Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud. Rahvakoosolek. Semiidid mesopotaamia põhjaosas. Õppisid sumeri kultuuri ja keelt jne.
Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhti...
Kuidas oli see seotud Mesopotaamia geogrfaalise asendiga? Mesopotaamia oli nn savitsivilisatsioon. Kuna sademeid oli ainult mäestike juures ja Tigrise üleujutused olid vägaettearvamatud, siis ei saanud seal eriti tegeleda põllumajandusega. Pärsia lahe ääres on aga suured sood, seal sai põllukultuure kasvatada ainult kunstliku kuivendamise teel. 2.Mis oli tsikuraat? Milline oli tema funktsioon? Tsikuraat oli astmikpüramiid. See oli koht, kus kummardati jumalaid. 3.Mida sisaldasid Hammurapi seadused? Miks peetakse neid ajaloolises mõttes väga oluliseks? Hammurapi seadused sisaldasid karistusi iga kindla kuritöö eest. Sellega üritati kaitsta inimesi varguste jne eest. Need olid teadaolevalt esimesed seadused, mis sellisel kuhul kirja pandi. 4.Kuidas oli korraldatud Mesopotaamia sõjavägi? Sõjavägi kutsuti kokku ainult erijuhtudel. Oli olema kaks väeliiki. Jalavägi ja kaarikuvägi. Jalaväes olid tavalisedtalupojad, kaarikuväe moodustasid ülikud ja nende kaaskondlased
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltla...
Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse.
religioosed eetilised tõekspidamised kinnitasid ainujumala kultuse, keelasid jumala kujutamise, käskisid igal seitsmendal puhata ning sätestasid põhimõtteliselt isiku, omandi ja perekonna kaitse. Käskudele lisandusid ettekirjutused erinevamates eluvaldkondades. Need käsud on tegelikult sündinud hiljem Moosese ajast,aga kuna kuulutas Jahve need just Moosesele, siis nimetatakse neid tänapäevani nii. · Hammurapi ja Moosese olid sarnased nii kehtis Moosese seaduses Hammurapi koodeksist tuntud silm silma , hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat mehe eelseisundit. Mees võis võtta mitu naist, naistelt aga nõuti ranget abielutruudust. PROHVETID · Aja jooksul suurenes aga ka iisraeli ühiskonna kihistatus. Vaesemad inimesed olid tihti sunnitud rikastelt võetud laenu katteks loovutamaoma maatüki või enda orjaks müüma. Teine oluline nihe iisrelu ühiskonnas puudutas usulisi tõekspidamisi. Pärast
Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle
9. Semiidi rahvaste riigid: Akadi, Vana Babüloonia (Hammurapi, Sargon I), Assüüria (Sargon II, Assurbanipal), Uus Babüloonia (Nebukadnetsar II). Akadi riik (2334-2193 eKr) Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi. Hammurapi koodeks ehk seaduste kogu oli eeskujuks ka teistele riikidele. Oli kujunenud armee ja ametnikkond, valitsemissüsteem oli täiustunud, omavaheline kauplemine oli kasvanud. Assüüria (900-612 eKr) tähtsamad linnad olid Assur ja Niinive, võimsaim valitseja Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad.
3. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr): · Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni. · Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja vallutustega loodud suurriik. b. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) · Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas Hammurapi, allutades endale kogu Mesopotaamia. · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele (1901 prantsuse arheoloogide leitud kivist kirst Hammurapi seadusesambaga) ??????????????? · Riigi purustasid hetiidid. c. Uus-Babüloonia (626-536 eKr) · Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia temast lahku ja koos liitlastega purustas Assüüria riigi. · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II (VI saj ???????? I p
1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna 2) Cheops/Hufu Vana-Egiptuse teine kuningas/vaarao, Cheopsi püramiidi ehitaja 3) Ehnaton Egiptuse vaarao, tuntud Atoni kultuse kehtestamise poolest, asutas Amarna linna 4) Nofretete Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ,,ilus,, , kuulus on Nofretete büst 5) Tutanhamon Vana-Egiptuse vaarao, algatas palju ehitusprojekte, taastas suhted teiste maadega 6) Hammurapi Vana-Babüloonia kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, kehtestas Hammurapi seadused (silm silma, hammas hamba vastu) 7) Nebukatnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, vallutas Süüria ja Palestiina, tema ajal ehitati Paabeli torn, ehitas ka rippaiad. MÕISTED autonoomia piiratud vabadus/iseseisvus eestlaste demonstratsioon Petrogradis 1917 26märts, meeleavaldus Venemaa Ajutise Valitsuse mõjutamiseks, Eesti kubermangu moodustamiseks
Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid: Sumeri päritolu inimesenäolised jumalad, kes kehastasid loodusjõude Anujumalate isa taevas
edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile. Õpiti kirjaoskust, matemaatikat, tähetarkust ning religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteoseks on Gilgameo*. Sammuti kujunes välja kuu kalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Kirjutati Hammurapi seadused, mis on esimene kirjapandud seadustekogu. Egiptus arenes Mesopotaamiast erinevalt, kuna olid erinevad looduslikudtngimused ja erinevad rahvused.
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisrae...
väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne... Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega
Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. 2.1.4 Assüüria riik (u 900-612 eKr) Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määr...
linnriigi. Tähtis osa ühiskonnas oli preestril, kelle üks ülesannetest oli ka riigijuhtimine; hiljem olid ka sõltumatud kuningad. Ühiskonnas leidsid koha ka vabad kodanikud, kes osalesid sõjaväes ja käisid rahvakoosolekul. Kuningas seisis riigi eesotsas, oli ka sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja jne. Kuninga amet oli seotud jumalaga, st kuningas oli ka ülempreester, kuid mitte jumal ise, nagu Egiptuses. Üks kuulsamaid kuningaid oli Hammurapi, kes lasi teha esimesed seadused, mis raiuti üle riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust. Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega
niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE MESOPOTAAMIA 1. Mida tähendab kreeka keeles mesopotaamia? Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vaheline maa. Piiblis on märgitud see ka kahejõemaana. 2. Sumerite leiutised Sumerite kuulsamad leiutised on ratas , vanker , potikeder, kalender, kool. Sumerid leiutasid kirja. Algselt oli see piltkiri, siis kujunes see mõistekirjaks ning hiljem arenes sellest veel silpkiri.Sumerite leiutatud kirja nimetatakse kiilkirjaks. 3. 3 Mesopotaamias asuvat riiki. Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted... Tsikuraad-Mesopotaamia astmikpüramiid, mille tipus oli pühamu. Linnriik-riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevast küladest ja põldudest Kiilkiri – Mesopotamiast alguse saanud kirjasüsteem Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja kä...
Nad lõid kiilkirja ja panid aluse linnalule, nende usk kujundas kogu järgnevat Mesopotaamiareligiooni ning nende kirjandust tunt ja jäljendati aastatuhandeid, samuti peetakse sumereid ratta leiutajateks. Suuriigi eesotsas seisis jätkuvalt kuningas, kes oli ühteaegu sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester. Mesopotaamias kehtisid Babüloonia kunu´inga Hammurapi seadused, mis jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu". Kui aga vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad
See on eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum. Varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast, suur osa raamatuid aga valmis Babüloni vangipõlves. Lõpliku kuju omandas III-II saj. eKr. See tõlgiti ka kreeka keelde ja hiljem sai sellest piibli osa. Moosese seadused Jahve monoteism, keelasid jumalat kujutada, käskis pühapäevi tähistada, sõnastasid isiku omandi ja perekonnakaitse põhimõtted. Raskemate kuritegude korral kehtisid Hammurapi seaduste koodeks. Perekonnaõigus oli patriarhaarne nõudes naiselt monogaamsus. Abielurikkujat ja sõnakuulmatut poega ähvardas surmanuhtlus. Ei rõhutatud ühiskonna kihistatust. Eraldati vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva seast oli neil õigus 6 aasta pärast vabaks saada. Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on nende ainujumal ja maailma looja. Prohvetid hakkasid nõudma Jahve asutamist ainujumalana. Pidi sündima Taaveti soost
Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid arvatavasti ülakorrusel. Magamistubadele lisaks oli ka külalistetuba ja kümblus ning tualettruum. 4.) Miks rajati tsikuraate? Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati linna keskele uhke astmeline tempel- tsikuraat. Sumerid uskusid, et tsikuraat võimaldab linnal jumalatega suhelda: valitsejad saavad tõusta treppe mööa jumalateni ja jumalad laskuda alla inimeste juurde. 5.) Miks olid Hammurapi seadused vajalikud? Karmusest hoolimata olid seadused vajalikud. Nad kaitsesid inimese elu ja omandit, kuid hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. 6.) Loetle ehitisi ja kindlusi, mida kuningas Nebukadnetsar II lasi püstitada Babüloonia kuningas Nebukadnetsari korraldusel algasid pealinnas Babülonis suurejoonelised ehitustööd. Üks Babüloni väravatest kandis viljakusjumalanna Ištari nime. Linnasüdamesse rajati umbes
Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muutusid – algselt oli tähtsaim jumal Anu (An), hiljem Bel (Baal), lõpuks Marduk. Surmajärgset elu kujutati kurva ja üksluisena, seepärast tuli kõik saavutada maapealses elus. Väga oluline oli oma saatuse lugemine ja ennustamine taevatähtede järgi
sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi purustasid hetiidi sissetungijad o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e.Kr, Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia ennast Assüüriast lahku ja purustas selle liitlaste abil, Nebukadnetsar II, Babülon muudeti silmapaistvaks riigiks, Paabeli torn, 539 e.Kr langes Pärsia võimu alla · Kultuur
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus.
4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias:
Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem. Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses. 1901. a eKr leiti hammurapi seaduste kogu tulp, mis asub Pariisis Louvre´I muuseumis. 3 õigusliku seisust : Vabad kodanikud Sõltlased – allusid suurmaaomanikele või templitele Orjad. Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. Tsivilisatsioon tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Kuna jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuse vahel. Sündis astroloogia. Leiti võti inimsaatuse määratlemiseks. Tavaliselt oli iga inimese saatus seotud selle grupi funktsioonide ja saatusega, millesse ta kuulus, st saatus kujunes inimese seisuse, ameti ja rikkuse järgi. Sumeri perekond oli põhiolemuselt monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Hammurapi seadustekogust( umbes 1790 eKr) võib leida perekonna omavaheliste suhete, õiguste ja kohustuste kohta mitmeid konkreetseid korraldusi. Abielu puhul sõlmiti abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus. Abielu oli võimalik ka lahutada, kuid see oli naisele palju keerulisem kui mehele. Lastel olid ka kindlad õigused. Näiteks ei tohtinud isa poegi pärandusest ilma jätta, seda võis teha vaid juhul, kui poeg oli süüdi mingis kuriteos. Austus isa vastu oli üldine nõue ja
Egiptus Egiptuses kirjutati peamiselt papüürusele. 2. 1)Egiptus oli maaühiskond, sest suurem osa elu toimus maal. Suuremaid linnu oli vähe. Need kujunesid enamasti losside ja templite ümber, ega ei muutnud eriti ühiskonda ja selle olustiku ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st. Ühtesul...
Arvude märkimine oli sümbolitega. Kasutati luid, keppe ja savipulki. Vajadusel eristada asju tulid kasutusele joonised, kuid lihtsam oli kasutada hieroglüüfe ja numbrimärke, mis olid erirahvastel erinevad. Abiks olid sõrmed ja tekkis kümnendsüsteem. Numbrisüsteemi arendajateks olid sumerid ja nad kasutasid erimärke, mida vajutati savitahvlitele. Muinasaja riikides esimeseks raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside- ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel. Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved
igal seitsmendal päeval puhata ning sätestasid põhimõtteliselt isiku, omandi ja perekonna kaitse. Kümnele käsule lisandusid aga üksikasjalikud ettekirjutused kõige erinevamates eluvaldkondades. Tõenäoliselt kujunesid need seadused pika aja vältel ja on suures osas Moosese ajast märksa hilisemat päritolu. Kuna aga iisraellaste pärimuse järgi kuulutas Jahve need Moosesele, siis nimetatakse neid tänaseni tinglikult Moosese seadusteks. Moosese seadused on Hammurapi seadustekogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum. Seejuures on nad oma olemuselt viimasega üsna lähedased. Küllalt sarnastes looduslikes oludes elavate semiidi rahvaste puhul on see ka mõistetav. Samas võtsid iisraellased tõenäoliselt Mesopotaamia õigusnormidest üht-teist ka üle. Nii kehtis Moosese seadustes Hammurapi koodeksist tuntud silm silma ja hammas hamba vastu põhimõte
pärast surma. Mesopotaamias ootas kõiki rõõmutu oleskelu. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees. Teadusharud: Egiptus geomeetria(vajalik ehitustegevuseks), arstiteadus(pikaajalised kogemused surnute palsameerimisega) Mesopotaamia matemaatika, astronoomia(taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku teada), astroloogia (tähtede järgi taheti tulevikku teada) Hammurapi seadused - Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Üldine karistuspõhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. sumerid võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus 2.Vana-Kreeka Ajaloo etapid: 1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta-Mükene kultuur / labürinditaolised lossid /
Linnade korraldus sumeri linnriikide oma sarnane. Preesterkonda ilmselt polnud. Rajasid igale poole kolooniaid (suured meresõitjad olid), kuulsaim neist on praeguse Tuneesia alal asunud KARTAAGO. Foiniiklased TÄHESTKU leiutajad (1000 eKr). See koosnes kaashäälikutest. Tänu lihtsusele levis kirjaoskus lihtrahva seas. VANA TESTAMENT palujude tekstide kogumik, vanimad osad kirjutatud TAAVETI&SAALOMONI ajal. Lõpliku kuju sai 3.saj eKr. Annab põhjaliku ülevaate JUDAISMIST. 10 käsku Hammurapi seadustega sarnased. Prohvetid alates 10.saj eKr propageerivad vaid JAHVET kujunes välja monoteism. Nende ettekuulutuse kohaselt pidi sündima kunagi messias. VANA-INDIA Indias polnud ühtset riiki, vaid olid eraldi linnad. Linnad ehitati savitellistest ja koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu.
Kirjandus on läbi aegade kandnud armastuse aususe ja truuduse sõnumit. Kuid siit ei puudu ka hoiatussõnumid inimeste alatusest, kurjusest, silmakirjalikkusest, näiteks Claude Frollo tegelaskuju V. Hugo romaanist ,,Jumalaema kirik Pariisis" või teise näitena isa Goriot` tütarde suhtumine oma isasse. Inimene õppis kirjutama selleks, et anda edasi sõnumeid, mis jääksid püsima kauemaks kui suuline kõne. Ka meieni on jõudnud iidseid sõnumeid Hammurapi õiglaste seaduste karmusest, Antiik-Kreeka kangelaste vaprusest. Kui vanal ajal olid raamatud suureks harulduseks, siis tänapäeval puutume kirjandusega kokku iga päev. Kas me aga oskame praegusel kiire elutempoga ajastul selle igavesi sõnumeid õieti tõlgendada?
Linnriigid linnu kaitsesid müürid, igal riigil oma jumal, linna keskel tsirkuraat, Kuninga ülesanded väepealik, kohtumõistmine, ülempreester, ei peetud jumalaks, Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioo...
· Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve,
moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem
väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi mõtted ehk kirjutatud raidkirjas seadused koostas seadustekogu * karistuse määras vaarao * karistuse määrasid seadused seadusandlus Põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu" Perekond * tüüpiline pere oli paarperekond, * perekond oli patriarhaalne
Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all
Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu. Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seadusandja ning kohtumõistja
Mesopotaamia oli rohkem linnaühiskond. Maal elas inimesi vähe ja põllud paiknesid peamiselt linnade ümber. Egiptus oli seevastu maaühiskond. Linnade ääres eriti toitu 3 ei kasvatatud, seda tehti linnadest kaugemal. Mesopotaamias olid seadused kõigile inimestele nähtavad, aga Egiptuses ei olnud. Mõlemas riigis olid küll seadused olemas. Mesopotaamias olid kuulsaimad hammurapi seadused. Need olid hästi karmid. Peres oli rohkem õigust mehel ja naine pidi kodu korras hoidma ja lapsi kasvatama. Egiptuses oli abielunaise ja mehe seisus peaaegu võrne. Majaemandat austati. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine eraldi vara ja nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Olid olemas erinevad ühiskonna kihid. Kõige kõrgemal oli valitseja ja madalaim oli orjad.
