on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega 3 minutit; PIIMAHAMBAD Lapse sündides on piimahammaste · Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat, alged see kaitseb hammast magusa söömisel juba olemas. 67 kuu vanuselt hakkavad piimahambad lõikuma. tekkinud happe eest ja tugevdab ka hamba emaili; Need hambad on vajalikud mälumisel, kõne arengul ja lõualuu kasvamisel.
närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus Siidiuss Mõtle !!!!!!!!!! Mitu hammast on täiskasvanul inimesel ? Vastus Inimesel on suus 32 hammast . Nipiga Küsimus!!!!!!!! Mõtle hoolega !!!!!!!!!!! Milline arst ei küsi enda patsiendilt isikuandmeid ? Vastus Loomaarst
paralleelselt teraga, kas nurgamõõdik on õige nurga all. 3.Sättida tera õigele kõrgusele. 4.kinnitada tera kaitse 5.asetada materjal piirde/nurgamõõdiku vastu. 6.käivitada saag. 7.Lükata materjal käe või vastava lükatiga, kindlalt kinni hoides sae terale. Erinevad terad Ketassaagidel kasutatakse palju erinevate omadustega (nt. Hammaste arv, suurus) teri. Põhilisemad on näiteks "rebiv" tera millega lõigatakse puitu piki. 20-30 hammast. risti lõikamise tera millega lõigatakse puitu risti sooni. 60-90 hammast. universaalne tera millega lõigatakse puitu risti ja piki soont. kihilise materjali tera tera millega lõigatakse nt. vineeri. Ohutus Tuleb kindlasti kanda kaitseprille ja kuna müra on tugev ka kõrvaklappe, tolmu hingamisteedesse sattumise vältimiseks maski. Tuleb kontrollida kas tera on terve, paralleelselt, õigel kõrgusel. Enne kasutamist tuleb küsida õpetajalt luba.
mitte panna pastat liiga paksult harjale (ainult hammaste põsepoolsetest pindadest ja liigu see ei puhasta, vaja ikka pesta ka); sammhaaval üle esihammaste vastassuupoolele. kasuta flouriidi sisaldavat hambapastat, sest Seejärel puhasta ka keelepoolsed pinnad. Lõpeta see kaitseb hammast magusa söömisel ülemise hambakaare puhastamine mälumispinnal HAMBAVAHEHARI tekkinud happe eest ja tugevdab hamba ringjate liigutustega. Seejärel puhasta alumised kasutatakse puseriti hammaste korral; emaili
Meie hambad Koostaja Svetlana Rassmann Lasteaia vanemale rühmale. Juhendaja Peeter Linnamäe MITU KORDA PÄEVAS PESED HAMBAID? 2 KORDA HOMMIKUL JA ÕHTUL Mida me teame hammastest? Kui laps sünnib, on ta hambutu Siis kui laps saab 7-kuuseks, tulevad esimesed hambad, need on piimahambad 5-aastasel lapsel vahetuvad piimahambad jäävhammasteks Täiskasvanul inimesel on 32 jääv- hammast Miks hambad meile tähtsad on? Toidu korralikuks mälumiseks Õigeks hääldamiseks Kauniks naeratamiseks Kaaries ehk hambaaugud TAVALINE HAMBAHAIGUS, MIDA PÕHJUSTAVAD MEIE SÜLJES LEIDUVAD BAKTERID. BAKTERITE KASVU SOODUSTAB SUHKUR, MIS ON NEILE
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelased ei muutu: Misa jäi väärikaks, kuni lõpuni. Porfiri jäi kadedaks. Situatsioon muutub järjest pingelisemaks: Porfiri ikka proovis paksule mehele pahameelt teha. Lõpp on ootamatu: Kui peenike mees Misat solvama hakkas, jalutas viimane lihtsalt minema. Kirurgia Probleemid teoses: 1) Kui kirurg hakkas patsiendi hammast välja hakkas sikutama, ning see ühe korraga välja ei tulnud, sai patsient väga pahakseks. Hakkas sõimama kirurgi, et too ei oska oma tööd teha. Peategelaste iseloomustus: Kurjatin kirurg, umbes 40 aastane paks mees, kantud siidist kuub seljas ja kulunud trikoopüksid jalas. Ta nägu väljendas kohusetunnet ja lahkust. Suitsetas sigareid. Oli haritud meditsiini vallas. Vonmiglassov patsient. Pikk jässakas vanamees. Ebameeldiv inimene, kes
