Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hallika" - 154 õppematerjali

thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante...

Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
1
docx

3 A Rühma metallid

3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

Kõrreline. Kasvukoht: kasvab kuivematel niitudel, metsaservadel, teeäärtel, kohati hõredates männikutes, Eestis tavaline. Tihemurusalt, väikeste mätastena kasvav hallikasroheline mitmeaastane taim. Kõrs 30-80 cm kõrge, lehed 3 mm laiad, tavaliselt kahekorra, enamasti pealt hallika kirmega. Pööris kitsas, kuni 10 cm pikk, vähesepähikuline, alumised pööriseharud 1- või 2-kaupa (aaskaerandil 3-5 ­kaupa). Pähikud 2,5 cm pikad, 3-5 õiega. Kõik õied on 2 cm pikkuse põlvja ohtega. Õitseb juunist augustini. Karjatamisel vähe söödav, annab madala söödaväärtusega heina. VESIHALJAS TARN ­ Nimi: Carex flacca, flacca tähendab ladina keeles lõtv, rippuvate emas- pähikute järgi. Lõikheinaline....

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Paekivi ehk paas

CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam . Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus on kihilisus, mis avaldub kihikompleksi ainelise koostise, terajämeduse või teiste litoloogiliste omaduste vertikaalses muutumises....

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Petersell

http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 3­5 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 3­4 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda...

Toiduvalmistamine
13 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Eesti pisiimetajad

*rändrott on agressiivne, eelistab süüa liha. *keha pikkus kuni 30 cm *häälitseb kriisates *eluea pikkus 3-5 aastat, paljud ei ela siiski üle 1 aasta Koduhiir Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

, samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse. Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea ­ lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika , sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega laikoonusja korrapärase võraga puuna. Tsoon III. 1698. Areaal: Palsamnulu kodumaaks on Kanada ja Ameerika Ühendriikide kirdeosa, põhjas areaal üle 60 põhjalaiuse, idas Atlandi ookeani ja selle saarteni, läänes Kaljumäestikuni. Kasvab kuni metsa ülempiirini (2500 m), moodustades segapuistuid Thuja occidentalis'e, Larix laricin'a, Picea mariana, Betula papyrifera jt. puuliikidega. Hübridiseerub Fraseri n. ­ vt...

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Süsiniku esitlus

Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm....

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

, kõva, värvitu, suht maitsetu ma arvan, ei lahustu vees, lõhnatu. Grafiit- tumehall, üsna pehme, juhib elektrit. CO - vees vähelahustuv värvuseta ja lõhnata mürgine gaas. kõrgemal temp. oksüdeerub hapniku toimel. CO2 - värvuseta õhust raskem gaas, lahustub vees, vajalik taimedel fotosünteesiks. Karbonaadid CaCO3 katlakivi, paekivi, Ca(HCO3)2 (lahustab kivimeid, koopaid), Na2CO3 ­ sooda, NaHCO3 ­ söögisooda). Räni Si: Lihtainena on räni hallika värvusega metalse läikega kõva ja kristalne aine. Väga vähe aktiivne. SiO2 mittemolekulaarne aine, väga püsiv aine, veega praktiliselt ei reageeri. Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3 FOTOSÜNTEES!: 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Ole ettevaatlik, püüa sellise loomaga kontakti vältida ja teata sellest rahvusparki. Talvises vaikuses elustavad Lahemaa metsi sõralised, metsnugis, orav, rebane. Nugise sõrmeotsa-suurused paarisjäljed lumel moodustavad pika keti, mis vahel murtud hiireni viib. Metskits on talvel hallika kasuka ja valge sabapeegliga, suvel punakaspruun. Pohla- ja mustikamännikusse, metsavälu serva või orasepõllule tallavad talveks karja kogunevad loomad alalisi radu. Siin võib metskitsi varitseda ja murda hunt, ilves või hulkuv koer. Metssiga tunneb end talvel hästi niiskemas kuuse alusmetsaga puistutes, kus lumi õhem. Kevadest alates käivad kärssninad ka põldudel ja heinamaadel, vahel koguni suvilaõuede muru ,,kündmas". Karja...

