Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tah...
osalaeng H+, C+, Me+ · Nukleofiil o Vaba elektronpaariga osake o Võib olla anioon, kuid tema nuklefiilsustsenter võib omada ainult negatiivset osalaengu OH-, HSO4-, Cl-, H2O · Nuklefiil ühineb elektrofiiliga ja vastupidi 3. Nukleofiilne asendusreaktsioon · OH-, RO-, CN- on tugevamad nukleofiilid kui mistahes halogeenid K+OH- + CH3CH2CH2+-Br- CH3CH2CH2+-OH- + K+Br- Ründav osake Reaktsioonitsenter Lahkuv osake
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer)
kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 51.meta 52.eta 53.propa 54.buta 55. penta 56.heksa 57.hepta 58.okta 59.nona 60. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia Halogeenid Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi(te)ga. Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised, enamik neist on aga vedelad või tahked ained. Kuna puudub vastastikmõju veega (nad ei saa moodustada Ande Andekas-Lammutaja vesiniksidemeid) on nad hüdrofiibsed ega lahustu vees
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 9. Vesinik. Kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Selle ühendid ja kasutamine igapäevaelus. 10. V A rühma elemendid. Nende kasutamine igapäevaelus
B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin, õli jms). Kustutamiseks süsihappegaas (CO2), vaht, pulber, mittemuutuvad pulbrid C-klass: põlevgaasid: LNG-liquified natural gas; LPG liqued petroleum gas. Kustutamiseks pulber D-klass: põlevad metallid (leelismetallid), nt. K, Na, Mg. Kustutamisek pilber, CO2 ja halogeenid E-klass: pingestatud elektriseadmestikust põhjustatud tulekahjud. Kustutamiseks CO2, pulber, halogeenid 3. A, B, C vaheseinad Tuleohutus eesmärkide saavutamiseks japtatakse laev vertikaalseteks tsoonideks. Eluruume (accommodation spaces) eraldatakse masinaruumist A-klassi vaheseintega. A-klassi vaheseinad koosnevad tekkidest ja vaheseintest. Ehitatud TERASEST või mõnest muust samaväärsest materjalist. Nõuete kohaselt jäigastatud. Nad on ehitatud nii, et suudaksid tõkestada SUITSU ja LEEKIDE ligipääsu kuni standart 1 tunnise tulekatse lõpuni.
Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Nt: H2 + Cl2 = 2HCl ; NaOH + HCO2 = NaHCO3 · Asendusreaktsioonil asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluvad teise elemendi aatomeid. Nt: Fe + CuSO4 = FeSO4 +Cu ; CH3 CH3 + Cl2 = CH3 CH2Cl + HCl · Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). Tähtsamad oksüdeerijad on hapnik, halogeenid, lämmastikhape, kontsentreeritud väävelhape, kaaliumkloraat jne. · Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Tähtsamad redutseerijad on vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid jt. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdeerumine elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine.
eelviimasele kihile . Keemilistes reaktsioonides loovutavad nad elektrone kõigepealt viimaselt kihilt ja tugevate oksüdeerijate puhul ka eelviimaselt kihilt . 12. Miks on delemendid omadustelt sarnased ? Kõigil on väliskihil ühepalju elektrone, eelviimase kihi elektronid mõjutavad omadusi vähem . 13. Milliste mittemetallidega reageerivad metallid ja mis saadakse ? · hapnik oksiid / peroksiid / hüperoksiid · halogeen halogeenid ( F2 , O2 , Br2 , I2 ) · väävel sulfiidid ( persulfiid ) 14. Mis on nendes reaktsioonides redutseerijaks / oksüdeerijaks ja mis nendega juhtub reaktsiooni käigus ? Redutseerijaks metalliaatomid Oksüdeerijaks mittemetalli aatomid Reaktsiooni käigus loovutavad ja võtavad juurde elektrone . 15. Mis on redoksreaktsioon ja millel põhineb selle tasakaalustamine ? Redoksreaktsioon ühinemisreaktsioon . Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele .
järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? C-l on neli sidet, H-l 1 side, O-l 2 sidet, halogeenidel 1 seda ja N-l 3 sidet. 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla?Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.Ta esineb aatomite vahel molekulides( või kristallides) 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
tuumalaengut 26) Millega ligikaudu võrdub massiarv? aatommassiga 27) Mida nimetatakse elektronoketiks? Elektronideks nimetatakse aatomi osakesi, mis on negatiivse laenguga ja prootonitest ja neutronitest ligikaudu 2000 korda väiksemad. 28) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? Heelium, neoon, argoon, krüpton, ksenoon, radoom- need on vvärisgaasid 29) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis
Perioodilisussüsteemi. Avastas D. Mendelejev 1869 aastal ja kehtib tänaseni. Elemendid on reastatud tuumalaengu kasvu järgi. Sellise järjestuse puhul ilmnes, et elementide omadused hakkasid korduma. Sarnaste omadustega elemendid on ühes rühmas. Rühmad ( ülevalt alla ) Perioodid kulgevad vasakult paremale. Perioodid algavad metallidega ja lõpevad mittemetallidega. I A rühm leelismetallid II A rühm leelismuldmetallid VIIA rühm - halogeenid VIIIA rühm - väärisgaasid Igal elemendil on tabelis ruuduke, kus on kirjas kõik vajalik info. Järje nr. ehk aatominumber näitab prootonite arvu = tuuma laengut = elektronide arvu. Prootonite arv = alati elektronide arvuga. Neutronite arv = aatommass järje nr. Perioodi nr. näitab elektronkihtide arvu. A rühma nr. näitab: 1) elektronide arvu viimasel kihil 2) elemendi o.a.-d ( laengut ) liitaines
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID ...
Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. Mineraal- tahke keemiline ühend t või ehe element Kuju, vorm, värvus, kriipu värvus läige, lõhenevus, murd, kõvadus, tihedus Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi Tähtsamadnehedad elemendid : väävel(tikud), grafiit(pliiatsi südamed), sulfiidid: galeniit (plii maak) Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid: haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit(magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev. Tardkivimid- magma tardumisel Settekivimid. Org aine settimisel põhja Moondekivimid. Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk. Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne. Moondekivimid: eestis valdavalt marmor Moshi skaala- kivimite kõvadust petrograafia
OM: pehme hõbevalge metall, oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI. Õhus oksüdeerub. Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid); Metallidega → poloniidid, saadakse kuumutamisel; hapnikuga → PoO2 tahke aine, 2 kristallvormi (kollane ja punane); Biotoime: energiaallikas “aatomipatareides”, kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes. Po ja tema ühendid on väga mürgised 17.rühm: halogeenid F, Cl, Br, I, At ns2np5, o-a 0, -I.(püsivaim) kuni VII. Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised. Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallilisus väheneb reas F – At. OM: Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised. Toatemp on halogeenid lihtainetena: F2 ja Cl2 – rohekat
· Sepik, sai, nisuhelbed, tärklis, keed.makaronid - 30 · Leib, kohupiim, soolaforell, tuunikalakonserv - 25 2 Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII Füüsikalised omadused: · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus joodi värvus on kas metalse läikega must (tumehall) või violetne
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
NB! B rühma elementide viimase kihi elektronide arv on tavaliselt 2. Oksutatsiooni aste näitab kui palju võib antud aatom liita või loovutada keemilise ühendi tekkeks. Hapniku oksudatsiooni aaste on alati ll, vesiniku oks aste on l. Metallide oks aste on võrdne iooni laengu või rühma numbriga. Liht ained oskutatsiooni aste on 0. Liitainel oks astmete summa on 0. H2l S0O4ll Oksudeeria: aine mis liidab elektrone. Tähtsamad oksudeerijad on hapnik, halogeenid (Cl, Br, I, f) Halogeenid, lämmastik hape, väävel hape. Redutseeriaks nimetatakse ainet, mis loovutab elektrone, tähtsamateks on H2, metallid, CO Kordamine kontroll tööks 1. Määra kõikide elementide oks aste 2. Kui palju on antud aatomis, prootoneid, neotroneid ja elektrone, elektron kihte, viimase elektron kihi elektrone, koosta elekton skeem. 3. Tähtsamad oskudeeriad ja redutseeriad. Reaktsiooni võrrandid
Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone mood pos laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leemis- ja leelismuldmetallid. Mittemetallid paiknevad perioodide lõpus, välimisel elektronkihil enamasti 4-8 elektroni. Aatomiraadiused väiksemad kui sama perioodi metallidel, elektronid tuumale lähemal, aatomid liidavad kergemini elektrone, mood neg laetud ioone anioone. Tüüpilised mittemetallid on halogeenid. Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Kovalentne side keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari. Polaarne kovalentne side kui sideme moodustavad erinevate elementide aatomid, on siduv elektronpaar nihkunud suurema elektronegatiivsusega elemendi aatomi poole.
LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoks- reaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus: Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. . Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutsee...
Polaarse kaksiksidemega ühendid KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2. Ei moodusta vesiniksidet, sest seal ei ole -OH rühma ega -NH2, seega ei lahustu vees. 3. Väikesed molekul...
tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid On ka haruldased muldmetallid (lantaniidid jrk nr 58-71) * NB!! * "haloon" atmosfäärikeemias on keemiline ühend, mis koosneb ainult süsinikust, broomist, fluorist (ja harva ka kloorist). CBrF3 , CBr2F2 Teised rühmad 3A, 4A, 5A, 6A rühmadel ei ole erinimetusi 3A rühma elemendid - B, Al, Ga, In, Tl 4A rühma elemendid C, Si, Ge, Sn, Pb
ainult trivalentset ioone. Lahuses, terbium moodustab Ainult trivalentset ioone. Terbium on üsna electropositive ja reageerib aeglaselt külma veega ja väga kiiresti, kuuma vett vormi terbium hüdroksiid: Terbium kohta üsna electropositive ja Reageerib aeglaselt Kulma veega ja väga kiiresti, Kuuma vett vormi terbium hüdroksiid: 2 TB (t) + 6 H 2 O (l) 2 TB (OH) 3 (aq) + 3H 2 (g) 2 TB (t) + 6 H 2 O (l) 2 TB (OH) 3 ( aq) + 3H 2 (g) Terbium metall reageerib kõik halogeenid: Terbium Metall Reageerib kõik halogeenid: 2 TB (s) + 3 F 2 (g) 2 TbF 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 F 2 (g) 2 TbF 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Cl 2 (g) 2 TbCl 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Cl 2 (g) 2 TbCl 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Br 2 (g) 2 TbBr 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Br 2 (g) 2 TbBr 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 I 2 (g) 2 TbI 3 (s) 2 TB (s) + 3 I 2 (g) 2 TbI 3 (s) Terbium lahustub kergesti lahjendatud väävelhapet moodustavad sisaldavad lahused
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -...
TÖÖLEHT nr. 3_mineraalid ja kivimid Karin Telkinen MYEo16 KLASS MINERAAL ISELOOMUSTUS Pilt Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld ...
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse ain...
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsio...
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA....
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalset...
Aktiivsed ka mäda, sülje vms juuresolekul Kasutatakse opieelseks puhastamiseks, lisatakse seepidele, deodorantidele ja hambapastadele Toimib eriti tugevalt G(+) bakteritele · Kloorheksidiin Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele · Halogeenid Jood ja kloor mõjuvad nii puhtal kujul kui seotuna teiste ühenditega I on üks vanimaid antiseptilisi aineid toimib bakteritele, seentele, endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid
Need on elektrodonoorsed rühmad, milledel on +I efekt (või väike I efekt) ja tugev +R efekt. R < OH < OR < NH2 < NHR < O Need asendajad suurendavad tuuma elektrontihedust ja sellega ektiveerivad tuuma. Orto-para suunamisefekt tuleneb asjaolust, et nendes asendites on karbkatioon kõige paremini stabiliseerunud +R resonantsi tõttu. Selles grupis ei ole tugeva I ja nürga +R efektiga halogeene. Orto-para liitumise suhe on 2:1. Orto-para suunajad desaktiveerijad Need on halogeenid, milledel on tugev I ja nõrk +R. Orto-para suhe on <2:1. näited 1. 2. 3. 4. 5. NUKLEOFIILNE ASENDUS AREENIS Nukleofiilne asendusreaktsioon ei ole areenidele iseloomulik. Ainult desaktiveeritud areenide haliidid asenduvad nukleofiilsetes tingimustes. Nukleofiiliks on hüdroksiidioon: Halobenseenid ilma elektronakseptoorsete asendajatena on harilikult inertsed nukleofiilide suhtes
6 2.5 valgusallikate ohtlik keemiline sisu Osad lambid sisaldavad ohtlike keemilisi aineid, mis võivad tekitada ohtu nii inimestele kui loodusele. Mõne lambi purunedes võivad selles sisalduvad ained sattuda inimorganismi, või imbuda pinnasesse. 2.6 Tabel: Valgusallikate ohtlik keemiline sisu Hõõglamp - Päevavalguslamp elavhõbe LED-lamp - Halogeenlamp halogeenid 7 3. Inimeste teadmised valgusallikatest ning nende kasutamine Koostasime internetiküsimustiku, milles küsisime küsimusi inimeste energiasäästmise, valgusallikate teadmiste ning kasutamise kohta. Vastajaid oli 107, ning tegemist oli noorte inimestega. 3.1 Tabel: Energiasäästmise olulisus On oluline 68,00% Ei ole oluline 21,00% Vahetevahel 11,00% 3