Sisselase 46,40 38,00 4. Väljalase 47,29 38,06 Kuna nukkvõlli kulumine on lubatud piirides, siis sobib ta kasutamiseks ka edaspidi. 7.Vastasime küsimustele: 7.1 Määrata (ja näidata/tõestada) nukk- ja väntvõlli vaheline ülekandearv. Nukkvõlli rihmarattal on 40 hammast, väntvõlli rihmarattal on 20 hammast, seega kui väntvõll teeb ühe pöörda, siis nukkvõll teeb 2 pööret. Ülekandearv 1:2. 7.2 Määrata sisse-ja väljalaske klapi tõusud millimeetrites. Sisselaskeklapi tõus on keskmiselt 8,32mm. Väljalaskelapi tõuson keskmiselt 9,10mm. 7.3 Kuidas toimub klapivahede reguleerimine? Klapivahede reguleerimist teostatakse tõukuritepealsete seibide vahetamisega. 7.4 Kui suur on nukkvõlli töölõtk plokikaanes? Standard: 0,08-0,18mm. Maksimaalselt 0,25mm. 7
TERVES KEHAS TERVE VAIM LIIS LIIVAMÄGI TOITU- MINE TÖÖ JA PUHKUSE VAHELDUMINE HÜGEE TERVISLI N K ELUVIIS HOIDUMINE KAHJULIKES T LIIKUMIN TEGEVUSTE E ST NÄO, HAMMAST NAHA, RIIETE, E KÄTE JA JALATSIT JUUSTE TERVISHOI JALGADE E PUHTUS D PUHTUS PUHTUS TOITUMINE NAUDI TOITU, MIDA SA SÖÖD TOITU MITMEKÜLGSELT ÄRA MAIUSTA LIIGA TIHTI ÄRA SÖÖ LIIGA PALJU RASVAST TOITU UNI MAX. 14 12 10 8 6 4 2 0 KOOLIEELIKUD KOOLIEALISED TEISMELISED NOORED TÄISK. MAX. LIIKUMINE
Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
Suuhügieen PUHTUS Pese hambaid 2 korda päevas - hommikul ja õhtul; Korralikuks hammaste puhastami- seks kulub aega 3 minutit; Kasuta fluoriidi sisaldavat hamba- pastat, see kaitseb hammast magusa söömisel tekkinud happe eest ja tugevdab ka hamba emaili; Pese hambaid seest ja väljast; Puhasta iget ja keelt; Õpi kasutama hambaniiti; Kasuta spetsiaalselt lastele mõeldud hambaharja ja hambapastat. Käsi tuleb pesta peale igat tualetis Vähemalt kord päevas peaksid käimist, samuti enne sööki ning pesema enam higistavamaid pärast lemmiklooma katsumist. kehaosi: nägu,kaenlaaluseid Vahetusjalatsid olgu mugavad ja
2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad jala: jalga hamba: hammast süsi: söe: sütt Pöördsõnad anda: annan õmmelda: õmblen 7 Vältevaheldus Käändsõnad laulu: l'aulu mõ'tte: mõtet Pöördsõnad sei'sta: seisan leinata: l'einan 8 Välte ebavaheldus Käändsõnad tuli: tule: tuld pesa: pesa: pesa: pessa Pöördsõnad tulla: tulen olla: olen 9 Kujuvaheldus Käändsõnad soolase: soolast tuule: tuult Pöördsõnad
teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest.(Nt: Mööda mäkke, saab rakendada väiksemat jõudu, kui on raskusjõud. PÖÖR • Kangile sarnane. • Pööral on vänt ja võll. • Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. HAMMASRATASÜLEKAN NE • Kui nt väiksemal hammasrattal 10 hammast ja suurel 20. Kui väike ratas teeb kaks pööret, siis suur teeb ühe pöörde. Sellise ülekandega saab suurendada jõudu KAHEKORDSEKS. • Kasutakse nt autol, jalgrattal.
MOOD RENESSANSIAJASTUL ( vaatluse all põhiliselt Saksa ning Itaalia moevoolud ) NAINE : · kahvatu jume ei olnud sobilik · otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost · nina pikk ja kitsas · suu väike ja korallpunane · rääkides tohtis paista 4-5 hammast · rüht pidi olema sirge · ei tohtinud olla paks, ei tohtinud olla peen · kanti puidust kombasid sobiva pikkuse saavutamiseks, kontsakingade eelkäijad · riietus pidi olema harmooniline ja moodustama terviku · kärtsud värvid moest läinud · kasutati palju siidi ja sametit · eriti kallis must värv · eriti peen läbitikitud siid · taskurätid · kaasavaras ,Fatsoleto' · ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid
Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. http://delfiin.onepagefree.com/ Merlin Mägi 5.klass Muhu 2010
Aasiast või Aafrikast. Söekaevantusest leitud ahvile pandi nimeks Siamopithecus eocaenus. Arvatakse, et ta pärineb 58-34 miljoni aasta tagusest eotseeni ajastikust. Dinosauruste aeg oli siis juba möödas ja imetajad asusid massiliselt maismaad vallutama. See avastus lõi kõikuma väite, et ahvid on pärit Aafrikast. Selle ahvi alalõualuu hammasterida on peaaegu täielikult säilinud ja ülalõualuus on alles neli hammast. Lõualuud on kahjustamata kogu ulatuses kuni silmakoobasteni. Selgelt on näha, et silmad paiknesid pea eesküljel, mitte külgedel, seega oli loomal lame koon ja päris suur aju. Järelikult oli ta kõrgelt arenenud primaat. Teadlased tahavad selle väite kinnitamiseks teha veel väljakaevamisi Tais ja selle naaberriigis Myanmaris. Enne seda ei saa nad kindlalt öelda, et ahvid on pärit Aasiast mitte Aafrikast.
Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul
Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, sateliitide raamist ja kroonvarrast. Sateliitide raamis on tavaliselt 3....5 sateliithammasratast. Planetaarülekandel eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi autmaatkäigukastidesse. Käigukast Näiteks: Kui vedaval hammasrattal on 30 ja veetaval hammasrattal 60 hammast, siis ülekandearv on 60:30=2 Kui sellele lisandub teine Hammasratasülekanne, mille veetaval rattal on 50 hammast ja vedaval rattal 25 hammast siis kohu ülekandearv on 60:30=2 50:25=2 ja 2x2 = 4 Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdraliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid.
Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid
Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi-nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120. Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik, seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2...3 hammast. Et vähendada saelehe hõõrdumist tükeldatava metalli seinte vastu, painutatakse tema hambad kahele poole. Olenevalt sammust painutatakse hambad erinevalt. Suure sammuga hambad painutatakse ühekaupa vaheldumisi paremale ja vasakule , keskmise sammuga
seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline
,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreismann) oli aktiivne naine, kes arvas, et just temal on kõige õigem maailmavaade, kuid kahjuks ei näinud ta probleeme, mis olid ta enda
kui plasmas. Gl.submandibularis 70%, segasülg (rohkem seroosne) Gl. parotidea 25-27%, seroosne Gl.sublingualis 3-5 %, segasülg (rohkem mukoosne) MÕISTED Sülg on süljenäärmete limane, kergelt aluseline sekreet. Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid
ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad.
Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks antiloopidest ja sebradest kes vee lähedale satuvad. Elupaik Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas India, Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Paljunemine Vastassugupoolt meelitavad Krokodillid eritades oma kehale muskuse- lõhnalist ainet
