HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõis...
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
Kool Hando Runneli elu ja looming Referaat Nimi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU............................................................................................................................. 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕT...
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Hando Runnel Koostajad: Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool p...
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähe...
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastas...
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Hando Runnel Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938.a Järva- maa Liutsalu külas talupidaja peres. Keskhariduse omandas Tartu ja Paide keskkoolis. Hando Runneli kõik luuletused on isamaalised ja neid on hea kuulata ja lugeda. Runneli esimene luulekogum oli ,,Maa lapsed" (1965), milles on luuletusi armastusest, loodusest ja kodumaast. Tema teine luulekogum oli ,,Laulud tüdrukutega" (1967), milles oli armastusest koduküla vastu. Looming ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukutega" (1967) ,,Mõru ning mööduja" (1976) Ja palju muid loominguid. Kui ausad suud sulguvad See artikkel räägib Hando Runnel murega Eestimaa ...
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. ...
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luule...
Võru I Põhikool Hando Runneli elu ja looming Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Lapsepõlv.........................................................................................................................4 Haridus..............................................................................................................................5 Hilisem tegevus.................................................................................................................6 Perekond Runnelid..........................................................................................................
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides puuduvad meil unistused ning mida rohkem aeg edasi läheb, seda suuremaks, ning võib öelda, et ka keerukamaks meie soovid ning saavutused muutuvad...
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv http://www.delfi.ee/news/paev...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendr...
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 ...
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Jaanika Vain VIIVI LUIK Referaat Juhendaja: õp. Kristel Vaiksaar Muuga 2010 Lapsena mõtles Viivi Luik, et lapsepõlv on paratamatus. Tulevast kirjanikku huvitas palju rohkem see, mis saab, mitte see, mis parajasti on. SISUKORD Elulugu..................................................................................................................................4 Looming................................................................................................................................5-6 Teosed..............................................................................................................................7 Tunnustused.......................................................................................................
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..........
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
1. Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad- vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure- Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aast...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.......................
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakka...
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