· Põletatud savist esemed. Willendorfi Veenus 13000-18000 e.m.a Ehitised, kivid kultus kohtadel ( Megaliitilised ehitised) Stonehange`i kromlehh Inglismaal u. 3000 e.m.a. Menhir Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal Kivikalmed- dolmenid MESOPOTAAMIA (Kahejõemaa) · 5000 aastat tagasi elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid · Kiilkiri, niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia. · Ratas ja vanker · Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia. 18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks Babüloonia riigiks. · Linnad mida ümbritsesid tugevate tornidega müürid. 9.saj. e. Kr. saavutavad ülemvõimu assüürlased. · Võimas armee, teedevõrk. · Kaared ja võlvid · Põletamata savist tellised · Marmorist ja alabastrist reljeefid · Tiivuliste härgade ja sfinkside kujud 7. saj. e.Kr. Uusbabüloonia ajajärk. Babüloni linn · Kuningas Nebukadnetsar II · Istari värav- glasuuritud reljeefid
Mesopot. oli põlluharimine võimalik tänu kunstlikule niisutamisele,Egiptuses aga tänu Niilus üleujutamisele.Mesopot. Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada.Leidus savi ja pilliroogu.Egiptuses hiliskevadel ja vara suvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu.13)mesopot. riigid ja tähtsamad valitsejad:Sumeri linnriik-kiilkiri.Akadi suurriik-valitseja Sargon võttis omaks sumerite kultuuri ja oli esimene valitseja.Vana-Pabüloonia-valitseja Hammurapi,lõi esimesena SEADUSTE KOGU.Assüüria impeerium:linnad-Assur,Ninive erakordselt sõjakas riik.Uus-Pabüloonia-Nebukadnetsar II,rippuvad aiad,Paabeli torn.14)mesopot. usk,teadus,kirjandus:TEADUS-osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.Astronoomia- tehti taevavaatlusi ennustamiseks kui ka aja arvamiseks.Kujunes kuu kalender.Tunti hästi planeetide trajektoore.Osati ennustada kuu-ja päikesevarjutusi.USK-Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.Nad olid surematud ja ülivõimsad.Kardeti
neile oli teada ka murru mõiste. Peagi arendati egiptlaste poolt välja uus kirjatüüp – hieroglüüfid. Kirja arenedes toimusid esimesed katsed raha mõiste lahtimõtestamiseks. Üks esimesi rahaühikuid oli seekel. Seekli väärtus oli võrdne härja eest tasutava kulla kogusega. Esimesena võtsid metallraha kasutusele Väike-Aasias elanud lüüdialased. Babülooniat ja Assüüriat on peetud raamatupidamise ja kaubanduliku arengu alustugedeks. Babüloonia kuningas Hammurapi kehtestas seadusekogu ehk koodeksi, mida võib pidada üheks esimeseks kaubandust ja arvepidamist reguleerivaks seaduseks. Koodeksit peetakse maailma vanimaks seadustekoguks. Pöördeliseks momendiks raamatupidamise arengus oli raha kasutuselevõtt. See muutis raamatupidamise loogilisemaks ja paremini mõistetavaks. Ühismõõdikuks sai raha ja edaspidi puudus vajadus pidada arvestust lammastes või viljasaagi suuruses.
seotud ehitisega kuid loodi ka eraldiseisvaid feljeeftahvleid(steele) ja vabafiguure. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis
Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni Assüüria 9.-7. saj eKr vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad Assurbanibal -> Ninive raamatukogu Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
4. teema Vana-Mesopotaamia kunst Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