UL Renessansi ajal muutus mood väga palju. Euroopa moemaitset hakkasid kujundama Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Loobuti kitsastest ja väga ebamugavatest riietest, nende asemele tulid avaramad ja mugavamad rõivad. NAISED Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost. Pikk ja kitsas nina. Väike ja korallpunane suu. Rääkides tohtis paista 45 hammast. Rüht pidi olema sirge Ei tohtinud olla paks ega ka peenike. Juuksed Peakatte kandmine oli renessansi ajal vajalik. Osades kohtades trahviti inimesi, kes avalikkuse ette ilmus palja peaga. Kapuuts oli levinuim peakate. Kapuutse oli erinevaid: inglise kapuuts, prantsuse kapuuts. INGLISE KAPUUTS PRANTSUSE KAPUUTS Juuksed Juuksed olid ideaalina meekarva või mistahes blondi varjundiga ning soengus pärlite ja
Seedeprotsess Seedimine algab suuõõnes.Inimesel on algselt suus 20 piimahammast,mis 5-12 eluaastates vahetuvad jäävhammastege.Jäävhambad jagunevad:puri-,lõike-ja silmahammasteks.Inimesel on 32 jäävhammast.Hamba peamine koht on hambaemail ehk vaap,mis kaitseb hammast kulumise eest ja mikroobide eest.Hamba sees on säsi,kus asuvad veresooned ja närvid.Esmalt toit lõhustatakse hammastega ja süljega.Süljes asub ensüüm amülaas,mis lõhustab tärklist.Tärklise lõhustamine aga lõppeb maos.Sülg hävitab ka suus olevad bakterid ja hoiab suud niiskena.Ja niisutab ka toidupala.Niisket toidupala on lihtsam neelata.Neelus ristuvad hingamis-jasöögi teed.Neelates surub keel toidu taha,kus neel vähendab ninaõõne,sissepääs
Toitumine ja eluviis 4. Vaenlased 5. Kokkuvõte 6. Lisa 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tutvustus Eestis elab umbes 30 tuhat metssiga. Põrsad on neljanda elukuuni heledad ja triibulised. Kuldid tähistavad oma territooriumi kihvadega puudele jutte vedades ja end nende vastu sügades. Metssead armastavad võtta mudavanne, sest kehale jääv mudakiht kaitseb putukate eest. Metsseal on 44 hammast. Kultidel arenevad välja võimsad silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest. Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada. Toitumine ja eluviis Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides
õu..d..ne Õu..d...se maja sees liiguvad vaimud. soo..d..ne Soo..d..sad hinnad on hetkel selles nurgapoes. sea..d..ma Sea..d..sime peoks kõik valmis. tun..d..ma Tun..d..sin ennast ebamugavalt. 4. Kääna sõnu neljas esimeses käändes. Nimetav määre number hammas keel Omastav määrde numbri hamba keele Osastav määret numbrit hammast keelt Sisseütlev määrdesse numbrisse hambasse keelde 5. Tõmba alusele üks joon, öeldisele kaks joont alla. NB! Selles doc'is: alla üks joon - üks joon alla; alla kaks joont - kiri tehtud paksuks. Friedebert tuglas elas Tartus. Ta kirjutas oma esimesed lood gümnaasiumis õppides. 1906 - 1917 elas kirjanik välismaal, sest Eestis oli ohtlik. Tuglast tuntakse ka kirjandusteadlase ja tõlkijana. Lapsed loevad tavaliselt tema jutukest ,,Siil"
alligaatoreid neid ründama. Floridas on keelatud metsikuid alligaatoreid sööta, sest lõpuks nad kaotavad hirmu inimeste ees ja see teeb neid isegi rohkem ohtlikumaks. Täiskasvanud alligaator on tavaliselt 400 kg raske ja 4 meetrit pikk, aga võib kasvada ka kuni 4.4 meetrit pikaks ja 450 kg raskeks. Pikim iial registeeritud alligaator on Lousianas olnud 5m ja 84cm pikk. Alligaatorid elavad kuni 50 aastaseks ja neil on keskmiselt 75 hammast. Vanim registeeritud isend nimega Muja on Serbia loomaaias alates aastast 1937 ja on vähemalt 73 aastat vana. Üks teine isend suri Riia loomaaias aastal 2007 olles üle 75 aasta vana. Alligaatoreid leidub Kagu Ameerika Ühendriikides, enamasti Floridas ja Lousianas. Nendes kahes osariigis elab alligaatoreid üle miljoni. 2005 aasta andmete järgi on Lousiana osariik suurima alligaatorite arvuga riik. Ameerika alligaatorid elavad magevee keskkonnas, näiteks tiikides, soodes ,
Inimese evolutsioon Rahvusvaheline teadlaste töörühm leidis ahvinimese kivistise, kes kolme miljoni aasta eest tagajalgadel käima hakkas. Kivistis oli vana lõualuu, mis sisaldas vaid viit hammast, mis sarnanesid inimese hammastega. Lõualuu omanik võis olla maailma esimene inimene. Teadlane Louis Leaky leidis 1964. aastal Aafrikast kolju ja mõne käeluu. Leaky leidis ka käe lühikesed sõrmed, mis tõenäoliselt suutsid juba haarata ja tööriistu valmistada. See leid, mis sai nimeks homo habilis, tõestas Leaky teooriat, et just kivist tööriistad eristasid esimesi inimesi algelistest ahvinimestest., kes olid inimese ja ahvi vahelüliks.
Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 15. Hambad Hambal eristatakse hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi. Tsement katab, kas hamba juureosa või kogu hammast. Eristatakse lõike, kihv, vahe ja purihambaid. Mäletsejaliste hambavalem: 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast 16. Hingamisorganid Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad nad osa vee väljutamisest organismist. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu
ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale.Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise
Referaat Green Day Kose Gümnaasium Gert Kaasik 8b 2009.a Green Day Green Day on Ameerika rockibänd, mis asutati 1987. aastal. Bänd koosneb Tre Coolist, Mike Dirntist ja Billie Joe Armstrongist. Green Day on väljastanud 8 albumit. Nende albumit Dookie saatis edu ning nad müüsid üle 10 miljoni albumi USA-s ning 15 miljonit albumit üle maailma. Nüüdseks on nad müünud üle 60 miljoni albumi ning pälvinud 3 Grammy auhinda. 1987. aastal moodustasid kaks sõpra, Billie Joe Armstrong ja Mike Dirnt bändi Sweet Children. Bändi märkas plaadifirma Lookout!. 1989. aastal andis bänd välja oma esimese albumi 1,000 Hours, kuid enne seda muudsid nad bändi nime Green Day-ks, et vältida sassi ajamist teise kohaliku bändiga Sweet Baby. Bändi nimi Green Day tuli tänu nende marihuaana kiindumusele. 1990. aastal väljastas Green Day oma teise albimi 39/Smoot...
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15. Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama...
2. Voodi on lae all 3. Kiilakalt kammi küsida LIITSÕNAMÄNGUD 1. Missugust mütsi ei panda pähe? 2. Missuguse harjaga ei pühita põrandat? 3. Missuguse prilliga ei näe? 1. Unimütsi 2. Kukeharjaga 3. Aprilliga AFORISMID 1. Parimad asjad maailmas eo ole asjad. Jaagup Kreem 2. Niisama ei juhtu midagi, esimese otsustava sammu peab inimene ikka ise tegema. Sünne Valtri 3. Eestil on kombeks üks president korraga. Lennart Meri KÕNEKÄÄNUD 1. Punane kukk katusel 2. Hammast ihuma 3. Tal on pikad näpud 1. Tulekahju 2. Teise peale viha kandma 3. Varastab LAULUPAROODIA https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc KAASUTATUD MATERJAL http://www.folklore.ee/Sonamang/ https://tsitaadid.ee/topic/eesti-tsitaadid?page=1 https:// www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/algkl_emak_olumpiaadiks_ ettevalm_konekaanud_merikerahtma.htm https://www.youtube.com/watch?v=eMsKRnhcB9Y https://www.youtube.com/watch?v=pib40Quqdwc https://www
tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sissevälja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega. Tiigri saba on 11,5 m pikk, umbes pool keha pikkusest.Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal.Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Ehituslikud iseärasused Kõik teadaolevad valged tiigrid kuuluvad bengali tiigri alamliiki.
Kerakala Kerakala ehk fugu on Jaapani kala, mis võib mürgiseks osutuda, kui seda natkue valesti valmistada. Kerakala sisaldab mürki tetrodoksiini, mis on palju kordi tugevam taimse päritoluga kuraarest. Kerakala mürki saanu võib surra pooleteise tunni jooksul. Kerakalal on üliteravad hambad, mis koosnevad neljast plaadist. Kala hammaste järgi on ka temas sisalduv mürk tetradotoksiin nime saanud. Tetras tähendab nelja ja odontos hammast. Kerakala on tuntud selle poolest, et rünnaku korral muutub ta keha umbes kaks korda suuremaks ning ta jääb nagu pallina vee peale hulpima. Teda peetakse Jaapanis delikatessiks. Ühes kerakalas leiduv tetradotoksiin võib tappa 30 inimest. Tetradotoksiin võib tappa 4-6 tunni jooksul, kui kohe sellele jälile ei saada. Mürgituse tagajärjel võib tekkida halvatus, krambid ning südame- ja veresoonkonna häired. See aine on 1200 korda mürgisem kui ...
Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda. Kehaehitus Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Kiirus
pärismaailmast. Egaeusele muutub aga Berenike kinnisideeks, ta unistab temast ja mõtleb temast pidevalt ja harutab lahti tema pisemagi kehaosa. Nii et ta ka ükskord palus Bereniket naiseks. Talle pakub see vaene, haige Berenike palju suuremat huvi kui terve ja elurõõmus. Kui nende pulmapäev hakkas lähenema siis, ühel õhtul, kui Egaeus istus raamatukogus astus tema ette Berenike. Berenike oli väga kõhnaks muutund ja vägagi kole, kuid kui ta naeratas, siis tema 32 hammast olid ideaalsed (lumivalged, ilma ühegi vea ja täpita). Peale seda lahkus Berenike aga toast. See aga jäi Egaeust kummitama meeletult. Ta lihtsalt mõtles ja mõtles Bernike hammastest, küll ta nägi neid kõikjal, nii et ta kujutas neid ette isegi käega katsutavad olevat. Ta arvas, et Berenike hammastes on olemas peidus ka mõte. Järgmisel päeval ärkas ta oma unelusest sel hetkel kui kostis hädakarje ja millele järgnesid erutunud hääled. Ta tõusis oma toolilt ja läks eestuppa, kus
õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat hammast, vastavalt õie viietisele tüübile. · Putkõites on 5 tolmukat ja 1 emakas, järelikult on õied kahesugulised. Tolmukad kasvavad oma niitidega kroonlehtede alumise osaga kokku, tolmuka pead aga ühinevad putkeks. · Emakal on sigimik, pikk emakakael, mis läbi tolmukapeadest moodustunud putke, mis on tekkinud kahest viljalehest, sisaldab ühe seemnealgme. · Viljad seemnised on sageli varustatud karvatutiga, seemnete laiali kandmiseks tuule abil.
Mida metshiir sööb? Tumepruun selg Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et Helepruun küljelt nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Hallikas-valge kõht Metshiire välimus Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb
Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss Tahtis toas tantsu lüüa Mis värvi oli uss Meie koogid ära süüa Seda ütled sina Ema võttis raagus viha Väike tatinina Andis talle üle piha Kas sul seda värvi on? · Kassid läksid kalale Vanamees, vanamees 66, ikka jalalt jalale Pooltesit hammast oli suus. pita päta pita päta Kartis hiiri, kartsi rotte, läbi rohu üle mätta Kartis nurgas jahukotte. · Tuleb tuleb tuppa hiir Jaanuar, veebruar, märts, aprill, meil oli Kiisut pole praegu siin kodus krokodill. Piiksub mulle Krokodill tegi palju nalja, Pii pii pii ajas lapsed toast välja. Mina naeran
Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon. Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik, mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte · Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained.
organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida? Toit on vaja hästi läbi selleks, et siis seguneb see paremini süljega ning neelamine on kergem. Siis toimub seedimine ka kiiremini. 6. Miks hakkame tundma magusat maitset, kui oleme kaua aega närinud leiba või kartulit? Sest tärklis hakkab seeduma juba suus ja kuna kartul ja leib sisaldavad tärklist, siis me
- Informeerib mootori juhtarvutit väntvõll pöörlemissagedusest. Seni on enamlevinud induktiivandurid , kuid viimasel ajal kohtab sageli ka HALLI andureid . Andur kinnitatakse tavaliselt hooratta või karteri külge, kui signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes . Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud , et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures Drosselklapi asendi andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni drosselklapi tegeliku asendi kohta igal hetkel. Tavaliselt on kasutusel reostaat- andurid , kuid kasutusele on võetud ka Halli-i andurid. Paikneb drosselklapiga ühisel teljel
Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi.
tippu kõri pihku võtma – piinama kõrvu lahti hoidma – kõrvu teritama – kuulama kõrvu pea alla panema – teise ilma minema – surema küüned enda poole kõveras – ahne inimene laineid lööma – populaarsust saavutama laskma silmadel ringi käia – ümberringi vaatama leiba luusse laskma – puhkama pärast söömist liiva jooksma – luhtuma, ebaõnnestuma maha vaikima – silma kinni pigistama – mitte välja tegema maiku suhu saama – hammast verele saama – veel tahtma meest sõnast, härga sarvest – ei peta ega valeta, võib usaldada musta valgeks v valget mustaks rääkima – tegema v pöörama midagi vastupidiseks mööda külge maha jooksma – mitte kasuks tulema nagu kass ümber palava pudru – ei julge otse öelda nagu sukk ja saabas – lahutamatu nahka pistma – end täis parkima – sööma nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