kasutatakse meditsiinis, kuid samas on tal ka mingil määral inimese tervisele ohtlik toime. Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet. 3 1. Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid 1.1. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII 1.2. Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Sulamissoojus: 15,52 kJ/mol · Aurustumissoojus: 41,57 kJ/mol
tekkivad bromaadid on inimesele ohtlikud juba sisalduse ppb suurusjärgus, on viinud rangete normide kehtestamisele. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel peetakse mürgiseks koguseks 3g, surmavaks üle 35g Br. Seevastu Br lihtainena on väga mürgine ja sööbiv. Äärmiselt ohtlik on broom eriti vedelikuna nahale sattudes (tekivad raskestiparanevad haavandid). Kahjustatud nahka pestakse NaCO lahusega. Nagu kõik halogeenid, kahjustab Br auruna (gaasina) kõri, bronhe, kopse. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001%-line sisaldus õhus. HUVITAVAT BROOMI KOHTA 7 Tervise puhul: Närvihäirete all kannatava inimese kohta öeldakse: ,,Ta joob broomi" või ,,Arstid kirjutasid talle broomi". Seda on võimatu uskuda. Broomi ei tohi juua. Puhtal kujul on broom väga mürgine,
ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu à petrograafia. Kivimite jaotus: 1
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaat...
muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% energiat muundub tarbetuks või kahjulikuks soojuseks. 10 Halogeenlamp Väga kuum, mõnel juhul isegi üle 500 ºC. Kvartsklaasist kolbi läbib ka kahjulik UV kiirgus, mille kõrvaldamiseks võib valgustil olla vastav kaitseklaas. Hõõgniidi aurustumist ja kolvi mustumist takistavad täitegaasile lisatud halogeenid (jood ja broom), mis võimaldavad tõsta hõõgniidi töötemperatuuri ja valgusviljakust 30% ja tööiga 2–4 korda. Hõõgniidilt aurustunud osakesed sadestuvad tagasi, eelistades kuumemaid (peenemaid) kohti. Volframi ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 C- ni. Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka
Mineraalid, kivimid Kõik kindla sisestruktuuri ja keemilise koostisega tahkised maakoores kannavad mineraali nime Kivimid koosnevad mineraalidest ~2500 teadaolevast mineraalist 150 esineb kivimites ja põhilised neist on 40 MINERAALE... ....võib jagada 3 gruppi: 1) silikaatsed (90 %): kvarts SiO2, oliviin(Mg,Fe)2SiO4 K-maapagu KAlSi3O8 2) mittesilikaatsed (oksiidid, karbonaadid, sulfiidid, sulfaadid, halogeenid, fosfaadid - Al2O3, CaCO3, FeS2, CaSO4.2H2O, NaCl, CaF2, Ca3(PO4)2 3) ehedad elemendid (vask, väävel, kuld, hõbe, pallaadium). Ränihape(orto) on H4SiO4, ja silikaadid sisaldavad reeglina SiO44- aniooni. Meta-ränihape on H2SiO3. KEEMILISED ELEMENDID GEOKEEMIAS (Goldschmidti järgi) 1) siderofiilid, mis esinevad koos rauaga Fe, Co, Ni, Ru, Rh, Pd, Os, Ir, Pt, Mo, W, Re, Au, Ge, Sn, C, P, (Pb, As, S)
Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega negatiivse laenguga ioone (nagu halogeenid tabeli paremal serval). Vaatleme kõrvaloleval joonisel aatomite struktuuri. +6 Liitiumil on kerge loovutada oma väliskihi ainuke elektron ja moo- dustada Li+-ioon. Fluoril on väga raske loovutada 7 väliskihi elektro- süsinik (C) ni, ta võtab ühe elektroni juurde ja moodustab F-iooni. Süsinik võib
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
või vedeliku. Kasutatakse kuumatundlike vedelike steriliseerimisel ja ruumide õhupuhastussüsteemides. Kemikaalide toime: 1. Tugevad bakteriotsiidid – hävitavad endospoorid, võivad olla sterilandid. 2. Mõõdukad bakteriotsiidid – hävitavad seenespoorid (mitte endospoore), tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid, vegetatiivsed seenerakud ja mõned viirused. Bakteritsiidsed vahendid: halogeenid, fenoolid, kloorheksidiin, alkoholid, vesinikperoksiid, detergendid ja seebid, raskemetallid, aldehüüdid, gaasid, värvid. Дополнительно о каждом в loeng8, стр. 21. Antimikroobsete ainete märklauad mikroobidel. Rakusein – sein muutub hapraks ja sell lüüsub. Osad antimikroobsed ravimid, detergendid ja alkohol. Rakumembraan – kaotab terviklikkuse. Detergentide pindaktiivsed ained.
Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli (sobib ka benseen) kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt. Tolueenis lahustuvad katses tekkivad vabad halogeenid I 2 ja Br2 paremini kui vees ja nad kontsentreeruvad tolueenikihti. Nende iseloomulik värvus on selles kihis siis ka paremini jälgitav. Reaktsioonivõrrandites tolueen ei kajastu, ta on neis katsetes veega mittesegunevaks lahustiks. Seda toimingut nimetatakse ekstraheerimiseks. Katsed ekstraheerimisega ning kloorivee kasutamisega viia läbi ja katseklaasid tühjendada ning loputada tõmbe all !
8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
3) Järeldus: Esimeses katseklaasis ei tekkinud lipiide kuna lahus ei muutunud häguseks pärast destilleeritud vee lisamist ja intensiivset loksutamist. Teises katseklaasis tekkis hägune keskkond sisse mis tähendab, et emulsiooni keskkond tekkis katseklaasi ja lipiide on sees mis moodustasid õli-vees emulsiooni. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete tuvastamine toimub halogeniseerimisel ehk reaktsioon halogeenidega. Tuntuimad halogeenid millega oleks võimalik küllastumata rasvhappeid tuvastada on jood ja broom. Kui küllastumata rasvhape reageerib halogeeniga siis kaksikside katkeb ja tekib kaks sidet kahe halogeeniga ja seda on silmaga näha kui värv katseklaasis valastub. Broomi iseloomulik värvus on pruun. 1. Võtta kolm katseklaasi ja sisse valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises solvendis: rasvhappe (palmithape), loomne rasv (searasv) ja taimnerasv (oliiviõli). 2
Sisukord Sissejuhatus Inimesed puutuvad oma igapäevases elutegevuses kokku väga erinevate keemiliste ühenditega. Paljud nendest kemikaalidest avaldavad mõju organismi talitlusele ja mõnikord põhjustavad kahjuks ka haiguslikke nähtusid. Kodukeskkonnas ei mõjuta inimese tervist mitte ainult toiduainete valik, puhtus, head hügieeni- ja saanitaartingimused, vaid muude tegurite kõrval ka kodukeemia. Alati ei pruugi inimene tulla selle pealegi, et tema kodus esinevad patogeneetiliste teguritena näiteks värvitud riided, kosmeetikavahendid, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, mööbel jm. Eriti tugevad ärritavad kemikaalid eralduvad elukeskkonda puhastus- ja pesuainete, desinfitseerimisvahendite, kõikvõimalike lahustite ning pleegitajate kasutamisel. Terviseedenduslikust seisukohast on tähtis inimeste teadlikkust tõsta sellest, mis sisaldub kodukeemias. Samuti on oluline pöörata tähelepanu nende kahjulike ainete mõju ä...
Valga Gümnaasiumi Üheksandike Keemiline Ajaleht Neljapäev,01.veebruar.2007 Hind: Õpetajale hinde eest H6W & H21W halogeenid? Mis need veel on ja mida ksenoon ja krüptoon siia puutuvad? Aknad ja energiakulu. Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam. "materjali" kokku ajades on need kasutatavad ainult arvestage, et valgustugevuste Hoopis karmid lood on aga
Sulamistemperatuurid on väga erinevad, samuti on osad mittemetallid pehmed, teised aga väga kõvad. 3) Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses. 2) Halogeenide värvus ja agregaatolek. 1) Halogeenid on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. Looduses neid lihtainena ei leidu, vaid sooladena mitmesugustes mineraalides, kuna neil on suur reaktsioonivõime. 2) Fluor (F2) on helekollane väga mürgine gaas, kloor (Cl2) rohekaskollane väga mürgine gaas, broom (Br2) kergesti lenduv punakaspruun vedelik ning jood (I2) hallikasmust metalse läikega kristalne aine. Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
