helerohelisi ja sügavsiniseid salle. 19 Jumestus ja hügieen: Etruskid rõhutasid laujoont ja arvatavisti ka kulme. Naiste hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huule ja näovärve. Arvatakse, et nägu toonitasid mõned mehedki. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti
Kruvikompressorid on paigutatud nii, et vundamendile on pandud kompressor, kondensaator, aurusti, õliseparaator ja õlijahuti. Läbi aurusti juhitakse antifreez’i vesilahus, mis läheb torustikku üle laeva. Läbi kondensaatori juhitakse merevesi. Howden WRV õlipritsungiga kruvikompressor on reguleeritava tootlikkusega rotatsioonkompressor. Kompressori sees on kaks kruvi. Üks isane, teine emane. Isane on vedavaks ja tal on viis hammast, emasel on kuus õõnt, millega isane hambub. Keerdude vahele tekivad muutuva ruumalaga ruumikesed, mille abil toimub agensi aurude pumpamine. Õli on rõhul 2bar kõrgem välja antava agensi aurude rõhust. Emane võll on varustatud servomootoriga. Sellega reguleeritakse kompressori tootlikkust. Tootlikkuse muutumine seisneb selles, et muudetakse kompressioonikambri suurust liigutades võlli paremale või vasakule.
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
ehitust selgitab joon. 47. Generaator koosneb kolmest põhiosast -- staatorist, rootorist ja kaantest. Silindrikujulisel staatoril 8 on siseküljel kaheksateist hammast. Igal hambal asetseb üks faasimähise pool 9, mil- lel on 18 keerdu 1,08-mm läbimõõduga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon. 45, c) , mille 6-poolist jada on tähtlülituses ja nende faasijuhtmed on alumiiniumisulamist pöias on püsimagnetid (mopeedidel ühendatud alaldi klenimide külge. 4, motorolleritel ja mootorratastel 6 tk
eospeata suvivõsu ja pruunikas, eospeaga kevadvõsu. Pärast eoste valmimist eospea variseb, võsu muutub roheliseks, sõlmedest kasvavad külgoksad ja võsu hakkab sarnanema suvivõsuga. Võsu on kuni 50 cm pikk, roheline, nõrk, soonelise, kareda varrega. Külgoksad võivad olla kuni 10 cm pikkused, harali ning allapoole käändunud. Lehti osjadel ei olegi, neid asendavad sõlmekohtades hambad. Aasosjal on 12-18 teravat pruunikat hammast. Kasutamine: Siberis kasutatakse paiguti hobusetoiduna. Samblarinne pidev, esinevad: palusammal (D), laanik (D), metsakäharik, raunik, lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel. Raunik on suurimaid maksasamblaid Eestis, tema võsud on kuni 10 cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas
võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask asustab peaaegu eranditult vaid mände, asustades jalal seisvaid haigeid puid ja rajades haude tavaliselt paksukorbalisele tüveosale. Asustab ka värskeid palke laoplatsidel. Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6. Vastsekäigud lühikesed, lõpevad nukuhälliga. Noormardikad kooruvad juulist septembrini
«Sina, Tom! Tom, mis sul viga on?» «Oh, tädi, ma . . . » «Mis sul viga on -- kus sul valutab, laps?» «Oh, tädi, mu haige varvas on kärbunud!» Vana daam vajus toolile ja naeris, siis nuttis, siis tegi mõlemat korraga. See toibutas teda ja ta ütles: «Tom, kuidas sa mind ehmatasid! Nüüd jäta see lollus ja kõbi voodist välja.» 43 Oiged lakkasid ja valu kadus varbast. Poiss tundis end pisut lollina ja ütles: «Tädi Polly, see näis ära tulevat ja tegi hirmsat valu. Ma ei pannud hammast enam tähelegi.» «Hammas, tõesti! Mis su hambaga siis on?» «Üks hammas on lahti ja valutab päris pööraselt.» «No jäta juba, ära hakka jälle oigama. Tee suu lahti. Jah, üks hammas liigub tõesti, kuid sellepärast ef hakka sa veel surema. Mary, too mulle siidlõnga ja üks tuline tukk köögist.» Tom ütles: «Oh, palun, tädi, ära tõmba seda hammast välja, ta ei valutagi enam. Ma ei liiguta end üldse, kui ta veel valutab
Ta näos on veel eelmise sinna istunud mehe jälg ! Räägi siis ometi. Sul on õigus oma lollile arvamusele ! Mängime hobust! Mina olen esiots ja Sina oled Sina ise. Tunne ennast nagu oma kodus..korista köök ära ! Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras." Hea parfüüm . Aga pead sa end selles just marineerima ? Kaua veel plõksid, tuleb sul paar hammast taskus koju viia. Ma ei unusta kunagi ühtki nägu, aga sinu puhul tahaks küll erandi.teha Kas sa käid ilusalongis tagavaraväljapääsu kaudu? Ta on nagu lauaga löödud. Ja mitte üksnes vastu rindu. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal. Sa oled täpselt nagu Action Man: kandiline soeng, armiline nägu ja püksis mitte midagi. Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Kas sa nüüd taipad, mis juhtub, kui sugulased omavahel abielluvad?
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
2793. Kui keegi sulle vastu nina lööb, siis on see valus. 2794. Õhupadjad lendavad lahti kiirusega 200 mph (~333 km/h). 2795. Arvu pii miljardes komakoht on 9. 2796. Ja nüüd väike nõuanne õpetajatele ... kui õpetaja on tark, siis õpilane ei arva, et õpetaja on loll. 2797. Kuud, mis algavad pühapäevaga, sisaldavad endas kuupäeva: reede. Kolmeteistkümnes 2798. Iga päev hakkavad 3000 teismelist suitsetama 2799. Inimene, kes suitsetab päevas terve paki, kaotab keskmiselt 2 hammast 10 aasta jooksul. 2800. Maod ei hammusta vees, kuna nad võivad hammustamise käigus uppuda 2801. Pablo Picasso sai noorena sooja, enda maale põletades. 2802. Naised pilgutavad silmi kakskorda rohkem kui mehed. 2803. Kui sa aevastad lõpetab kogu su keha selleks hetkeks töö, isegi süda 2804. Tasmaanias on maailma kõige puhtam õhk 2805. Sa põletad rohkem kaloreid magades, kui telekat vaadates 2806. Pea vastu seina tagumine kulutab 150 kalorit tunnis 2807
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
