. Kasutajad on isikud, kes hakkavad toodet kasutama. Sageli algatavad nad ostuprotsessi ja annavad hiljem ostule hinnangu. Mõjutajad on isikud, kes määravad ära kriteeriumid, tehnilised tingimused jms, mis ostetavale tootele esitatakse. Nad annavad sageli ka informatsiooni variantide võrdlemiseks.
Võimed 2. Eelsoodumused 3. Vajadused 4. Ootused 5. Taju 6. Sotsiaalsed hoiakud, suhtumised 7. Väärtused · · Grupi käitumine · Kuidas ühitada töötajate gruppide huvid ja väärtushinnangud organisatsiooni huvide ja eesmärkidega? · · Organisatsiooni väliskeskkond · Väliskeskkond see on organisatsiooni ümbritsev maailm. · Mis asub väljaspool ettevõtet? Tooraine, seadmed, hankijad ning tarbijad. Kaasaegne ettevõte võtab enda ülesehitamiseks vajalikud põhielemendid väliskeskkonnast ja tegutseb selle vajaduste rahuldamiseks. Väliskeskkonna mõjurid väliskeskkonna valdkondade järgi: · Majanduslikud, Õiguslikud, Poliitilised, Tehnoloogilised, Sotsiaalsed · · Väliskeskkonna mõjurid. · Väliskeskkonna mõjurid väliskeskkonna valdkondade järgi: · Majanduslikud, Tehnoloogilised, Sotsiaalsed, Õiguslikud, Poliitilised ·
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga.
Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik miline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt:
Organisatsioonistruktuur näeb välja pigem ämbliku võrgu kui torni moodi. Töötajad jagunevad gruppideks mitte funktsioonide, vaid projektide ja klientide alusel. Infrastruktuuri selgroo moodustavad IKT ja võrgustikud, mitte hierarhilised alluvussuhted. Töökeskkond, tööprotsessid ja süsteemid on loodud selliselt, et need toetaks ja soodustaks inimeste pühendumist tööle ning juurdepääsu informatsioonile olenemata ametipositsioonist. Kõik strateegiliselt olulised partnerid hankijad, töötajad, kliendid ja turud, allhanke pakkujad ja isegi konkurendid - on ühendatud ühtseks süsteemiks. Mitte iga organisatsioon pole kohe valmis kasutusele võtma võrgustiku. Mõni organisatsioon areneb võrgustikuks eneselegi märkamatult, kuid selline teadmatus võib põhjustada probleeme; parem on teadlik, süsteemne lähenemine muutuste sisseviimisele ja organisatsiooni arendamisele. Varem või hiljem peavad kõik kaasaegsed organisatsioonid
Lühiajaliste kohustuste juhtimine NB! Lühiajaliste kohustuste juhtimine ei tähenda mitte ainult hankijate arvete tasumise juhtimist vaid kõikide lühiajaliste kohustuste (maksuvõlad, palgavõlad jm) juhtimist. Analüüsida: Hankijate arvete tasumise väldet; Võrrelda seda ostjate arvete laekumise vältega; Soovitusi: Jälgida alati tasumise tähtaegu nii saadakse edaspidi soodsamad krediiditingimused; Leida püsivad hankijad, sõlmida tarnelepingud, püüda leida hinna ja krediiditingimuste optimaalne tasakaal; 54 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Seada sisse kord, mis tagab arvete õigeaegse jõudmise makseid teostava isiku kätte; Seada sisse hankijate arvete kinnitamise protseduurid nii välditakse tasumist saamata kauba või teenuse eest.
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub pal...
tegevusest. Aastaaruande põhieesmärk ongi teavitada tema kasutajaid ettevõtte finantstulemustest, aga ka teistest olulistest sündmustest, mis peaksid aruannete kasutajatele huvi pakkuma. Aruande kasutajate sihtgruppe võib jagada kaheks: - need, kellele ettevõte on kohustatud jagama informatsiooni seadusega ettenähtud korras (nt äriregister, maksuamet) - grupid, keda ettevõte soovib teavitada oma tulemustest omanikud investorid laenuandjad hankijad ostjad töötajad RS deklareerib (§ 15), et raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate (RTJ 1), kui: a) see on täpne ja kõikehõlmav; b) on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele; c) aruande lisad on koostatud selliselt, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike
u Tellimuste arv Joonis 9. Optimaalne tellimuste arv 7. Transport logistikasüsteemis Logistikaahela, eriti globaalse tarneahela juhtimisel kuulub otsustav roll transpordile kui logistilise keti põhilülile. Transport ühendab hankijad, tootjad ja tarbijad ühisesse tarneahelasse. Transport on vajaliku lüli ühiskondliku töö territoriaalses jaotuses ja majanduspiirkondade väljakujunemises. Transporti nimetatakse majanduse vereringeks, sest ta ühendab tootjad ja tarbijad, tööstuse, kaubanduse, ehituse, põllumajanduse ja teised majandusharud, asulad ja puhketsoonid. Tsivilisatsiooni esmased riiklikud moodustised tekkisid Lähis- Idas, Niiluse,
Põhiküsimus millega tegeleda. Juriidilised reeglid ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust. Kaks mudelit Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid. Huvigrupid kellega tuleb arvestada, arvestame jur normide kohaldamiel ja tõlgendamisel. Nt AS-i huvigrupid aktsionärid, võlausaldajad, hankijad, ostjad, töötajad, juhatuse liikmed, avalikkus, ühing ise. Hierarhia huvigruppides kuidas nendega arvestada - tasakaalustatult. Esimene eeldus võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Töötajad tööõigus, kaitse. Hierarhia ühing, aktsionärid, muud. Aktsionärid jagunevad enamus ja vähemus. Reeglina kõik otsustatakse hääletamise kaudu ühinguõiguse üks põhimõtteid. St et kellel on rohkem hääli, sellel ka rohkem võimu, paremini
Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega 3.2. Tegutseva ettevõtte ost Ostmise plussid 1. Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid. 2. Kandub edasi ettevõtte hea maine. 3. Asukoha sobivus on kontrollitud. 4. Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil. 5. Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega. 6. Klientuur on välja kujunenud. 7. Olemas on vajalikud partnerid: hankijad, krediteerijad jne. 8. Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas. 9. Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga. 10. Üks konkurent jääb vähemaks. 11. Olemas on väljaõpetatud kaader. 12. Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise miinused: 1. Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead. 2. Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates. 3
Planeerimi ne Tulemused Inimesed Protsessid ETTEVÕTE Joonis 5. Total Quality Management mudel (George, Weimerskirch 1994, lk.9) Mudeli keskmeks on inimesed - juhid, töötajad. Kõik töötajad on kaasatud planeerimisse, juhtimisse ja protsesside parendamisse. Planeerimises osalevad peale juhtide ja töötajate veel ka kliendid ja hankijad. Üks peamisi kliendikeskse organisatsiooni saavutusi on see, et inimesed, kes selle organisatsiooni teenuseid ja tooteid kasutavad või temaga seotud on, väljendavad ülimat rahulolu - see on parim organisatsioon, kuhu ma kuulun (nt. minu ülikool on parim ja minu õppejõud on suurpärased). Ehk teisisõnu kliendid hakkavad organisatsioonile ise reklaami tegema. Paljud organisatsioonid paraku ei ole kliendikesksed. Põhjusi võib vaadelda kolmel tasandil:
Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid
majandustegevusega, sõltumata, kas see on pea- või kõrvaltegevus (direktiiv 2001/23/EÜ). Ettevõte üleminekut iseloomustavad: Üle läheb terviküksus Tegutsemise eesmärk ei ole oluline Sama või sarnane tegevus jätkub (3-2-1-41-11) Hindamiskriteeriumid kohtupraktika järgi: Kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud. Kas uus tööanjda on enamuse töötajatest üle võtnud. Kas kliendid on üle läinud, kas hankijad on üle läinud. Tegevuse sarnasust enna ja pärast üleminekut. Üleandnja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Ettevõtte üleandjaga on tegemist ka juhul, kui töötajad, kes töötavad ettevõttes, ei ole selle ettevõttega lepingulistes suhetes ja ettevõtja annab oma tegevuse üle. Tavaliseks ettevõtte läheb üle müügi- või rendilepinguga, kuid neid reegleid kohaldatakse ka, kui
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