29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Pagar

Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkikroovjahu, (tüüp 1370) - kliid on osalisel eemaldatud, hallikasvalge või hallikaskreem. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkilihtjahu, (tüüp 1740) - kliid on kõrvaldamata. Värvuselt hall, kliiosakeste tükikestega. Kasutatakse rukkileibade valmistamisel. Täisterajahu, (tüüp 1800) - saadakse koorimata teradest. See on kliirikas jäme jahu. Värvuselt hallikasvalge....

Taimsete toiduainete...
90 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Puidu bioloogiline lagunemine

Tüüpilised puittu bakterid, Puidu lagundajaid võib metsamädanikud on juuremädanikud: juurepess, külmaseen, juurepruunik, lõhestunud pinnaga, poorid nurgelised, põleseen, kährik. Juurepess- 2 liiki: ebakorrapärased kuni laburüntjad. Sageli 1)männi-juurepess ja 2) kuuse-juurepess hallika kirmega kaetud, tekitab kuuse (tsentraalne, soojalembene, tekitab korrosioonset südame mädanikku. valgemädanikku, suguta arengujärk) Juure ja Nakatumine vanemate okste tüügaste ja tüvetüükaosa mädanik on juurepess. Kogu sügavamate haavandite kaudu. Puit algul metsamädanike mahust on suurem roll helepruun, hiljem punakaspruun, 3. ~70% juurepess (Soome)...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Raud, koobalt, nikkel

Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis sadestub koos katlakiviga ja põhjustab katlakivi pruunikat värvust. 4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8...

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Betoontellis

Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul ­ tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga 5 valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. 3.Telliste tüübid ja omadused Silikaattelliste tüübid:...

Betooni puurimine
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

JÕEFORELLI referaat

(http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012) 1.2. Välimus Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub ta vanusest, soost ja ka toitumisest. Selg on tavaliselt rohekas-pruun, mõnikord hallikas -must. Küljed on tal heledamad hallika varjundiga, kõht valkjast kollakani (Joonis nr. 1). Seljal ja külgedel on punased ja mustad laigud (sageli koos kahvatu piirjoonega). Enamasti on punased laigud kala külgedel ja allosas. Noortel kaladel on tume paar triipe mööda külge (Fishes of Estonia, 2004, 104-109) . Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell (Daniel Blackstone Studio, 14.03.2012). Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel....

Kalandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

RAUD FE

Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks. Alla 2 %-lise süsinikusisaldusega (ja lisandelemendid) rauasulamit nimetatakse teraseks ja 2-5 %-lise süsinikusisaldusega rauasulamit malmiks. Füüsikalised omadused: Raud on hõbevalge hallika varjundiga, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, keskmise peegeldumisvõimega, keskmise kõvadusega ja plastiline metall, mistõttu teda on võimalik mehhaaniliselt suhteliselt kergesti töödelda (sepistada, valtsida jt). Raud on raskmetall (tihedus 7,87 g/cm³), kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga (temperatuurid vastavalt 1535 ºC ja 2750 ºC) ning ta tõmbub magneti külge ja on magnetiseeritav. Keemilised omadused: 1) Reageerimine hapnikuga 2Fe + 3O2 2Fe2O3 2) Reageerimine veega...

Analüütiline keemia
5 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taimekaitse ME 2012

Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid ­ taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed ­ taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised ­ haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon ­ mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel

kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud ­ nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud ­ sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega ­ tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad krimpsu, võib tekkida ka kääbuskasv, võib esineda ka...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Viimistlusmaterjalid

· Vananeb. · Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil · Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. · Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. · Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. · Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930. a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. · Sideaine alküüdvaik - sünteetiline....

Ehitus
53 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika , koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25...

Bioloogia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun